Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

Viru Maakohus

Määruse tegemise aega ja koht

23.08.2018, Rakvere kohtumaja

Kriminaalasja number

1-11-5311

Kohtunik

Kristel Vedro

Kohtuistungi sekretär

Raili Raja

Tõlk

Valentina Michelson

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali

Kriminaalasi

Viru Vangla materjalid Mihhail Sakovitši elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

MIHHAIL SAKOVITŠ,

viibimiskoht Viru Vangla

isikukood

35302252236,

Karistuse kandmise algus 01.12.2010 ja lõpp 01.12.2025 Kohtuasja läbivaatamise aeg

25.07.2018, videokohtuistung

Kohtumääruse õiguslik alus

KarS § 751; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387

RESOLUTSIOON

Jätta MIHHAIL SAKOVITŠ elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Mihhail Sakovitšile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 28.05.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Mihhail Sakovitši elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Maakohtu 21.11.2011 otsusega tunnistati Mihhail Sakovitš süüdi KarS § 114 p 4 - § 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti talle 15 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 01.12.2010. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta samuti Mihhail Sakovitši vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta ei ole seda kuritegu toime pannud ning ta ei tea, kes selle toime pani. Ta ei tea ka, kus see inimene on, kuid ta ei ole surnud. Ta kannab karistust selle eest, mida ta ei ole toime pannud. Tema abikaasa on südamehaige ja tal on vaja teda abistada, tal on raske. Abikaasa on kogukas naisterahvas ja tal on ka kõrgevererõhu haigus. Vabaduses tarvitas ta alkoholi, kuid mitte tihti. 2008.-2010. aastatel ei tarvitanud ta üldse alkoholi. Varem töötas xxxx, praegu töötab vanglas ja hooldab töövõimetuid. Tema kriminaalasi põhineb purjus naisterahva ütlustele. Tal ei ole vanglas rikkumisi. Kui vabaneb, siis hakkab korteris remonti tegema. Praegu garanteeritud töökohta tal ei ole. Osaleb sotsiaalprogrammides Viha juhtimine ja Eluviisitreening. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on vangla iseloomustuse kohaselt karistatud kriminaalkorras 4-l korral ning vangistuses viibib ta samuti neljandat korda. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud, varasemad kuriteod on rasked isikuvastased kuriteod ning käesolev kuritegu on tapmiskatse, mis on toime pandud vähemalt teist korda. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta töötab alates 2016. aasta lõpust kambrikaaslase isikliku abistajana, ta on osalenud sotsiaalprogrammides Eluviisitreening ja Viha juhtimine ning vabanemisel on tal kindel elukoht koos elukaaslasega. Enne vangistust oli kinnipeetava sissetulekuks töövõimetuspension. Tööoskused ja vabaduses töölkäimise harjumus tal puuduvad, kuna on üle poole elust kandnud vanglas karistust. Vabaduses suhtles peamiselt kriminaalkorras karistatud ja alkoholi kuritarvitavate isikutega, kellest mõnest sai tema kuriteo ohver. Kõik kuriteod pani kinnipeetav toime alkoholijoobes olles, kuid ise alkoholi tarvitamises alati probleemi ei näe. Samuti nähtub vangla iseloomustusest ning kohtuistungil öeldust, et kinnipeetav oma süüd kuritegudes ei tunnista ning ta kaldub süüdistama teisi inimesi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et isiku ennetähtaegne vabastamine on käesoleval ajal ennatlik. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.