Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

Süüdistus

Henn Moorale on esitatud süüdistus KarS § 210 lg 2 järgi pettuse teel soodustuse saamises; Artur Nõmmele ja OÜ-le Tuisu on esitatud süüdistused KarS § 210 lg-te 2 ja 3 - § 22 lg 3 järgi pettuse teel soodustuse saamisele kaasaaitamises.

Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu

T.A. , A.N. ja süüdistatav Artur Nõmme ütlustega on tõendatud, et hinnapakkumiste koostamiseks on tunnistajad ning süüdistatav Artur Nõmm pidanud vajalikuks lammutatavate seafarmi hoonetega kohapeal tutvuda. Süüdistatav Artur Nõmme ütluste kohaselt kujunes tööde hind hinnapakkumises lähtudes hoonete suurusest, kõrgusest, platsi suurusest, ohtlike jäätmete, eterniidi, bituumeni kogusest. Antud objektil oli kunagine nõukogudeaegne tsiviilkaitsehoone, mis oli ehitatud eriti tugevast raudbetoonist, mille lammutamiseks oli vaja lisajõudusid tuua juurde. Sellest kujunes ka hind vastavalt. Hinnapakkumised sisaldavad teatud määral ettenägematuid kulutusi 3-7% ulatuses. Süüdistatav Artur Nõmme ütlused tööde hinna kujunemist mõjutavate faktorite osas haakuvad ka tunnistajate G.K. , O.V. , T.A. ja V.E. ütlustega. Nimelt on tunnistaja G.K. OÜ R. esindajana märkinud, et töö kiirus sõltub vundamendi sügavusest, samuti sellest kui palju tuleb materjali, kuhu materjal ladustatakse ja antud objektil on purustamisprotsess väga suur, kuna mahud on suured - 16 hoonet, selle töö tegemiseks kulub umbes pool aastat. Tööd nõuavad erinevat tehnikat ekskavaatorid, kivipurustajad, piigid, käärid, transport kohapeal, töölisi 3-4 inimest. Tunnistaja O.V. (OÜ V. ) ütluste kohaselt kujuneb hind vastavalt objekti eripärale ja turu seisule. Rolli mängivad objekti suurus, töö kulukus, keskkonna nõuded. Tunnistaja T.A. (OÜ A. töödejuhataja) ütlustel oli Nõmme seafarmi hoonete lammutamise tööde näol tegemist väga mahuka tööga, kindlasti oleks kedagi veel kaasatud, kuna tööpartnereid oli OÜ-l A. Tallinnas väga palju. Tunnistaja V.E. ütluste kohaselt hinnapakkumise hind kujuneb arvestades hoone mahtu ja suurust ning tööde mahtu. Lammutusprojekt sisaldab ehitusmaterjalide, sortimentide ja kubatuuride järgi väljatoomist, lammutusplaane, tööohutusplaani ja tööohutusviise, kuidas lammutust ohutult läbi viia, et keskkonnareostust ei tekiks, et inimesi ohtu ei seaks, peidetud ja varjatud konstruktsioonide, trasside olekute välja selgitamist ja nende likvideerimiseks ohutusplaani väljatöötamist, et saaks plats puhtaks ja et inimesed ohtu ei sattuks ja et keskkonnareostust ei tekiks.

kasutanud, samuti ei ole neid mõjutatud hinnapakkumiste koostamisel, siis ei esine maakohtu hinnangul asjaolusid, mille tõttu tuleks tunnistajate G.K. ja T.A. ütlused tõendikogumist välja jätta. Seega ei ole kohtuistungil tuvastamist leidnud tunnistajate G.K. ja T.A. ütlustes vastuolusid muude tõenditega.

