Keskkonnavastased süüteod

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(7)

Lähtudes Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2015. a määrusega nr 67 kinnitatud kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määradest, tekitas K. Sutt oma tegevusega keskkonnakahju kokku 14 512 eurot, mis on kooskõlas KarS § 121 p 1 oluline kahju. Seega K. Sutt, kala püügi nõuete rikkumisega, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, pani toime KarS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3(7)

Kindlaks tegemata on kuriteo toimepanemise koht, sest süüdistatavale kuulunud GPS seade oli mõõteseaduse kohaselt taatlemata või kalibreerimata. 4.2 Mõõtmisel kasutatud kalibreeritud mõõtekiilul puudub esmataatlus ning vastav kleebis mõõtevahendi korpusel. Mõõtekiilul puudus ka tüübikinnitustunnistus ja see oli tüübikinnitustunnistusega märgistamata. Kuna puuduvad tõendid mõõtekiilu materjali ja paksuse kohta, siis ei ole mõõtmistulemused objektiivsed. Asjas ei ole esitatud tõendeid mõõtekiilu päritolu või selle valmistaja kohta, mistõttu ei ole süüdistatav ja kaitsja saanud tutvuda ja uurida tõendit, millel põhineb kohtu seisukoht mõõtekiilu lubatavuse kohta. Kohtuvaidluses esitatud Keskkonnainspektsiooni väide ei ole kriminaalasjas tõendiks, mille põhjal saaks isiku süüdi mõista. Kohus sisustas ebaõigesti mõisteteid „kasutusele võtmine“ ja „turule lastud“. Kaitsja hinnangul ei hõlma need terminid mitte ainult seeriatoodangut, vaid ka ainueksemplari. 4.3 Kuna K. Sutt on varem kohtu poolt karistamata, siis on talle mõistetud liiga range karistus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

Apellatsiooniga seonduvalt märgib kohtukolleegium üksnes järgmist. 6.1 Kaitsja hinnangul on süüdistus ebatäpne, sest sellest ei ole võimalik aru saada, milliste võrkudega püük oli ebaseaduslik. K. Suttile heidetakse ette 17 nakkevõrguga kala püüdmist, kuid vaatlusprotokolli kohaselt mõõdeti võrgusilma suurust 25-l võrgul. Vähemalt kahe võrgu puhul on tuvastatud, et võrgusilm oli lubatust suurem. Nende võrkudega püütud kala püüdmisest keskkonnale kahju ei tekkinud. Ei ole selge, millised võrgud olid eemaldatud püügilt. Seega on juba ainuüksi sellel põhjusel tekitatud kahju suurus tõendamata. Kohtukolleegium peab kaitsja väiteid eksitavaks. