Henn Moora süüdistuses KarS § 210 lg 2 järgi; Artur Nõmm süüdistuses KarS § 210 lg-te 2 ja 3 - § 22 lg 3 järgi; OÜ Tuisu süüdistuses KarS § 210 lg-te 2 ja 3 - § 22 lg 3 järgi üldmenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja) 23. märtsi 2018 otsus
Apellatsiooni esitaja
ringkonnaprokurör Sirle Melk
Prokurör
ringkonnaprokurör Sirle Melk
Süüdistatavad
Henn Moora, isikukood: 36606186019, elukoht: XXXX; kehtivad karistused puuduvad Artur Nõmm, isikukood: 36103304224, elukoht: XXXX; kehtivad karistused puuduvad OÜ Tuisu, registrikood: 11377914, juhatuse liige: Artur Nõmm; asukoht: XXX; ei ole karistusregistrisse kantud
Kaitsjad
vandeadvokaat Robert Sarv, vandeadvokaat Martin Triipan, vandeadvokaadi abi Sandra-Kristin Noot
RESOLUTSIOON:
1.Tartu Maakohtu 23. märtsi 2018 otsus jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
2.Välja mõista Eesti Vabariigilt süüdistatav Henn Moora kasuks apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks 550 (viissada viiskümmend) eurot.
Välja mõista Eesti Vabariigilt OÜ Tuisu kasuks apellatsioonimenetluses valitud kaitsjatele makstud tasu katteks 1170 (üks tuhat ükssada seitsekümmend) eurot. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
Süüdistus
1.Arvestades süüdistuste mahukust, märgitakse siinkohal üksnes süüdistuse aluseks olevat põgusalt.
Henn Moorale on esitatud süüdistus KarS § 210 lg 2 järgi pettuse teel soodustuse saamises; Artur Nõmmele ja OÜ-le Tuisu on esitatud süüdistused KarS § 210 lg-te 2 ja 3 - § 22 lg 3 järgi pettuse teel soodustuse saamisele kaasaaitamises.
Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu
2.Tartu Maakohtu 23.03.2018 otsusega mõisteti H. Moora, A. Nõmm ning OÜ Tuisu õigeks neile esitatud süüdistuses. Sama kohtuotsusega tühistati Tartu Maakohtu 05.02.2018 määrusega H. Moorale kuuluvale kinnistule asukohaga XXXX Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulik hüpoteek summas 172 538,87 eurot.
2.1.Maakohus asus seisukohale, et esitatud süüdistused ei ole tõendamist leidnud.
2.2.On usaldusväärselt tõendamist leidnud ning puudub kohtumenetluse poolte vahel ka vaidlus asjaoludes, et H. Moora on OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus juhatuse liikmena esitanud 26.03.2012 ja 04.04.2012 taotluse Keskkonnainvesteeringute Keskusele (edaspidi KIK), et saada KIK-i kaudu riigieelarvelist toetust veemajanduse programmist. Toetus oli vajalik H. Moorale kuuluval ja OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus kasutusvaldusse antud Väike-Sakala kinnistul paiknevate vanade loomakasvatuskompleksi hoonete (seafarm, laut, küün, kelder-ladu, sõnnikuhoidla-küün) lammutamiseks, kuna nad olid amortiseerunud. H. Moora poolt esitatud taotluste ja lisatud dokumentide kohaselt oli kogu projekti maksumuseks 345 077,75 eurot. Sealjuures oli KIK projekti rahastamise korra p 4.4 kohaselt omafinantseering kohustuslik 50% ulatuses s.o summas 172 538,88 eurot ja taotletav toetus summas 172 538,87 eurot. Läbi interneti elektroonilise taotluskeskkonna esitatud taotlustele oli lisatud 2012 märtsis OÜ Tuisu poolt koostatud Nõmme seafarmi lammutusprojekt ja OÜ Tuisu hinnapakkumine nr 35 kuupäevast 19.03.2012 nii lammutusprojekti koostamise kui ka lammutustööde teostamise kohta. Hinnapakkumise kohaselt oli lammutusprojekti koostamine maksumusega 22 608,15 eurot ja lammutustööde maksumus kokku 322 077,75 eurot (mõlemad summad ilma käibemaksuta). Seega hinnapakkumise kohane kogumaksumus teostatava projekti osas oli 345 077,75 eurot. 13.06.2012 otsustas KIK-i nõukogu esitatud dokumentide alusel toetada H. Moora poolt OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus nimel esitatud toetustaotlust ja otsustas projekti toetada taotletud summa ulatuses. Vaidlust ei ole selles, et OÜ Tuisu, olles H. Moora poolt tunnistatud parimaks pakkujaks, alustas Nõmme seafarmi lammutustöid 2013 alguses. Tööd said teostatud 2013 suvel.
2.3.Vaidluse keskmes on, kas H. Moora vastavalt eelnevale kokkuleppele Artur Nõmmega ning viimase ja OÜ Tuisu kaasabil on esitanud KIK-le valeandmeid projekti maksumuse osas, kuna süüdistuse väidetel on H. Moora ja OÜ Tuisu juhatuse liikme Artur Nõmme kokkuleppel kajastatud lammutusprojekti projekteerimise ja vana seafarmi hoonete lammutamise maksumus tegelikkusest oluliselt kallimalt, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus pääseks 50%-lise omafinantseeringu tasumise kohutusest ning enamus projektis ettenähtud tööd saaks teostada saadava toetuse abil. Süüdistusega heidetakse süüdistatavatele seega ette ehitushinnaga manipuleerimist. Maakohus käsitles tõendeid, millest nähtub, kuidas kujunes OÜ-le HolstreNõmme Puhkekeskus kuuluva Nõmme seafarmi amortiseerunud hoonete lammutusprojekti projekteerimise ja lammutamise maksumus.
2.3.1.Nõmme seafarmi hoonete lammutusprojekti projekteerimise ja lammutustööde kirjalike pakkumiskutsete saatmise ja nende saamise ning hinnapakkumiste esitamise osas on kohtus ütlusi andnud tunnistajad: E.L., G.K., O.V., T.A., V.E., A.N. ning süüdistatav Artur Nõmm. Tunnistajate E.L. , G.K. , O.V. , T.A. , V.E. , A.N. ja süüdistatava Artur Nõmme ütlustest ning maakohtule esitatud pakkumiskutsetega on tõendatud, et pakkumiskutsed on OÜ HolstreNõmme Puhkekeskus poolt väljastatud 25.02.2012 OÜ-le E. ja OÜ-le V. ning 01.03.2012 OÜle Tuisu OÜ-le Nõmme seafarmi lammutusprojekti projekteerimiseks ning 01.03.2012 OÜ-le A. , OÜ-le R. ja OÜ-le Tuisu Nõmme seafarmi lammutustöödeks. Tunnistajate G.K. , O.V. ,
T.A. , A.N. ja süüdistatav Artur Nõmme ütlustega on tõendatud, et hinnapakkumiste koostamiseks on tunnistajad ning süüdistatav Artur Nõmm pidanud vajalikuks lammutatavate seafarmi hoonetega kohapeal tutvuda. Süüdistatav Artur Nõmme ütluste kohaselt kujunes tööde hind hinnapakkumises lähtudes hoonete suurusest, kõrgusest, platsi suurusest, ohtlike jäätmete, eterniidi, bituumeni kogusest. Antud objektil oli kunagine nõukogudeaegne tsiviilkaitsehoone, mis oli ehitatud eriti tugevast raudbetoonist, mille lammutamiseks oli vaja lisajõudusid tuua juurde. Sellest kujunes ka hind vastavalt. Hinnapakkumised sisaldavad teatud määral ettenägematuid kulutusi 3-7% ulatuses. Süüdistatav Artur Nõmme ütlused tööde hinna kujunemist mõjutavate faktorite osas haakuvad ka tunnistajate G.K. , O.V. , T.A. ja V.E. ütlustega. Nimelt on tunnistaja G.K. OÜ R. esindajana märkinud, et töö kiirus sõltub vundamendi sügavusest, samuti sellest kui palju tuleb materjali, kuhu materjal ladustatakse ja antud objektil on purustamisprotsess väga suur, kuna mahud on suured - 16 hoonet, selle töö tegemiseks kulub umbes pool aastat. Tööd nõuavad erinevat tehnikat ekskavaatorid, kivipurustajad, piigid, käärid, transport kohapeal, töölisi 3-4 inimest. Tunnistaja O.V. (OÜ V. ) ütluste kohaselt kujuneb hind vastavalt objekti eripärale ja turu seisule. Rolli mängivad objekti suurus, töö kulukus, keskkonna nõuded. Tunnistaja T.A. (OÜ A. töödejuhataja) ütlustel oli Nõmme seafarmi hoonete lammutamise tööde näol tegemist väga mahuka tööga, kindlasti oleks kedagi veel kaasatud, kuna tööpartnereid oli OÜ-l A. Tallinnas väga palju. Tunnistaja V.E. ütluste kohaselt hinnapakkumise hind kujuneb arvestades hoone mahtu ja suurust ning tööde mahtu. Lammutusprojekt sisaldab ehitusmaterjalide, sortimentide ja kubatuuride järgi väljatoomist, lammutusplaane, tööohutusplaani ja tööohutusviise, kuidas lammutust ohutult läbi viia, et keskkonnareostust ei tekiks, et inimesi ohtu ei seaks, peidetud ja varjatud konstruktsioonide, trasside olekute välja selgitamist ja nende likvideerimiseks ohutusplaani väljatöötamist, et saaks plats puhtaks ja et inimesed ohtu ei sattuks ja et keskkonnareostust ei tekiks.
2.3.2.Esitatud hinnapakkumistega on tõendatud, et OÜ Tuisu hinnapakkumises sisaldub teiste pakkujatega võrreldes madalaim hind nii lammutusprojekti koostamiseks kui ka lammutustöödeks. Eelmärgituga on täidetud Riigihangete seaduse (redaktsioon kuni 31.12.2012) nõuded, et hankija peab kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte (p 1); hankija peab tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise (p 2, p 4);
2.3.3.Eelmärgitud tunnistajate ütlused, pakkumiskutsed ja hinnapakkumised seavad kahtluse alla süüdistuse väite süüdistatavate omavahelisest kokkuleppest kajastada Nõmme seafarmi lammutusprojekti ja lammutustööde hinda tegelikkusest oluliselt kallimana.
2.3.4.Prokurör on süüdistuskõnes asunud seisukohale, et uuritud tõendid viitavad asjaolule, et hinda näidati KIK-le esitatavates dokumentides kõrgemana H. Moora ja Artur Nõmme kokkuleppel ja kooskõlastatud tegevuse tulemusel. Maakohus märgib, et eeltoodud väide ei ole usaldusväärselt tõendamist leidnud. Muuhulgas on prokurör leidnud süüdistuskõnes, et lammutustööde osas esitatud hinnapakkumised ei ole esitatud teineteisest sõltumata, vaid neid on üritatud kooskõlastada nende sisu osas ehk tööde maksumuse osas. Ka siinjuures ei ole prokuratuur konkreetsete tõenditega tõendanud, milline oli süüdistatavate H. Moora ja Artur Nõmme teopanus hinnapakkumiste väidetaval kooskõlastamisel. Prokurör üksnes nendib süüdistuskõnes, et „paraku ei ole võimalik koguda piisavalt tõendeid selle kohta, kes konkreetselt on nende hinnapakkumistega manipuleerinud, kuid on selge see, et need on kooskõlastatud. Sellise kooskõlastamise eesmärgiks on olnud see, et võimaldada realiseerida H. Moora ja Artur Nõmme varasemal kokkuleppel, et OÜ Tuisu peab võitma lammutustööde hinnapakkumise ja tegelikkusest oluliselt kõrgema hinnapakkumisega, mis võimaldaks vältida omafinantseeringu tasumist.“
2.3.5.Prokurör on viidanud OÜ Tuisu, OÜ A. ja OÜ R. hinnapakkumisi võrreldes asjaolule, et OÜ A. ja OÜ R. hinnapakkumistes esinevad sarnased arvutusvead ning eeltoodust tulenevalt asub prokurör seisukohale, et tunnistajate G.K. ja T.A. ütlused hinnapakkumiste koostamise ja esitamise osas ei ole usaldusväärsed. Maakohus prokuröri seisukohtadega tunnistajate ütluste ebausaldusväärsuse osas ei nõustunud. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistajad G.K. , O.V. ja T.A. on kinnitanud, et keegi ei ole neid mõjutanud hinnapakkumist koostama mingis teatud suuruses või mahus ning ei ole ette öeldud, et tuleb teha hinnapakkumine sellises suuruses. Tunnistaja O.V. ütluste kohaselt hind vastas sellel hetkel turusituatsioonile. Ka tunnistaja A.N. on oma ütlustes kinnitanud, et hinnapakkumistes esitatud andmed on õiged ja tegemist ei ole paisutatud hindadega. Süüdistatav Artur Nõmme ütlustel ei ole sellist asja olnud, et ta oleks kokku leppinud H. Mooraga selles, et OÜ Tuisu poolt esitatud hinnapakkumistes olevaid mahtusid ja summasid paisutada ja näidata neid kunstlikult kõrgemate ja ebaõigetena. Süüdistusaktist ei ole võimalik välja lugeda, milliste tõenditega on prokuratuur soovinud tõendada, et esines süüdistatavate H. Moora ja OÜ Tuisu juhatuse liikme Artur Nõmme kokkulepe kajastada lammutusprojekti projekteerimine ja vana seafarmi hoonete lammutamise maksumus tegelikkusest oluliselt kallimalt. Maakohus osundab asjaolule, et hinnapakkumistega manipuleerimist ja nende kooskõlastamist ei ole süüdistatavatele H. Moorale, Artur Nõmmele ja OÜ-le Tuisu süüdistustes konkreetselt ette heidetud. Ka ei nähtu süüdistusest kas on süüdistatavate poolt rikutud hanke läbiviimise korda ja kui on rikutud, siis mil viisil on see toimunud. Prokurör on kohtuvaidluses leidnud, et OÜ A. ja OÜ R. hinnapakkumised tööde nimetuste osas on väga sarnaselt kirjutatud OÜ Tuisu hinnapakkumistega. Lisaks leiab prokurör, et OÜ A. ja OÜ R. esindajatel ei olnud ajaliselt võimalik tutvuda OÜ Tuisu projektdokumentatsiooniga, mistõttu prokuröri hinnangul ei ole tunnistajate G.K. ja T.A. ütlused hinnapakkumiste koostamise ja esitamise osas usaldusväärsed. OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus on väljastanud nii OÜ-le Tuisu kui ka OÜ-le A. ja OÜ-le R. pakkumiskutsed Nõmme seafarmi lammutustöödeks ja kõikidele pakkumiskutsetele olid lisatud identsed tehnilised spetsifikatsioonid. Seega tulenes lammutustööde nimetuste sarnasus OÜ Tuisu, OÜ A. ja OÜ R. hinnapakkumistes sellest, et eelmärgitud äriühingud on hinnapakkumised koostanud pakkumiskutsete lisaks oleva tehnilise spetsifikatsiooni alusel, mis kajastabki Nõmme seafarmi lammutustöid hoonete nimetuste ja ruutmeetrite järgi. Ka tunnistajad G.K. (OÜ R. juhataja) ja T.A. (OÜ A. töödejuhataja) on ütlustes selgitanud, et koostasid hinnapakkumised pakkumiskutsetes sisalduvate ruutmeetrite järgi. Tunnistaja G.K. ütlustest nähtub, et pakkumiskutse lisaks oleva tehnilise spetsifikatsiooni põhjal, milles sisalduvad hoonete pindalad – ruutmeetrid, on võimalik hinnapakkumist teha, lisaks hindas ta objekti ka kohapeal visuaalselt – kui palju seal on eterniiti, bituumenit, ja muid ohtlike jäätmeid, kuna utiliseerimine on nende asjade juures kõige kallim. Tunnistaja G.K. on oma ütluste kohaselt käinud lammutatavate hoonetega tutvumas, kuid kusagil dokumentidega tutvumas käinud ei ole. Ka tunnistaja T.A. ütlustega on tõendatud, et hinnapakkumise koostas ta lähtudes pakkumiskutsest ja tutvudes lammutatava seafarmi hoonetega kohapeal, lähtudes toodud ruutmeetritest. Hinnapakkumises olevad nimetused tulenevad pakkumiskutsest. OÜ HolstreNõmme Puhkekeskus 04.02.2015 vastuse p-s 1 on selgitatud, esmalt on koostatud Nõmme seafarmi hoonete lammutamise hanke korraldamiseks lammutusprojekti töömahtude arvestused (tehniline spetsifikatsioon), mis oli vajalik hanke korraldamiseks. Samas ei kinnitanud tunnistajad G.K. ja T.A. , et nad on töömahtude arvestusega tutvunud, vaid lähtusid pakkumiskutsetest.
2.3.6.Kuna tunnistajad G.K. ja T.A. on detailselt selgitanud hinnapakkumise koostamise asjaolusid ning nende ütlustest nähtub, et nad koostasid projektdokumentatsiooni pakkumiskutsetes toodud andmete ja kohapealse vaatluse alusel ning OÜ Tuisu poolt koostatud tehnilist spetsifikatsiooni ja projektdokumentatsiooni hinnapakkumiste koostamiseks ei
kasutanud, samuti ei ole neid mõjutatud hinnapakkumiste koostamisel, siis ei esine maakohtu hinnangul asjaolusid, mille tõttu tuleks tunnistajate G.K. ja T.A. ütlused tõendikogumist välja jätta. Seega ei ole kohtuistungil tuvastamist leidnud tunnistajate G.K. ja T.A. ütlustes vastuolusid muude tõenditega.
2.3.7.Prokurör on leidnud, et eluliselt on mitteusutavad H. Moora esindaja poolt KIK-le antud seletused ning tunnistajate O.V. ja T.A. ütlused selle kohta, et H. Moora pani pakkujatele objektist ülevaate saamiseks mõeldud projektdokumentatsiooni enda kinnistul asuvasse lahtisesse postkasti ja pakkumiste tegijad viisid ka oma pakkumised sinna postkasti, kuna infotehnoloogilises mõttes väga arenenud ajastul puudub sellisel arhailisel käitumisviisil igasugune objektiivne põhjus. Maakohtu hinnangul taolist käitumisviisi, kus kirjad jm kirjalikud materjalid toimetatakse adressaadile kätte saatja postkasti kaudu, võib lugeda tänapäevase infotehnoloogiliselt arenenud ajastul tõepoolest suhteliselt harva esinevaks olukorraks. OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus esindaja 16.01.2015 kirjast KIK-le nähtub, et kogu kirjavahetus, sh pakkumiskutsete väljasaatmine ja pakkumiste laekumine, toimus posti teel läbi kinnistul asuva postkasti põhjusel, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ainus juhatuse liige H. Moora elas kõnealusel perioodil Pärnu maakonnas, mistõttu viibis ta OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus asukohast eemal. Samuti puudusid OÜ-l Holstre-Nõmme Puhkekeskus töötajad, kes oleksid saanud pidevalt viibida tema asukohas. Üldiselt ei kasuta H. Moora e-posti, mistõttu ei pea ta ka OÜ-ga Holstre-Nõmme Puhkekeskus seotud kirjavahetust reeglina e-posti teel, kasutades selleks kinnistul asuvat postkasti. Eelmärgitut kinnitavad ka tunnistaja E.L. ütlused, mille kohaselt H. Moora oli aastatel 2012-2013 OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ainuke töötaja ja ettevõttel puudusid kontoriruumid. Omavaheline suhtlus toimus kas kohtumistel või telefoni teel, kuid e-posti omavaheliseks suhtlemiseks ei kasutatud. Eelnev haakub ka tunnistajate O.V. ja T.A. ütlustega, kus tunnistajad on oma ütlustega kinnitanud, et hinnapakkumised OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus pandi tema kinnistul asuvasse postkasti ning ise nad H. Mooraga Nõmme seafarmi hoonete juures ei kohtunud. Sealjuures ilmneb tunnistaja O.V. ütlustest, et tema poolt hinnapakkumise isiklik viimine OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus kinnistul asuvasse postkasti ei olnud kohalesõidu ainsaks eesmärgiks, vaid tunnistaja pidi kohapeal OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus esindajaga kokku saama, et arutada esitatud pakkumist kliendiga, mis jäi ära, kuid ta jättis hinnapakkumise OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus postkasti. Tunnistaja T.A. ütluste kohaselt tuli hinnapakkumine panna postkasti, kuna oli selline kokkulepe. Postkast oli identifitseeritav, kuna seal oli kirjas OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus. Tunnistajad O.V. ja T.A. on oma ütlustes kirjeldanud hinnapakkumiste edastamist postkasti kaudu OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus detailselt ja veenvalt, mistõttu leidis maakohus, et tunnistajate ütlused on eluliselt usutavad. Samuti pidas maakohus aktsepteeritavaks ja eluliselt usutavaks OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus esindaja kirjades KIK-le toodud põhjendusi, miks oli vaja sellist meetodit pakkujatega kirjavahetuseks hanke läbiviimisel.
2.3.8.Prokuröri poolt on maakohtule esitatud läbiotsimisprotokoll 28.04.2015 (ning asitõendi vaatlusprotokoll 11.05.2015 koos lisadega, millest nähtub, et OÜ Tuisu tegevuskohas aadressil Suurmetsa, Majaka küla Häädemeeste vald, Pärnumaa läbiotsimise käigus äravõetud lauaarvutile Dell Inspiron express service code 7240868353 on teostatud vaatlus, mille käigus kopeeriti arvutis olev ketas. Vaadeldud on kaustas nimetusega Desktop elektroonilisel kujul failina olevaid dokumente, mh OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus Nõmme seafarmi lammutusprojekti ja lammutustöödega seonduvaid hinnapakkumisi. Eeltoodud asitõendi vaatlusprotokolli 11.05.2015 ja kirjeldatud failidega „HP059 Projekt.pdf“ ja „Lammutusprojekt. Nõmmeseafarm.pdf“ on tõendatud, et lisaks OÜ Tuisu hinnapakkumistele leidub OÜ Tuisu tegevuskohas leitud arvutis OÜ V. 05.03.2012 ja OÜ E. 01.03.2012 hinnapakkumisi kajastavate failide olemasolu. Siinjuures märkis maakohus, et samanimelised ja -sisulised failid sisalduvad ka OÜ Tuisu tegevuskohas läbiotsimise käigus äravõetud välisel
kõvakettal WD 3410B P/N WDBAAU0010HBK-01, S/N WCAV58601901, tuvastatud 01.10.2015 asitõendi vaatlusprotokolliga. Nimetatud asjaolu kohta on oma ütlustes selgitusi andnud nii tunnistaja A.N. kui ka süüdistatav Artur Nõmm. Tunnistaja A.N. ja süüdistatav Artur Nõmme ütlustest nähtub, et OÜ V. ja OÜ E. hinnapakkumised on nende arvutisse failina sattunud sel viisil, et pärast hinnapakkumise võitmist küsisid nad H. Moora käest näha ka teisi esitatud pakkumisi ja H. Moora saatiski. Eesmärk nende hinnapakkumiste nägemiseks olevat olnud see, et näha, mis hinnaga teised töid teevad. Prokurör peab süüdistuskõnes eluliselt ebausutavaks süüdistatav Artur Nõmme ja tunnistaja A.N. selgitusi selle kohta, et OÜ V. ja OÜ E. hinnapakkumised lammutusprojekti koostamiseks saadi H. Mooralt peale hinnapakkumise võitmist eesmärgiga, et saada teada, mis hinnaga teised töid teevad, kuna hinnapakkumiste sisu on käsitletav ärisaladusena ning failina leiti arvutist ainult teiste pakkujate pakkumised lammutusprojekti koostamise osas, mitte lammutustööde teostamise osas. Kaitsjad on leidnud, et hinnapakkumine ärisaladuse tunnustele ei vasta ning ükski pakkujatest ei ole keelanud nende hinnapakkumiste edastamist, mistõttu oli H. Mooral õigus neid ka edastada ja ta ei pidanudki kellegi käest nõusolekut küsima. Maakohus märgib siinjuures, et OÜ V. ja OÜ E. hinnapakkumistest ning tunnistajate O.V. ja V.E. ütlustest ei nähtunud, et nende hinnapakkumiste näol oleks olnud OÜ V. ja OÜ E. ärisaladust sisaldavate dokumentidega. Samuti juhib maakohus tähelepanu asjaolule, et faile on viimati muudetud 21.11.2012, mis haakub tunnistaja A.N. ütlustega, et hinnapakkumised saadi H. Mooralt pärast lammutusprojekti projekteerimise hinnapakkumise võitmist. Maakohus pidas eluliselt usutavamaks olukorda, kui hinnapakkumise võitnud isik tunneb huvi ka konkureerivate pakkumiste vastu. Asjaolu, et OÜ E. juhatajat V.E. t või OÜ V. tolleaegset projektijuhti O.V. oleks 2012 mingilgi määral väliselt mõjutatud hinnapakkumiste koostamisel, ei ole kohtuliku uurimise tulemusena nii tunnistajate V.E. ja O.V. ütlustest ega ka muudest tõenditest selgunud. Kuna OÜ E. on esitanud omapoolse hinnapakkumise nr 1 juba 01.03.2012 ja OÜ V. 05.03.2012, siis ei tõenda 21.11.2012 kuupäeva kandvate failide olemasolu OÜ Tuisu arvutis usaldusväärselt ja kahtlusteta H. Moora ja Artur Nõmme kokkulepet KIK-le valeandmete esitamises Nõmme seafarmi lammutusprojekti projekteerimise maksumuse osas.