kõvakettal WD 3410B P/N WDBAAU0010HBK-01, S/N WCAV58601901, tuvastatud 01.10.2015 asitõendi vaatlusprotokolliga. Nimetatud asjaolu kohta on oma ütlustes selgitusi andnud nii tunnistaja A.N. kui ka süüdistatav Artur Nõmm. Tunnistaja A.N. ja süüdistatav Artur Nõmme ütlustest nähtub, et OÜ V. ja OÜ E. hinnapakkumised on nende arvutisse failina sattunud sel viisil, et pärast hinnapakkumise võitmist küsisid nad H. Moora käest näha ka teisi esitatud pakkumisi ja H. Moora saatiski. Eesmärk nende hinnapakkumiste nägemiseks olevat olnud see, et näha, mis hinnaga teised töid teevad. Prokurör peab süüdistuskõnes eluliselt ebausutavaks süüdistatav Artur Nõmme ja tunnistaja A.N. selgitusi selle kohta, et OÜ V. ja OÜ E. hinnapakkumised lammutusprojekti koostamiseks saadi H. Mooralt peale hinnapakkumise võitmist eesmärgiga, et saada teada, mis hinnaga teised töid teevad, kuna hinnapakkumiste sisu on käsitletav ärisaladusena ning failina leiti arvutist ainult teiste pakkujate pakkumised lammutusprojekti koostamise osas, mitte lammutustööde teostamise osas. Kaitsjad on leidnud, et hinnapakkumine ärisaladuse tunnustele ei vasta ning ükski pakkujatest ei ole keelanud nende hinnapakkumiste edastamist, mistõttu oli H. Mooral õigus neid ka edastada ja ta ei pidanudki kellegi käest nõusolekut küsima. Maakohus märgib siinjuures, et OÜ V. ja OÜ E. hinnapakkumistest ning tunnistajate O.V. ja V.E. ütlustest ei nähtunud, et nende hinnapakkumiste näol oleks olnud OÜ V. ja OÜ E. ärisaladust sisaldavate dokumentidega. Samuti juhib maakohus tähelepanu asjaolule, et faile on viimati muudetud 21.11.2012, mis haakub tunnistaja A.N. ütlustega, et hinnapakkumised saadi H. Mooralt pärast lammutusprojekti projekteerimise hinnapakkumise võitmist. Maakohus pidas eluliselt usutavamaks olukorda, kui hinnapakkumise võitnud isik tunneb huvi ka konkureerivate pakkumiste vastu. Asjaolu, et OÜ E. juhatajat V.E. t või OÜ V. tolleaegset projektijuhti O.V. oleks 2012 mingilgi määral väliselt mõjutatud hinnapakkumiste koostamisel, ei ole kohtuliku uurimise tulemusena nii tunnistajate V.E. ja O.V. ütlustest ega ka muudest tõenditest selgunud. Kuna OÜ E. on esitanud omapoolse hinnapakkumise nr 1 juba 01.03.2012 ja OÜ V. 05.03.2012, siis ei tõenda 21.11.2012 kuupäeva kandvate failide olemasolu OÜ Tuisu arvutis usaldusväärselt ja kahtlusteta H. Moora ja Artur Nõmme kokkulepet KIK-le valeandmete esitamises Nõmme seafarmi lammutusprojekti projekteerimise maksumuse osas.

süüdistatavatele ette, et valeandmeid sisaldavad arved, väljamaksetaotlused, kuludeklaratsioonid ning tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid esitas H. Moora KIK-le. Süüdistatav Artur Nõmme ütlustest nähtub, et OÜ Tuisu poolt esitatud arved olid õiged. Süüdistatava kinnituse kohaselt ei saa arveid koostadagi, kui ei ole vormistatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt ja seda on kontrollinud KIK-i poolne esindaja, omanikujärelevalve ja omanik. Arvetel kajastuvad andmed tulid vastavalt tehtud töödele, mida kajastab üleandmise-vastuvõtmise akt ja selle alusel tehti arved. Süüdistatava Artur Nõmme ütlused riimuvad tunnistaja A.N. ütlustega, kes on kinnitanud, et OÜ Tuisu arved OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus lammutustööde eest ei olnud paisutatud ja ekslikud. Tunnistaja A.N. on kinnitanud, et ta ise võttis lammutustööde teostamisest osa ja tööde üleandmisel käisid kohal KIK-i esindaja, omaniku järelevalve ja ka omanik ise, kes vaatasid üle tehtud tööd vastavalt arvetele ja alles siis läksid arved tasumisele. Asjaolu, et Nõmme seafarmi lammutuse objektil osales ka omanikujärelevalve on tõendatud omanikujärelevalve lepinguga 23.11.2012, mille kohaselt OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus sõlmis FIE-ga Väino Kalmann lepingu omanikujärelevalve teostamiseks endise laudakompleksi hoonete lammutamisel. Tunnistaja E.L. ütlustest nähtub, et OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus esitatud arvetele tuli nii ettevõtte juhatajal kui ka raamatupidajal peale kirjutada kinnitus, et arve on õige. Kinnitus tähendas nii seda, et arve on ettevõttele esitatud ja see on õige, kui ka seda, et arve sisu on õige, kuna tööde teostamist kontrollis kohapeal KIK-i kontroll. Maakohus märgib, et süüdistatava Artur Nõmme ja tunnistajate A.N. ja E.L. ütlused haakuvad toimikus olevate kirjalike tõenditega. OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus väljamaksetaotlustes ja lisatud kuludeklaratsioonides on OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus kui toetuse saaja juhatuse liige H. Moora ja raamatupidaja E.L. kinnitanud, et sihtfinantseerimise lepingu kohased tööd on tehtud nõuetekohaselt, toetusesaaja on tööd vastu võtnud ja need heaks kiitnud. Teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidega kinnitasid OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus juhatuse liige H. Moora, OÜ Tuisu juhatuse liige Artur Nõmm ja ka omanikujärelevalve teostaja V. Kalmann teostatud ja üleantud tööde mahtu ja maksumust. Samuti kinnitavad KIK-i kontrollaktid ja KIK-i küsimustikud järelevalvet tehtud tööde osas ja on märgitud, et üleandmise-vastuvõtmise aktides näidatud tööd on tehtud. Maakohus märgib, et kogutud tõendid kinnitavad, et OÜ Tuisu arved ei ületanud hinnapakkumist. Ei ole tõendamist leidnud, et H. Mooral ja Artur Nõmmel oli omavaheline kokkulepe valeandmete esitamiseks OÜ Tuisu arvetes ning eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud valeandmete esitamine ja nende sisaldumine väljamaksetaotlustes, kuludeklaratsioonides ning tööde üleandmise-vastuvõtmise aktides. Seega eelkäsitletud tõenditega on tõendamist leidnud, et toetuse saaja OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus kulutused olid vajalikud ja põhjendatud projekti eesmärkide elluviimiseks.