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja asitõendi vaatlusprotokollidest (1 kd tl 30-70, 73, 74-101) nähtub, et K. Sutt oli merest välja võtnud 17 võrku, milles olid ka kalad. Lisaks sellele oli tal paadis 8 kuiva võrku, mida ta püügil ei kasutanud. Seetõttu ei olnud neis ka kalu. Üle mõõdeti kõigi 25 (nii kasutatud kui kasutamata) võrgu silmad, sest esialgu arvati, et tegemist on väärteoga. Vette laskmata võrkudest olid kahe võrgu silmad nõutava suurusega. Kuna nendes kalu ei olnud, siis ei mõjuta see keskkonnale tekitatud kahju suurust. Üle loeti merest välja võetud võrkudes olnud kalad. Nende alusel arvestati hiljem välja keskkonnale tekitatud kahju suurus. Seetõttu on ainetu kaitsja väide, et mingisugused võrgud on püügilt eemaldatud. Eeltoodut arvesse võttes on kohtukolleegium seisukohal, et K. Suttile heidetakse põhjendatult ette kala püüdmist 17 võrguga, mille silma suurus ei vastanud nõuetele. 6.2 Kaitsja hinnangul on ebatäpne ka süüdistuses nimetatud kuriteo toimepanemise koht, sest süüdistatavale kuulunud GPS seade oli mõõteseaduse kohaselt taatlemata või kalibreerimata. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et eraisiku GPS seade ei ole mõõteseade Mõõteseaduse (MõõteS) mõttes, mistõttu puudub tal kalibreerimiskohustus. Tegemist ei olnud ka pädeva mõõtjaga ning GPS seade ei ole kantud MõõteS § 7 lg 3 alusel kehtestatud kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistusse (majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. detsembri 2006. a määruse nr 104 lisa 1). Seega pole sellise seadme puhul taatluskohustust. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 13. novembri 2014 otsuses nr 3-1-1-67-14 selgitanud, et kui pädeva mõõtja GPS seade on kalibreerimata, siis ei saa kontrollmõõtmise akti ja sellel põhinevat mahuarvutust keskkonnakahju ulatuse tõendamisel kasutada ning tegemist on lubamatu tõendiga. Arutatavas asjas ei ole kasutatud GPS seade salvestise näitu mitte keskkonnale tekitatud kahju ulatuse, vaid selle toimepanemise koha kindlakstegemiseks. Isegi juhul, kui GPS seadme salvestise näit tõendite kogumist välja jätta, ei ole see kohtukolleegiumi hinnangul aluseks õigeksmõistva kohtuotsuse tegemisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 15. oktoobri 20017. a otsuses nr 3-1-1-45-07 selgitanud, et kuriteo toimepanemise koha osas sõltub selle määratlemise täpsus konkreetse kuriteo asjaoludest ning kuriteo sündmuse tuvastamiseks ei ole alati tingimata vajalik, et teo toimepanemise koht oleks tuvastatud aadressi täpsusega või looduses meetri täpsusega. Kolleegiumi hinnangul peab kuriteo toimepanemise koht olema määratletud sellise täpsusega, et süüdistataval oleks võimalus aru saada, millist konkreetset tegu talle ette heidetakse ning esitada soovi korral omalt poolt põhjendusi, miks ta seda tegu toime panna ei saanud.