2.3.9.Maakohtu otsuse punktis 17 (otsuse lk 37-39) käsitletud failide osas, millised leiti OÜ Tuisu arvutis ja kõvakettal, märgib maakohus, et esitatud süüdistusest (sealjuures ka süüdistusaktist, s.o p 14, tõendid 45, 47) ja prokuröri süüdistuskõnest ei nähtu vähimatki selgitust, kuidas failide elektroonilisel kujul olemasolu OÜ Tuisu tegevuskohas leitud arvutis ja kõvakettal süüdistatavate H. Moora, Artur Nõmme ja OÜ Tuisu süüd neile esitatud süüdistuses tõendab. Maakohtu hinnangul failide olemasolu kohta OÜ Tuisu tegevuskohas olevas arvutis ja kõvakettal, mille kohta on koostatud 11.05.2015 ja 01.10.2015 asitõendi vaatlusprotokollid, ei tõenda mingilgi määral süüdistatavate süüd neile esitatud süüdistuses. Maakohus märgib, et esitatud süüdistusest ei nähtu, millist tõenduslikku tähendust omab ja kuidas süüdistusega seostub asjaolu, et asitõendi vaatlusprotokolliga 29.09.2015 leidis tõendamist eelmärgitud dokumentide paberkandjal olemasolu OÜ Tuisu tegevuskohas. Maakohus leiab, et tegemist on OÜ Tuisu ja OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus vahelisi lepingulisi suhteid, sealjuures õigusi ja kohustusi, kajastavate dokumentidega, mille olemasolu OÜ Tuisu tegevuskohas süüdistatavate süüd neile esitatud süüdistuses ei tõenda.
2.4.Süüdistuses heidetakse süüdistatavatele H. Moorale, Artur Nõmmele ja OÜ-le Tuisu ette veel seda, et toetuse saamiseks suuremas mahus esitas OÜ Tuisu juhatuse liige Artur Nõmm vastavalt eelnevale kokkuleppele H. Mooraga OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus arveid lammutusprojekti teostamise eest tegelikkusest suuremas mahus (sh 04.02.2013 arve nr 4 summas 132641,28 eurot; 03.04.2013 arve nr 17 summas 75564 eurot; 22.05.2013 arve nr 24 summas 70196,40 eurot; 25.06.2013 arve nr 30 summas 135691,62 eurot). Veel heidetakse
süüdistatavatele ette, et valeandmeid sisaldavad arved, väljamaksetaotlused, kuludeklaratsioonid ning tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid esitas H. Moora KIK-le. Süüdistatav Artur Nõmme ütlustest nähtub, et OÜ Tuisu poolt esitatud arved olid õiged. Süüdistatava kinnituse kohaselt ei saa arveid koostadagi, kui ei ole vormistatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt ja seda on kontrollinud KIK-i poolne esindaja, omanikujärelevalve ja omanik. Arvetel kajastuvad andmed tulid vastavalt tehtud töödele, mida kajastab üleandmise-vastuvõtmise akt ja selle alusel tehti arved. Süüdistatava Artur Nõmme ütlused riimuvad tunnistaja A.N. ütlustega, kes on kinnitanud, et OÜ Tuisu arved OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus lammutustööde eest ei olnud paisutatud ja ekslikud. Tunnistaja A.N. on kinnitanud, et ta ise võttis lammutustööde teostamisest osa ja tööde üleandmisel käisid kohal KIK-i esindaja, omaniku järelevalve ja ka omanik ise, kes vaatasid üle tehtud tööd vastavalt arvetele ja alles siis läksid arved tasumisele. Asjaolu, et Nõmme seafarmi lammutuse objektil osales ka omanikujärelevalve on tõendatud omanikujärelevalve lepinguga 23.11.2012, mille kohaselt OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus sõlmis FIE-ga Väino Kalmann lepingu omanikujärelevalve teostamiseks endise laudakompleksi hoonete lammutamisel. Tunnistaja E.L. ütlustest nähtub, et OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus esitatud arvetele tuli nii ettevõtte juhatajal kui ka raamatupidajal peale kirjutada kinnitus, et arve on õige. Kinnitus tähendas nii seda, et arve on ettevõttele esitatud ja see on õige, kui ka seda, et arve sisu on õige, kuna tööde teostamist kontrollis kohapeal KIK-i kontroll. Maakohus märgib, et süüdistatava Artur Nõmme ja tunnistajate A.N. ja E.L. ütlused haakuvad toimikus olevate kirjalike tõenditega. OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus väljamaksetaotlustes ja lisatud kuludeklaratsioonides on OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus kui toetuse saaja juhatuse liige H. Moora ja raamatupidaja E.L. kinnitanud, et sihtfinantseerimise lepingu kohased tööd on tehtud nõuetekohaselt, toetusesaaja on tööd vastu võtnud ja need heaks kiitnud. Teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidega kinnitasid OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus juhatuse liige H. Moora, OÜ Tuisu juhatuse liige Artur Nõmm ja ka omanikujärelevalve teostaja V. Kalmann teostatud ja üleantud tööde mahtu ja maksumust. Samuti kinnitavad KIK-i kontrollaktid ja KIK-i küsimustikud järelevalvet tehtud tööde osas ja on märgitud, et üleandmise-vastuvõtmise aktides näidatud tööd on tehtud. Maakohus märgib, et kogutud tõendid kinnitavad, et OÜ Tuisu arved ei ületanud hinnapakkumist. Ei ole tõendamist leidnud, et H. Mooral ja Artur Nõmmel oli omavaheline kokkulepe valeandmete esitamiseks OÜ Tuisu arvetes ning eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud valeandmete esitamine ja nende sisaldumine väljamaksetaotlustes, kuludeklaratsioonides ning tööde üleandmise-vastuvõtmise aktides. Seega eelkäsitletud tõenditega on tõendamist leidnud, et toetuse saaja OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus kulutused olid vajalikud ja põhjendatud projekti eesmärkide elluviimiseks.
2.5.Prokurör on süüdistuskõnes leidnud, et süüdistuses sisalduv esitatud etteheide, et projekti maksumust näidati taotlustes ja nende alusdokumentides oluliselt kõrgemana on tõendatud KIK-i kuriteoavalduses väljatoodud audiitori järeldusega. Selle kohaselt oli lammutustööde hind kõrgem, kui tavapäraselt sellistel objektidel. Vaadeldava objekti näol on tegemist kõrgeima kogumaksumusega lammutusprojektiga, mida KIK on toetanud seisuga veebruar 2015. Maakohus, nõustudes kaitsjate seisukohaga, leiab, et kõnealusel juhul tuleb prokuröril tõendada süüdistuses esitatud asjaolusid ja etteheiteid, sh seda, et süüdistatavad H. Moora ja OÜ Tuisu juhatuse liige Artur Nõmm on kokkuleppel kajastanud lammutusprojektis ja OÜ Tuisu hinnapakkumises lammutusprojekti projekteerimise ja vana seafarmi hoonete lammutamise maksumust tegelikkusest oluliselt kallimalt ning OÜ Tuisu juhatuse liige Artur Nõmm on eelneval kokkuleppel H. Mooraga esitanud arved OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus lammutusprojekti koostamise ja lammutustööde teostamise eest tegelikkusest suuremas mahus ja seda, et arved sisaldavad valeandmeid teostatud tööde maksumuse osas.
Lähtudes KrMS §-s 14 sätestatud kohtumenetluse võistlevuse põhimõttest lasub tõendite esitamise kohustus prokuröril ning kaitsjal. Kuna süüdistusfunktsiooni täidab prokurör, siis tuleb prokuröril esitada tõendid, mis süüdistatavate süüd kahtlusteta tõendavad. Käesoleval juhul nõustub maakohus kaitsjate seisukohaga, et ehitushinna tegelikkusele vastavuse hindamine kuulub eriteadmistega isiku - eksperdi või asjatundja ülesannete hulka. KIK-i kuriteo teate p-s 28 on märgitud, et audiitor vaatles pisteliselt KIKAS-es (s.o KIK-i elektroonilises keskkonnas) ja riigihangete seaduses teiste hangete maksumusi võttes esialgu võrdlusel aluseks lammutavate ehitiste ehitusaluse pinna ning on võrrelnud OÜ HolstreNõmme Puhkekeskus projekti 4 projektiga, sh projekt nr 3138 „Tartu linnas asuvate Nõukogude Liidu aegsete sõjaväelennujaama hoonete lammutamine“, projekt nr 2910 „Endise Kiltsi sõjaväelinnaku kasutusest väljalangenud militaarehitiste lammutamine“, projekt nr 5685 „Müüsleri nõukogudeaegsete sigalate lammutamine“ ja projekt nr 8164 „Priipalu Sigala lammutustööd“. Kuriteo teate p-s 29 on märgitud, et audiitori hinnangul ei vasta auditeeritava projekti (s.o OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus) projekti puhul lammutustööde maksumus turuhinnale ja vajadusel saab teha kõikide KIK-st rahastatud lammutusprojektide hindade analüüsi. Maakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole usaldusväärse tõendina käsitletav KIK-i kuriteo kaebus osas, mis kajastab nn audiitori seisukohti ja järeldusi, kuna ehitushinna tegelikkusele vastavuse hindamine kuulub eriteadmistega isiku – eksperdi või asjatundja ülesannete hulka. Käesoleval juhul on tõusetunud küsimus, et millest lähtudes on KIK-i audiitor pidanud vajalikuks justnimelt neid eelpool käsitletud nelja projekti võrrelda OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus projektiga, kui oli võimalus võrrelda kõiki KIK-st rahastatud lammutusprojekte ja teostada ehitus- ja lammutushindade analüüsi. Samuti tekkis maakohtul küsimus KIK-i audiitori isikus ning tema pädevuses, samuti selles, millised suhted olid temal arvamuse andmisel tol momendil kahtlustatavatega. Maakohtu hinnangul on KIK-i audiitori arvamuse puhul probleemiks ka see, et kohtumenetluse pooltel ei ole olnud võimalust KIK-i audiitorile lammutusprojektide võrdlusanalüüsi ja saadud andmete kohta täpsustavaid küsimusi esitada, kuna teada ei ole tema isik ja teda ei ole kutsutud kohtuistungile, eelmärgitud asjaolule on osundanud ka Artur Nõmme ja OÜ Tuisu kaitsjad. Puuduvad usaldusväärsed tõendid, millega oleks võimalik tõendada, et süüdistatavad H. Moora ja OÜ Tuisu juhatuse liige Artur Nõmm on kokkuleppel kajastanud lammutusprojektis ja OÜ Tuisu hinnapakkumises lammutusprojekti projekteerimise ja vana seafarmi hoonete lammutamise maksumust tegelikkusest oluliselt kallimalt ning OÜ Tuisu juhatuse liige Artur Nõmm on eelneval kokkuleppel H. Mooraga esitanud arved OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus lammutusprojekti koostamise ja lammutustööde teostamise eest tegelikkusest suuremas mahus ja seetõttu sisaldavad arved valeandmeid teostatud tööde maksumuse osas.
2.6.Asjatundja ülekuulamisega oleks olnud võimalik kõrvaldada tekkinud kahtlused, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus võis saada või sai soodustust riigieelarvest pettuse teel. KrMS § 7 lg-st 3 tulenevalt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus tõlgendatakse süüdistatava kasuks. Seega antud juhul tuleb nõustuda süüdistatavate ja nende kaitsjate seisukohaga, et süüdistatavate poolt KIK-le esitatud andmetes valeandmeid ei sisaldunud ja sellega oli maakohtu hinnangul täidetud ka KIK nõukogu poolt 13.12.2011, 28.04.2012, 11.12.2012, 19.02.2013 kinnitatud versioonides „Keskkonnaprojektide finantseerimise kord“ p 5.1 nõuded selles, et KIK-i toetust võib kasutada ainult abikõlblike kulutuste tegemiseks, p 5.2 nõuded selles, et abikõlblikuks loetakse toetuse saaja kulutused, mis on vajalikud ja põhjendatud projekti eesmärkide elluviimiseks, ning p. 13.1 nõuded selles, et toetuse saaja on kulud teinud ja dokumentaalselt tõestanud, esitades „Keskkonnaprojektide finantseerimise kord“ p-des 13.2 ja 14.2 loetletud dokumendid.
2.7.Samuti heidetakse H. Moorale, Artur Nõmmele ja OÜ-le Tuisu esitatud süüdistuses ette, et KIK-le on esitatud sihtfinantseerimise lepingu täitmise aruandes valeandmeid selle kohta, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus on tasunud KIK-ga sõlmitud sihtfinantseerimise lepingus
ette nähtud omafinantseeringu summas 172 538,88 eurot. Tegelikkuses omafinantseeringu tasumist sellises ulatuses ei toimunud. Vastavalt H. Moora ja Artur Nõmme kokkuleppele teostati OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ja OÜ Tuisu ülekannete ahel, mille tulemusel jõudis enamus omafinantseeringuna tasutud summa tagasi OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus. Selleks sõlmisid H. Moora OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus nimel ja Artur Nõmm OÜ Tuisu nimel 06.02.2013 näiliku ostu-müügilepingu, mille kohaselt pidi OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus müüma OÜ-le Tuisu kruusa 46 700 m3 hinnaga 4 eurot m3. Tegelikkuses kruusa müüki ega kaevandamist käesoleva ajani ei ole toimunud ning näiliku lepingu eesmärk oli tagastada projekti raames OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus poolt OÜ-le Tuisu omafinantseeringuna tasutud summad. Ostu-müügilepingu raames väljastas OÜ HolstreNõmme Puhkekeskus OÜ-le Tuisu ajavahemikul 06.02.2013 kuni 25.07.2013 neli arvet, mille kohaselt müüdi OÜ-le Tuisu 38 785,10 m3 kruusa ja OÜ Tuisu on tasunud nende arvete alusel ajavahemikul 06.02.2013 kuni 19.08.2013 kokku 186 169,06 eurot.
2.7.1.Süüdistuses on asutud seisukohale, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ja OÜ Tuisu poolt 06.02.2013 sõlmitud ostu-müügileping on näilik põhjusel, et kruusa müüki ega kaevandamist ei ole käesoleva ajani toimunud ning lepingu eesmärgiks oli tagastada projekti raames OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus poolt OÜ-le Tuisu omafinantseeringuna tasutud summad. Ka on süüdistuses viidatud sellele, et OÜ Tuisu on tasunud OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus näilike kruusamüügi arvete alusel.
2.7.2.H. Moora kaitsja vaidles süüdistuse etteheidetele vastu leides, et prokuratuuri poolt maakohtule esitatud tõendid ei kinnita OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ja OÜ Tuisu poolt 06.02.2013 sõlmitud kruusa ostu-müügilepingu näilikkust, samuti ka asjaolu, et hetkel ei ole kruusa kaevandamist toimunud, kuna õiguste omandamine tuleviku tarbeks on äärmiselt tavapärane (nt futuurid, vahetusvõlakirjad jms). Süüdistatav on deklareerinud ja kajastanud tehingut ametlikult riigi ees, sh on deklareeritud ja makstud kruusamüügitehingult käibemaksu. Artur Nõmme ja OÜ Tuisu kaitsjad leidsid, et 06.02.2013 sõlmitud ostu-müügilepingu näol on tegemist kehtiva lepinguga, mis ei ole näilik ning OÜ-l Tuisu on tänaseni lepinguline nõudeõigus toetuse saaja vastu 46700 m3 kruusa saamiseks. Kruusa ostu-müügitehingust tulenevaid nõudeid on OÜ Tuisu kajastanud korrektselt oma raamatupidamises.
2.7.3.Kohtumenetluse pooltel on vaidlus asjaolus, kas OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ja OÜ Tuisu vahel 06.02.2013 sõlmitud lepingut (milline kannab kuupäeva 07.01.2013) tuleb käsitleda näiliku lepinguna, mille ainsaks eesmärgiks süüdistuse väidete kohaselt oli projekti raames OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus poolt OÜ-le Tuisu omafinantseeringuna tasutud summade tagastamine ning lepingupoolte poolt mulje jätmine tehingu olemasolust ehk õigusnäivuse tekitamine. Kõnealune leping on antud menetlejale üle OÜ Tuisu tegevuskohas aadressil Pärnumaa, XXX toimunud läbiotsimisel ettevõtte raamatupidaja M.M. poolt.
2.7.4.Süüdistuses sisalduv väide, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ja OÜ Tuisu poolt 06.02.2013 sõlmitud kruusa ostu-müügileping oli sõlmitud üksnes eesmärgiga tagastada projekti raames OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus poolt OÜ-le Tuisu omafinantseeringuna tasutud summad ja selle lepinguga on lepingupooled on tahtnud jätta muljet tehingu olemasolust ehk tekitanud õigusnäivust, ei ole maakohtu istungil uuritud tõenditega tõendamist leidnud. Tunnistaja E.L. ütlustega on tõendatud, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus tegevusalaks on olnud EMTAKI-i järgi kruusa kaevandamine, tegelikult ta ise ei kaevandanud, vaid müüs maavara varu kruusa kaevandamisõigust ning kaevandamisõiguse müük oli OÜ HolstreNõmme Puhkekeskus põhitegevuseks. Tunnistaja E.L. on ütlustes kirjeldanud, et näiteks 2007. aastal on OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus müünud kaevandamisõigust OÜ-le Lavo Kaubandus 3 miljoni eesti krooni eest. Kaevandamisõigust on müüdud Sakala maaüksusel, OÜ-l Holstre-Nõmme Puhkekeskus on väljastatud mitmeid kaevandamislubasid.
OÜ Tuisu ja OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus vaheline ostu-müügi leping, mis kannab kuupäeva 07.01.2013 ja on allkirjastatud 06.02.2013 punktist 1 nähtub, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus on müünud OÜ-le Tuisu Sakala maaüksusel olevalt plokk II-lt veepiirist 7-9 m allpool olevat kruusa, mis pumbatakse välja ostja poolt spetsiaalse kruusa pumpamise seadmega. Kui kruusa kaevandamiseks on vaja täiendavaid uuringuid, siis teostab need müüja (lepingu p 2). Kruusa saab kaevandama hakata siis, kui kogu plokk II piires on kruus kaevandatud 7 meetrini veepinnast (lepingu p 3). OÜ Tuisu ostab materjali purustatud kruusana juhul, kui turuhind muutub kõrgemaks (lepingu p 4). OÜ Tuisu tasub 46700 m3 kruusa eest hinnaga 4 eurot m3 (millele lisandub käibemaks) müüja poolt esitatud arvete alusel (lepingu p 4). Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmine või mittevastav täitmine toob endaga kaasa tsiviilseadusandluses ettenähtud vastutuse ja tagajärjed (lepingu p 5). Asitõendi vaatlusprotokolliga 29.09.2015 on tõendatud OÜ Tuisu tegevuskohas OÜ HolstreNõmme Puhkekeskus poolt OÜ-le Tuisu väljastatud arvete nr 13001, 13002, 13003, 13004, 13015 olemasolu. 16.01.2015 kirjas KIK-le on OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus kinnitanud, et eelmärgitud ostu-müügilepingu alusel on OÜ-le Tuisu väljastatud arved nr 13001, 13002, 13003, 13004, 13011 ja 13015, kes on lepingu alusel ostnud õiguse kruusa kaevandada ning asub seda tegema koheselt, kui kruusa turuhind on piisavalt kõrge ning transpordikulud piisavalt madalad, et kaevandamine oleks kasumlikum. 04.02.2015 OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus kirjast KIK-le, selgub, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus omab küll kaevandamisluba, kuid ise kaevandamisega ei tegele, vaid müübki olemasolevat maavaravaru (kruusa). Seega E.L. ütlustega ja OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus eelviidatud kirjadega on tõendatud, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskuse peamiseks tegevusalaks on olnud kruusa kaevandamisõiguse müük, eeltoodud seisukohta kinnitavad maakohtu hinnangul ka OÜ Sakala Teed vastus 05.09.2016 päringule ja kinnistu kasutusvaldusega koormamise ja asjaõigusleping ning rendileping, millest selgub, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ja H. Moora on sõlminud Sakala Teed OÜ-ga Sakala maaüksuse suhtes kaevandamisõiguse müüki käsitlevaid lepinguid. Kaevandamise ulatus on määratud vastavalt lepingutele ja vastavas kaevandamisloas sätestatud piiridele. Samuti on selle päringuga tõendatud, et lisaks Sakala Teed OÜ-le on OÜ HolstreNõmme Puhkekeskus ja H. Moora sõlminud ka teiste isikutega kaevandamisõiguse müügilepinguid nimetatud maatüki teistel osadel kaevandamisõiguse võõrandamiseks. Eelnimetatud asjaolu tõendab ka OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus 2014. aasta - 2016. aasta majandusaasta aruanne, mille kohaselt on OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus müügitulu saanud peamiselt kruusa- ja liivakarjääride tegevusest (2014 95,49%, 2015 100 % ja 2016 98,37%). Müügitulu kruusa müügist on saadud 2013. aastal 193 224 eurot ning 2014. aastal 74 085 eurot. Ka aastatel 2012 ja 2011 seisnes eelmärgitud äriühingu müügitulu valdavalt kruusa kaevandamises, 2012. 51 172 eurot ja 2011 59 423 eurot.
2.7.5.Süüdistatava Artur Nõmme ütluste kohaselt on OÜ Tuisu ja OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus vahel sõlmitud kruusa ostu-müügilepingu sisuks kruusa kaevandamise õigus. Tunnistaja E.L. ütlustest nähtub põhjus, miks OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus sõlmis OÜ-ga Tuisu kõnealuse lepingu – nimelt ei olnud tunnistaja ütluste kohaselt OÜ-l HolstreNõmme Puhkekeskus omafinantseeringuks raha ja ei olnud kusagilt võimalik ka laenu saada, siis otsustas H. Moora müüa OÜ-le Tuisu oma vara – kruusa kaevandamise õigust. Tunnistaja E.L. on tutvunud kohtuistungil KrMS § 288 lg 9 p 2 alusel OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus poolt OÜ-le Tuisu väljastatud arvetega ning on kinnitanud, et tegemist on arvetega kruusa kaevandamisõiguse müügi kohta ja mahud on toodud sellepärast, et see oleks mõõdetav ja hinnatav. OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus müüs oma vara ja selle rahaga maksis omafinantseeringu. Tunnistaja E.L. on kinnitanud, et kruusa kaevandamisõiguse müügi kohta arved koostas tema vastavalt H. Moora poolt antud andmetele ja nii nagu oli vaja raha OÜ-le Tuisu arvete tasumiseks. Arvete tasumine toimus pangaülekannetega. Tunnistaja E.L. ütluste kohaselt, kui hakatakse kaevandama, siis esitatakse ka keskkonnadeklaratsioonid.
Süüdistatav Artur Nõmme ütlustest nähtub, et OÜ-l Tuisu on vaja kruusa oma majandustegevuses, kuna OÜ Tuisu tegeleb maaparanduslike teedeehitustega ja teede juurde kuuluvate platside rajamisega ja selleks vajatakse kruusa suuremas koguses. OÜ-l Tuisu oli mõte tööde tegemiseks kruusa endale varuda ja see oli majanduslikult mõistlik, sest kruusa hind oli antud momendil hea võrreldes teistega ja arvestades OÜ Tuisu majanduskasvu ja teades, millised tööd on perspektiivis tulemas ja kruusa hinnad võivad minna kahekordseks. Süüdistatava Artur Nõmme ütluste kohaselt tuleb selle lepingu sõlmimist käsitleda kui investeeringut, kuna OÜ Tuisu ei ole kruusa saanud otstarbekalt veel ära kasutada ja majanduslikult ei ole veel olnud kasulik seda kusagile paigutada, sest alati on saadud lähemalt kruusa kätte. Artur Nõmme ütluste kohaselt on OÜ Tuisu juhatuses arutatud, et kui OÜ Tuisu osaleb hangetel ja võidab hanke Viljandile lähemale, siis kasutatakse kruusa vastavalt vajadusele. Süüdistatava ütlustel on võimalik, et kruusa võidakse kasutada Rail Balticu ehitusel, kuna töödega on juba alustatud ja paika on pandud trassid või on võimalik kruus maha müüa. OÜ Tuisu teeb pakkumisi üle Eesti, eelkõige Pärnumaal, kuid ei välista ka Viljandimaad, 100 kilomeetri raadiuses oma ettevõtte asukohast, kuna on masinate vedu. Süüdistatav Artur Nõmme kinnitusel kindlat kokkulepet ei olnud, et mis aja jooksul peab kruusa kaevandama ja kruusa kaevandatakse vastavalt vajadusele. Ta on juristidega konsulteeritud, et kuna kruus on välja ostetud ja see on OÜ Tuisu oma, siis sellele kehtib 30 aastat ostuõigus, sellepärast ei ole seda kuhugi platsile ära vedanud. Süüdistatav Artur Nõmme kinnitusel oli KIK teadlik kruusa ostu-müügilepingust. Ta mäletab, et ise helistas ja rääkis kohaliku KIK-i esindajaga ning ka H. Moora oli talle öelnud, et seda tehingut võib teostada sellisel moel, kuna KIK-lt on saadud luba. Süüdistatav Artur Nõmme ütlustel oli kruusa ostuhind poole odavam teiste pakutud hinnast, s.o 4 eurot tonni kohta, ja purustatud kruusal 6-6,5 eurot tonni kohta. Kuna ühes kandis on kaks tonni kruusa, oli kruusa ostmisel tonni hind 2 eurot. OÜ-l Tuisu on kruusa kaevandamiseks masinad ja võimekus 100 % olemas. Süüdistatav Artur Nõmme ütlused haakuvad tunnistaja A.N. ütlustega, kelle ütlustest nähtuvalt on OÜ Tuisu ostnud OÜ-lt Holstre-Nõmme Puhkekeskus kruusa ja see asub välja kaevandamata OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus territooriumil. OÜ-l Tuisu on kruusa vaja, kuna ta teostab pidevalt igasuguseid RMK ja maaparandustöid, kus on ka teede ehitused ja rekonstrueerimised ning sinna kulub palju kruusa. Lisaks on tunnistaja A.N. kinnitanud, et KIK oli juba lammutustööde teostamise ajal kruusa ostu-müügitehingust teadlik. Lammutustööde algul pakkus H. Moora välja, et ta müüb OÜ-le Tuisu kruusa ja sellest kruusa müügi rahast maksab omaosaluse. Tunnistaja ütluste kohaselt oli KIK-i esindajat eeltoodust informeeritud ning KIK-i esindaja, kes objektil käis kiitis selle heaks. Kruusa ostu-müügileping sõlmiti eesmärgiga seda kruusa kasutada oma tulevastel objektidel, kuna OÜ Tuisu osaleb pidevalt suurtel hangetel, kus on palju teede ehitust. Kruusa võib kasutada ka Rail Balticu ehitusel. Tunnistaja A.N. ütluste kohaselt osteti kruusa põhjusel, et hind, mis pakuti oli soodne, kuna praegu on kruusa hind 4 eurot tonni eest, OÜ Tuisu ostis aga 4 eurot kant (m3), 1 kant vastab peaaegu 2-le tonnile kruusale, vahe on kahekordne. Seda kruusa saab OÜ Tuisu kasutada siis, kui ta võidab Viljandile lähemale mõne objekti. Logistiliselt ei ole mõtet hakata kruusa vedama Pärnu lähistele.