Lähtudes KrMS §-s 14 sätestatud kohtumenetluse võistlevuse põhimõttest lasub tõendite esitamise kohustus prokuröril ning kaitsjal. Kuna süüdistusfunktsiooni täidab prokurör, siis tuleb prokuröril esitada tõendid, mis süüdistatavate süüd kahtlusteta tõendavad. Käesoleval juhul nõustub maakohus kaitsjate seisukohaga, et ehitushinna tegelikkusele vastavuse hindamine kuulub eriteadmistega isiku - eksperdi või asjatundja ülesannete hulka. KIK-i kuriteo teate p-s 28 on märgitud, et audiitor vaatles pisteliselt KIKAS-es (s.o KIK-i elektroonilises keskkonnas) ja riigihangete seaduses teiste hangete maksumusi võttes esialgu võrdlusel aluseks lammutavate ehitiste ehitusaluse pinna ning on võrrelnud OÜ HolstreNõmme Puhkekeskus projekti 4 projektiga, sh projekt nr 3138 „Tartu linnas asuvate Nõukogude Liidu aegsete sõjaväelennujaama hoonete lammutamine“, projekt nr 2910 „Endise Kiltsi sõjaväelinnaku kasutusest väljalangenud militaarehitiste lammutamine“, projekt nr 5685 „Müüsleri nõukogudeaegsete sigalate lammutamine“ ja projekt nr 8164 „Priipalu Sigala lammutustööd“. Kuriteo teate p-s 29 on märgitud, et audiitori hinnangul ei vasta auditeeritava projekti (s.o OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus) projekti puhul lammutustööde maksumus turuhinnale ja vajadusel saab teha kõikide KIK-st rahastatud lammutusprojektide hindade analüüsi. Maakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole usaldusväärse tõendina käsitletav KIK-i kuriteo kaebus osas, mis kajastab nn audiitori seisukohti ja järeldusi, kuna ehitushinna tegelikkusele vastavuse hindamine kuulub eriteadmistega isiku – eksperdi või asjatundja ülesannete hulka. Käesoleval juhul on tõusetunud küsimus, et millest lähtudes on KIK-i audiitor pidanud vajalikuks justnimelt neid eelpool käsitletud nelja projekti võrrelda OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus projektiga, kui oli võimalus võrrelda kõiki KIK-st rahastatud lammutusprojekte ja teostada ehitus- ja lammutushindade analüüsi. Samuti tekkis maakohtul küsimus KIK-i audiitori isikus ning tema pädevuses, samuti selles, millised suhted olid temal arvamuse andmisel tol momendil kahtlustatavatega. Maakohtu hinnangul on KIK-i audiitori arvamuse puhul probleemiks ka see, et kohtumenetluse pooltel ei ole olnud võimalust KIK-i audiitorile lammutusprojektide võrdlusanalüüsi ja saadud andmete kohta täpsustavaid küsimusi esitada, kuna teada ei ole tema isik ja teda ei ole kutsutud kohtuistungile, eelmärgitud asjaolule on osundanud ka Artur Nõmme ja OÜ Tuisu kaitsjad. Puuduvad usaldusväärsed tõendid, millega oleks võimalik tõendada, et süüdistatavad H. Moora ja OÜ Tuisu juhatuse liige Artur Nõmm on kokkuleppel kajastanud lammutusprojektis ja OÜ Tuisu hinnapakkumises lammutusprojekti projekteerimise ja vana seafarmi hoonete lammutamise maksumust tegelikkusest oluliselt kallimalt ning OÜ Tuisu juhatuse liige Artur Nõmm on eelneval kokkuleppel H. Mooraga esitanud arved OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus lammutusprojekti koostamise ja lammutustööde teostamise eest tegelikkusest suuremas mahus ja seetõttu sisaldavad arved valeandmeid teostatud tööde maksumuse osas.

ette nähtud omafinantseeringu summas 172 538,88 eurot. Tegelikkuses omafinantseeringu tasumist sellises ulatuses ei toimunud. Vastavalt H. Moora ja Artur Nõmme kokkuleppele teostati OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ja OÜ Tuisu ülekannete ahel, mille tulemusel jõudis enamus omafinantseeringuna tasutud summa tagasi OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus. Selleks sõlmisid H. Moora OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus nimel ja Artur Nõmm OÜ Tuisu nimel 06.02.2013 näiliku ostu-müügilepingu, mille kohaselt pidi OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus müüma OÜ-le Tuisu kruusa 46 700 m3 hinnaga 4 eurot m3. Tegelikkuses kruusa müüki ega kaevandamist käesoleva ajani ei ole toimunud ning näiliku lepingu eesmärk oli tagastada projekti raames OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus poolt OÜ-le Tuisu omafinantseeringuna tasutud summad. Ostu-müügilepingu raames väljastas OÜ HolstreNõmme Puhkekeskus OÜ-le Tuisu ajavahemikul 06.02.2013 kuni 25.07.2013 neli arvet, mille kohaselt müüdi OÜ-le Tuisu 38 785,10 m3 kruusa ja OÜ Tuisu on tasunud nende arvete alusel ajavahemikul 06.02.2013 kuni 19.08.2013 kokku 186 169,06 eurot.