5(7)

Arutatavas asjas puudub vaidlus selles, et K. Sutt 8. märtsil 2016 Liivi lahes Seliste traaversis kala püüdis. See nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist, asitõendi vaatlusprotokollist ja tunnistaja JK ütlustest. Selle vastu ei vaidle ka süüdistatav ise. Eeltoodut arvesse võttes on kohtukolleegium seisukohal, et arutatavas kriminaalasjas on kuriteo toimepanemise koht piisava täpsusega kindlaks tehtud. 6.3 Kaitsja leiab, et võrgusilmade mõõtmisel kasutatud mõõtekiilu mõõtmistulemus ei ole tõendina lubatav. Mõõtekiilul puudub esmataatlus ning vastav kleebis mõõtevahendi korpusel. Mõõtekiilul puudus ka tüübikinnitustunnistus ja see oli tüübikinnitustunnistusega märgistamata. Kuna puuduvad tõendid mõõtekiilu materjali ja paksuse kohta, siis ei ole mõõtmistulemused objektiivsed. Kohus sisustas ebaõigesti mõisteteid „kasutusele võtmine“ ja „turule lastud“. Kaitsja hinnangul ei hõlma need terminid mitte ainult seeriatoodangut, vaid ka ainueksemplari. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole kaitsja selline käsitlus õiguslikult arvestatav. MõõtS § 7 lg 2 kohaselt peavad enne turule laskmist ja kasutusele võtmist mõõtevahendid olema läbinud metroloogilise kontrolli. MõõtS § 6 lg-s 2 on loetletud mõõtevahendite metroloogilise kontrolli liigid, mille p-s 2 on nimetatud tüübikinnitus ja p-s 4 taatlemine. MõõtS § 8 lg 2 p 3 kohaselt ei pea tüübikinnitust läbima üksikeksemplarina toodetud mõõtevahend. Sellest tulenevalt ei pea ta läbima ka MõõtS § 10 lg-s 4 sätestatud esmataatlust, mille läbib siseriikliku tüübikinnitustunnistuse alusel kasutusele võetav mõõtevahend. Arutatavas asjas võrgusilmade mõõtmisel kasutatud mõõtekiil on kalibreeritud 21. jaanuaril 2015 akrediteeritud kalibreerimislaboris AS M. Kalibreerimistunnistuselt nähtub, et mõõtekiiliga on võimalik mõõta vahemikus 16 kuni 65 mm. Puudub selle valmistaja ja tüübi number. Seega ei ole tegemist mitte masstoodanguga, vaid ainueksemplariga. Ka kannatanu esindaja on maakohtus selgitanud, et tegemist on Keskkonnainspektsiooni tellimusel valmistatud üksikeksemplariga. Seda kinnitas kannatanu esindaja ka ringkonnakohtu istungil. Vastuseks kaitsja kriitikale tõendite esitamise aja suhtes märgib kohtukolleegium, et kaitseakti kohaselt ei ole määratud kaitsjal Urmas Simonil võrgusilmade suuruse mõõtmise kohta konkreetseid vastuväiteid olnud. Ta lubas need esitada maakohtu istungil. Maakohtu istungist võttis osa valitud kaitsja K. Aus. Kuna kaitsja esitas vastuväited mõõtmistulemusele alles maakohtu istungil, siis ei saanudki prokurör ega kannatanu esindaja nendele vastuväidetele varem vastata. Seega nõustub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga, et võrgukiiliga mõõtmisel ei ole arutatavas asjas MõõtS nõudeid rikutud ning mõõtmistulemused on käsitletavad lubatava tõendina. Samuti ei ole maakohus mõisteid „kasutusele võtmine“ ja „turule lastud“ ebaõigesti sisustanud. Eeltoodut arvesse võttes ei nõustu kohtukolleegium kaitsja apellatsiooni väitega, et K. Sutt tuleb talle esitatud süüdistuses KarS § 361 lg 1 järgi süü tõendamatuse tõttu õigeks mõista. 6.4 Erinevalt kaitsjast leiab kohtukolleegium, et maakohus ei ole mõistnud K. Suttile põhjendamatult range karistuse.

6(7)

KarS § 361 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et rahalise karistuse mõistmine paneb K. Sutti raskesse majanduslikku olukorda, sest tal tuleb hüvitada keskkonnale tekitatud kahju 14 512 eurot. Nimelt on tema keskmine päevasissetulek vaid 5.80 eurot. Seetõttu nõustub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga, et K. Suttile tuleb mõista karistuseks vangistus, mis jätta KarS § 73 lg 1,3 alusel tingimuslikult täitmisele pööramata 2 aastase katseajaga. Kui K. Sutt selle aja jooksul uut tahtlikku kuritegu toime ei pane, siis jääb tal vangistus kandmata. Riigikohus on 17. mai 2013. a otsuses nr 3-1-1-52-13 korranud oma varem avaldatud seisukohta, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohus on kõiki neid asjaolusid K. Suttile karistuse mõistmisel arvestanud ja mõistnud talle karistuse sanktsiooni keskmises määras. Karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust maakohus arvesse ei võtnud, sest erinevalt kohtueelsest uurimisest asus K. Sutt maakohtu istungil oma süüd eitama ja muutis oma ütlusi. 6.5 Viimasena peatub kohtukolleegium apellatsioonimenetluse kuludel. Valitud kaitsja vandeadvokaat K. Aus esitas ringkonnakohtu istungil taotluse süüdistatavale apellatsioonimenetluses kantud kaitsjatasu hüvitamiseks summas 790,68. KrMS § 185 lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jäetakse maakohtu otsus muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kuna arutatavas asjas jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse muutmata, siis jäävad apellatsioonimenetluse kulud süüdistatava K. Sutti kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.