2.7.6.Prokurör on süüdistuskõnes leidnud, et OÜ-le Tuisu lepingu alusel müüdud kruus ei olnud soodne. Siinjuures viitab prokurör KrMS § 297 korras kogutud tõendile - Maanteeameti poolt ajavahemikus 2013-2016 kehtestatud ehituskruusa, ehitusliiva ja liiv-täitepinnase müügihindadele, mille kohaselt müüs Maanteeamet enda kaevandamisloaga karjäärides aastal 2013 veealust kruusa hinnaga 2,47 eurot m3 (hinnale lisandub käibemaks), 2014 hinnaga 2,37 eurot m3 (lisandub käibemaks), 2015 hinnaga 2,40 eurot m3 (lisandub käibemaks) ja 2016 hinnaga 2,21 eurot m3 (lisandub käibemaks). Maateeameti täiendavast vastusest 25.01.2018 nähtub, et Maanteeamet müüb oma karjääridest vaid looduslikku kaevist (kruusa, liiva ja täiteliiva). TsÜS § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind).
Prokuröri poolt viidatud tõend annab teavet Maanteeameti poolt kehtestatud, s.o riiklikult reguleeritud kruusahinnast, ning ei kajasta kruusa keskmist müügihinda, s.o turuhinda Viljandi maakonnas 06.02.2013 seisuga, kui sõlmiti OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ja OÜ Tuisu vaheline kruusa ostu-müügi leping. Seega ei ole võimalik prokuröri poolt viidatud tõendiga tõendada asjaolu, kas kõnealuses lepingus kajastatud kruusa ostu-müügihind turuhinnast soodsam või mitte. Eeltoodud põhjusel jättis maakohus Maateeameti vastused tõendikogumist välja.
2.7.7.Seda, et 06.02.2013 kruusa ostu-müügilepingus kokkulepitud hind oli OÜ-le Tuisu kasumlik, on Artur Nõmme ja OÜ Tuisu kaitsjad lisaks süüdistatava Artur Nõmme ja tunnistaja A.N. ütlustele püüdnud tõendada ka OÜ Grossi Puit 09.01.2017 kruusa müügi hinnapakkumisega, JAVO Grupp OÜ 05.10.2015 vastusega hinnapäringule kruusa hinna kohta, OÜ Tee & Maa e-kirja ja arvega nr 81 12.07.2016 OÜ-le Tuisu, OÜ Tee & Maa OÜ 31.07.2017 arvega nr 147 Tuisu OÜ-le ja OÜ Tee & Maa hinnakirjaga (väljatrükk 2/4/2018), millest nähtub kruusa hind 12.07.2016, 31.07.2017 ja 2018 seisuga. Maakohus leiab, et kaitsjate eelmärgitud kirjalikud tõendid ei tõenda kruusa müügihinda kruusa ostu-müügi lepingu sõlmimise momendil, s.o 06.02.2013, seega ei oma ka kaitsjate esitatud kirjalikud tõendid kruusa müügihindade kohta kriminaalasjas tähtsust, mistõttu maakohus jättis kaitsjate eelmärgitud tõendid tõendikogumist välja.
2.7.8.Maakohtul ei olnud alust kahelda süüdistatava Artur Nõmme ja tunnistaja A.N. ütlustes, et OÜ-le Tuisu 06.02.2013 müüdud kruusa hind 4 eurot m3 (millele lisandub käibemaks) oli OÜ Tuisu jaoks soodne, kuna asjas puuduvad muud tõendid, mis Artur Nõmme ja A.N. eeltoodud ütlusi kahtluse alla seaksid. Asjaolu, et OÜ Tuisu on oma majandustegevuses järjepidevalt kruusa ehitusmaterjalina või muul otstarbel kasutanud või plaanib kasutada, on tõendatud lisaks süüdistatava Artur Nõmme ja tunnistaja A.N. ütlustele ka OÜ Tuisu juhatuse liikme 08.01.2018 õiendiga. OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus kirjadega KIK-le, tunnistajate E.L. ja A.N. ning süüdistatava Artur Nõmme ütlustega on maakohtu hinnangul tõendamist leidnud asjaolu, et OÜ-l Holstre-Nõmme Puhkekeskus KIK-ga sõlmitud sihtfinantseerimise lepingus ette nähtud omafinantseeringu tasumiseks raha ei olnud ja kuna ei olnud võimalik laenu saada, siis otsustas H. Moora OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskuse juhatuse liikmena müüa OÜ-le Tuisu kruusa kaevandamise õigust. Samuti on tunnistaja E.L. ütlustega, OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus 04.02.2015 kirjaga ning OÜ Sakala Teed vastusega 05.09.2016 päringule usaldusväärselt tõendamist leidnud, et kruusa kaevandamisõigust on Sakala maaüksusel OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus müünud varemgi – 2007 OÜ-le Lavo Kaubandus, hiljem OÜ-le Sakala Teed ning taoline tehing ei olnud esmakordne, OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus äritegevuses on maavara kaevandamise õiguse müügi näol tegemist tavapärase käitumisega.
2.7.9.Poolte käitumine pärast ostu-müügilepingu sõlmimist oli järgmine. H. Moora kaitsja on esitanud OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus käibemaksuaruannete väljatrükid veebruar 2013 kuni september 2013 kohta tõendamaks asjaolu, et OÜ-le Tuisu väljastatud arved on kajastatud 20%-ga maksustatavate tehingute hulgas, ostu-müügileping ja selle alusel väljastatud arved on reaalsed, kuna käibemaks on tasutud. Prokurör on leidnud, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus poolt OÜ-le Tuisu esitatud arvetest nähtub, et need tehingud on moodustanud perioodil 2013 veebruar kuni juuli väga suure osa osaühingu käibemaksuga maksustatavast käibest. Samas, kuna deklareeritud on ka erinevate kuude lõikes seadusega maha arvatavat sisendkäibemaksu reeglina suuremas summas, kui käibemaks kruusa ostumüügil, siis enamasti ettevõttel tasumisele kuuluvat käibemaksu tekkinud ei ole, vaid on deklaratsiooni kohaselt tekkinud enammakstud käibemaks. Erand on ainult 2013 juuli deklaratsioon, kus on deklareeritud tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sinna perioodi jääb ka kruusa eest esitatud arve nr 13015 (25.07.2013). Prokurör leiab, et ei saa öelda, et OÜ HolstreNõmme Puhkekeskus oleks teinud kõigi kruusamüügi arvete osas kulutusi selles mõttes, et oleks riigile tasutud käibemaks, mis peaks tõendama, et tegemist on tegeliku lepinguga.
Tulenevalt käibemaksu aruannetest veebruar 2013 – september 2013 ning OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus arvetest ja tunnistaja E.L. ütlustest, leiab maakohus, et kõnealusel perioodil esitatud arvetel sisalduv käibemaks on deklareeritud ja OÜ-le Tuisu väljastatud arved on kajastatud 20%-ga maksustatavate tehingute hulgas. Arvel nr 13001 06.02.2013 käibemaks 20% summas 11 766,88 eurot kajastub ka 2013 veebruarikuu käibemaksu aruande 4 .real, arvel nr 13002 11.03.2013 käibemaks 20% summas 80 eurot kajastub 2013 märtsikuu käibemaksu aruande 4. real, arvetel nr 13003 16.04.2013 ja nr 13004 24.04.2013 käibemaks 20% 80 eurot ja 6297 eurot sisalduvad 2013 aprillikuu käibemaksu aruandel 20%-ga maksutatava käibemaksu hulgas (deklareeritud summa on 6429,82 eurot). Arvel nr 13011 31.05.2013 sisalduv käibemaks 20% 5859,40 eurot sisaldub 2013 maikuu käibemaksu aruandel 20%-ga maksutatava käibemaksu hulgas (deklareeritud summa on 6491,22 eurot) ning arvel nr 13015 25.07.2013 sisalduv käibemaks 20% 7104,90 eurot sisaldub 2013 juulikuu käibemaksu aruandel 20%-ga maksutatava käibemaksu hulgas (deklareeritud summa on 7746,68 eurot). Prokurör ei ole ka eelmärgitule põhimõtteliselt vastu vaielnud. Prokuröri ülaltoodud seisukoht, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ei ole teinud kõigi kruusa müügi arvetega kulutusi, seonduvalt käibemaksu tasumisega ei ole kooskõlas kohtuistungil uuritud tõenditega, eelkõige eelmärgitud käibemaksu aruannetega ja OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus poolt OÜ-le Tuisu esitatud arvetega. Asjaolu, et OÜ-l Holstre-Nõmme Puhkekeskus kõnealusel perioodil käibemaksu võlgnevus puudus, on tõendamist leidnud osaühingu raamatupidaja E.L. poolt tunnistajana antud ütlustega, kelle ütlustel käibedeklaratsioonide rida 12/13 kohaselt tasumisele kuuluv käibemaks on maksuametile tasutud. Lisaks eeltoodule on tunnistaja E.L. ütlustega tõendamist leidnud, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus 2013 majandusaasta aruanne kajastab OÜ-ga Tuisu tehtud kruusa kaevandamisõiguse tehingut – see kajastub osaühingu omakapitalis ehk teenitud tulus. Süüdistatav Artur Nõmme ütluste kohaselt on kõnealune kruusa ostu-müügileping OÜ Tuisu raamatupidamises kajastatud. Süüdistatav Artur Nõmme ütlustega haakub OÜ Tuisu 2016 majandusaasta aruandest nähtuvad asjaolud, kuna OÜ Tuisu raamatupidamise aastaaruanne (bilanss) kohaselt varade all bilansireal „varud“ kajastatud OÜ-ga Holstre-Nõmme Puhkekeskuse teostatud kruusa ostu-müügileping – 31.12.2016 seisuga on varude all summa 155 141 eurot ja 31.12.2015 seisuga on varude all olnud 242 660 eurot. Samas OÜ Tuisu 2013, 2014 majandusaasta aruannetest vastavat varu ei nähtu. OÜ Tuisu pearaamatu väljavõtetest 01.01.2015-31.12.2015, 01.01.2016-31.12.2016, 01.01.2017-31.12.2017 nähtub, et alates 05.01.2015 kajastub OÜ Tuisu pearaamatus kanne ettemakstud varude eest 155 140,88 eurot, mis on kooskõlas juba eelnevalt viidatud Artur Nõmme ütlustega ja OÜ Tuisu 2016 majandusaasta aruandega OÜ Tuisu raamatupidamises kõnealuse ostu-müügi lepingu kajastamise kohta.
2.7.10.Maakohtu hinnangul nii OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus kui ka OÜ Tuisu kajastanud kruusa kaevandamise õiguse ostu ja müüki mõlema äriühingu raamatupidamisarvestuses ja eelmärgitu on usaldusväärselt tõendamist leidnud tunnistaja E.L. ja süüdistatava Artur Nõmme ütlustega ning OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus käibemaksu aruannetega, OÜ Tuisu majandusaasta aruannetega ja OÜ Tuisu pearaamatu väljavõtetega. Lisaks sellele, et kruusa müügiõiguse võõrandamine on kajastatud lepingupoolte OÜ HolstreNõmme Puhkekeskus aruandluses ja raamatupidamisarvestuses, on pooled asunud lepingut täitma. Eelmärgitut tõendavad asjaolud, mille kohaselt OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus on väljastanud vastavalt ostu-müügilepingule OÜ-le Tuisu arved: nr 13001 06.02.2013, nr 13004 24.04.2013, nr 13011 31.05.2013 ja nr 13015 25.07.2013 ning OÜ Tuisu on arved tasunud, mida tõendab väljatrükk OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus pangatehingute kohta.
2.8.Prokuratuuri hinnangul kinnitab OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ja OÜ Tuisu vahelise ostu-müügilepingu näilikkust ning kohustusliku omafinantseeringu tasumata jätmist rahade liikumine nende kahe äriühingu vahel, mille kronoloogiline loetelu on kajastatud süüdistusaktis. Samuti on kajastatud raha ülekandeid OÜ Tuisu ja teiste äriühingute, sh
Helgi&Pojad OÜ, Massiaru Põllumajandusliku OÜ, Weiss OÜ vahel ning KIK-i ja OÜ Tuisu, vahel.
2.8.1.03.03.2015 PPA nõudekirja alusel pankadele on laekunud Swedbank AS-lt ning AS-lt SEB Pank vastused koos kontode väljavõtetega 01.01.2012-03.03.2015, millest nähtub, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ei oma Swedbank AS-is kontot ning AS-is SEB Pank omab arvelduskontosid nr EE451010220037936014 ja nr EE851010220079263017. OÜ Tuisu omab Swedbank AS-is arvelduskontot nr EE032200221036365103 ning AS-is SEB Pank arvelduskontot nr EE771010220114065015. Prokuröri poolt on maakohtule esitatud 01.10.2015 koostatud pangakontode vaatlusprotokoll koos lisadega. Vaatluse käigus on tuvastatud OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ja OÜ Tuisu pangakontodel ülekanded, mis on täpsemalt ära toodud maakohtu otsuse punktis 25 (otsuse lk 49-51). OÜ Tuisu ja OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus arvelduskontode vaatlusega on tõendamist leidnud, et ajavahemikul 01.01.2012 kuni 03.03.2015 on Rahandusministeerium kandnud arvete nr 4, 17, 24 ja 30 eest OÜ-le Tuisu ühtekokku 172 538,87 eurot ning OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus 241 554,43 eurot. OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus on ajavahemikul 01.01.2012 kuni 03.03.2015 OÜ-le Tuisu kandnud ühtekokku 22 447 eurot selgitusega „laenu tagasimakse“. Ajavahemikul 01.01.2012 kuni 03.03.2015 kandis OÜ Tuisu OÜ-le HolstreNõmme Puhkekeskus ühtekokku 209 606,06 eurot, millest 187 129,06 eurot moodustasid kanded arvete nr 13001, 13002, 13004, 13005, 13011 ja 130015 eest ning 22 447 eurot kanded selgitusega „lühiajaline laen“.
2.8.2.Lisaks süüdistuses toodud väitele OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ja OÜ Tuisu vahel 06.02.2013 sõlmitud kruusa ostu-müügilepingu näilikkuse kohta, on prokurör kohtuvaidluses leidnud, et kõnealune leping on nii ebamäärane, et sellest ei selgu lepingu ese. Maakohus märgib, et VÕS § 29 lg 6 kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ja OÜ Tuisu vahel 06.02.2013 sõlmitud leping reguleerib pooltevahelisi suhteid kruusa võõrandamisel, mis asub müüja kinnistul veepiirist 79 m allpool ja mille üleandmiseks ostjale peab ostja selle ise müüja kinnistul välja pumpama (lepingu p 1), millist tegevust on lepingu punktides 2 ja 3 defineeritud ka kaevandamisena. Lepingu punktides 4 on reguleeritud müügiobjekti hind. Lähtudes eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et tegemist on kruusa kaevandamise õiguse müügi lepinguga, eelkõige põhjusel, et kruusa valduse üleminek ostjale toimub tasu eest ning ostja peab kruusa ise maapõuest välja pumpama ehk kaevandama. Eelmärgitud seisukohta toetab ka asjaolu, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus tegevuses enne eelmärgitud lepingu sõlmimist seisnes peamiselt tunnistaja E.L. ütluste ning OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus esindaja 04.02.2015 kirja andmetel kruusa kui maavara kaevandamise õiguse müügis. Lepingu punktides 2 – 4 sisalduvad kokkulepped, millistel tingimustel toimub kruusa kaevandamine ja selle eest tasumine, mh on reguleeritud olukord, millal käsitletakse väljapumbatud maavara purustatud kruusana (p 4). Asjaolu, et lepingupooled on avaldanud tahet kruusa kaevandamisõiguse müügiks OÜ HolstreNõmme Puhkekeskus poolt OÜ-le Tuisu on tõendatud mh ka süüdistatava Artur Nõmme ütlustega, mille kohaselt kruusa ostu-müügilepingu sisuks on kruusa kaevandamise õigus. Maakohus leiab, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ja OÜ Tuisu poolt sõlmitud ostu-müügi leping vastab VÕS §-s 208 sätestatud müügilepingu tunnustele. Lepingu p 3 kohaselt kruusa saab hakata kaevandama siis, kui kogu plokk II piires on kruus kaevandatud 7 meetrini. Kohtuliku uurimise käigus ei ole üheselt selgunud, kas nimetatud tingimus on käesolevaks ajaks saabunud ja kui on saabunud, siis mis hetkel see saabus, st kas kogu plokk II piires on kruus kaevandatud 7 meetrini veepinnast. Maakohus nõustub H. Moora kaitsja seisukohaga, et eelpool kajastatud lepingutingimust, s.o millisest hetkest alates saab kaevandamisõigust asuda teostama, tuleb TsÜS § 102 lg-te 1 ja 2 mõttes käsitleda edasilükkava tingimusena. Siinjuures kohus viitab ka VÕS §-le 12 lg 1, mille kohaselt lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et lepingu
sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust. Seega, arvestades kõnealuse lepingu tingimusi, eelpool viidatud OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus esindaja 16.01.2015 ja 04.02.2015 kirjadest nähtuvaid asjaolusid, tunnistajate E.L. ja A.N. ning süüdistatav Artur Nõmme ütlusi, aga samuti OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus käibemaksu aruandeid veebruar 2013 – september 2013, OÜ Tuisu majandusaasta aruandeid ja pearaamatu väljavõtteid ning 01.10.2015 vaatlusprotokollis kajastatud raha ülekandeid, asus maakohus seisukohale, et lepingupoolte eesmärgiks on olnud kruusa kaevandamise õiguse müük ja poolte tahteks ei ole olnud jätta muljet tehingu olemasolust ning sõlmida näilikku lepingut. Ka asjaolu, et nii OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus kui ka OÜ Tuisu on kajastanud kruusa kaevandamise õiguse ostu ja müüki oma raamatupidamisalases arvestuses ja aruannetes, kinnitab, et pooled on asunud lepingust tulenevaid kohustusi täitma, sh kohustusi riigi ees, s.o käibemaksu aruannete esitamine, samuti tasumine. OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus on väljastanud lepingu alusel arved ja OÜ Tuisu on arved tasunud. Eelmärgitu kogumis tõendab, et kõnealune leping ei ole näilik.
2.8.3.Maakohus ei nõustunud Artur Nõmme ja OÜ Tuisu kaitsjate seisukohaga, et kõnealuse lepingu objektina on lepingupooled kokku leppinud üksnes purustatud kruusa kaevandamise õiguse müügis. Maakohtu hinnangul on lepingupooled kokku leppinud eelkõige veepiirist 7-9 m allpool oleva kruusa kaevandamisõiguse müügis, millist pumbatakse või kaevandatakse maapõuest välja spetsiaalse kruusa pumpamise seadmega (s.o looduslik kruus). Eelmärgitud seisukohta tõetavad ka OÜ-le Tuisu väljastatud arved nr 13001 06.02.2013, nr 13004 24.04.2013, nr 13011 31.05.2013 ja nr 13015 25.07.2013, milles on märgitud, et maksja OÜ Tuisu peab tasuma veealuse kruusa mitte aga purustatud kruusa eest. Samuti ei nähtu süüdistatava Artur Nõmme ja tunnistajate E.L. ja A.N. ütlustest, et viidatud arvete alusel müüdi OÜ-le Tuisu just nimelt „purustatud kruusa“ kaevandamise õigust.
2.8.4.Asjaolu, et süüdistuses loetletud ülekannetest nähtuvalt on OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus tasunud ajavahemikul 06.02.2013 kuni 19.08.2013 OÜ-le Tuisu viimase poolt esitatud lammutustööde arvete alusel ning laenutagastusena kokku 264 031,43 eurot ja OÜ Tuisu on tasunud OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus kruusamüügi arvete ning lühiajaliste laenudena kokku samal perioodil kokku samal perioodil 209 606,06 eurot ei tõenda maakohtu hinnangul kruusa ostu-müügilepingu ja ülekannete näilikkust. Maakohtu hinnangul ei põhine süüdistuses toodus väide rahaülekannetel majandusliku sisu puudumise kohta kohtuistungil uuritud tõenditel. OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ja OÜ Tuisu vahelise kruusa ostu-müügilepinguga on OÜ Tuisu omandanud kruusa kaevandamise õiguse, millist asjaolu ei ole ükski süüdistatavatest kahtluse alla seadnud. Võttes aluseks tunnistaja E.L. ütlused ning 01.10.2015 koostatud vaatlusprotokolli andmed on maakohtu hinnangul sihtfinantseerimise lepinguga kokkulepitud kohustusliku omafinantseeringu kohustus OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus poolt täidetud rahalistest vahenditest, millised ta on omandanud OÜ-ga Tuisu 06.02.2013 sõlmitud kruusa ostu-müügilepingu alusel. Eeltoodust tulenevalt on OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus poolt täidetud ka KIK-i nõukogu poolt 13.12.2011, 28.04.2012, 11.12.2012 ja 19.02.2013 kinnitatud versioonides „Keskkonnaprojektide finantseerimise kord“ p 4.1 nõuded selles, et omafinantseering peab olema rahaline ja vastama abikõlblikkuse nõuetele ning p 4.3 (ja p 4.4) nõuded selles, et ettevõtjatel peab olema omafinantseerimine vähemalt 50% KIK-i finantseeritava projekti või projekti etapi abikõlbulike kulutuste maksumusest. Maakohtule jääb arusaamatuks, miks on leidnud süüdistuses kajastamist OÜ Tuisu ja OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ja OÜ Tuisu ja teiste äriühingute sh Helgi&Pojad OÜ, Massiaru Põllumajandusliku Osaühingu, Weiss OÜ vahelised rahaülekanded laenu andmisest ja laenu saamisest, kuna laenulepingute sõlmimist süüdistatava OÜ Tuisu ja OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus vahel ning OÜ Tuisu ja äriühingute Helgi&Pojad OÜ, Massiaru
Põllumajandusliku Osaühingu, Weiss OÜ vahel ei ole süüdistatavatele ette heidetud, seega ei nähtu süüdistusest, kuidas seonduvad laenusuhted süüdistatavatele esitatud süüdistusega. Samas on süüdistuses viidatud sellele, et lisaks kruusa ostu-müügilepingule on ka ajavahemikul 04.02.2013-19.08.2013 kirjeldatud tehingud ja rahaülekanded näilikud. Süüdistusest ja prokuröri süüdistuskõnest ei nähtu esitatud väite põhjendust ning vastavat väidet kinnitavaid tõendeid. Tunnistaja E.L. ja süüdistatav Artur Nõmme ütlustega on tõendatud, et OÜ Tuisu on andnud laenu OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus ja need laenud on kõik ka tagasi makstud.
