Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 31. august 2018, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number
1-17-11668
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Merle Kaegas
Kaitsja
Andres Veski
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid W.W elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
W.W , isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 01.09.2017 ja 27.03.2020
Kohtuasja läbivaatamise aeg
15.08.2018, videokohtuistung
Jätta W.W elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista W.W-lt menetluskuluna riigituludesse 82,68 eurot (kaheksakümmend kaks eurot 68 senti) kaitsetasu vandeadvokaadi abi Andres Veski poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Luminor Bank EE401700017002872300, Danske Bank EE873300333499990003, viitenumbriga 99918700005767 ning selgitusse märkida „W W . , 1-17- 11668, menetluskulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 82,68 eurot (sh on käibemaks) vandeadvokaadi abi Andres Veski poolt süüdimõistetu W.W kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, W.W-le, kaitsjale ja prokurörile.
Asjaolud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 30.01.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-11668 tunnistati W.W süüdi KarS § 215 lg 2 p 1, 2, § 263 lg 1 p 1, § 199 lg 2 p 4, 8 ja § 121 lg 2 p 3 järgi ning KarS § 64 lg 1 kohaldamisega mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning W.W-l jäi kanda 1 aasta 4 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust W.W-le kriminaalasjas nr 1-15-6769 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 07.09.2015 otsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa võrra ning mõisteti li itkaristuseks 2 aastat 6 kuud 26 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning kohus luges karistuse kandmise alguseks 01.09.2017. Kohtuotsus jõustus 15.02.2018. Viru Vangla esitas 06.07.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava W.W elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vangla materjalidest nähtub, et arvestades W.W ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega III üksuse kriminaalhoolduse alla. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldas prokurör, et ei soovi osa võtta W.W tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, W.W ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav W.W , et enne kui ta vabastati vanglast katseajaga, ei olnud tal töökohta ning puudus tööharjumus. Nüüd on tal töökoht olemas ja ta soovib tööle minna. Samuti soovib ta endale luua oma pere ning minna õppima. Tal on olemas toetav pere. Ta saab aru, et vangla ei ole koht , kus ta sooviks olla. Ta on käinud ka vanglast väljas – on k äinud välitöödel, pesnud aknaid ja käesoleval hetkel on tõstukijuht. Ta kahetseb, et on vanglas ning mõistab, et see on halb. W.W-d äpsustab, et viimased kuriteod pani ta toime katseajal. Kuriteod on pandud toime üle aasta tagasi. Esimest korda sattus ta vanglasse 16-aastaselt ning siis oli ta noor. Nüüd ta näeb, et elus on ka muud asjad – tuleb luua pere, mitte olla kuskil bussijaamas ja olla koos rumala seltskonnaga. Ta arvab, et vanusega tuleb ka mõistus. Vanglas olles sai ta aru, et tööl käimine ei olegi nii hull. Vangla on pannud teda mõtlema, et kuritegelik elu ei ole see, mida ta tahab teha. Ta oleks vabanemise korral valmis alkoholist loobuma ning ta on nõus endale ampulli panema. Kaitsja seisukoht Kaitsja toetab W. W ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. W.W mõttemaailm ja suhtumine on vangistuse jooksul muutunud. W.W on läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ning tal on märgatud soovi muutuda ja ta on seadnud endale realistlikud eesmärgid. Vabanemise korral oleks tal võimalik tööle asuda AS-i Xxxx. Isikul on olemas ka toetavad lähedased. Negatiivseks on, et kuritegu on toime pandud katseajal ning tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Positiivseks tuleb lugeda aga seda, et isikul puuduvad nõuded. Tal on võimalus alustada puhtalt lehelt. Kui määrata W.W-le käitumiskontroll ning elektrooniline valve ja lisakohustused, siis kaitsja leiab, et need tingimused ja kohustused aitavad kaasa sellele, et isik saaks ülejäänud karistuse ära kanda vabaduses.
Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu W.W ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. W.W on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks tema tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Tal on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht ning kinnipeetava iseloomustusest selgub, et elukoht on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. W.W-l on olemas ka vabanemisjärgne garanteeritud töökoht. Xxxx AS personalispetsialist on esitanud garantiikirja selle kohta, et võtab W. W tööle elektroonikaseadmete koostaja ametikohale. Positiivseks tuleb lugeda sedagi, et W.W on tasunud kohtukulud täies ulatuses ning rahalised võlgnevused 03.07.201 8 seisuga puuduvad. Vähetähtsaks ei saa pidada sedagi, et vabaduses ootavad kinnipeetavat lähedased, kes on valmis teda toetama. Järelikult soodustavad W.W vabastamist tema vabanemisjärgsed elutingimused. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on aga isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärke. Kohus hindab positiivselt, et isik on täitnud temale individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et W .W on vangistuses olnud hõivatud tööga, läbinud tõstukijuhi lühikursuse, läbinud sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“ ning ta on kinnistanud sotsiaalprogrammides „Viha juhtimine“ ja „Eluviisitreening õigusrikkujatele“ õpitud teadmisi. Samuti on temaga läbi viidud tööhõive teemalisi vestlusi ning talle on määratud psühhiaatriline ravi. W.W on alates 19.03.2018 püsinud noortele suunatud motivatsioonisüsteemis. Kohus leiab, et individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevuste läbimine viitab, et isikul on motivatsiooni ennast muuta. Vaatamata eeltoodule nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et kinnipeetav ei ole ennast karistuse kandmise ajal hästi ülal pidanud. W.W-l on üks kehtiv distsiplinaarkaristus vangistuse jooksul korralduse eiramise eest. Siinkohal ei pea kohus niivõrd oluliseks, kui tõsise rikkumisega tegemist oli, sest vabaduses tuleb W.W-l pidada kinni kõikidest kehtivatest reeglitest. Kui kinnipeetav ei ole suutnud järgida vangla reegleid, siis ei saa kohus olla veendunud, et isiku käitumine vabaduses saab olema erinev ning isik suudaks ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalikke lisakohustusi täita. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et W.W-l on kriminaalkorras karistatud sõpru. Kohus hindab positiivselt, et isik on huvitatud vabanemise korral lõplikult katkestama suhted kriminaalkorras karistatud isikutega, kuid kohus ei saa välistada riski, et W.W vabaduses kõnealuste isikutega siiski edasi suhtleb. Lisaks nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et W.W on varasemalt pannud kuritegusid toime alkoholijoobes ning on käitunud alkoholijoobes korduvalt vägivaldselt, mistõttu võib kuritegude toimepanemist soodustada W.W puhul ka alkoholi tarvitamine. Kuritegude toimepanemist võib soodustada ka mõtlematu käitumine konfliktiolukorras ning soov saada teravaid elamusi. W.W tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve alla oleks võimalik juhul, kui tema poolt toime pandavate kuritegude toimepanemise risk oleks minimaalne, missugusele järeldusele aga hoolimata W.W-d positiivselt iseloomustavatest andmetest jõuda ei saa. W.W näol on tegemist noore isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning
reaalset vanglakaristust kannab isik juba teist korda. Viru Maakohtu 09.09.2016 määrusega anti W.W-le võimalus kanda temale mõistetud reaalset vanglakaristust vabaduses ning kohus vabastas W.W temale Tartu Maakohtu 07.09.2015 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 27.11.2017. W.W kriminaalhooldusele allutamine ei osutunud piisavaks, et välistada uute kuritegude toimepanemist, sest Tartu Maakohtu 30.01.2018 otsusega tunnistati W. W süüdi juba uute kuritegude toimepanemises. Väärib märkimist, et kuriteod pani W.W toime katseajal. W.W on küll käesoleva vangistuse jooksul täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärke ning tema vabastamist soodustavad ka tema vabanemisjärgsed elutingimused, kuid kui võtta arvesse kinnipeetava varasemat elukäiku (korduvkaristatus, uued kuriteod katseajal) ning kehtivat distsiplinaarkaristust, siis ei saa kohus olla täiesti kindel, et nüüdseks on W.W ennast piisavalt parandanud ning oma mõttemaailma õiguskuulekuse suunas korrigeerinud selliselt, et vabaduses ilma kuritegusid toime panemata hakkama saada. Kohus, võttes arvesse eeltoodut ning sealhulgas hinnanud kõiki KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid kogumis, ei nõustu süüdimõistetu W.W vabastamisega tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Maakohus juhindus KarS § 751 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Tartu Ringkonnakohtu 01.10.2018 kohtumääruse
Jätta W.W määruskaebus läbi vaatamata ja tagastada esitajale. 31.08.2018 kohtumäärus kohtumäärusega. Referent
1-17-11668
jõustus
oktoobril
/digitaalselt allkirjastatud/
2018.
a
Riigikohtu
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.