OÜ Tuisu ja OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus vaheline ostu-müügi leping, mis kannab kuupäeva 07.01.2013 ja on allkirjastatud 06.02.2013 punktist 1 nähtub, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus on müünud OÜ-le Tuisu Sakala maaüksusel olevalt plokk II-lt veepiirist 7-9 m allpool olevat kruusa, mis pumbatakse välja ostja poolt spetsiaalse kruusa pumpamise seadmega. Kui kruusa kaevandamiseks on vaja täiendavaid uuringuid, siis teostab need müüja (lepingu p 2). Kruusa saab kaevandama hakata siis, kui kogu plokk II piires on kruus kaevandatud 7 meetrini veepinnast (lepingu p 3). OÜ Tuisu ostab materjali purustatud kruusana juhul, kui turuhind muutub kõrgemaks (lepingu p 4). OÜ Tuisu tasub 46700 m3 kruusa eest hinnaga 4 eurot m3 (millele lisandub käibemaks) müüja poolt esitatud arvete alusel (lepingu p 4). Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmine või mittevastav täitmine toob endaga kaasa tsiviilseadusandluses ettenähtud vastutuse ja tagajärjed (lepingu p 5). Asitõendi vaatlusprotokolliga 29.09.2015 on tõendatud OÜ Tuisu tegevuskohas OÜ HolstreNõmme Puhkekeskus poolt OÜ-le Tuisu väljastatud arvete nr 13001, 13002, 13003, 13004, 13015 olemasolu. 16.01.2015 kirjas KIK-le on OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus kinnitanud, et eelmärgitud ostu-müügilepingu alusel on OÜ-le Tuisu väljastatud arved nr 13001, 13002, 13003, 13004, 13011 ja 13015, kes on lepingu alusel ostnud õiguse kruusa kaevandada ning asub seda tegema koheselt, kui kruusa turuhind on piisavalt kõrge ning transpordikulud piisavalt madalad, et kaevandamine oleks kasumlikum. 04.02.2015 OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus kirjast KIK-le, selgub, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus omab küll kaevandamisluba, kuid ise kaevandamisega ei tegele, vaid müübki olemasolevat maavaravaru (kruusa). Seega E.L. ütlustega ja OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus eelviidatud kirjadega on tõendatud, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskuse peamiseks tegevusalaks on olnud kruusa kaevandamisõiguse müük, eeltoodud seisukohta kinnitavad maakohtu hinnangul ka OÜ Sakala Teed vastus 05.09.2016 päringule ja kinnistu kasutusvaldusega koormamise ja asjaõigusleping ning rendileping, millest selgub, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ja H. Moora on sõlminud Sakala Teed OÜ-ga Sakala maaüksuse suhtes kaevandamisõiguse müüki käsitlevaid lepinguid. Kaevandamise ulatus on määratud vastavalt lepingutele ja vastavas kaevandamisloas sätestatud piiridele. Samuti on selle päringuga tõendatud, et lisaks Sakala Teed OÜ-le on OÜ HolstreNõmme Puhkekeskus ja H. Moora sõlminud ka teiste isikutega kaevandamisõiguse müügilepinguid nimetatud maatüki teistel osadel kaevandamisõiguse võõrandamiseks. Eelnimetatud asjaolu tõendab ka OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus 2014. aasta - 2016. aasta majandusaasta aruanne, mille kohaselt on OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus müügitulu saanud peamiselt kruusa- ja liivakarjääride tegevusest (2014 95,49%, 2015 100 % ja 2016 98,37%). Müügitulu kruusa müügist on saadud 2013. aastal 193 224 eurot ning 2014. aastal 74 085 eurot. Ka aastatel 2012 ja 2011 seisnes eelmärgitud äriühingu müügitulu valdavalt kruusa kaevandamises, 2012. 51 172 eurot ja 2011 59 423 eurot.