2.8.5.Prokurör on süüdistuskõnes seadnud kahtluse alla, kas Sakala maaüksusel oli piisavalt maavara – kruusa, mida oli võimalik kõnealuse lepinguga võõrandada. Tunnistaja E.L. on kinnitanud, et OÜ-l Holstre-Nõmme Puhkekeskus oli võimalik 2013 müüa OÜ-le Tuisu suurusjärgus 50 000 m3 ehituskruusa, kuna seal on ka praegu suured kogused varuks, arvestades kaevandamisloaga kaasnevad mahtusid. Tunnistaja E.L. teadmine kruusavarudest põhines asjaolust, et ta koostas keskkonnatasu deklaratsioone. OÜ-le Tuisu on kruusa müüdud kaevandamisloa VILM031 alusel. Keskkonnaameti 06.05.2015 kirjaga ja selle lisadega on tõendatud, et OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus on antud kaks maavara kaevandamise luba nr VILM-031 13.09.2006 ja L.MK/325538 23.10.2014 ning OÜ-le Tuisu Keskkonnaamet maavara kaevandamise luba andnud ei ole. Maavara kaevandamisluba nr VILM-031 on välja antud 13.06.2006 tähtajaga 15 aastat. Kaevandatava maavara nimetus ehitusliiv, mille aktiivne varu 355 tuh m3 ja kaevandatav varu 284 m3. Maavara kaevandamise keskmine aasta määra kogus 19,0 tuh m3. TTÜ Mäeinstituudi poolt märtsis 2014 koostatud markšeidertööst nr 603 nimetusega „Lolu liivakarjääri markšeidermõõdistamine“ nähtub, et 20.03.2014 toimus Viljandimaal, Paistu vallas, Lolu liivakarjääris markšeidermõõdistamine. Punkti 2.1. kohaselt mäeeraldise piires on tarbevaru alljärgnev: Plokk I pindalaga 2,62 ha liiva varu on 72,311 tuh m3. Plokk II, pindalaga 2,34 ha liiva varu 106,30 tuh m3. Mäeeraldise ehitusliiva tarbevaru on 355 tuh m3, sellest kaevandatav varu 284 tuh m3. Maavara kaevandamise keskmine aastamäär on 19 tuh m3. Sakala uuringualal moodustab kasuliku kihi kruusasegune liiv ja peene- kuni keskmiseteraline liiv, enamus varust asub vee all. Geoloogiliselt on Sakala uuringuala puhul tegemist kirdeedelasuunalise oosiga. Oosi nõlvad on paiguti väga järsud. Oos koosneb peenema ja jämedama, kivimirikkama materjali kihtidest ning läätsedest. Paiguti on maavara nõuetele vastav glatsiofluviaalne kruus-liiv kaetud ülipeene- kuni peeneteralise savika liivaga. Kattekivi keskmine paksus 1,0 m. Maardla põhjaosa on kattekivi paksus suurem, sest kasvukihi (mulla) all esineb peeneteraline liiv, mis kõlbab täitepinnaseks. Varud on veepealsed ja veealused. Vee all on jämedam materjal. Plokkide I ja II liiv vastab keskmiste näitajate poolest ehitusliiva nõuetele. Maakohus märgib, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ja OÜ Tuisu vahelise ostumüügilepingu 06.02.2013 p-de 1, 4 alusel on kokkulepitud maavara – veepiirist 7-9 m allpool oleva (nn veealuse) kruusa võõrandamises kokku 46 700 m3. Võttes arvesse markšeidertöö „Lolu liivakarjääri markšeidermõõdistamine“ kaevandatavat varu puudutatavaid andmeid ning tunnistaja E.L. ütlusi, asus maakohus seisukohale, et OÜ-l Holstre-Nõmme Puhkekeskus oli olemas see maavara varu, mida OÜ-le Tuisu kõnealuse ostu-müügilepinguga müüdi.
2.9.Süüdistatavate süü neile esitatud süüdistustes ei ole usaldusväärselt tõendamist leidnud, kuna tekkinud kahtlusi selles, kas H. Moora poolt KIK-le esitatud projekti maksumustes, arvetes, tööde üleandmise-vastuvõtmise aktides esines tõele mittevastavaid ja ebareaalseid andmeid ehitus- ja projekteerimisalaste tööde hindade ja maksumuste kohta, ei olnud võimalik kohtumenetluses kogutud tõenditega kohtuliku uurimise käigus kõrvaldada, seega tuleb need kahtlused KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendada süüdistatavate kasuks. Maakohtu hinnangul ei leidnud usaldusväärselt ja kahtlusteta tõendamist H. Moora ja OÜ Tuisu juhatuse liikme Artur Nõmme kokkulepe kajastada Nõmme seafarmi lammutusprojekti projekteerimise ja lammutustööd tegelikkusest oluliselt kallimalt ning kokkulepe esitada
OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus arveid lammutusprojekti koostamise ja lammutustööde teostamise eest tegelikkusest suuremas mahus. Samuti ei leidnud tõendamist süüdistuses toodud etteheited selles, et H. Moora on esitanud KIK-le valeandmeid sihtfinantseerimise lepingu täitmise aruandes ning ta ei ole tasunud sihtfinantseerimise lepingus ette nähtud omafinantseeringut summas 172 538,88 eurot ja ei ole täitnud KIK-i finantseerimise korras ettenähtud tingimusi. Samuti ei leidnud tõendamist, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ja OÜ Tuisu vahelised tehingud ja rahaülekanded olid näilikud ning nende abil KIK-i eksitusse viimine.
2.10.Maakohus leidis, et süüdistatav H. Moora käitumises puudub kuriteo objektiivne teokoosseis KarS § 210 lg 2 järgi, mistõttu tuleb H. Moora esitatud süüdistuses KarS § 210 lg 2 järgi mõista õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Artur Nõmmele ja OÜ-le Tuisu on esitatud süüdistus KarS § 210 lg-te 2, 3 - § 22 lg 3 kohaselt pettuse teel soodustuse saamisele kaasaaitamises. Kuna maakohus mõistis H. Moora täideviimisteos - süüdistuses KarS § 210 lg 2 järgi, s.o pettuse teel soodustuse saamises – siis tuleb õigeks mõista ka Artur Nõmm ja OÜ Tuisu neile esitatud süüdistuste, s.o KarS § 210 lg-te 2, 3 - § 22 lg 3 järgi pettuse teel soodustuse saamisele kaasaaitamises.
2.11.Kuna maakohus leidis, et süüdistatavate teos puudub kuriteokoosseis neile esitatud süüdistuste järgi, seega puudub vajadus hakata analüüsima kaitsjate taotlusi aegumise kohaldamise küsimuses.
2.12.Kuna maakohustus mõistis H. Moora esitatud süüdistuses õigeks tuleb KrMS § 314 p 4 ja TsMS § 386 lg 4 alusel tühistada Tartu Maakohtu 05.02.2018 määrusega kriminaalasjas nr 116-7253 (15221000029) H. Moorale kuuluvale kinnistule, registriosa nr XXX, asukohaga XXX, Viljandi maakond (22,59 ha mäetööstusmaa ja 4,80 ha ärimaa) Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulik hüpoteek summas 172 538,87 eurot.
Apellatsioon
3.Tartu Maakohtu 23.03.2018 otsuse peale esitas apellatsiooni ringkonnaprokurör Sirle Melk, kes taotleb maakohtu õigeksmõistva otsus täies ulatuses tühistamist ja uue süüdimõistva otsuse tegemist järgmiselt: - tunnistada H. Moora süüdi ja mõista talle KarS § 210 lg 2 järgi karistuseks vangistus 1 aasta. KarS § 73 sätete alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui H. Moora ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu; - tunnistada Artur Nõmm süüdi ja mõista talle KarS § 210 lg-te 2, 3 - § 22 lg 3 järgi karistuseks rahaline karistus 200 päevamäära s.o 6294 eurot (Artur Nõmme 2014 keskmine päevasissetulek oli 31,47 eurot); - tunnistada OÜ Tuisu süüdi ja mõista talle KarS § 210 lg-te 2, 3 - § 22 lg 3 järgi karistuseks rahaline karistus 15 000 eurot; - KarS § 831 lg 1 alusel konfiskeerida ja KarS § 84 alusel mõista konfiskeerimise asendusena H. Mooralt välja tahtliku süüteoga saadud vara – KIK poolt OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus alusetult välja makstud toetus summas 172 538,87 eurot, mille ulatuses H. Moora on saanud kriminaaltulu; - konfiskeerimise asendamise tagamiseks jätta jõusse konfiskeerimisnõude tasumiseni Tartu Maakohtu 05.02.2018 määrusega H. Moorale kuuluvale kinnistule asukohaga XXXX, Viljandi maakond Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulik hüpoteek summas 172 538,87 eurot. - KrMS § 180 lg 1 alusel jätta H. Moora valitud kaitsjale vandeadvokaat R. Sarvele OÜ Advokaadibüroo MERCATORIA kaudu makstud tasu 8983,81 eurot, Artur Nõmme ja OÜ Tuisu valitud kaitsjatele vandeadvokaat M. Triipanile ja vandeadvokaadi abi S.-K. Noodile
Raidla Ellex Advokaadibüroo OÜ kaudu makstud tasud vastavalt 3312 eurot ja 10 098,83 eurot süüdistatavate endi kanda.
3.1.Prokurör taotleb maakohtus uuritud tõendite ümberhindamist, kuna maakohtu argumendid hinnangutes ja järeldustes ei ole veenvad ning maakohus on jätnud täielikult tähelepanuta mitmed usaldusväärsed tõendid, on hinnanud tõendeid ühekülgselt ja puudulikult. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohus ei ole arvestanud süüdistatavate versioone kummutavate tõenditega ning on lähtunud otsuses üksnes nendest tõenditest ja aspektidest, mis mingilgi määral toetavad süüdistatavate ja nende kaitsjate seisukohti. See on kaasa toonud süüdistatavate käitumisele ebaõige hinnangu andmise ja see omakorda on viinud ebaõige otsuse tegemiseni. Siinjuures on maakohus käsitlenud pikalt neid asjaolusid, milles vaidlust ei ole olnud. Apellatsioonis tuuakse välja kõik asjaolud, milles vaidlust ei ole.
3.2.Vaidluskese ja eriarvamus poolt vahel seisneb selles, et süüdistuse hinnangul esitas H. Moora vastavalt eelnevale kokkuleppele Artur Nõmmega ning viimase ja OÜ Tuisu kaasabil valeandmeid KIK-le projekti maksumuse kohta, näidates seda olulisemalt kõrgemana, kui see tegelikult oli, eesmärgiga vältida kohustusliku projekti omafinantseeringu tasumise kohustust nõutud ulatuses. Selleks näidati juba OÜ Tuisu esitatud hinnapakkumises ja ka edaspidi esitatavates arvetes ja tööde üleandmise-vastuvõtmise aktides tööde maksumust oluliselt suuremana, kui see tegelikkuses oli. Prokuröri hinnangul on H. Moora KIK-le esitanud valeandmeid ka 25.07.2013 esitatud sihtfinantseerimise lepingu täitmise aruandes selle kohta, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus on tasunud ette nähtud omafinantseeringu summas 172 538,88 eurot. Tegelikkuses aga omafinantseeringu tasumist sellises ulatuses ei toimunud.
3.3.Maakohtu hinnangul nähtub KIK-i küsimustikest, et kõik kulutused, mille kohta on esitatud arved on ka tegelikkuses teostatud. Tegelikkuses aga nähtub nendest, et kõik tööd (tegevused), mille eest OÜ Tuisu on arved esitanud on teostatud. Just tööde teostamise fakt on see, mida on võimalik kontrollida, võrreldes omavahel esitatud dokumente ja kohapealset olukorda. KIK-i küsimustikest ja kontrollaktidest ei saa kuidagi teha järeldust justkui oleks KIK eraldi kontrollinud, kas teostatud tööd ka tegelikkuses maksid nii palju, kui suures summas neid deklareeriti. Sellise asjaolu tuvastamine ja kontrollimine pelgalt dokumentide ja paikkonna vaatlusega on ülimalt keeruline, kui mitte võimatu. Seega ei pea paika maakohtu viide justkui oleks KIK kinnitanud, et kulutused on tehtud deklareeritud summas.
3.4.Maakohus asus seisukohale, et uuritud tõendid seavad kahtluse alla süüdistuse väite süüdistatavate omavahelisest kokkuleppest kajastada Nõmme seafarmi lammutusprojekti ja lammutustööde hinda tegelikkusest oluliselt kallimana ning usaldusväärselt ei ole tõendamist leidnud, et hinda näidati süüdistatavate kokkuleppel kõrgemana, prokuratuur ei ole konkreetsete tõenditega tõendanud, milline oli H. Moora ja Artur Nõmme teopanus hinnapakkumiste väidetaval kooskõlastamisel. Maakohus osundab ka asjaolule, et hinnapakkumistega manipuleerimist ja nende kooskõlastamist ei ole süüdistatavatele H. Moorale, Artur Nõmmele ja OÜ-le Tuisu süüdistustes konkreetselt ette heidetud. Ka ei nähtu süüdistusest kas on süüdistatavate poolt rikutud hanke läbiviimise korda ja kui on rikutud, siis mil viisil on see toimunud. Apellatsioonis tuuakse välja, et prokuratuur on kohtuvaidluses leidnud, et OÜ A. ja OÜ R. hinnapakkumised on tööde nimetuste osas väga sarnaselt kirjutatud OÜ Tuisu hinnapakkumistega. OÜ A. ja OÜ R. esindajatel ei olnud ajaliselt võimalik tutvuda OÜ Tuisu projektdokumentatsiooniga, mistõttu prokuröri hinnangul ei ole tunnistajate G.K. ja T.A. ütlused hinnapakkumiste koostamise ja esitamise osas usaldusväärsed. Nimetatud järelduseni jõudes on maakohus lähtunud eeldustest, et süüdistatavate ja nende lähikondsete ja tuttavate kohtus esitatu on tõde, jätnud lihtsalt kõrvale ja käsitlemata need asjaolud ja faktid, mis selle versiooniga ei sobi. Maakohus ei ole vaadelnud ega andnud hinnangut tervikpildile, mis avaneb, kui vaadata tõenditest nähtuvat sündmuste jada.
3.5.Maakohus on jätnud esmalt tähelepanuta, et süüdistatavad ei olnud omavahel enne antud projekti raames kokku puutumist võõrad, vaid tundsid üksteist aastaid seoses jahimeestena tegutsemisega. Projekti raames teisi hinnapakkumisi esitanud isikuid seob omavahel OÜ Tuisu ja selle juhataja Artur Nõmm. Nii esitasid lammutusprojekti koostamiseks hinnapakkumised peale OÜ Tuisu veel OÜ V. ja OÜ E. ning lammutustööde teostamiseks esitasid hinnapakkumised veel OÜ A. ja OÜ R. . OÜ R. juhataja G.K. on maakohtus öelnud, et tema tunneb Artur Nõmme, kuna nad on pärit samast kohast Häädemeestelt. Hinnapakkumise tegemise ajal OÜ V. projektijuhina töötanud O.V. sõnul teab tema OÜ-t Tuisu oma kursusevenna S. P. kaudu, kes selles osaühingus töötab ja OÜ Tuisu on teinud OÜ-le V. alltöövõttu ühel ehitusobjektil Tallinnas. Hinnapakkumise esitamise ajal OÜ A. töödejuhatajana töötanud T.A. ütles maakohtus, et tema tunneb Artur Nõmme, kuna nad elavad samas piirkonnas Häädemeestel. Samas neid hinnapakkumisi teinud isikutest ei tundnud keegi H. Moorat, OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus kohta teadsid nad ainult niipalju, et näidates neile tehtud hinnapakkumisi meenus neile, et tõepoolest võisid nad sellise hinnapakkumise teha. Ainukesena ei omanud mingeid tutvussidemeid ei Artur Nõmme ega H. Mooraga OÜ E. juhataja V.E. .
3.6.Tähelepanuväärne kahe lammutustööde hinnapakkumise puhul – OÜ A. ja OÜ R. hinnapakkumisel – on, et tööde nimetused on väga sarnaselt kirjutatud OÜ Tuisu hinnapakkumisega ning need nimetused omakorda tulenevad OÜ Tuisu poolt koostatud lammutusprojektist, kus need hooned on nimetatud ja kirjeldatud ka nende pindala ja muud tehnilised näitajad. Uuritud tõenditest ei tulene, et peale hinnapakkumise nr 35 ja lammutusprojekti oleks OÜ Tuisu koostanud veel eraldi mingi kolmanda dokumendi, kus oleks märgitud üksnes lammutatavate hoonete tehniline spetsifikatsioon. Tunnistaja E.L. sõnul sai OÜ Tuisu lammutusprojekt valmis vahetult enne KIK-le esitamist (st siis märtsi teises pooles). Kaitsja tunnistaja A.N. sõnul käisid nad Nõmme seafarmi kohapeal vaatamas veebruari lõpus või märtsi alguses ja sealt said nad andmed hoonete tehniliste näitajate kohta (pindala jm). Märtsi keskpaigas või veidi hiljem esitasid nad hinnapakkumise. OÜ A. ja OÜ R. hinnapakkumiste kohaselt on need esitatud vastavalt 15.03.2012 ja 12.03.2012, st enne kui on esitatud OÜ Tuisu hinnapakkumine ja sai valmis projekt, millest tulid need lammutatavate hoonete tehnilised näitajad. Seega ei saanud sellel kuupäeval hinnapakkumist tehes OÜ A. ja
OÜ R.
esindajatel olla võimalust tutvuda hinnapakkumise tegemiseks OÜ Tuisu projektdokumentatsiooniga lammutatava objekti kohta läbi kinnistul asuva postkasti nagu on selgitanud KIK-le OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus esindaja kirjalikus vastuses. Lisaks on tähelepanuväärne see, et võrreldes lammutustööde teostamiseks esitatud OÜ-de Tuisu, A. ja R. hinnapakkumisi joonistub kahe viimase puhul välja sama viga. Nimelt on ühe nimetusena kõigil hinnapakkumistel „hoone nr 7 Settebassein“ „kogus 52 m2“. OÜ Tuisu hinnapakkumisel on ühiku hinnaks märgitud 30 ja konkreetse nimetuse hinnana märgitud koguse ja ühiku hinna korrutis 1560. OÜ A. hinnapakkumisel on nimetus „settebasseini lammutustööd“, kogus ja ühik „52 m2“, ühiku hind on „32“ ja summa on „52“. OÜ R. hinnapakkumisel on nimetus „settebasseini lammutus“, kogus ja ühik on „52 m2“, ühiku hind „23“ ja summa „52“. Seega esineb kahe erineva ettevõtte poolt erinevatel aegadel esitatud hinnapakkumistes üks viga – ühiku hind ja kogus ei ole omavahel läbi korrutatud ning ühiku hinnad erinevad omavahel ainult selle poolest, et numbrid on teises järjekorras. Samasugune viga, kus ei ole ühiku hind kogusega läbi korrutatud esineb mõlemas hinnapakkumises veel nimetuse „ühenduskoridor E lammutus“ all. Ei ole usutav, et kaks ettevõtet teineteisest sõltumata teevad hinnapakkumistes sellise vea. Seega ei ole hinnapakkumiste koostamise ja esitamise osas tunnistajate G.K. ja T.A. ütlused usaldusväärsed. Esineb selgeid viiteid, et lammutustööde osas esitatud hinnapakkumised ei ole esitatud teineteisest sõltumata, vaid neid on üritatud kooskõlastada nende sisu osas ehk siis tööde maksumuse osas.
3.7.Puutuvalt maakohtu viitega, et hinnapakkumiste kooskõlastamises ja hindadega manipuleerimises ei ole isikutele süüdistust esitatud, selgitab prokurör, et isikutele on võimalik mingit tegu karistusõiguslikult ette heita siis, kui on olemas piisavad tõendid selle kohta, et nad
on konkreetse teo toime pannud. Antud juhul on prokurör ka oma süüdistuskõnes möönnud, et ei ole olnud võimalik koguda piisavalt tõendeid selle kohta, kes konkreetselt on nende hinnapakkumistega manipuleerinud, seetõttu ei ole selles ka kellelegi süüdistust esitatud ega ole hinnatud ka H. Moora ja Artur Nõmme teopanust antud teos. Samas on prokuröri hinnangul tõendatud, et hinnapakkumised on kooskõlastatud ja sisaldavad valeandmeid tööde maksumuse osas ning kõik süüdistatavad teadsid seda. Hinnapakkumiste kooskõlastamise eesmärgiks on olnud see, et võimaldada realiseeruda H. Moora ja Artur Nõmme varasemal kokkuleppel, et OÜ Tuisu peab võitma lammutustööde hinnapakkumise ja tegelikkusest oluliselt kõrgema hinnapakkumisega, mis võimaldaks vältida omafinantseeringu tasumist.
3.8.Prokuröri hinnangul on maakohus jätnud tähelepanuta mõned olulised asjaolud, mis viitavad eeltoodud kokkuleppele süüdistatavate vahel.
3.8.1.Nimelt lammutusprojekt, kus kirjas kõik tehnilised andmed objekti kohta, mida siis tutvustada teistele hinnapakkujatele, otsustati tellida just hilisemalt pakkumiste võitjalt OÜ-lt Tuisu ja tema oli ka ainuke, kellelt küsiti hinnapakkumist nii projekti koostamiseks kui ka lammutustööde teostamiseks. Kuigi majandustegevuse registri kohaselt on viimasel registreeritud alles 17.03.2012 tegevusalana projekteerimine. Seega ei saanud olla võimalik, et H. Moora leidis OÜ Tuisu, kui projekteerimisega tegeleva ettevõtte kusagilt infokataloogist nagu on selgitanud tema esindaja. Samuti on seoses OÜ E. hinnapakkumise esitamisega vastuolu tunnistaja V.E. maakohtus antud ütluste ja OÜ Holstre Nõmme Puhkekeskus esindaja KIK-le antud selgituse vahel. Nimelt on Puhkekeskuse esindaja selgitanud, et kõik hinnapakkumiste esitamised käisid läbi H. Moorale kuuluval kinnistul asuva postkasti. V.E. sõnul on OÜ E. nimel OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus esitatud hinnapakkumine aga tehtud e-maili teel, sest sellel puudub allkiri. Nimelt tema sõnul, kui ta prindib hinnapakkumise välja ja saadab postiga, siis ta alati allkirjastab selle. Seega ei ole jõudnud OÜ E. hinnapakkumine H. Moorani sel viisil nagu tema esindaja on seda kirjeldanud.
3.8.2.Kohtumenetluses on nii A.N. kui Artur Nõmm kinnitanud oma ütlustes, et Nõmme seafarmi lammutusprojekt, mida H. Moora vajas muuhulgas ka teistele pakkujatele info edastamiseks oli esialgu koostatud n-ö suulise päringu peale. Mingit arvet selle eest ei esitatud ja selle eest tasumises ei olnud kokku lepitud. Sisuliselt oli olukord selline, et projekt tehti arvestusega, et selle eest tasutakse ainult siis, kui OÜ Tuisu pakkumise võidab. Muul juhul oleks OÜ Tuisu selle n-ö äririskina lihtsalt oma kuludesse kirjutanud. Sealjuures oli aga OÜ Tuisu hinnapakkumise kohaselt projekti koostamise hinnaks üle 22 000 euro. On eluliselt mitteusutav, et üks ettevõte on nõus tegema sellises ulatuses kulutuse teise ettevõtte heaks ja tegema tasuta tööd ning valmis kandma ka kahju, kui nad ei osutu võitjaks. Selline asjade korraldus ja OÜ Tuisu nõusolek projekti koostamiseks viitab selgelt kokkuleppele, et OÜ Tuisu kõnealuse pakkumise ka võidab.
3.8.3.Maakohus on lugenud usaldusväärseks ja usutavaks käitumisviisi, kus pakkujatele tutvumiseks mõeldud projektdokumentatsioon pannakse kinnistul asuvasse postkasti, kus siis potentsiaalsed pakkujad saavad sellega tutvumas käia. Prokurör sellega ei nõustu ja leiab, et selline viis pakkujatega suhtlemiseks on ebapraktiline ja eluliselt mitteusutav. Nimelt paigutades pakkujatele mõeldud materjalid postkasti, millele on ligipääs igal möödujal, ei oleks välistatud materjalide kaotsiminek enne kui pakkujad saavad sellega tutvuda. Vaatamata H. Moora esindaja vastupidistele väidetele, selgub tunnistaja E.L. maakohtus antud ütlustest, et H. Moora sai igasuguse vajaliku info elektrooniliselt kätte väga operatiivselt läbi E.L. le kuuluva meiliaadressi. Sellelt toimus suhtlus nii KIK-i, kui ka tööde teostaja OÜ-ga Tuisu. Samuti on H. Moora kasutanud seda meiliaadressi ühe oma kontaktina notari juures OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskuse huvides enda kinnistule kasutusvalduse seadmise lepingu tõestamisel 2012 märtsikuus. Seega turvalisem, kiirem ja kindlam viis pakkujatega suhtlemiseks, kui kinnistul asuv avatud postkast, oli H. Moorale kättesaadav.
3.8.4.Eeltoodud asjaolud tõendavad prokuröri hinnangul, et oli olemas kokkulepe süüdistatavate vahel selle osas, et lammutustööde hinda näidata tegelikkusest kõrgemana ja
esitatud hinnapakkumised lähtusid sellest kokkuleppest. Hinna kõrgemana näitamise kokkulepe oli H. Moora ja Artur Nõmme kooskõlastatud tegevus. Konkreetselt hinnapakkumistega manipuleerimist ei ole süüdistatavatele alust ette heita, kuna selle kohta pole õnnestunud koguda piisavalt tõendeid. Samas pidid nad teadma, et need on valed seal märgitud tööde maksumuse osas. Nii A.N. kui ka Artur Nõmm on kohtus selgitanud, et OÜ-s Tuisu arutati ja võeti otsuseid vastu küll ühiselt kõigi juhatuse liikmetega, kuid info ja andmed OÜ-le HolstreNõmme Puhkekeskus pakkumiste tegemiseks tuli ikkagi läbi Artur Nõmme. Artur Nõmme nimel on koostatud ka OÜ Tuisu hinnapakkumine nr 35 projekti koostamise ja lammutustööde teostamise kohta. Artur Nõmme nimel ja tema allkirjaga on väljastatud ka hiljem reaalselt tööde teostamise käigus arved, tema on ühe poolena allkirjastanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Kõik need dokumendid sisaldavad valeandmeid tööde maksumuse osas, millest Artur Nõmm H. Mooraga kokku leppinud isikuna oli teadlik.
3.8.5.Maakohus, jõudes järeldusele, et KIK-i kuriteoteates esitatud andmed teiste samalaadsete projektide maksumuse kohta ei ole usaldusväärne ja aktsepteeritav tõend, on rikkunud KrMS § 61 sätestatud tõendite hindamise põhimõtteid, mille kohaselt ei ole ülegi tõendil ette kindlaks määratud jõudu ning tõendeid tuleb hinnata nende kogumis. Maakohus käsitles KIK kuriteoavalduses välja toodud audiitori järeldust teiste samasuguste objektide lammutamise maksumuse kohta ning kaitsjate vastuväiteid sellele. Kokkuvõtvalt on maakohus nõustunud kaitsjatega, et KIK-i kuriteokaebuses esitatud audiitori seisukohta ja järeldusi ei saa käsitleda usaldusväärse tõendina, kuna ehitushinna tegelikkusele vastavuse hindamine kuulub eriteadmistega isiku – eksperdi või asjatundja ülesannete hulka. Tõepoolest on KIK-i esitatud kuriteokaebuses, mille prokurör esitas kohtule kohtuliku uurimise käigus ühe dokumentaalse tõendina, viite sellele, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus toetustaotluse raames on viidud läbi audit. Auditi käigus on tuvastatud mitmed puudused ja viited sellele, et toime võib olla pandud pettus ja näidatud projekti maksumust kõrgemana, kui see tegelikult oli, eesmärgiga saada suuremas mahus toetust. Lihtsalt faktina on seal ära toodud andmed, mis projektide rahastajana on KIK-i käsutuses ehk andmed lihtsaks matemaatiliseks võrdluseks selle kohta, kui palju on maksnud ruutmeetri lammutamine teiste sarnaste KIK-i rahastatud objektide puhul samal ajaperioodil. Nende andmete kohaselt oli lammutustööde hind Nõmme seafarmi lammutamisel kõrgem kui tavapäraselt sellistel objektidel. Vaadeldava objekti näol on tegemist kõrgeima kogumaksumusega lammutusprojektiga, mida KIK on toetanud seisuga veebruar 2015. Lammutustööde maksumuseks oli projekti maksumust ja lammutatavate hoonete pindala arvesse võttes 36 eurot m2. Võrreldes muude samal perioodil KIK-i poolt rahastatavate projektide maksumusega ületas antud projekti raames ruutmeetri lammutamise hind teisi kohati kolm korda. KIK on samal perioodil toetanud lisaks kõnealusele projektile veel kahte sarnast projekti – kahe nõukogudeaegse sigala lammutamist. Nendest ühe puhul oli lammutamine odavam 2,7 korda ja teise puhul 1,7 korda. Võrdlus teiste nõukogudeaegsete sigalate lammutustööde üldmaksumusega on igati asjakohane, kuna tegemist on valdavalt tüüpprojektide järgi ehitatud hoonetekompleksidega. Seega tegemist on lihtsalt KIK-i käsutuses olevate andmete edastamisega ja lihtsa matemaatika rakendamine ei ole prokuröri hinnangul käsitletav mitteõigusliku eriteadmise rakendamisena, mis tuleks teha ekspertiisi vormis. KIK-i poolt esitatud statistilisi andmeid tuleb vaadelda tõendikogumi ühe osana ning prokuröri hinnangul tõendavad need süüdistuse seisukohta, et KIK-le on esitatud valeandmeid.
3.8.6.Kaitsjad on muuhulgas kohtumenetluse käigus väitnud, et juhul, kui prokuratuur soovib süüdistatavatele ette heita seda, et viimased on lammutustööde hinda näidanud kõrgemana, kui see tegelikult on, siis tuleb prokuratuuril tõendada, palju lammutustööd tegelikult maksid ja mis summas täpselt ületas taotletud toetusesumma siis tööde maksumust. Kaitsjate hinnangul saab sellist asjaolu kindlaks teha aga üksnes ehitusekspertiisi läbiviimisega. Prokurör sellise käsitlusega ei nõustu ja leiab, et lammutustööde tegeliku maksumuse kindlakstegemine ei ole esitatud süüdistuse seisukohalt oluline. Nimelt lähtub süüdistus
seisukohast, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ei ole tasunud kohustuslikku omafinantseeringut nõutud ulatuses. Omafinantseeringu tasumata jätmiseks on kokkuleppeliselt näidatud esmalt tööde maksumust kõrgemana ja sellega on saavutatud alusetult suuremas summas toetuse väljamaksmine. Kuna KIK-le oli vaja tõendada, et toetuse taotleja enda poolt on tasutud sihtfinantseerimislepingujärgne omafinantseering, teostati OÜ Tuisu arvete alusel ka tasumised OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus poolt. Selleks aga, et tekitada näiliselt seaduslik alus OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus tasutud omaosaluse tagastamiseks (sest seda ei olnud tegelikkuses üle kantud summa ulatuses vaja, kuna lammutustööd said enamjaolt teostatud toetusrahadega), sõlmisid pooled kruusa ostumüügilepingu, mille alusel sai OÜ Tuisu tasutud omafinantseeringu tagastada. Seega loodud tehingute jada ja poolte omavahelised arveldamised, mille tulemusena jõudis tasutud omafinantseering tagasi tegelikult OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus, tõendavad, et lammutustööd ei maksnud tegelikkuses nii palju, kui seda deklareeriti. Sealjuures ei olegi oluline palju need lammutustööd tegelikult maksid, vaid piisab tõdemusest, et nende maksumus ei olnud nii suur, kui toetustaotluses märgitud. Seda asjaolu on võimalik tõendada ka muude tõenditega kui ekspertiis.
3.9.Maakohus asus seisukohale, et süüdistuses sisalduv väide, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ja OÜ Tuisu poolt 06.02.2013 sõlmitud kruusa ostu-müügileping oli sõlmitud üksnes eesmärgiga tagastada projekti raames OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus poolt OÜ-le Tuisu omafinantseeringuna tasutud summad ja selle lepinguga on lepingupooled tahtnud jätta muljet tehingu olemasolust ehk tekitanud õigusnäivust, ei ole kohtuistungil uuritud tõenditega tõendamist leidnud.
3.9.1.Prokurör maakohtu pealiskaudsete järeldustega ei nõustu. Esiteks ei ole prokuratuur kohtumenetluse käigus vastu vaielnud sellele, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus tegeles ka kaevandamisõiguse müügiga ning on müünud seda varasemalt enne väidetavat tehingut OÜ-ga Tuisu ka teistele isikutele. Prokuröri seisukoht on, et sellist ostu-müüki ei toimunud OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ja OÜ Tuisu vahel. Kohtumenetluses üle kuulatud tunnistaja E.L. ja süüdistatava Artur Nõmme antud ütlustest nähtub, et lepingu alusel müüdi kruus OÜ-le Tuisu Nõmme seafarmi lammutustööde omafinantseeringu katteks. Tegelikkuses aga tasumist ei toimunud ja seda tõendab ilmekalt fakt, et viie aasta möödudes ei ole OÜ Tuisu asunud kaevandama kruusa, mille soetas lepingu alusel. Samas on selle eest tasunud juba viis aastat tagasi.
3.9.2.Vastupidiselt maakohtu seisukohtale, et kruusa ostu ja müügi põhjuseid on veenvalt selgitanud kohtuistungil A.N. , Artur Nõmm ja E.L. , märgib prokurör, et tegemist on kahe esimese puhul lähikondsetega ja kolmanda isiku puhul süüdistatavale raamatupidamisteenust osutava isikuga, mistõttu tasub nende antud ütlustesse suhtuda kriitiliselt. Kindlasti tuleb aga nende antud ütlusi kõrvutada teiste tõenditega, mis on maakohtul jäänud jällegi tegemata. Maakohus on jätnud alusetult tõendikogumist välja KrMS § 297 lg 1 alusel kogutud tõendi – Maanteeameti vastuse kruusa müügihindade kohta, mis esmalt sai kogutud kohtu poolt kaitsja R. Sarve taotluse alusel ja tõendina esitas selle kohtule prokurör.
3.9.3.Prokurör on seisukohal, et Maanteeameti vastus on lubatav ja asjakohane tõend, milles sisalduvat teavet saab siiski kasutada prokuröri poolt esitatud väidete tõendamiseks. Nimelt esitatud vastusest nähtub, et Maanteeamet müüs kõnealuse osaühingute vahel väidetavalt toimunud tehingu ajal kõigist oma karjääridest veealust kruusa madalama hinnaga, kui 4 eurot kuupmeetri eest. Kusjuures hinnad on olnud erinevad seonduvalt sellega, kas tegemist on Maanteeameti enda objektidele müüdava kruusaga või siis n-ö tavakasutajale müüdava kruusaga. Ei ole põhjendatud maakohtu väide, et Maanteeamet ei müünud tavakasutajale kruusa turuhinnaga. Igatahes näitab see, et oli võimalik saada kruusa antud piirkonnas ka soodsama hinnaga, kui oli märgitud osaühingute ostu-müügilepingusse. Seega ei ole veenvad isikute selgitused selles osas, et kruusa ostmise (ja selle seniajani maapõues hoidmise) põhjenduseks oli selle ülisoodne hind. Seda enam, et lepingu kohaselt pidanuks OÜ Tuisu selle ostetava
kruusa ise välja pumpama. A.N. ja Artur Nõmm kinnitasid kohtus, et OÜ-l Tuisu sellist tehnikat endal ei ole, mistõttu tuleks see tõenäoliselt rentida. Seega tehnika rent ja kruusa väljapumpamine tõstaks OÜ Tuisu jaoks ka kruusa m3 hinda, seega lõppkokkuvõttes ei oleks kuupmeetri kruusa hind nende jaoks piirdunud üksnes 4 euroga.
3.9.4.Maakohus on pidanud veenvateks ja eluliselt usutavateks tunnistaja A.N. ja süüdistatava Artur Nõmme kohtus antud selgitusi, et kruusa ostmise eesmärgiks oli kasutada seda OÜ Tuisu majandustegevuses, kuna oma tegevuses kasutatakse väga suurtes kogustes kruusa, mille kohta esitasid kaitsjad ka tõendid – loetelu OÜ Tuisu projektidest, kus ära toodud igale objektile kasutatud kruusa kogused. Samuti on maakohus seisukohal, et sõlmitud leping on piisavalt täpne ja selge, et selle pinnalt teha kindlaks poolte tahet sõlmida selline leping. Samuti on pooled asunud maakohtu hinnangul seda lepingut täitma, kuna on kajastanud seda tehingut nii maksudeklaratsioonides kui ka raamatupidamislikes aruannetes. Samuti on maakohtu hinnangul toimunud lepingu alusel arvete väljastamine ja nende alusel ostetu eest tasumine. Asjaolu, et OÜ-l Holstre-Nõmme Puhkekeskus oli olemas võimalus kõnealuses koguses kruusa müüa on kohus lugenud tõendatuks tunnistaja E.L. ütluste ja kohtumenetluses uuritud tõenditega – osaühingule väljastatud kaevandamislubades sisalduva info ja maardlale teostatud markšeidermõõdistamise andmetega. Prokurör on seiskohal, et kõnealuse kruusa ostu-müügi lepingu puhul on maakohus jätnud täiesti tähelepanuta ja hindamata mõned olulised aspektid, mis prokuröri hinnangul tõendavad, et tegemist ei olnud siiski poolte tahtega sõlmida selline leping, mistõttu on tegemist näiliku tehinguga, mille ainsaks eesmärgiks oli luua näiliselt seaduslik ja põhjendatud alus tagastada OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus tasutud omafinantseering. Sõlmitud leping on väga ebamäärase sisuga. Seal on nimetatud ainult, et ostetakse kruusa Sakala maaüksuselt – puudub konkreetsem viide kinnistunumbrile, katastriüksuse numbrile. Samuti on seal tingimuslik punkt 3- OÜ Tuisu saab lepingujärgselt kruusa hakata kaevandama siis, kui lepingu esemeks oleva ploki piires on kruus kaevandatud 7 meetrini veepinnast. Samas pole märgitud kes ja kuidas selle kruusa nimetatud piirini kaevandab ja mis ajaperspektiivis see võiks toimuda ehk millal oleks reaalselt OÜ-l Tuisu võimalust hakata realiseerima omandatud õigust. Lepingus pole ära määratud, mis aja jooksul tuleb see kruus kaevandada. Samuti on lepingus punkt 4 (leping on segane ka selles mõttes, et seal on kaks punkt nelja), mille kohaselt ostja ostab materjali purustatud kruusana juhul, kui turuhind muutub kõrgemaks. Lepingus ei ole fikseeritud ei hetkelist turuhinda ega ole piiritletud kui kõrgeks peaks turuhind kerkima, et see tingimus realiseeruks. Määratletud ei ole, et kuidas see purustatud kruusana ostmine käib – kes selle purustab, kes selle eest tasub, jne. Järgmises punktis 4 on sätestatud, et „ostja tasub 46 700 m3 kruusa eest hinnaga 4 eurot/m3 (millele lisandub käibemaks) müüja poolt esitatud arvete alusel“. See teeb lepingu mahuks 186 800 eurot. See on umbes sama suurusjärk, mis pidi olema OÜ-l Holstre-Nõmme Puhkekeskus projekti omafinantseeringu osa. Kõnealuses lepingus puuduvad samuti igasugused viited sellele, et mis õiguslikul alusel see kruusa kaevandamine aset leiaks – kas OÜ Tuisu hakkab seda tegema OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus välja antud kaevandamisloa alusel või on ta kohustatud taotlema endale ise kaevandamisloa. Pole viiteid nendele alusdokumentidele ja seal olevatele piirangutele, kaevandaja õigustele ega kohustustele, vaatamata sellele, et maavara kaevandamine on seadusandlikult ja ka halduslikult väga reglementeeritud valdkond, kus tuleb väga täpselt järgida lubatud kaevandamise mahtu ja etteantud piire ning ka juba ühe meetriga eksimine toob kaasa arvestatava keskkonnakahju nõude. Kõik see vastutuse ja nõuete järgimise küsimus on antud lepingus kajastamata. Kaitsja R. Sarv on kohtule esitanud omapoolse tõendina rendilepingu OÜ Sakala Teed ja H. Moora vahel, mis on sõlmitud 06.05.2011. Antud lepingu esemeks on Lolu liivakarjääri Plokk II rendile andmine. Nimetatud leping on oma sisult palju detailsem ja konkreetsem – sealt selguvad nii lepingu objekt, kaevandamise õiguslikud alused, kaevandamise aruandlusega seotud kohustused, lepingu tähtaeg, väljaveetud maavara aruandluskohustus maaomaniku ees,
välja veetud maavara koguse kindlaksmääramise metoodika, kulude kandmine. On eluliselt mitteusutav, et H. Moora, omades juba pikaajalist kogemust kaevandamisõiguse müügi ja karjääri rendile andmise osas, ei ole teadlik, millised küsimused tuleb ühe sellise lepinguga ära lahendada ja milliseid andmeid see peab sisaldama. Sõlmides Artur Nõmme ja OÜ Tuisuga niivõrd ebamäärase lepingu, sai olla sellel üksnes üks eesmärk – see leping ei olnudki mõeldud tegelikkuses realiseeruma ning tegemist oli näiliku aluse loomisega selleks, et OÜ-l Tuisu oleks alus OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus tasutud omafinantseering tagastada. Nii Artur Nõmm kui ka A.N. on kohtus väitnud, et see soetatud kruusavaru ootab n-ö oma aega ehk sobivat objekti Viljandimaal või seal lähistel, et siis sealt vajalikku kruusa kaevandama hakata. Samas viie aasta jooksul ei ole seda vaja läinud, kuigi kaitsja on esitanud maakohtus nimekirja objektidest, kuhu on OÜ-l Tuisu kulunud juba suuremaski koguses kruusa, kuid ometi ostetud kruusa kaevandatud ja oma majandustegevuses kasutatud ei ole. Tunnistaja ja süüdistatava väitel on objektid asunud liiga kaugel, et oleks olnud otstarbekas kruusa kaevandada ja vedada, sest objektidele lähemal asuvatest karjääridest saab selle odavamalt kätte ja Sakala maaüksuselt ostetud kruusa on mõtet kaevandama hakata siis, kui saaks lähedusse mõne objekti, mis siiani ei ole õnnestunud. Samas on nii A.N. kui Artur Nõmm mõlemad tunnistanud, et tegemist oli OÜ Tuisu jaoks suure summaga arvestades ettevõtte tavapärast käivet ja tehingute mahtu. On ebausutav, et ettevõtja teeb oma tavapärast käibesuurust arvestades väga suure kulutuse ja ostab vara, mille osas tal puudub nägemus kas ja millal üldse tekib tal võimalus seda kasutada. Nii A.N. kui ka Artur Nõmm, samuti OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus esindaja kirjavahetuses KIK-ga on viidanud, et kruusa ostmise põhjuseks on võimalus teenida selle müügiga kasu siis kui hakatakse Rail Balticut ehitama. Esiteks 2013, kui kruusa ostu-müügileping sõlmiti oli Rail Balticu ehitamine üksnes jutu tasemel, mingeid otsuseid ei olnud, et seda ehitama üldse hakatakse. Tegelikult ei ole ka praegusel hetkel täielikult kindel, kas ja millal seda projekti üldse teostama hakatakse. Ammugi ei ole OÜ-l Tuisu mingeid kokkuleppeid selles osas, et tema oma ostetud materjali sinna ehitusele saab müüa. Samuti on kõnekas, et kui oma Viljandi- ja Pärnumaal asuvatele objektidele Sakala kinnistult kruusa vedamist ei ole Artur Nõmm pidanud kulutõhusaks, siis Rail Balticu trassi jaoks selle vedamist peab ta otstarbekaks ja kasumlikuks – seda vaatamata asjaolule, et selle planeeritav trass kulgeb Sakala kinnistuga võrrelduna kaugemal, kui enamik OÜ Tuisu objekte 2013-2018, kuhu on neil olnud vaja kasutada kruusa.
3.9.5.Oluline küsimus hindamaks poolte vahel sõlmitud tehingu ehtsust või näilikkust, on prokuröri hinnangul ka see, et mida Sakala maaüksusel maavarana üldse leidub ja mida seal kaevandada saab. Prokuröri poolt kohtule üle antud Keskkonnaameti vastusest koos lisadega nähtub, et OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus on väljastatud kokku kaks kaevandamisluba. Osaühingu kaevandamise loa taotluses on luba taotletud ka Sakala kinnistule. Ära on toodud maavaravarud nii aktiivse varuna kui ka kaevandatava varuna ning selleks maavaraks on ehitusliiv ja täiteliiv. Sakala maaüksusel asuvas karjääris, kust OÜ Tuisu pidi lepingujärgselt asuma kaevandama kruusa, leidus enamasti liiva. Kruusa leidub seal kihiti ning liiv on kruusasegune. Sealjuures on kruusaosa peamiselt peen kuni keskmine. Siit tekib küsimus, et mis maavara siis tegelikult oli OÜ-l Holstre-Nõmme Puhkekeskus nimetatud karjäärist OÜ-le Tuisu müüa. Arvestades seda kui umbmäärased olid lepingu sõlminud Artur Nõmme vastused maakohtus antud teemat puudutavatele küsimustele on selge, et tegelikkuses ta ei tea, mida ta selle lepinguga ostis ja mis tingimustel tal üldse on võimalik seda lepingut realiseerida. Näiteks OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ja OÜ Sakala Teed vahel sõlmitud rendilepingu kohaselt tasub OÜ Sakala Teed samas karjääris kaevandamise eest rendile andjale ehk OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus iga looduslikus olekus kaevandatud maavara eest järgmises nomenklatuuris (lepingu punkt 8) – kruus, kruusatäitepinnas, liiv, liivatäitepinnas. OÜ-ga Tuisu sõlmitud lepingus pole aga määratletud, kas üldse ja mida peaks tegema väljakaevatava liivaga.
3.9.6.Kõik eeltoodud asjaolud näitavad selgelt, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ja OÜ Tuisu vahel 07.01.2013 kuupäeva kandva ostu-müügilepingu näol on tegemist näiliku tehinguga. Antud juhul on pooled tahtnud jätta muljet tehingu olemasolust ehk tekitanud õigusnäivust. Nimelt oli OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus kohustatud tasuma Nõmme seafarmi lammutamise projekti kogumaksumusest 50%. Need tasus ta ülekandena (sh koos vastavasisulise viitega OÜ Tuisu arvele) OÜ Tuisu kontole. Kusjuures 50% projekti näidatud maksumusest kandis KIK otse tööde teostaja OÜ Tuisu arvele. Nüüd oli vaja H. Mooral ja Artur Nõmmel nende plaani kohaselt alust, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus saaks tagasi OÜ-le Tuisu makstud summad. Selleks sõlmitigi see kruusa ostu-müügileping ja hakati vastavalt vajadusele väljastama selle lepingu alusel kruusa müügiarveid OÜ-le Tuisu, et oleks näiline seaduslik alus ülekannete tegemiseks. Sealjuures on kummastav, et müügiarved on väljastatud kuupmeetri täpsusega, kuigi midagi kaevandatud ei ole. Seega eeltoodud asjaoludele tuginedes saab väita, et ostu-müügilepingu sõlmimisel ei ole OÜ Tuisu eesmärgiks ja tahteks olnud kruusa ostmine ning OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus tahteks ei ole olnud kruusa müük OÜ-le Tuisu.
3.9.7.Kaitsjad on kohtumenetluse kestel üritanud kõnealuse tehingu ehtsust tõendada esitades erinevaid dokumente. Prokuröri hinnangul need süüdistuse väidet ümber ei lükka. Nimelt on H. Moora kaitsja R. Sarv esitanud maakohtule väljatrükid OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus raamatupidamisprogrammist osaühingu poolt esitatud käibemaksdeklaratsioonide kohta perioodil 2013 veebruar kuni 2013 september. Kaitsja väide kõlab, et kuna OÜ-le Tuisu esitatud arved on osaühing kajastanud käibemaksudeklaratsioonides 20%-lise määraga maksustatavate toimingute ja tehingute all, siis tõendab see, et ostu-müügileping ja selle alusel väljastatud arved on tõelised, sest nende pealt on tasutud käibemaks. Kui võrrelda maksudeklaratsioonides esitatud andmeid OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus poolt OÜ-le Tuisu esitatud arvetega (sh nii kruusa müügiarvete kui ka keskkonnahoiualase konsultatsiooni arved) nähtub, et need tehingud on moodustanud perioodil 2013 veebruar kuni juuli väga suure osa osaühingu käibemaksuga maksustatavast käibest. Samas kuna deklareeritud on ka erinevate kuude lõikes seadusega maha arvatavat sisendkäibemaksu reeglina suuremas summas, kui käibemaks kruusa ostu-müügil, siis enamasti ettevõttel tasumisele kuuluvat käibemaksu tekkinud ei ole, vaid on deklaratsiooni kohaselt tekkinud enammakstud käibemaks. Erand on ainult 2013 juuli deklaratsioon, kus on deklareeritud tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sinna perioodi jääb ka kruusa eest esitatud arve nr 13015 (25.07.2013).
3.9.8.Samuti on kaitsja esitanud tõenditena OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus 2014-2016 majandusaasta aruanded, mis tema hinnangul peaksid tõendama OÜ Tuisu nõude kajastamist OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus vara hulgas (st võõrandatud maavara kajastamist kohustusena). Kõrvutades esitatud majandusaasta aruandeid ja ka prokuröri poolt esitatud 2013 majandusaasta aruande andmeid, ei ole võimalik seda kaitsja viidatud infot kusagilt välja lugeda. Nimelt on kaitsja viidanud, et see on kajastatud aruandes kohustusena. Kui vaadata ettevõtte bilanssi, siis 2013 olid ettevõtte kohustused 744 eurot, 2014 1520 eurot, 2015 907 eurot ja 2016 914 eurot. Seega ei ole kõnealuse lepingu alusel võõrandatud maavara kajastatud bilansilise kohustusena. Sellist tehingut ja neid arveid võiks kajastada aruandes näiteks müügitulu all. Seda siis sellel aastal, millal see tekkis ehk siis 2013. aastal. Sel aastal oli osaühingu müügitulu 226 626 eurot. On võimalik, et neid arveid on kajastatud müügitulus, kuna OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus pearaamatu väljatrüki kohaselt on need müügiarved raamatupidamises registreeritud. Samas nimetatud tehingu kajastamine maksudeklaratsioonides, raamatupidamisregistrites ja ka aastaaruandes ei muuda seda tehingut automaatselt ehtsaks. Nimelt on võimalik, et suurema varalise kasu saamise nimel ollakse nõus tegema teatud osas kulutusi. See tähendab, et minimaalse omapoolse finantseerimisega ja maksimaalse riigipoolse abiga kuluka projekti realiseerimiseks (Nõmme seafarmi lammutamine) on otstarbekas tasuda riigile näiteks käibemaks näiliku tehingu pealt ja lõppkokkuvõttes saada ikkagi rahaline võit.