Süüdistatav Artur Nõmme ütlustest nähtub, et OÜ-l Tuisu on vaja kruusa oma majandustegevuses, kuna OÜ Tuisu tegeleb maaparanduslike teedeehitustega ja teede juurde kuuluvate platside rajamisega ja selleks vajatakse kruusa suuremas koguses. OÜ-l Tuisu oli mõte tööde tegemiseks kruusa endale varuda ja see oli majanduslikult mõistlik, sest kruusa hind oli antud momendil hea võrreldes teistega ja arvestades OÜ Tuisu majanduskasvu ja teades, millised tööd on perspektiivis tulemas ja kruusa hinnad võivad minna kahekordseks. Süüdistatava Artur Nõmme ütluste kohaselt tuleb selle lepingu sõlmimist käsitleda kui investeeringut, kuna OÜ Tuisu ei ole kruusa saanud otstarbekalt veel ära kasutada ja majanduslikult ei ole veel olnud kasulik seda kusagile paigutada, sest alati on saadud lähemalt kruusa kätte. Artur Nõmme ütluste kohaselt on OÜ Tuisu juhatuses arutatud, et kui OÜ Tuisu osaleb hangetel ja võidab hanke Viljandile lähemale, siis kasutatakse kruusa vastavalt vajadusele. Süüdistatava ütlustel on võimalik, et kruusa võidakse kasutada Rail Balticu ehitusel, kuna töödega on juba alustatud ja paika on pandud trassid või on võimalik kruus maha müüa. OÜ Tuisu teeb pakkumisi üle Eesti, eelkõige Pärnumaal, kuid ei välista ka Viljandimaad, 100 kilomeetri raadiuses oma ettevõtte asukohast, kuna on masinate vedu. Süüdistatav Artur Nõmme kinnitusel kindlat kokkulepet ei olnud, et mis aja jooksul peab kruusa kaevandama ja kruusa kaevandatakse vastavalt vajadusele. Ta on juristidega konsulteeritud, et kuna kruus on välja ostetud ja see on OÜ Tuisu oma, siis sellele kehtib 30 aastat ostuõigus, sellepärast ei ole seda kuhugi platsile ära vedanud. Süüdistatav Artur Nõmme kinnitusel oli KIK teadlik kruusa ostu-müügilepingust. Ta mäletab, et ise helistas ja rääkis kohaliku KIK-i esindajaga ning ka H. Moora oli talle öelnud, et seda tehingut võib teostada sellisel moel, kuna KIK-lt on saadud luba. Süüdistatav Artur Nõmme ütlustel oli kruusa ostuhind poole odavam teiste pakutud hinnast, s.o 4 eurot tonni kohta, ja purustatud kruusal 6-6,5 eurot tonni kohta. Kuna ühes kandis on kaks tonni kruusa, oli kruusa ostmisel tonni hind 2 eurot. OÜ-l Tuisu on kruusa kaevandamiseks masinad ja võimekus 100 % olemas. Süüdistatav Artur Nõmme ütlused haakuvad tunnistaja A.N. ütlustega, kelle ütlustest nähtuvalt on OÜ Tuisu ostnud OÜ-lt Holstre-Nõmme Puhkekeskus kruusa ja see asub välja kaevandamata OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus territooriumil. OÜ-l Tuisu on kruusa vaja, kuna ta teostab pidevalt igasuguseid RMK ja maaparandustöid, kus on ka teede ehitused ja rekonstrueerimised ning sinna kulub palju kruusa. Lisaks on tunnistaja A.N. kinnitanud, et KIK oli juba lammutustööde teostamise ajal kruusa ostu-müügitehingust teadlik. Lammutustööde algul pakkus H. Moora välja, et ta müüb OÜ-le Tuisu kruusa ja sellest kruusa müügi rahast maksab omaosaluse. Tunnistaja ütluste kohaselt oli KIK-i esindajat eeltoodust informeeritud ning KIK-i esindaja, kes objektil käis kiitis selle heaks. Kruusa ostu-müügileping sõlmiti eesmärgiga seda kruusa kasutada oma tulevastel objektidel, kuna OÜ Tuisu osaleb pidevalt suurtel hangetel, kus on palju teede ehitust. Kruusa võib kasutada ka Rail Balticu ehitusel. Tunnistaja A.N. ütluste kohaselt osteti kruusa põhjusel, et hind, mis pakuti oli soodne, kuna praegu on kruusa hind 4 eurot tonni eest, OÜ Tuisu ostis aga 4 eurot kant (m3), 1 kant vastab peaaegu 2-le tonnile kruusale, vahe on kahekordne. Seda kruusa saab OÜ Tuisu kasutada siis, kui ta võidab Viljandile lähemale mõne objekti. Logistiliselt ei ole mõtet hakata kruusa vedama Pärnu lähistele.

Prokuröri poolt viidatud tõend annab teavet Maanteeameti poolt kehtestatud, s.o riiklikult reguleeritud kruusahinnast, ning ei kajasta kruusa keskmist müügihinda, s.o turuhinda Viljandi maakonnas 06.02.2013 seisuga, kui sõlmiti OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ja OÜ Tuisu vaheline kruusa ostu-müügi leping. Seega ei ole võimalik prokuröri poolt viidatud tõendiga tõendada asjaolu, kas kõnealuses lepingus kajastatud kruusa ostu-müügihind turuhinnast soodsam või mitte. Eeltoodud põhjusel jättis maakohus Maateeameti vastused tõendikogumist välja.