3.9.9.Ka Artur Nõmme ja OÜ Tuisu kaitsja on esitanud tõendina OÜ Tuisu 2016 majandusaasta aruande, millega soovib tõendada OÜ-lt Holstre-Nõmme Puhkekeskus soetatud kruusa kajastamist bilansis varude all ja OÜ-l Tuisu vastava nõude olemasolu. 2016 majandusaasta aruande bilansis on kajastatud varud summas 155 141 eurot. See summa vastab OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus poolt väljastatud kruusa müügiarvete käibemaksuta maksumusele. Kruusa majandusaasta aruandes kajastamine leidis esmakordselt kaitsja väidete kohaselt aset aga 2015 aruandes, mis esitati 29.06.2016. Artur Nõmm üritas seda kohtuistungil selgitada väitega, et OÜ Tuisu raamatupidaja – tema minia kajastas need arved esialgu ettevõtte kuluna ja hiljem siis avastati see ja hakati neid arveid kajastama varuna. Selline selgitus on eluliselt mitteusutav. Nimelt ka veel 2014 majandusaasta aruannet koostades ei saanud juhatuse liige Artur Nõmm ega raamatupidaja väidetavalt aru, et kajastamata on suures ulatuses OÜ Tuisu vara – välja kaevandamata kruus. Nii A.N. kui ka Artur Nõmm on maakohtus öelnud, et tegemist oli ikkagi OÜ Tuisu jaoks rahalises mõttes suure tehinguga. Majandusaasta aruandes seda soetatud kruusa kajastama hakati alles peale seda, kui osapooltele oli teada, et nende suhtes on käimas kriminaalmenetlus (läbiotsimine OÜ Tuisu tegevuskohas toimus 2015 aprillis). Seega on tõenäoline, et majandusaasta aruandes hakati seda kajastama selleks, et vältida pettuse ilmsikstulekut.
3.10.Kui kõrvutada OÜ Tuisu poolt lammutustööde eest esitatud arveid, OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus poolt kruusa müügi ja konsultatsiooni eest esitatud arveid ja nende eest tasumise kuupäevi, mis on ära toodud ka süüdistuses esitatud tabelis, siis nähtub, et summad klapivad tihti omavahel sendi täpsusega, kanded on tehtud samal või järjestikustel päevadel. Koos erinevate laenumaksete ja nende tagastamisega on OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus tasunud ajavahemikul 06.02.2013 kuni 19.08.2013 OÜ-le Tuisu viimase poolt esitatud lammutustööde arvete alusel ning laenutagastusena kokku 264 031,43 eurot. OÜ Tuisu on tasunud OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus näilike kruusamüügi arvete ning lühiajaliste laenudena kokku samal perioodil 209 606,06 eurot. Seega on selge, et märgitud omafinantseeringut summas 172 538,88 eurot ei ole OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus OÜ-le Tuisu tasunud, kuna suuremas osas on tasutud omafinantseering jõudnud näilike arvete alusel tagasi OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus. Kogu eeltoodud asjade käik tõendab, et Nõmme seafarmi lammutustööd ei olnud nii kallid, kui H. Moora ja Artur Nõmm sellel paista lasid. Nende poolt koostatud ja esitatud valeandmeid sisaldavad dokumendid tööde maksumuse osas viidi KIK-i eksitusse selles osas, kui suures ulatuses arvestades tööde maksumust on taotlejal õigus toetust saada. KIK, makstes toetuse osa välja OÜ-le Tuisu, finantseeris seega teostatud lammutustöid enamuses ise. Süüdistuses välja toodud tabelis märgitud rahaülekannete jada ja seal muuhulgas välja toodud tehingud kolmandate osapooltega omavad tähtsust selles võtmes, et kuna OÜ Tuisu andis OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus ka laenu lammutustööde arvete tasumiseks, siis tegelikkuses sai ta laenuks antavad summad ise kolmandatelt osapooltelt. See tähendab, et OÜ-l Tuisu ei olnud tegelikkuses vabu vahendeid millest finantseerida laenusid. Mis teeb majanduslikust seisukohast eriti küsitavaks 170 000 euro väärtuses investeeringu tegemist varasse teadmata kas, millal ja kus seda majandustegevuses kasutada saab.
3.11.Kaitsjad on kohtumenetluse käigus korduvalt viidanud asjaolule justkui oleks H. Moorale, Artur Nõmmele ja OÜ-le Tuisu etteheidetav tegu aegunud. Kuna maakohus mõistis süüdistatavad õigeks, siis seda osa ei käsitletud. Kaitsjad leiavad, et juhul, kui KIK-le oleks projekti maksumuse osas esitatud valeandmeid ja KIK sattus sellest eksitusse, sai tegu olla toime pandud ainult H. Moora poolt OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus nimel toetustaotluse esitamisel, s.o 04.04.2012 või siis hiljemalt 13.06.2012, kui KIK nõukogu tegi otsuse toetada OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus taotlust. OÜ Tuisu puhul on see kuupäev veelgi varajasem, kuna hinnapakkumine oli esitatud märtsis 2012. Seega on kaitsjate hinnangul juba hiljemalt 13.06.2017 möödunud KarS § 81 lg 1 p 2 sätestatud viieaastane aegumistähtaeg.
Prokurör sellise käsitlusega ei nõustu. KIK poolt toetuse saamine on mitmeastmeline protsess. Nimelt on vaja tõepoolest esmalt esitada toetustaotlus, vajalikud dokumendid ning nende pinnalt saab toetuse jagaja (KIK) otsustada, kas taotletav toetus mahub mingi toetatava meetme või programmi alla, kas see vastab esitatud nõuetele, kas tehtavad kulutused on abikõlbulikud jne. Peale seda tehakse otsus kas seda taotlust on võimalik toetada või mitte. Samas ei ole siinkohal selle toetuse saamise protsess taotleja jaoks lõppenud. Toetuse saamiseks peab taotleja ka edaspidi ise aktiivselt esitama andmeid, dokumente, kuludeklaratsioone, toetuse väljamaksmise taotlusi, jne, et tõendada investeeringu tegemist teatud mahus ja selle eest ettenähtud määras toetust saada. Iga kord saades kuludeklaratsiooni ja väljamaksetaotluse ning nende alusdokumendid otsustab toetuse andja, kas taotletud ulatuses on võimalik taotlejal toetust saada. Seda, et tegemist on mitme-etapilise protsessiga ning esmane toetustaotluse rahuldamise otsus ei garanteeri taotlejale veel toetuse saamist, tõendab nii KIK finantseerimise kord kui ka KIK ja OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus vahel sõlmitud sihtfinantseerimise leping. Nimelt tuleneb sellest, et peale toetustaotluse rahuldamist ja ka sihtfinantseerimise lepingu sõlmimist on KIK-l igal ajahetkel põhimõtteliselt võimalik keelduda toetuse väljamaksmisest või küsida makstud toetus tagasi, kui näiteks projekti maksumus kujuneb kavandatust väiksemaks, taotleja ei dokumenteeri oma tegevust nõutaval viisil, toetust ei kasutata sihtotstarbeliselt, toetuse saaja on esitanud valeandmeid jne. KarS § 210 lg 2 koosseis näeb ette vastutuse pettuse teel soodustuse saamise eest. Riigikohus on nt lahendis 3-1-1-96-16 punktis 9 selgitanud, et selle kuriteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on pettus, mille tulemusena satub teine isik eksimusse ja teeb varakäsutuse ning seeläbi soodustuse saamine. Eristab seda koosseisu KarS § 209 sätestatud tavakelmusest üksnes eksimuses olija poolt käsutatav vara. KarS § 210 kaitseb üksnes spetsiifilist liiki vara, s.o avalikke rahalisi ja muid majanduslikke vahendeid. Esitades peale toetustaotluse rahuldamist Artur Nõmme kaasabil KIK-le tööde maksumuse osas valeandmeid sisaldavad OÜ Tuisu arved, toetuse väljamakse taotluse, kuludeklaratsioonid ja tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid viisid need KIK-i eksimusse selles osas, et teostatud on tööd dokumentides märgitud maksumuses ning viisid KIK-i varakäsutuseni ehk otsuseni toetus välja maksta. Seega need esitatud valeandmed olid soodustusrelevantsed. Kõigepealt esitas H. Moora oma juhitava äriühingu nimel KIK-le toetustaotluse 26.03.2012 ja parandatud versiooni 04.04.2012. Sellele lisas ta Artur Nõmme poolt esitatud OÜ Tuisu 19.03.2012 hinnapakkumise nr 35, kus olid hinnad H. Moora ja Artur Nõmme kokkuleppel näidatud kõrgemad. Sellele järgnesid toetuse väljamaksetaotlused, mis koos alusdokumentidega sisaldasid samuti valeandmeid tööde maksumuse kohta. Kõigil neil kordadel, mil H. Moora esitas valeandmeid viis ta KIK-i eksitusse teostatud tööde maksumuse osas ja selles osas, mis ulatuses on õigust toetust saada, mille tulemusena tegi igal korral KIK varakäsutuse – otsustuse toetus välja maksta. Seega on tegemist jätkuva süüteoga, mis koosneb mitmetest osategudest. Ning selle puhul arvutatakse aegumistähtaega KarS § 81 lg 4 alusel viimase teo lõpuleviimisest. Seega antud juhul hakkas aegumistähtaeg kulgema H. Moora osas 03.07.2013, mil ta esitas viimase valeandmeid sisaldava väljamaksetaotluse, koos valeandmeid sisaldavate alusdokumentidega. Artur Nõmme ja OÜ Tuisu osas hakkas see tähtaeg kulgema 25.06.2013, mil Artur Nõmm esitas OÜ Tuisu nimel valeandmeid sisaldava arve nr 30, mille kohta ta teadis, et see esitatakse KIK-le toetuse saamiseks. Seega aegumistähtaeg käesolevaks hetkeks möödunud ei ole.
3.12.Seonduvalt Artur Nõmmele ja OÜ-le Tuisu esitatud süüdistusega on oluline, et vastavalt KarS § 14 lg-le 1 on juriidilise isiku kriminaalvastutuse eelduseks asjaolu, et tegu on toime pandud tema organi, selle juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Artur Nõmme ja OÜ Tuisu vaimne ja aineline kaasabi valeandmete esitamisele seisneski selles, et vastavalt eelnevale kokkuleppele esitas ta oluliselt kõrgema hinnaga hinnapakkumise 19.03.2012 nr 35 teostatavate tööde kohta. Samuti ajavahemikul 04.02.2013 kuni 25.06.2013 allkirjastas ja esitas Artur Nõmm OÜ Tuisu juhatuse liikmena OÜ-le Holstre-Nõmme
Puhkekeskus kokku 4 arvet teostatud lammutustööde ja ka juba märtsis 2012 esitatud lammutusprojekti eest, mis kogusummana sisaldavad valeandmeid teostatud tööde maksumuse osas. Samuti allkirjastas Artur Nõmm OÜ Tuisu juhatuse liikmena ja tööde teostaja esindajana tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid, mis samuti sisaldasid valeandmeid tööde tegeliku maksumuse kohta. Artur Nõmm teadis, et nii hinnapakkumise, OÜ Tuisu arved kui ka tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid edastab H. Moora KIK-le, mis oligi nende tegevuse ja dokumentide koostamise eesmärgiks. Seega kaasaaitamisteo on toime pannud Artur Nõmm ning kelle tegevus juhatuse liikmena on omistatav ka OÜ-le Tuisu juriidilise isikuna. Kogu see tegevus oli ka OÜ Tuisu huvides, kuna ettevõte sai teostatud tööde eest tasu ja majanduslikku kasu. Samuti kuriteole kaasaaitamistegevus toimus osaühingu tegevussfääris.
3.13.Prokurör esitas H. Moora vastu ka konfiskeerimisnõude ja taotluse mõista viimaselt KarS § 831 lg 1 alusel konfiskeerimise ja KarS § 84 alusel konfiskeerimise asendusena välja tahtliku süüteoga saadud vara – KIK-i poolt OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus alusetult välja makstud toetus summas 172 538,87 eurot, mille ulatuses H. Moora on saanud kriminaaltulu. Prokurör on seisukohal, et H. Moora on kuriteo läbi saanud kriminaaltulu ja seda järgmistel põhjustel. Nimelt H. Moora oli 20.03.2012 seadnud endale kuuluvale kinnistule nr XXX OÜ HolstreNõmme Puhkekeskus kasuks tasuta kasutusvalduse 15 aastaks. Samal kinnistul asus Nõmme seafarm, mille amortiseerunud ja kasutamiskõlbmatute hoonete lammutamiseks H. Moora enda juhitava osaühingu nimel toetust taotles. Kuna H. Moorale esitatud süüdistuse kohaselt saadi Nõmme seafarmi lammutamiseks KIK-st toetus alusetult ja pettuse teel, siis väljamakstud toetuse näol on tegemist kuriteoga saadud varaga. Riigikohus on lahendis 3-1-1-4-16 (25.02.2016) punktis 29 leidnud, et PRIA poolt pettuse tõttu välja makstud summa on käsitletav süüteoga (soodustuskelmusega) saadud varana. See seisukoht laieneb analoogia korras ka antud kaasusele, kus toetuse (soodustuse) välja maksjaks on KIK. Antud kriminaalasja puhul on oluline, et kuigi toetus taotleti äriühingu nimel, siis süüteoga saadud vara (süüdistatava H. Moora pettuse teel saadud soodustus) sai tegelikkuses süüdistatav H. Moora ise. Nimelt maksti see KIK-i poolt välja OÜ-le Tuisu, kes selle eest lammutas H. Moorale kuuluval kinnistul asuva amortiseerunud hoonetekompleksi, st tarvitas selle ära, kuid H. Moora sai selle väärtuses soorituse. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel on selgunud, et nimetatud hoonete lammutamine ilmselgelt väärindas H. Moorale kuuluvat kinnistut, kuna selle tulemusel saab võimalikuks laiendada, kas kruusa kaevandamist või arendada tulevikus välja puhkekompleks. Ilma toetuseta pidanuks H. Moora antud töid ise finantseerima. Kriminaalmenetluse käigus ei ole käesolevaks ajaks õnnestunud kuritegelikul teel saadud tulu, s.o 172 538,87 eurot, ära võtta, kuna see on ära tarvitatud. Prokurör esitas kohtumenetluse käigus 18.01.2018 maakohtule taotluse vara arestimiseks konfiskeerimise asendamise nõude tagamiseks H. Moorale kuuluvale kinnistule nr xxx asukohaga XXX, Viljandi maakond (22,59 ha mäetööstusmaa ja 4,80 ha ärimaa) hüpoteegi seadmist summas 172 538,87 eurot Eesti Vabariigi kasuks. Maakohus rahuldas prokuröri taotluse oma 05.02.2018 määrusega. Nõude tagamiseks on põhjendatud ka käesoleval ajal H. Moorale kuuluva vara suhtes kohaldada vara säilimise tagamise vahendeid. Antud asjas on vajalik kohaldada konfiskeerimise nõude tagamise meetmeid, kuna vastasel juhul võib nõude hilisem täitmine osutuda oluliselt raskemaks või üldse võimatuks. Nimelt on oht, et kohtumenetluses H. Moora vastu esitatava konfiskeerimisnõude teadasaamisel võib H. Moora muuta ennast varatuks. Nimelt käesoleva kriminaalasja kohtueelse menetluse raames esitas prokuratuur kohtule arestimise taotluse OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus suhtes. Taotluses leiti, et süüteoga on saanud vara osaühing ja kuna see on ära tarvitatud, siis on võimalik saadud summa asenduse korras KarS § 84 alusel välja mõista. Konfiskeerimisnõude tagamiseks taotles prokuratuur hüpoteekide seadmist OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus kahele kinnistule. Kokku oli
hüpoteekide summa võrdne välja makstud toetuse summaga. Kohus nõustus prokuratuuri taotlusega ja seadis oma 06.05.2015 määrusega kinnistutele hüpoteegid. 24.08.2016 koostas prokurör kriminaalasjas süüdistusakti ja saatis selle üldmenetluses kohtusse. Peale menetluslikke vaidlusi toimus 22.09.2017 antud asjas Viljandi kohtumajas eelistung. 25.09.2017 määrusega andis kohus kriminaalasjas süüdistatavad, sh H. Moora ja OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus kohtu alla süüdistatuna vastavalt KarS § 210 lg 2 ja § 210 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt kanti registrisse 05.10.2017 OÜ Holstre-Nõmme Kalastus (14346363), mille ainuosanik ja ainus juhatuse liige on H. Moora. Registrikaardilt nähtuvalt on Holstre-Nõmme Kalastus OÜ ühendanud endaga OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus 25.10.2017 sõlmitud ühinemislepingu alusel ja ühinemisotsused on vastu võetud 10.11.2017. Selle ühendamisega lõppes OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ning tulenevalt nimetatud asjaolust lõpetas maakohus 11.01.2018 määrusega kriminaalmenetluse OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus osas KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel ja tühistas tema vara suhtes tehtud arestimised – kinnistutele seatud hüpoteegid. Ühinemise asjaolud – ühendava ühingu äsjane loomine ja ühinemise ajastatus, ühinemise selgusetu majanduslik eesmärk või mõte viitavad selgelt asjaolule, et tegemist on juriidilise manöövriga, et vabastada äriühing kriminaalvastutusest ja konfiskeerimisnõudest. Seega arvestades H. Moora varasemat käitumist võib eeldada, et saades teada tema enda vastu esitatavast konfiskeerimisnõudest püüaks selle nõude hilisemat täitmist raskendada või võimatuks muuta. Seega on vajalik ja põhjendatud esitatavat konfiskeerimisnõuet tagada süüdistatavale kuuluva vara arvel enne kriminaalasjas kohtuotsuse tegemist.
Vastused apellatsioonile
4.Pärast apellatsiooni saabumist saadeti menetlusosalistele 26.04.2018 välja teated apellatsioonide esitamise kohta. 7 päeva jooksul teate saamisest esitas oma sisulised seisukohad esitatud apellatsiooni osas süüdistatav H. Nõmme kaitsja vandeadvokaat R. Sarv, kes leiab, et prokuröri apellatsioon tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Alternatiivselt leitakse, et kui kohus asub seisukohale, et H. Nõmm tuleb KarS § 210 lg 1 järgi süüdi mõista, tuleb maakohtu otsus tühistada ning kriminaalmenetlus H. Nõmme suhtes lõpetada aegumise tõttu. Lisaks taotletakse menetluskulude riigi kanda jätmist.
4.1.Esitatud seisukoha kohaselt leitakse, et prokurör taotleb süüdimõistmist elulise usutavuse alusel. Prokuratuuril oleks tulnud tõendada, miks leitakse, et ehitushind oli vale ning selleks oleks tulnud kaasata eriteadmistega isik, kes oleks pidanud läbi viima ehitushinna objektipõhise analüüsi. Tõendite puudumisel ei saa isikut süüdi mõista elulise usutavuse kriteeriumi alusel. Süüdistatavat ei ole võimalik süüdi mõista, kuna puudub soodustuskelmuse koosseisu vältimatu koosseisutunnus – soodustusrelevantsed ebaõiged andmed.
4.2.Puuduvad tõendid kannatanule ebaõigete andmete esitamise kohta. Kaitsja ei nõustu prokuratuuriga, et isikute väidetav tutvus, erinevate isikute pakkumiste sarnasus, projekti valmimine pärast OÜ A. ja OÜ R. pakkumiste esitamist, hinnapakkumistes esinev viga, hinnapakkumiste kooskõlastamine ning projekti koostamine enne võitjaks kuulutamist välistavad süüdistatava õigeksmõistmise. Need ei oma tähtsust ning tõendamata on jätkuvalt ehitushinna ebaõigsus ning prokuröri tõendamiskohustuse hulka kuulub kõigi süüdistuse asjaolude tõendamine. Oletused süüküsimuse lahendamisel tähtsust ei oma. Lisaks KarS § 210 lg 1 ei näe ette karistust hinnapakkumiste võtmise protseduuri väidetava rikkumise eest.
4.3.Prokuratuur heidab maakohtule ette, et viimane ei arvestanud KIK-i audiitori arvamuse refereeringut kuriteokaebuses kui lubatavat tõendit. Kaitsja leiab, et tuvastatav ei ole audiitori isik ega pädevus, ehitusmaksumuse kohta saab arvamuse anda ainult eriteadmistega isik ning see toimub alati objektipõhiselt ehk ehitusmaksumust ei saa määrata võrdlusmeetodiga.
Maakohtule ei saa ette heita tõendite ühekülgset hindamist.
4.4.Prokuratuur seob omafinantseeringu täitmata jätmise ebaõige ehitushinnaga, märkides apellatsioonis, et omafinantseeringu tasumata jätmiseks on kokkuleppeliselt näidatud esmalt tööde maksumust kõrgemana ja sellega on saavutatud alusetult suuremas summas toetuse väljamaksmine. Seega pidi tõendama prokurör nii kokkuleppe tööde maksumust kõrgemana näitamise kohta kui kõrgemat maksumust kui sellist.
4.5.Kruusamüügitehingu sisu ei saa muuta ehitushinna õigsust. Ükski kehtiva õiguse säte ei keela pooltel teha tehingut ükskõik missugustel tingimustel. Sealhulgas on isikutel lubatud osta materjali ette, osta Maanteeameti pakutavast erineva hinnaga, erineva väljakaevandamise tähtajaga, jms. Eeltoodud asjaoludest ei saa tuletada ega välja mõelda tõendit, justkui poolte tahe oli suunatud näiliku tehingu tegemisele. Ainuüksi tehingutingimused ei tõenda tehingu näilikkust. Väited kruusatehingu kohta ei oma õiguslikku tähtsust tehingupoolte tahte väljaselgitamisel.
4.6.Kui ringkonnakohus asub seisukohale, et süüdistatav pani eeltoodust hoolimata toime soodustuskelmuse, taotleb kaitsja kriminaalmenetluse lõpetamist aegumise tõttu. Nii kelmus kui soodustuskelmus on toime pandud siis, kui kannatanu on eksitusse viidud. Pärast kannatanu 13.06.2012 otsust ei esitanud ükski süüdistatav kannatanule täiendavat infot, mis oleks mõjutanud või muutunud kannatanu otsuseid sisuliselt. Prokuratuuri käsitlus aegumise osas ei ole õige ega põhjendatud.
5.Tartu Ringkonnakohtu 08.05.2018 määrusega võeti ringkonnaprokuröri apellatsioon menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ning taotlusi kuni 08.06.2018.
6.Nimetatud ajaks esitasid oma täiendava kirjaliku seisukoha ja taotluse kaitsjatasu hüvitamiseks süüdistatavate Artur Nõmme ja OÜ Tuisu kaitsjad vandeadvokaat M. Triipan ja vandeadvokaadi abi S.-K. Noot, kes leiavad, et prokuröri apellatsioon tuleks jätta rahuldamata. Alternatiivselt leitakse, et kriminaalmenetlus tuleks Artur Nõmme ja OÜ Tuisu suhtes aegumise tõttu lõpetada. Lisaks taotletakse kõigi menetluskulude riigi kanda jätmist ning OÜ Tuisu ja Artur Nõmme kasuks valitud kaitsjatele makstud tasu summas 3 564 eurot väljamõistmist.
6.1.Maakohtu otsus on põhjendatud ning selle muutmiseks puuduvad alused. Maakohus on hinnanud tõendeid kogumis ning on jõudnud õigele järeldusele, et kuritegude toimepanemine ei ole tõendamist leidnud.
6.2.Isikute süüdimõistmine ei saa tugineda põhjendamatutel kahtlustel, mida prokuratuur oma apellatsioonis tõstatab. Nimetatud kahtluste tõstatamine ei tugine tõenditel. Maakohtu otsuse muutumiseks ei anna alust väide, et mingi situatsioon ei olnud prokuröri hinnangul eluliselt usutav. Prokurör ei ole ka ise veendunud oma peamise väite – hinnapakkumised (sh OÜ Tuisu hinnapakkumine nr 35) ning sellest tulenevalt ka ehitusmaksumus oli paisutatud, eesmärgiga vältida endise kaassüüdistatava OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus poolt omafinantseeringu tasumist – tõelevastavuses.
6.3.Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mille alusel asuda seisukohale, et KIK-le on esitatud ebaõigeid andmeid. Asjas ei ole esitatud tõendeid, millele tuginedes saaks järeldada, et OÜ Tuisu hinnapakkumine nr 35 on paisutatud. Ühtlasi pole tõendatud, et hinnapakkumise hinnad ei vastaks turu üldisele hinnatasemele tervikuna või mõne hinnapositsiooni osas. Põhjendamatu on prokuröri etteheide, et tunnistaja A.N. ja süüdistatava Artur Nõmme ütlused on ebausaldusväärsed üksnes seetõttu, et tegemist on isa ja pojaga. Prokurör ei ole sellist kahtlust millegagi täiendavalt sisustanud. Seega on ekslik apellatsiooni väide, et OÜ Tuisu hinnapakkumine nr 35 oli paisutatud. Kaitsjad ei nõustu prokuratuuriga, et tulenevalt asjaoludest, et osad hinnapakkujad teadsid OÜ-t Tuisu või mõnda nende juhatuse liiget, osad hinnapakkumised olid väga sarnased ning viis, kuidas hinnapakkujad tellija ehk OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus suhtlesid ei ole
eluliselt usutavad, annaksid aluse asuda seisukohale, et kõik hinnapakkumised olid kooskõlastatud ning seetõttu moonutatud. Süüdistus ei ole märgitud, et ka teised hinnapakkumised olid valed ning ei ole ka tõendamist leidnud, et teised hinnapakkumised oleksid paisutatud olnud. Kaitsjale jääb arusaamatuks, miks asub prokuratuur seisukohale, et lammutustööde hinnapakkumise koostajatel (OÜ A. ja OÜ R. ) oli võimalik tutvuda OÜ Tuisu koostatud projektidokumentatsiooniga. Sisend hinnapakkumise koostamiseks saadi tellijalt. Prokurör ajab ilmselt segamini esmalt hinnapakkumise tarbeks tehtava materjali kogumise ja töö tegemise (sh mõõtmised, jne) ning parima pakkuja selgumise järgselt projektidokumentatsiooni kui mahuka 22-leheküljelise dokumendi koostamise. Enne hinnapakkumise nr 35 tegemist tehtav töö võis otseloomulikult osutuda „tasuta tööks“, kuid projektdokumentatsioon koostati siiski tasu eest pärast seda, kui saadi teada, et osututi võitjaks (st alates 20.03.2012). Puuduvad tõendid OÜ Tuisu lammutustööde arvete paisutamise kohta. Prokurör väidab apellatsioonis, et lammutustööde maksumuse suurendamist tõendab KIK-i enda koostatud anonüümse audiitori hinnang. Kaitsjad ei nõustu sellega. Kaitsjad nõustuvad täielikult maakohtu seisukohtade ja H. Moora kaitsja 04.05.2018 apellatsioonivastuses tooduga, et ehitusmaksumust oleks saanud ja pidanud menetluses tõendama üksnes eriteadmistega isik (kas asjatundja arvamus või ekspertiis). Ükski ülekuulatud tunnistaja ega süüdistatav ei väitnud, et tööde maht oleks olnud väiksem kui esitatud arved, tellijal oli lammutusplatsil lepinguline omanikujärelevalve (FIE-ga Väino Kalmann 23.12.2012 sõlmitud leping) ning KIK-i ametnik oli jooksvalt kursis teostatud tööde ja etappidega. Seega puuduvad mistahes tõendid OÜ Tuisu poolt lammutustööde arvete paisutamise kohta. Seega ei ole asjakohased prokuröri väited ka tööde üleandmise-vastuvõtmisaktide ebaõigsuse kohta.
6.4.Kruusa ostu-müügileping ei ole näilik. Müügilepingut ei muuda näilikuks selle lihtsus. Kruusa ostu-müügilepingu sõlmisid isikud, kellel puuduvad õigusalased eriteadmised. Seega ei saaks eeldada selliste isikute poolt sellise lepingu sõlmimist, mille oskaks koostada jurist. Küsimusi, mida müügilepinguga ei ole reguleeritud, reguleerib ammendavalt võlaõigusseadus. Kruusa ost on tihedalt seotud OÜ Tuisu majandustegevusega. OÜ Tuisu kasutab oma ehitustegevuses suurtes kogustes kruusa, sh purustatud kruusa. Asjaolu, et OÜ Tuisu ei ole prokuröri meelest piisavalt kiiresti kruusa oma projektides kasutatud, ei muuda aga ostumüügilepingut näilikuks. Nagu menetluses selgus – OÜ-l Tuisu on nõudeõigus kruusale 30 aastat (TsÜS § 155 lg 1) ning müüja OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus on ka varem sellisel viisil kruusa investeeringuks müünud. Kruusa ost 2013 turusituatsioonis oli kasumlik. Prokurör väidab apellatsioonis, et kruusa soetamine OÜ Tuisu poolt 2013 ei olnud kasumlik. Kaitsjad leiavad, et prokuröri väide ei oma tähtsust lepingu näilikkuse hindamisel ning pealsegi on see väide ka ekslik. Samuti ei muuda lepingut näilikuks väited kruusa olemasolu või puudumise kohta karjääris. Kaitsjad leiavad, et prokuröri püüded väita, et karjääris oli liiv, mitte kruus, on alusetud. H. Moora kaitsja on 12.01.2018 kohtuistungil esitanud TTÜ Mäeinstituudi markšeidertöö nr 603 ning selgitanud, et müügi hetkel oli kruusa varu olemas. Seega on prokuröri väide, et kruusa maardlas polnud, otsitud ja ekslik. Ka kinnitab müügilepingu õigsust OÜ Tuisu käitumine pärast lepingu sõlmimist. Müügilepingut ei muuda näilikuks ka poolte muud lepingulised suhted, poolte vahel olevad laenusuhted.
6.5.Alternatiivselt taotletakse sarnaselt süüdistatav H. Moora kaitsja seisukohtadega kriminaalmenetluse lõpetamist aegumise tõttu. Aegumistähtaja alguseks tuleb lugeda 13.06.2012 ning kohtu alla anti süüdistatavad aegunud kuriteos.
6.6.Lisaks esitasid kaitsjad taotluse kaitsjatasu hüvitamiseks ning taotluse kohaselt on süüdistataval OÜ Tuisu tekkinud ringkonnakohtumenetluses 08.06.2018 seisuga menetluskulusid valitud kaitsjale makstud tasu näol summas 3 564 eurot. Kaitsjad paluvad
mõista menetluskulud välja OÜ Tuisu ja Artur Nõmme kasuks.
7.Nimetatud ajaks esitas menetluskulude hüvitamise nõude ka süüdistatav H. Moora kaitsja vandeadvokaat R. Sarv, kes palub mõista Eesti Vabariigilt H. Moora kasuks välja menetluskulud summas 550 eurot.
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
8.Ringkonnakohus leiab, et prokuratuuri apellatsioon jääb edutuks, mistõttu tuleb Tartu Maakohtu 23.03.2018 otsus jätta muutmata.
9.Kriminaalasja arutamine apellatsioonimenetluses ei ole esimese astme kohtu menetluse kordamine samasuguses mahus. See väljendub selgelt ka KrMS § 15 lg 2 p-s 2 ja § 331 lg-s 2, mille kohaselt sõltub see, missuguseid küsimusi ringkonnakohtu otsuses käsitleda tuleb ning missuguseid tõendeid on vajalik vahetult uurida, menetletava kohtuasja eripärast Seega ei pea ringkonnakohus oma otsuses andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohtu otsuses on ammendavalt ja põhistatult vastatud ning millega ringkonnakohus nõustub (RKKKo-d nr 3-1-1-23-11, p 18; nr 3-1-1-92-11). Küll tuleb ringkonnakohtul märkida, et esitatud apellatsioon on sisuliselt maakohtus väljatoodud seiskohtade kordus ning uued põhjendused võrreldes maakohtus esitatuga on vähemuses. Samuti on maakohus vastanud apellatsioonis ülekorratud argumentidele. KrMS § 331 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja apellatsiooni piires ja ringkonnakohtu pädevuses on lahendada kriminaalasju üksnes siis, kui kohtumenetluse pooled on seda apellatsioonis taotlenud (RKKKo nr 3-1-1-54-12). KrMS § 331 lg-tes 2 ja 4 sätestatud ringkonnakohtu pädevuse piirang on oluline süüdistatavate kaitseõiguse tagamise seisukohalt, sest süüdistatavatelt ei saa eeldada valmisolekut süüdistuse oponeerimiseks apellatsioonis vaidlustamata küsimustes (RKKKo nr 3-1-1-31-11). Lisaks asjaolu, et prokuratuur kohtuotsuste põhistustega ei nõustu, ei tähenda otsuses põhjenduste puudumist või maakohtu poolt süüdistuse aluseks olevate tõenditega arvestamata jätmist (RKKKo nr 3-1-1-100-12). Ringkonnakohus, olles läbi töötanud maakohtu otsuse, ei leia, et maakohus oleks olnud liigselt kaldu süüdistatavate ja nende kaitsjate seisukohtade suunas, vaid on hinnanud kriminaalasjas olevad tõendeid tulenevalt KrMS § 61, s.o maakohus on arvestanud, et ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning hindas tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tulenevalt KrMS § 30 lg-st 1 esindab prokuratuur riikliku süüdistust kohtus, seega on prokuratuuri ülesanne esitada tõendid, mis tõendavad süüdistatavate süüd. Kogutud tõenditega kogumis jääb süü tõendamata. Otsust lugedes on selgelt ja arusaadavalt jõutud järeldusele, et käsitletud tõendite alusel ei saa tõsikindlalt asuda seisukohale, et H. Moora, Artur Nõmme ja OÜ Tuisu süü on veenvalt tõendamist leidnud soodustuskelmuse toimepanemises ja sellele kaasaaitamises. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et tulenevalt KrMS § 7 lg-st 3 tuleb kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused süüdistatavate süüdiolekus tõlgendada nende kasuks. Maakohtu seisukohti ringkonnakohus üle ei korda, vaid vastab apellatsiooni olulisemale osale. Prokurör taotleb sisuliselt kogutud tõenditele uue hinnangu andmist, maakohtu poolt uuritud usaldusväärsete tunnistajate ütluste ümberhindamist ning maakohtu poolt mittearvestatud tõendite arvestamist. Ringkonnakohus seda põhjendatuks ei pea.
10.Peamiseks vaidlusaluseks küsimuseks on, kas H. Moora esitas vastavalt kokkuleppele Artur Nõmmega viimase ja ka OÜ Tuisu kaasaabil valeandmeid KIK-le projekti maksumuse kohta. Süüdistuse kohaselt oli süüdistatava eesmärk saada pettuse teel soodustus ning vältida omafinantseeringu tasumise kohustust. Eesmärgiks oli näidata projekti maksumust oluliselt kõrgemana, et vältida omafinantseeringu tasumist, mistõttu on valeandmeid esitatud nii hinnapakkumistes, tööde üleandmise-vastuvõtmise aktides kui ka sihtfinantseerimise lepingu
aruandes. Prokurör toob apellatsioonis välja rida asjaolusid, mis süüdistuse kohaselt kinnitavad pettuse teel soodustuse saamist. Ringkonnakohtu hinnangul, vaatamata sellele, et tõusetub teatud kahtlusi, ei esine asjas tõsikindlaid tõendeid, mille pinnal saab lugeda esitatud süüdistused tõendatuks ning tuleks süüdistatavad süüdi mõista neile etteheidetus.
11.Apellatsioonis leitakse, et maakohus on tuvastanud, et KIK-i küsimustikest nähtub, et kõik kulutused, mille kohta on esitatud arved on ka tegelikkuses teostatud. Prokuratuur sellega ei nõustu ja leiab, et küsimustikest nähtub, et kõik tööd, mille eest OÜ Tuisu on arved esitanud, on küll tõestatud, aga pole tuvastatav kas teostatud tööde maksumus vastab ka tehtud tööle. Ehk ei pea paika, et KIK on kinnitanud, et kulutused on tehtud deklareeritud summas. Siinkohal tuleb prokuröriga nõustuda. See asjaolu, et tööd on teostatud ka deklareeritud summas, on käesoleval ajal vaidlusaluseks küsimuseks, mille tõelevastavus tuleb tuvastada teiste tõenditega.
12.Küll ei nõustu ringkonnakohus prokuratuuriga, et maakohus ei ole hinnanud asjas tervikpilti. Maakohus on asunud põhjendatult seisukohale, et kriminaalasjas esineb mitmeid kõrvaldamata kahtlusi, mistõttu ei saa süüdistatavate süüdiolekut tõsikindlalt väita. Seega on maakohus põhjendatult tõlgendanud kõrvaldamata kahtlused süüdistatavate kasuks. Mõneti võib nõustuda ka prokuratuuriga, et süüdistatavate käitumine on kummastav, kuid kõiki asjaolusid kogumis hinnates ei saa asuda seisukohale, et süüdistatavate süü on tõendamist leidnud. Küll on tunnistaja E.L. maakohtus ütlusi andes tõdenud, et tema kinnitas koos H. Mooraga andmete õigsust arvetes, et tehtud tööd vastavad ka tegelikkusele. Tunnistaja E.L. on öelnud vastuseks prokuröri küsimusele mida tähendab, et arvele kirjutatud allkiri pidi tõendama, et: „see pidi tõendama, et see arve on õigesti tehtud ja igat pidi õige“. (köide 7, lk 83)
12.1.Süüdistuse kohaselt esitas H. Moora teadlikult valeandmeid ja lõi sellega KIK-le ebaõige ettekujutuse soodustuse saamiseks aluseks olevatest asjaoludest. Prokurör toob argumendina välja, et süüdistatavate omavahelise kokkuleppe tulemusena kajastati lammutusprojekti projekteerimise ja vana seafarmi hoonete lammutamise projekti maksumust tegelikkusest oluliselt kallimana. Selleks süüdistuse kohaselt näidati hinda kõrgemana tänu hinnapakkumiste kooskõlastamisele. Maakohus leidis, et see ei ole usaldusväärselt tõendamist leidnud. Prokuratuur heidab maakohtule ette, et maakohus on lähtunud arusaamast, et süüdistatavate ja nende tuttavate kohtus esitatu on tõde ning on jätnud kõrvale kõik, mis selle verisooniga ei sobi. Ringkonnakohus apellatsioonis tooduga ei nõustu ja leiab, et maakohus ei ole asunud eelistama ühe ega teise poole versiooni, vaid on lähtunud seadusest tulenevast ning KrMS § 61 tulenevalt on lähtunud põhimõttest, et ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning on hinnanud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Seejuures ei ole maakohus olnud kallutatud süüdistatavate suunas ega ole eelistanud ka prokuratuuri n-ö tõde.
12.2.Apellatsiooni kohaselt on maakohus jätnud arvestamata asjas tervikpildi. Prokuratuuri hinnangul viitavad kooskõlastatud hinnapakkumistele järgmised asjaolud. Argumendiks on, et süüdistatavad ei ole omavahel olnud võõrad. Nimetatud asjaolu ei ole varjanud ka süüdistatavad ise. Süüdistatav H. Moora on keeldunud ütluste andmisest maakohtu istungil, kuid Artur Nõmm on välja toonud, et teab H. Moorat seoses nende lammutamistöödega Holstre-Nõmmes ja et ta on OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus juhatuse liige. Artur Nõmm tundis teda juba varem, sest nad mõlemad on jahimehed, nad on temaga kohtunud kokkutulekutel ja üritustel. Artur Nõmm teadis H. Moorat nime poolest. OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus teadis lammutustöödega seoses, aga mitte isiklikult, vaid läbi OÜ Tuisu. (kd 7, lk 121)
Seejärel heidab prokurör ette, et teised pakkujad on seotud OÜ Tuisu või juhataja Artur Nõmmega. Tunnistajate ütluste kohaselt ei saa teha järeldusi, et tegemist oleks isikutega, kes üksteisega pidevalt läbi käiksid või omaksid suuremaid kokkupuuteid süüdistatavatega, v.a tunnistaja A.N. , kelle isa on Artur Nõmm ning kes on OÜ Tuisu juhatuse liige. Nii on tunnistaja O.V. välja toonud, et OÜ Tuisus töötas tema kursusevend S.P. ning OÜ V. on teinud alltöövõttu OÜ-le Tuisu. Seejuures, S. P. käesolevas asjas süüdistatav ei ole. Tunnistaja T.A. teab Artur Nõmme seetõttu, et isikud elavad samas piirkonnas Häädemeestel. Vaatamata sellele, et süüdistatav ja tunnistaja elavad samas piirkonnas, on T.A. välja toonud, et pakkumiskutse pakkumisel osalemiseks sai ta oma ülemuselt O.S. – seost süüdistatavatega tuvastatud ei ole. Tunnistaja V.E. l tuttavaid süüdistatavate hulgas ei ole. Tunnistaja G.K. tunneb Artur Nõmme pikemat aega, kuna nad on mõlemad Häädemeestelt pärit. Tegemist ei ole selliste asjaoludega, mis viitaksid kooskõlastatud hinnapakkumisele ja selles osas ei too välja ka midagi uut prokuratuur, vaid leiab, et tuleks hinnata tervikpilti. Teatud tutvus ei anna alust kahtlustada kokkuleppeid hindades, vastasel juhul oleks vabariigis teatud valdkondades, kus tõepoolest üksteist teatakse, hangetes osalemine sisuliselt välistatud, sest tutvus tooks kaasa kokkulepete kahtluse. Ka väärib apellatsiooni kohaselt tähelepanu asjaolu, et kahes hinnapakkumises lammutustööde teostamiseks on esitanud OÜ A. ja OÜ R. hinnapakkumised, milles mõlemas esinevad sisuliselt 2 ühesugust viga ning nimetatud hinnapakkumises olevate tööde nimetused on väga sarnased OÜ Tuisu hinnapakkumisega. Ringkonnakohtu hinnangul on prokurör ekslikult asunud seisukohale, et kuna OÜ A. ja OÜ R. hinnapakkumised on esitatud vastavalt 15.03.2012 ja 12.03.2012, st enne kui oli esitatud OÜ Tuisu hinnapakkumine ja sai valmis lammutuse projekt, millest tulid need lammutatavate hoonete tehnilised näitajad, siis see viitab kooskõlastatud hinnapakkumistele. Esmalt on maakohus põhjendatult märkinud, et süüdistatavatele ei heideta ette hanketingimuste rikkumist. Teiseks, pakkumiste aluseks oli pakkumiskutse. Kohtus uuritud tõendist, s.o OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus pakkumiskutsest (kd 2, lk 154-159) tuleneb, et pakkumiskutsele oli juurde lisatud tehniline spetsifikatsioon, mis toob ära, millised ehitised või rajatised nimetud kinnistul lammutamist vajavad. Sealjuures on sellel spetsifikatsioonil kirjas ka tööde nimetuse aluseks olevad asjad, sh settebassein ja ühenduskoridor E. Lisades nimetatud rajatistele sõna lammutamine, ei tähenda, et tegemist oleks kolmes hinnapakkumises väga sarnaselt kirjutatud töödega. Nimetatud asjaolusid teist moodi kirjutada oleks üsna keeruline. Samuti puudub seos nimetatud spetsifiktsioonist tulenevatel tehnilistel andmetel OÜ Tuisu projektiga, mis valmis pärast OÜ A. ja OÜ R. hinnapakkumiste esitamist. Ringkonnakohus ei tuvastanud, miks seob prokurör pakkumistes toodud tööd OÜ Tuisu projektdokumentatsiooniga lammutatava objekti kohta, kuigi tunnistajad on maakohtu istungil välja toonud, et infot said nad pakkumiskutsest, v.a V.E. , kes ei mäleta, kuidas ta infot sai, aga ilmselt telefoni teel ja andmeid ehitusregistrist. Väitele, et tööde kirjeldus tuleneb OÜ Tuisu hinnapakkumisest räägib vastu asjaolu, et hinnapakkumise kutsed on saadetud nii OÜ-le Tuisu, OÜ-le A. kui ka OÜ-le R. ühel ajal, s.o 01.03.2012 (köide 2, lk 154-159). Seega ei saa öelda, et OÜ Tuisu hinnapakkumise nimetused olid eeskujuks teisele kahele pakkumise koostajale. Tehniline spetsifikatsioon oli samuti pakkumiskutsetega kaasas ja sealt ka tööde kirjeldused.
12.3.Teiste puuduste osas, mis sisalduvad pakkumistes – ühiku ja koguse omavahel läbi korrutamata jätmine – on mõneti kummastav, kuid arvestades nii OÜ A. kui ka OÜ R. poolt esitatavate hinnapakkumiste esitamise sagedust ei ole nendes vigade esinemine oluliselt märkimisväärne. Ka on pakkujad toonud välja, et tegemist on esmase üldise kalkulatsiooniga. Seejuures on tunnistajad kinnitanud, et hinnapakkumised on esitatud teineteisest sõltumata. Ringkonnakohus ei nõustu prokuratuuriga, et G.K. ja T.A. ütlused ei ole usaldusväärsed hinnapakkumise koostamise ja esitamise osas, kuna nende pakkumistes on sarnased vead. Siinjuures ei ole isikutelt küsitud hinnapakkumises esitatud vigade kohta, seega ei ole neil olnud selle eest võimalus ka ennast kaitsta. Esinenud vigade puhul, see on üksnes ühikute ja mahtude
läbi korrutamata jätmine, sealjuures on hinnad erinevad, ei saa asuda seisukohale, et tunnistajate ütlused ei oleks usaldusväärsed.
12.4.Maakohus toob välja, et süüdistatavatele ei ole esitatud süüdistust hinnapakkumiste kooskõlastamises ja hindadega manipuleerimis. Apellatsioonis tõdetakse, et ei ole olnud võimalik koguda piisavalt tõendeid selle kohta, kes konkreetselt nende hinnapakkumistega on manipuleerinud, mistõttu ei ole ka kellelegi süüdisutst esitatud. Samas on riiklik süüdistaja välja toonud, et on tõendatud, et hinnapakkumised on kooskõlastatud ja sisaldavad valeandmeid tööde maksumuse osas ning kõik süüdistatavad teadsid seda. Nagu märgivad ka kaitsjad, on tegemist prokuratuuripoolse oletusega, mis käesolevas asjas uuritud tõenditega ei ole tõendamist leidnud. Sellele viitab kohtu hinnangul ka prokuratuuri poolt nimetatud süüdistuse esitamata jätmine. Ringkonnakohus on ka eelnevalt punktis 12 käsitletud asjaolude pinnalt jõudnud järeldusele, et nende asjaolude pinnalt ei ole olnud võimalik asuda seisukohale, et tegemist on kooskõlastatud hinnapakkumistega, veel vähem saab ka kogu tervikpilti hinnates asuda seisukohale, et süüdistatavad nimetatud asjaolusid teadsid.
13.Prokuröri poolt samuti välja toodud tervikpildi hindamine ei anna alust rääkida süüdistatavate kooskõlastatud hinnapakkumistest ega asjaolust, et süüdistatavad olid sellest teadlikud, mida näitavad ka järgmised asjaolud.
13.1.Apellatsiooni kohaselt viitab kooskõlastatud tegevusele omafinantseeringu vältimiseks ka asjaolu, et OÜ Tuisu registreeris alles 17.03.2012 oma tegevusalana projekteerimise. Süüdistuse kohaselt registreeris OÜ Tuisu 17.03.2012 on tegevusalana projekteerimise, pakkumine esitati OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus 19.03.2012 ning toetusetaotlus esitati 25.03.2012. Seega on pakkumise esitanud osaühing, kellele tegevus on kooskõlas oma tegevusaladega. Ei ole välistatud, et OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus oli juba varasemalt teada, et OÜ Tuisu nimetatud tegevusalaga tegelema hakkab. H. Moora on OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ainukene juhatuse liige ning ka esindaja. H. Moora on keeldunud maakohtu istungil ütluste andmisest. OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus suhtes lõpetati kriminaalmenetlus Tartu Maakohtu 11.01.2018 määrusega seoses süüdistatava lõppemisega. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, kes on see esindaja, kes on väitnud, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus leidis OÜ Tuisu, kui projekteerimisega tegeleva ettevõtte infokataloogist. Tunnistajana ütlusi andnud E.L. , kes tegi OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus raamatupidamist, ei ole osaühingu esindaja. Lisaks on E.L. vastates prokuröri küsimusele, kas ta teab, kust H. Moora pakkumiskutsete adressaadid leidis, öelnud, et „ei tea. Ta oli telefoni teel otsinud kuskilt kataloogist. Ma ei tea tõesti.“ (köide 7, lk 82) Seega ei saa ka väita, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus leidis OÜ Tuisu kontaktid kusagilt kataloogist, sest sisuliselt tunnistaja ei tea seda.
13.2.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa tunnistaja V.E. ütlustest tuletada kooskõlastatud tegevust ning väidetavat vastuolu tunnistaja öeldus ning OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus esindaja poolt KIK-le antud selgituse vahel. H. Moora on vastuses KIK-le selgitanud, et kõik hinnapakkumised käisid läbi H. Moorale kuuluva kinnistu asuva postkasti. V.E. väidetavalt edastas pakkumise e-posti teel. Tunnistaja vastused prokuröri küsimusele seoses pakkumise edastamisega on järgmised. V.E. on vastates prokuröri küsimusele hinnapakkumiste allkirjastamise kohta, et kui ta saadab postiga, siis tavaliselt on ikka alati allkiri all. Meili teel, siis ei. Viimasel ajal jah, läheb digiallkiri alla, aga muidu ei olnud. Siis saatis lihtsalt meili teel. Kui ta oleks posti teel selle edastanud, siis oleks seal allkiri olnud enamjaolt küll all. Just posti teel saadetule pannakse allkiri, sest siis on tal nagu dokument endal käes. Annab välja ja paneb ikka allkirja tavaliselt. Prindib välja ja enne kui paneb ümbrikusse, siis allkirjastab ära. OÜ-le Holste-Nõmme Puhkekeskus hinnapakkumise edastamise osas märkis tunnistaja, et ta saab ainult eeldada, sest infot ta arvutist ei leia enam üles, sest see on juba nii vana. See on tehtud e-maili teel. Seda infot, mis ta edastas, ei õnnestunud leida kahjuks. (köide 7, lk 100)
Eelnimetatu pinnalt ei saa tõsikindlalt väita, et tunnistaja on edastanud pakkumise e-posti teel, vaid teada on saadud, milline on tavaline praktika ja et tunnistaja ei mäleta täpselt asjaolusid hinnapakkumise edastamise osas. Seega ei saa tõsikindlalt asuda seisukohale, et V.E. on nimetatud pakkumise saatnud e-posti teel, seda enam, et pakkumiskutses toodud meiliaadress oli talle võõras ning ei ole tuvastatud kirja saatmine ega ka kirja saamine OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ega ka E.L. poolt.