Tulenevalt käibemaksu aruannetest veebruar 2013 – september 2013 ning OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus arvetest ja tunnistaja E.L. ütlustest, leiab maakohus, et kõnealusel perioodil esitatud arvetel sisalduv käibemaks on deklareeritud ja OÜ-le Tuisu väljastatud arved on kajastatud 20%-ga maksustatavate tehingute hulgas. Arvel nr 13001 06.02.2013 käibemaks 20% summas 11 766,88 eurot kajastub ka 2013 veebruarikuu käibemaksu aruande 4 .real, arvel nr 13002 11.03.2013 käibemaks 20% summas 80 eurot kajastub 2013 märtsikuu käibemaksu aruande 4. real, arvetel nr 13003 16.04.2013 ja nr 13004 24.04.2013 käibemaks 20% 80 eurot ja 6297 eurot sisalduvad 2013 aprillikuu käibemaksu aruandel 20%-ga maksutatava käibemaksu hulgas (deklareeritud summa on 6429,82 eurot). Arvel nr 13011 31.05.2013 sisalduv käibemaks 20% 5859,40 eurot sisaldub 2013 maikuu käibemaksu aruandel 20%-ga maksutatava käibemaksu hulgas (deklareeritud summa on 6491,22 eurot) ning arvel nr 13015 25.07.2013 sisalduv käibemaks 20% 7104,90 eurot sisaldub 2013 juulikuu käibemaksu aruandel 20%-ga maksutatava käibemaksu hulgas (deklareeritud summa on 7746,68 eurot). Prokurör ei ole ka eelmärgitule põhimõtteliselt vastu vaielnud. Prokuröri ülaltoodud seisukoht, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ei ole teinud kõigi kruusa müügi arvetega kulutusi, seonduvalt käibemaksu tasumisega ei ole kooskõlas kohtuistungil uuritud tõenditega, eelkõige eelmärgitud käibemaksu aruannetega ja OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus poolt OÜ-le Tuisu esitatud arvetega. Asjaolu, et OÜ-l Holstre-Nõmme Puhkekeskus kõnealusel perioodil käibemaksu võlgnevus puudus, on tõendamist leidnud osaühingu raamatupidaja E.L. poolt tunnistajana antud ütlustega, kelle ütlustel käibedeklaratsioonide rida 12/13 kohaselt tasumisele kuuluv käibemaks on maksuametile tasutud. Lisaks eeltoodule on tunnistaja E.L. ütlustega tõendamist leidnud, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus 2013 majandusaasta aruanne kajastab OÜ-ga Tuisu tehtud kruusa kaevandamisõiguse tehingut – see kajastub osaühingu omakapitalis ehk teenitud tulus. Süüdistatav Artur Nõmme ütluste kohaselt on kõnealune kruusa ostu-müügileping OÜ Tuisu raamatupidamises kajastatud. Süüdistatav Artur Nõmme ütlustega haakub OÜ Tuisu 2016 majandusaasta aruandest nähtuvad asjaolud, kuna OÜ Tuisu raamatupidamise aastaaruanne (bilanss) kohaselt varade all bilansireal „varud“ kajastatud OÜ-ga Holstre-Nõmme Puhkekeskuse teostatud kruusa ostu-müügileping – 31.12.2016 seisuga on varude all summa 155 141 eurot ja 31.12.2015 seisuga on varude all olnud 242 660 eurot. Samas OÜ Tuisu 2013, 2014 majandusaasta aruannetest vastavat varu ei nähtu. OÜ Tuisu pearaamatu väljavõtetest 01.01.2015-31.12.2015, 01.01.2016-31.12.2016, 01.01.2017-31.12.2017 nähtub, et alates 05.01.2015 kajastub OÜ Tuisu pearaamatus kanne ettemakstud varude eest 155 140,88 eurot, mis on kooskõlas juba eelnevalt viidatud Artur Nõmme ütlustega ja OÜ Tuisu 2016 majandusaasta aruandega OÜ Tuisu raamatupidamises kõnealuse ostu-müügi lepingu kajastamise kohta.

Helgi&Pojad OÜ, Massiaru Põllumajandusliku OÜ, Weiss OÜ vahel ning KIK-i ja OÜ Tuisu, vahel.

sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust. Seega, arvestades kõnealuse lepingu tingimusi, eelpool viidatud OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus esindaja 16.01.2015 ja 04.02.2015 kirjadest nähtuvaid asjaolusid, tunnistajate E.L. ja A.N. ning süüdistatav Artur Nõmme ütlusi, aga samuti OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus käibemaksu aruandeid veebruar 2013 – september 2013, OÜ Tuisu majandusaasta aruandeid ja pearaamatu väljavõtteid ning 01.10.2015 vaatlusprotokollis kajastatud raha ülekandeid, asus maakohus seisukohale, et lepingupoolte eesmärgiks on olnud kruusa kaevandamise õiguse müük ja poolte tahteks ei ole olnud jätta muljet tehingu olemasolust ning sõlmida näilikku lepingut. Ka asjaolu, et nii OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus kui ka OÜ Tuisu on kajastanud kruusa kaevandamise õiguse ostu ja müüki oma raamatupidamisalases arvestuses ja aruannetes, kinnitab, et pooled on asunud lepingust tulenevaid kohustusi täitma, sh kohustusi riigi ees, s.o käibemaksu aruannete esitamine, samuti tasumine. OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus on väljastanud lepingu alusel arved ja OÜ Tuisu on arved tasunud. Eelmärgitu kogumis tõendab, et kõnealune leping ei ole näilik.

Põllumajandusliku Osaühingu, Weiss OÜ vahel ei ole süüdistatavatele ette heidetud, seega ei nähtu süüdistusest, kuidas seonduvad laenusuhted süüdistatavatele esitatud süüdistusega. Samas on süüdistuses viidatud sellele, et lisaks kruusa ostu-müügilepingule on ka ajavahemikul 04.02.2013-19.08.2013 kirjeldatud tehingud ja rahaülekanded näilikud. Süüdistusest ja prokuröri süüdistuskõnest ei nähtu esitatud väite põhjendust ning vastavat väidet kinnitavaid tõendeid. Tunnistaja E.L. ja süüdistatav Artur Nõmme ütlustega on tõendatud, et OÜ Tuisu on andnud laenu OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus ja need laenud on kõik ka tagasi makstud.

OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus arveid lammutusprojekti koostamise ja lammutustööde teostamise eest tegelikkusest suuremas mahus. Samuti ei leidnud tõendamist süüdistuses toodud etteheited selles, et H. Moora on esitanud KIK-le valeandmeid sihtfinantseerimise lepingu täitmise aruandes ning ta ei ole tasunud sihtfinantseerimise lepingus ette nähtud omafinantseeringut summas 172 538,88 eurot ja ei ole täitnud KIK-i finantseerimise korras ettenähtud tingimusi. Samuti ei leidnud tõendamist, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ja OÜ Tuisu vahelised tehingud ja rahaülekanded olid näilikud ning nende abil KIK-i eksitusse viimine.

Apellatsioon

Raidla Ellex Advokaadibüroo OÜ kaudu makstud tasud vastavalt 3312 eurot ja 10 098,83 eurot süüdistatavate endi kanda.

OÜ R.

esindajatel olla võimalust tutvuda hinnapakkumise tegemiseks OÜ Tuisu projektdokumentatsiooniga lammutatava objekti kohta läbi kinnistul asuva postkasti nagu on selgitanud KIK-le OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus esindaja kirjalikus vastuses. Lisaks on tähelepanuväärne see, et võrreldes lammutustööde teostamiseks esitatud OÜ-de Tuisu, A. ja R. hinnapakkumisi joonistub kahe viimase puhul välja sama viga. Nimelt on ühe nimetusena kõigil hinnapakkumistel „hoone nr 7 Settebassein“ „kogus 52 m2“. OÜ Tuisu hinnapakkumisel on ühiku hinnaks märgitud 30 ja konkreetse nimetuse hinnana märgitud koguse ja ühiku hinna korrutis 1560. OÜ A. hinnapakkumisel on nimetus „settebasseini lammutustööd“, kogus ja ühik „52 m2“, ühiku hind on „32“ ja summa on „52“. OÜ R. hinnapakkumisel on nimetus „settebasseini lammutus“, kogus ja ühik on „52 m2“, ühiku hind „23“ ja summa „52“. Seega esineb kahe erineva ettevõtte poolt erinevatel aegadel esitatud hinnapakkumistes üks viga – ühiku hind ja kogus ei ole omavahel läbi korrutatud ning ühiku hinnad erinevad omavahel ainult selle poolest, et numbrid on teises järjekorras. Samasugune viga, kus ei ole ühiku hind kogusega läbi korrutatud esineb mõlemas hinnapakkumises veel nimetuse „ühenduskoridor E lammutus“ all. Ei ole usutav, et kaks ettevõtet teineteisest sõltumata teevad hinnapakkumistes sellise vea. Seega ei ole hinnapakkumiste koostamise ja esitamise osas tunnistajate G.K. ja T.A. ütlused usaldusväärsed. Esineb selgeid viiteid, et lammutustööde osas esitatud hinnapakkumised ei ole esitatud teineteisest sõltumata, vaid neid on üritatud kooskõlastada nende sisu osas ehk siis tööde maksumuse osas.

on konkreetse teo toime pannud. Antud juhul on prokurör ka oma süüdistuskõnes möönnud, et ei ole olnud võimalik koguda piisavalt tõendeid selle kohta, kes konkreetselt on nende hinnapakkumistega manipuleerinud, seetõttu ei ole selles ka kellelegi süüdistust esitatud ega ole hinnatud ka H. Moora ja Artur Nõmme teopanust antud teos. Samas on prokuröri hinnangul tõendatud, et hinnapakkumised on kooskõlastatud ja sisaldavad valeandmeid tööde maksumuse osas ning kõik süüdistatavad teadsid seda. Hinnapakkumiste kooskõlastamise eesmärgiks on olnud see, et võimaldada realiseeruda H. Moora ja Artur Nõmme varasemal kokkuleppel, et OÜ Tuisu peab võitma lammutustööde hinnapakkumise ja tegelikkusest oluliselt kõrgema hinnapakkumisega, mis võimaldaks vältida omafinantseeringu tasumist.

esitatud hinnapakkumised lähtusid sellest kokkuleppest. Hinna kõrgemana näitamise kokkulepe oli H. Moora ja Artur Nõmme kooskõlastatud tegevus. Konkreetselt hinnapakkumistega manipuleerimist ei ole süüdistatavatele alust ette heita, kuna selle kohta pole õnnestunud koguda piisavalt tõendeid. Samas pidid nad teadma, et need on valed seal märgitud tööde maksumuse osas. Nii A.N. kui ka Artur Nõmm on kohtus selgitanud, et OÜ-s Tuisu arutati ja võeti otsuseid vastu küll ühiselt kõigi juhatuse liikmetega, kuid info ja andmed OÜ-le HolstreNõmme Puhkekeskus pakkumiste tegemiseks tuli ikkagi läbi Artur Nõmme. Artur Nõmme nimel on koostatud ka OÜ Tuisu hinnapakkumine nr 35 projekti koostamise ja lammutustööde teostamise kohta. Artur Nõmme nimel ja tema allkirjaga on väljastatud ka hiljem reaalselt tööde teostamise käigus arved, tema on ühe poolena allkirjastanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Kõik need dokumendid sisaldavad valeandmeid tööde maksumuse osas, millest Artur Nõmm H. Mooraga kokku leppinud isikuna oli teadlik.