13.3.Prokuratuuri hinnangul ei ole eluliselt usutav, et OÜ Tuisu tegi lammutusprojekti suulise päringu peale ja hankel osalemisel ebaõnnestumisel oleks tulemusena kulud hüvitamata jäänud. Tunnistaja A.N. ütluste kohaselt ei ole tema lammutusprojekti koostamise juures olnud. Küll toob ta välja vastates prokuröri küsimusele, millal selle dokumendi (projekt) koostamine võis aset leida teile teadaolevalt, et „see koostati peale seda, kui oli teatavaks saanud, et meie see projektdokumentatsiooni hinnapakkumine oli parima pakkumise teinud ja siis peale seda koheselt alustasime selle nii-öelda koostamist“. (köide 7, lk 110) Projekti hinnapakkumise koostamine oli S. P. töö ja see oli väidetavalt talle peale kooli hea proovitöö. Süüdistatav Artur Nõmme ütlustest tuleneb, et enne oli pakkumine ja siis projekt. OÜ HolstreNõmme Puhkekeskus on palunud OÜ-l Tuisu esitada hinnapakkumine Nõmme seafarmi lammutamiseks. H. Moora võttis Artur Nõmmega ühendust telefoni teel ja küsis, kas nad oleksid huvitatud hinnapakkumise tegemisest selle projektdokumentatsiooni ja lammutustööde jaoks. (köide 7, lk 121) Artur Nõmm on veelkord kinnitanud, et hinnapakkumised olid enne projekti (köide 7, lk 127). Sisuliselt tuleneb, et Artur Nõmm tegi enne pakkumiskutse saamist esmase kalkulatsiooni kohapeal, mis järel jäi pakkumiskutset ootama.
13.4.Prokurör ei nõustu maakohtu käsitlusega, et saab lugeda usaldusväärseks ning usutavaks käitumisviisi, kus pakkujatele tutvustamiseks mõeldud projektidokumentatsioon pannakse kinnistul asuvase postkasti, kus siis potentsiaalsed pakkujad saavad sellega tutvumas käia. Siinjuures leiab ringkonnakohus, et maakohus on seda osa põhjalikult käsitlenud. Prokurör ei ole apellatsioonis välja toonud uusi asjaolusid, millele maakohus ei oleks tähelepanu pööranud või ümber lükatud. See, et prokuröri hinnangul ei ole selline käitumine mõistlik, sellega võib kaasneda asjade kaotsiminek, sellele on ligipääs ka kõrvalistel isikutel ning teatud suhtlus käis läbi tunnistaja E.L. postkasti, ei tähenda, et selline pakkumiskutsete väljastamine ei ole aktsepteeritav. Seejuures ei ole siin probleemi olnud, sest kõik vajalikud isikud on postkasti ka üles leidnud ning vajaliku info kätte saanud.
13.5.Kõik see kokku näitab prokuratuuri hinnangul, et süüdistatavate vahel oli kokkulepe, et näidata lammutustööde hinda tegelikkusest kõrgemana. Tegemist on H. Moora ja Artur Nõmme kooskõlastatud tegevusega. Olukorras, kus prokuratuur ei saa esitada süüdistust kellelegi hinnapakkumistega manipuleerimises, sest ei ole võimalik tuvastada konkreetsete isikute teopanuseid, siis on raskendatud kui mitte võimatu asuda seisukohale, et tegemist on H. Moora ja Artur Nõmme kooskõlastatud tegevusega, sest tõendid sellele ei viita. Ka analüüsides kõiki asjaolusid kogumis ja hinnates tervikpilti ei ole maakohtus uuritud selliseid tõendeid, mis annaksid aluse asuda seisukohale, et hinnapakkumiste esitamine on kokku lepitud ja sellest oleks tuletatav KIK-i pettusesse viimine omafinantseeringu tasumise vältimiseks.
14.Prokuratuur ei nõustu, et audiitori järeldused, mis sisalduvad kuriteoteates ei ole usaldusväärne tõend. Prokuratuur põhjendab seda järgmiste asjaoludega. Kuriteokaebus on prokuratuuri poolt esitatud tõendina ning selles auditis on faktina ära toodud teised projektid. Tegemist on matemaatilise võrdlusega. Audiitori järeldusi tuleb vaadelda tõendikogumi ühe osana ning need tõendavad süüdistuse seisukohta, et KIK-le on esitatud valeandmeid. Sarnaselt maakohtuga apellatsioonikohus sellise käsitlusega ei nõustu. Vaidlust ei ole selles, et prokuratuur esitas tõendina kuriteoteate koos lisadega, millist tõendit on maakohtu istungil ka
uuritud (köide 2, lk 175-177). Tegemist on tõendiga, millest nähtub informatsioon KIK-le esitatud toetustaotluse kohta ning asjaolud, mille pinnalt kuriteoteade esitati. Ka prokurör ise on oma seisukohas välja toonud, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskuse suhtes läbi viidud auditi tulemusena selgusid mitmed puudused ja viited sellele, et toime võib olla pandud pettus ja näidatud projekti maksumust kõrgemana, kui see tegelikult oli, eesmärgiga suurendada toetuse mahtu. Lihtsalt faktina on seal ära toodud andmed, mis projektide rahastajana on KIK-i käsutuses ehk andmed matemaatiliseks võrdluseks selle kohta, kui palju on maksnud ruutmeeteri lammutamine teiste sarnaste KIK-i rahastatud objektide puhul samal perioodil. Prokurör on nimetatud tõendiga soovinud tõendada, et KIK-le on esitatud valeandmeid. Tegemist on KIK-l olevate andmete edastamisega ning lihtsa matemaatika rakendmaine ei ole prokuröri hinnangul käsitletav mitteõigusliku eriteadmiste raskendamisena, mis tuleks teha ekspertiisi vormis. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud põhjendatult kõrvale kuriteoteate lisana audiitori seisukoha. Tegemist on kuriteokaebuse osaga ning auditis väljatoodu on olnud alus, miks KIK on esitanud kuriteoteate, muud tõenduslikku teavet see ringkonnakohtu hinnangul endas ei kanna. Analüüsides seda, milline on matemaatiline võrdlus, asuks ringkonnakohus juba tuvastama erinevusi ning see oleks lubamatu. Nimetatud asjaolu ei ole võimalik ka pädeva isiku seisukohtadeta. Seega ringkonnakohus nõustub nii maakohtu kui ka kaitsjatega ning leiab, et tegemist on tõendiga, millest ei saa tuvastada tõendamiseseme asjaolusid ei otseselt ega ka kaudselt. Selleks, et kasutada auditit tõendina hinna suurendamise osas, oleks tulnud läbi viia ekspertiis. Lihtne matemaatiline võrdlus sarnaste KIK-i rahastatud objektidega ruutmeetripõhiselt ei anna alust rääkida hindade tõstmisest ja seda ka mitte teiste tõenditega koostoimes. Ka ei ole maakohus rikkunud KrMS § 61, kui on leidnud, et KIK-i audit ei ole usaldusväärne ega aktsepteeritav tõend – maakohtu järeldustele jõudmine on jälgitav ja põhjendatud.
15.Lammutustööde tegeliku hinna kindlakstegemine ei ole riikliku süüdistuse seisukohast oluline. Oluline on, et sellest tulenevalt saab järeldada, et H. Moora ei ole tasunud omafinantseeringut ja selles on ta näidanud tööde hinda kõrgemana. Ringkonnakohtu hinnangul on kummastav öelda, et tegeliku hinna kindlakstegemine ei ole oluline, samas kui riiklik süüdistus heidab süüdistatavatele ette, et nad on näidanud hinda oluliselt kõrgemana. Üksnes matemaatiline ülevaade mittetõendikõlbulikust auditist ei näita, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ja OÜ Tuisu poolt välja toodud hind oleks olnud oluliselt kõrgem või ei oleks asja tegelik hind.
16.Süüdistuse kohaselt OÜ-le Tuisu makstud omafinantseeringu tagastamiseks sõlmiti kruusa ostu-müügileping. Prokuratuur leiab, et maakohu järeldus, et kruusa ostu-müügileping ei ole sõlmitud omafinantseeringu tagastamiseks, on pealiskaudne. Prokuratuur on jätkuvalt seisukohal, et reaalset müüki toimunud ei ole. Ringkonnakohus nõustub siinkohal taaskord kaitsjatega, et kuigi prokurör heidab maakohtule ette pealiskaudusust, siis on prokuratuur üritanud ka siinjuures lähtuda elulisest usutavust, jättes arvestamata prokuratuuri versioonile kahjulikud tõendid.
16.1.Tunnistaja E.L. on oma ütlustes välja toonud, et OÜ-l Holstre-Nõmme Puhkekeskus puudusid omafinantseeringu tagamiseks vajalikud vahendid ning talle laenu ei antud, mistõttu tuli osaühingul asuda müüma oma vara. OÜ-ga Tuisu sõlmitud ostu-müügileping kruusa kaevandamiseks on vahend, mille abil oli võimalik OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus saada omafinantseeringuks vajalik summa ning OÜ-l Tuisu tema tegevuse jaoks vajalik kruus.
16.2.Süüdistatav Artur Nõmme ütlustest tuleneb, et kruusa ostumüügilepingu sõlmimine ei olnud OÜ Tuisu jaoks tavapärane, kuna „esiteks keegi, kui rääkida konkreetselt kruusa ostust ja kaevandamise õigusest, siis keegi ei müügi nii, et laseb kaevandada oma karjääris, sest kruus on ikkagi selline hinnaline maavara, mida müüakse ise ja mida saab osta tonni kaupa ja tonni
hinnaga. Selline võimalus oli nagu esmakordne ja me kasutasime selle juhuse ära.“ (köide 7, lk 125)
16.3.Ringkonnakohtu hinnangul ei näita ka asjaolu, et OÜ Tuisu ei ole asunud müügilepingu alusel kaevandama, et tasumist ei oleks toimunud. Ka tunnistaja E.L. on maakohtus öelnud, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus on varasemalt nii müünud kaevandamisõigust. Tunnistaja on toonud näiteks, et 2007. aastal toimus 3 miljoni tehing OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ja OÜ Lavo Kaubandus vahel, kus OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus müüs samuti kaevandamisõigust ning ka praeguseks ajaks ei ole veel kõike kaevandatud, vaid üksnes 10-20% ostetust. Seega ei ole selles midagi erilist, et vaatamata sellele, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus on müünud OÜ Tuisu kaevandamisõigust, ei ole viimane vaatamata tasutud arvetele veel kaevandama hakanud. Samuti on E.L. maakohtus põhjalikult selgitanud, et mahtusid arvetel on näidatud arvete koostamiseks ning sisulist kaevandamist ei ole veel toimunud, mistõttu ei ole ta ka Keskkonnaametile vastavaid deklaratsioone esitanud. Ringkonnakohus ei leia ühegi alust, mille alusel tuleks suhtuda kriitiliselt Artur Nõmme, A.N. või E.L. ütlustesse. Prokuratuuri poolt väljatoodu, et esimesed viidatud isikud on omavahel lähisugulased ning E.L. oli OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskuse raamatupidaja, ei ole asjaolud, mille alusel tuleks koheselt kahelda ütluste usaldusväärsuses. Seda enam, et ütlused haakuvad teiste asjas kogutud tõenditega ning tunnistajaid kui ka süüdistatavat on hoiatatud valeütluste andmise eest.
16.4.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ja leiab samuti, et Maanteeameti vastus on põhjendatult jäetud kõrvale, kuna sellega ei ole võimalik tõendada prokuröri poolt väljatoodut, s.o näidata, et OÜ-le Tuisu müüdud kruus ei olnud soodne. Ka apellatsioonis ei ole välja toodud asjaolusid, mille pinnalt saaks asuda seisukohale, et tegemist on lubatava ja asjakohase tõendiga. Sellest tõendist tulenevalt, et ei ole võimalik asuda seisukohale, et kruusa on võimalik osta soodsamalt kui lepingu alusel. See annab ülevaate üksnes Maanteeameti hindadest ja nende kujunemisest. Prokurör jätab arvestamata asjaolu, et Maanteeamet on majandusja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kellel on juhtimisfunktsioon, kes teeb riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi ning osutab avalikke teenuseid seaduses ette nähtud alustel ja ulatuses. Seega on tegemist riigile kuuluva valitsusasutusega. OÜ Tuisu kui ja OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus on äriühingud, kelle eesmärgiks on majandusliku kasu saamine. Seega ei saa eeldada, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus müüks samasuguste hindadega ükskõik millist maavara kui teeb seda Maanteeamet. Samuti ei ole äriühingu poolt müüdava maavara või selle kaevandamise hind kuidagi seotud Maanteeameti hindadega. Ei ole välistatud, et äriühing ostab ka Maanteeametilt maavarasid, kuid see ei tähenda, et üksnes Maanteeameti hindade puhul saaks öelda, et need on soodsad. Lisaks tuleb arvestada ka keskkonnatasude seadusest tulenevat, et riigile kuuluva maavara kaevandamise eest tuleb maksta maavara kaevandamiseõigusese tasu (§ 9 lg 1). Keskkonnatasude seaduse § 9 lg-st 2 tuleneb, et maavara kaevandamisõiguse tasumäärad kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Kaevandamisõiguse tasumäär kehtestatakse maavara tonni või kuupmeetri kohta, lähtudes § 9 lõikes 3 sätestatud alam- ja ülemmääradest. Seejuures tulenevalt lõikest 3 on riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasu alam- ja ülemmäär kruusa puhul 0,57 ja 3,38 eurot kuupmeetri eest. Seega arvestades Maanteeameti karjäärist saadavale kruusa hinnale juurde ka maavara kaevandamisõiguse tasu, siis ei ole ka Maanteeametist ostes selle hind võrreldes OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ostmisega kuigi soodne. Lisaks on OÜ Tuisu soetanud OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskuselt tulevikus suunatud kasutamisena ehk kaevandamine on tulevikku suunatud tegevus.
16.5.Prokuröripoolsed vastuväited ei lükka ümber maakohtu järeldusi, vaid on oletuslikud ega sea tõsikindlalt kahtluse alla kruusa ostu-müügilepingu tegelikkusele vastavust. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna samuti alust asuda seisukohale, et leping on näiline selle
tõttu, et leping on ebamäärase sisuga, sama suurusjärk mis on müügihind on omafinantseeringu tasumise nõudel, puuduvad õiguslikud alused kruusa kaevandamiseks, jutt õigest objekti saabumisest on paljasõnaline (Rail Baltic projekti panustamine, aga selle alustamise aegki ei ole teada). Samuti jääb ringkonnakohtule arusaamatuks, mis alusel seab prokurör kahtluse alla, kas nimetatud alalt üldse kruusa saab. Oletuslikuks jääb ka väide, et suure varalise kasu saamise nimel ollakse valmis tegema mõningaid kulutusi. Kaitsjad on põhjendatult asunud seisukohale, et juriidilise hariduseta isikutelt ei saa oodata sellist lepingute koostamise oskust nagu seda saaks eeldada juristilt. Samuti ei ole määrava tähtsusega asjaolu, et OÜ Sakala Teedega on sõlmitud kordades detailsem leping. Lepingu määravad kindlaks siiski mõlemad osapooled, seega on see sõltuvuses ka lepingupooltest. Maakohus on väga põhjalikult käsitlenud lepinguga seotud asjaolusid ning apellatsioonis ei ole seejuures välja toodud uusi asjaolusid, mis seaksid kahtluse alla maakohtu järeldused. Ka ei tähenda äriühingu tulevikuplaanid, sealjuures Rail Balticu jaoks varu hoidmine, et OÜ Tuisu üritab sellega varjata omafinantseeringu ringlust OÜ Tuisu ja OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus vahel, vaid osaühing omab teatavat tulevikuplaani.
16.6.Ringkonnakohtu hinnangul on oletuslik ka väide, et majandusaasta aruandes käsitleti kruusa alles siis, kui hakkas kriminaalmenetlus. Kruusa müük OÜ Tuisu ja OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus vahel on toimunud üksnes 4 arve alusel, seega ei saagi eeldada, et seda oleks majandusaasta aruannetes pidevalt kajastatud. Seejuures on arved väljastatud kõik ajavahemikul veebruar – juuli 2013. OÜ Tuisu on arved tasunud.
16.7.Apellatsiooni kohaselt, kui kõrvutada OÜ Tuisu lammutustööde arveid ja OÜ-le HolstreNõmme Puhkekeskus antud laenu lammutustööde arvete tasumiseks, siis sai laenuks antavad summad OÜ Tuisu kolmandatelt isikutelt. Samuti leitakse, et on kummastav, et puudus raha laenu andmiseks, aga OÜ Tuisu ostis kruusa, mis seisab ning ei ole kasutust leidnud. Ringkonnakohtu hinnangul ei näita see, et OÜ Tuisu sai laenu kolmandatelt isikutelt seda, et süüdistatavad on loonud raha ringi, et vältida omafinantseeringu tasumist ning luua olukord, kus OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus saaks tagasi OÜ-le Tuisu makstud omafinantseeringu. Kruusa ostmine on pikaajaline investeering, mida laenuandmine suure tõenäosusega ei ole.
17.Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, siis siinkohal ei käsitleta täiendavalt süüdistatavate kaitsjate argumente kriminaalmenetluse lõpetamise vajalikkusest ega prokuratuuri seisukohta konfiskeerimisele kuuluva vara osas.
18.Ringkonnakohus võtab seisukoha ka väljamõistetavate menetluskulude osas.
18.1.Süüdistatav H. Moora kaitsja vandeadvokaat R. Sarv on esitanud taotluse välja mõista Eesti Vabariigilt H. Moora kasuks menetluskulud summas 550 eurot, mida tõendab HolstreNõmme Kalastus OÜ-le 13.06.2018 väljastatud arvega, mille kohaselt on osutatud õigusteenust 4 tunni 10 minuti ulatuses summas 550 eurot, sh käibemaks 91,67 eurot.
18.2.Samasisulise taotluse on esitanud ka süüdistatavate OÜ Tuisu ja Artur Nõmme kaitsjad vandeadvokaat M. Triipan ja vandeadvokaadi abi S.-K. Noot, kes taotlevad Eesti Vabariigilt Tuisu OÜ kasuks välja mõista Artur Nõmme ja OÜ Tuisu valitud kaitsjale makstud tasu ringkonnakohtus summas 3564 eurot. Nimetatud taotlusele on lisatud 4 lisa, millest nähtub tehtud töö, sellele kulunud aeg ning tariif. Arve nr 181137 on 31.03.2018 väljastatud OÜ-le Tuisu. Arve kohaselt on osutatud õigusteenust märtsis 2018 summas 958,80 eurot (sh käibemaks 159,80 eurot) ning transpordikulu summas 20,40 eurot (sh käibemaks 3,40 eurot). Kokku kuulus tasumisele 979,20 eurot. Spetsifikatsiooni tehtud tööde alla kuulub e-kirja ettevalmistus kohtuotsuse resolutiivi kuulutamiseks, reisimine Tallinn-Viljandi-Tallinn, 23.03.2018 kohtuistungil osalemine, maakohtu otsusega tutvumine, telefonivestlus tulemuse osas ning ettevalmistus menetluskulude vaidlustamiseks. Tunnihind vandeadvokaadi abi S.-K. Noodi puhul on 130 eurot ja vandeadvokaat M. Triipani puhul 220 eurot. Ajakulu kokku 5,80 tundi, vastavalt S.-K. Noot 5,30 tundi ja M. Triipan 0,50 tundi.
Arve nr 181740 on 03.05.2018 väljastatud OÜ-le Tuisu ning selle kohaselt on osutatud õigusteenust mais 2018 776,40 eurot ulatuses (sh käibemaks 129,40 eurot). Arve koostamise aluseks on järgmine spetsifikatsioon: teavitus prokuröri apellatsioonist, apellatsiooni esitamise arutelu, maakohtu otsuse põhistustega tutvumine, menetluskulude hüvitamine kriminaalasjas, prokuröri apellatsioonkaebuse edastamine, Tartu Ringkonnakohtu 26.04.2018 teatega ja apellatsiooniga tutvumine, kaitsja seisukoht esitatud apellatsiooni osas. Tunnihind vandeadvokaadi abi S.-K. Noodi 130 puhul on eurot ja vandeadvokaat M. Triipani puhul 220 eurot. Ajakulu kokku 4,70 tundi, vastavalt S.-K. Noot 4,30 tundi ja M. Triipan 0,40 tundi. Arve nr 182382 on 31.05.2018 väljastatud OÜ-le Tuisu ja selle kohaselt on osutatud õigusteenust mais 2018 summas 46,80 eurot (sh käibemaks 7,80 eurot) H. Moora kaitsja seisukohaga tutvumise eest, Tartu Ringkonnakohtu 08.05.2018 menetlusse võtmisega määrusega tutvumise eest ning e-kirja ettevalmistamisest kliendile menetlustähtaegade osas. Tunnihind 130 eurot. Ajakulu kokku 0,30 tundi. Teenust osutas üksnes S.-K. Noot. Arve nr 182541 on 08.06.2018 väljastatud OÜ-le Tuisu õigusteenuse osutamise eest juunis 2018 summas 1761,60 eurot (sh käibemaks 293,60 eurot). Spetsifikatsiooni kohaselt käib arves õigusteenuse alla dokumentide analüüs, menetlusdokumendi ettevalmistamisest: vastus prokuröri apellatsioonile ja taotlus kaitsjatasu hüvitamiseks. Tunnihind vandeadvokaadi abi S.K. Noodi puhul on 130 eurot ja vandeadvokaat M. Triipani puhul 220 eurot. Ajakulu kokku 10,60 tundi, vastavalt S.-K. Noot 9,60 tundi ja M. Triipan 1 tund.
18.3.Kohtupraktika on aktsepteerinud valitud advokaadi keskmise mõistliku tunnitasuna 130 eurot, millele võib lisanduda käibemaks (RKKKm 1-17-7077, alapeatükk IV; RKKKm 1-174924, p 41). Valitud kaitsjale kaebuse koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates tuleb võtta arvesse mh seda, millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud ja millises mitte (RKKKo 3-1-1-64-15, p 73). (RKKKo 3-1-1-84-15) Advokaadibüroo MERCATORIA kui ka Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ on käibemaksukohuslased. Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb kohtul silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Seejuures on kohtul kaalutlusruum, hindamaks tehtud kaitsetoimingute ja selleks koostatud dokumentide vajalikkust, samuti nende koostamisele kulunud aega. Isikule tuleb hüvitada kaitsjatasu üksnes ulatuses, mis on seotud põhjendatud kaitsetoimingutega. Kohtu poolt ebavajalikeks loetavate teenuste eest või õigusabi osutamiseks liigselt kulutatud aja eest makstud tasu isikule ei hüvitata (RKKKo nr-d 3-1-1-99-11, p-d 9-12; 3-1-1-60-14, p 10.1). Ringkonnakohus leiab, et kaitsjate R. Sarve kui ka S.-K. Noodi töötunni hinnad on põhjendatud, kuid ei leia, et kaitsja M. Triipani töötunni hind oleks kooskõlas kohtupraktikas väljakujunenud keskmiste hindadega. M. Triipani tunnihind on 220 eurot, millele lisandub käibemaks. Hinnates kaitsjale makstava tasu suuruse mõistlikkust, leiab ringkonnakohus, et mõistlik tunnihinna tasu M. Triipani puhul on 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega arvete 181740, 182382 kui ka 182541 puhul tuleb vähendada õigusteenuse summasid. Küll tuleb menetluskulude väljamõistmisel arvestada ka asja keerukust, mahtu, tasu maksmise vajalikkust ja põhjendatust. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja R. Sarve apellatsioonimenetluses osutatud õigusteenused on olnud vajalikud ning kuulub tervikuna rahuldamisele. Samale seisukohale ei asu kohus seoses S.-K. Noodi ja M. Triipani osutatud õigusteenustega seoses, leides, et arve 181137 on põhjendamatu ning ei ole seotud apellatsioonimenetlusega. Arvestades arveid nr 181740, 182382, 182541 on õigusteenust kokku osutatud 15,60 tunni ulatuses. Nende arvete alusel peaks kaitsjatele hüvitama õigusteenuse osutamise eest 2028 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 2433,60 eurot (käibemaks 405,60 eurot), kui arvestada keskmist mõistlikku tunnitasu. Tuginedes kohtule esitatud dokumentidele, asja keerukusele ning osutatud õigusteenuse vajalikkusele, leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on hüvitada osutatud õigusteenuse eest üksnes osaliselt. Ringkonnakohus loeb valitud kaitsjatele
makstud mõistliku suurusega tasuks kaitsjate üheksale töötunnile vastava summa, s.o 1170 eurot (tunnihinnaga 130 eurot). Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib käibemaksukohustuslane nõuda kaitsjatasult arvestatud käibemaksu hüvitamist üksnes juhul, kui ta kinnitab, et ta ei saa mingil põhjusel kaitsjatasult arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata (RKKKo nr 3-1-1-23-15, p 76; 3-1-1-38-16, p 77). OÜ Tuisu on MTA järgi käibemaksukohuslane (käibemaksukohustuslasena registreerimise number EE101174123). Menetluskulud palutakse välja mõista OÜ Tuisu kasuks. Praegusel juhul ei ole kaitsjad väitnud, et süüdistatav OÜ-l Tuisu puudub võimalus õigusteenuse arvel näidatud käibemaksusummade sisendkäibemaksuna maha arvamiseks. Seega tuleb õigusabi teenuselt märgitud käibemaks jätta arvestamata.
18.4.KrMS § 185 lg 2 kohaselt, kuigi ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, siis kuna apellatsiooni esitaja on käesolevas ajast prokuratuur, kannab menetluskulud riik ning süüdistatav H. Moora kasuks tuleb Eesti Vabariigilt välja mõista kaitsjatasu summas 550 eurot ning OÜ Tuisu kasuks summas 1170 eurot.
19.Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 23. märtsi 2018 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Mati Kartau
/allkirjastatud digitaalselt/
Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.