seisukohast, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ei ole tasunud kohustuslikku omafinantseeringut nõutud ulatuses. Omafinantseeringu tasumata jätmiseks on kokkuleppeliselt näidatud esmalt tööde maksumust kõrgemana ja sellega on saavutatud alusetult suuremas summas toetuse väljamaksmine. Kuna KIK-le oli vaja tõendada, et toetuse taotleja enda poolt on tasutud sihtfinantseerimislepingujärgne omafinantseering, teostati OÜ Tuisu arvete alusel ka tasumised OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus poolt. Selleks aga, et tekitada näiliselt seaduslik alus OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus tasutud omaosaluse tagastamiseks (sest seda ei olnud tegelikkuses üle kantud summa ulatuses vaja, kuna lammutustööd said enamjaolt teostatud toetusrahadega), sõlmisid pooled kruusa ostumüügilepingu, mille alusel sai OÜ Tuisu tasutud omafinantseeringu tagastada. Seega loodud tehingute jada ja poolte omavahelised arveldamised, mille tulemusena jõudis tasutud omafinantseering tagasi tegelikult OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus, tõendavad, et lammutustööd ei maksnud tegelikkuses nii palju, kui seda deklareeriti. Sealjuures ei olegi oluline palju need lammutustööd tegelikult maksid, vaid piisab tõdemusest, et nende maksumus ei olnud nii suur, kui toetustaotluses märgitud. Seda asjaolu on võimalik tõendada ka muude tõenditega kui ekspertiis.

kruusa ise välja pumpama. A.N. ja Artur Nõmm kinnitasid kohtus, et OÜ-l Tuisu sellist tehnikat endal ei ole, mistõttu tuleks see tõenäoliselt rentida. Seega tehnika rent ja kruusa väljapumpamine tõstaks OÜ Tuisu jaoks ka kruusa m3 hinda, seega lõppkokkuvõttes ei oleks kuupmeetri kruusa hind nende jaoks piirdunud üksnes 4 euroga.

välja veetud maavara koguse kindlaksmääramise metoodika, kulude kandmine. On eluliselt mitteusutav, et H. Moora, omades juba pikaajalist kogemust kaevandamisõiguse müügi ja karjääri rendile andmise osas, ei ole teadlik, millised küsimused tuleb ühe sellise lepinguga ära lahendada ja milliseid andmeid see peab sisaldama. Sõlmides Artur Nõmme ja OÜ Tuisuga niivõrd ebamäärase lepingu, sai olla sellel üksnes üks eesmärk – see leping ei olnudki mõeldud tegelikkuses realiseeruma ning tegemist oli näiliku aluse loomisega selleks, et OÜ-l Tuisu oleks alus OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus tasutud omafinantseering tagastada. Nii Artur Nõmm kui ka A.N. on kohtus väitnud, et see soetatud kruusavaru ootab n-ö oma aega ehk sobivat objekti Viljandimaal või seal lähistel, et siis sealt vajalikku kruusa kaevandama hakata. Samas viie aasta jooksul ei ole seda vaja läinud, kuigi kaitsja on esitanud maakohtus nimekirja objektidest, kuhu on OÜ-l Tuisu kulunud juba suuremaski koguses kruusa, kuid ometi ostetud kruusa kaevandatud ja oma majandustegevuses kasutatud ei ole. Tunnistaja ja süüdistatava väitel on objektid asunud liiga kaugel, et oleks olnud otstarbekas kruusa kaevandada ja vedada, sest objektidele lähemal asuvatest karjääridest saab selle odavamalt kätte ja Sakala maaüksuselt ostetud kruusa on mõtet kaevandama hakata siis, kui saaks lähedusse mõne objekti, mis siiani ei ole õnnestunud. Samas on nii A.N. kui Artur Nõmm mõlemad tunnistanud, et tegemist oli OÜ Tuisu jaoks suure summaga arvestades ettevõtte tavapärast käivet ja tehingute mahtu. On ebausutav, et ettevõtja teeb oma tavapärast käibesuurust arvestades väga suure kulutuse ja ostab vara, mille osas tal puudub nägemus kas ja millal üldse tekib tal võimalus seda kasutada. Nii A.N. kui ka Artur Nõmm, samuti OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus esindaja kirjavahetuses KIK-ga on viidanud, et kruusa ostmise põhjuseks on võimalus teenida selle müügiga kasu siis kui hakatakse Rail Balticut ehitama. Esiteks 2013, kui kruusa ostu-müügileping sõlmiti oli Rail Balticu ehitamine üksnes jutu tasemel, mingeid otsuseid ei olnud, et seda ehitama üldse hakatakse. Tegelikult ei ole ka praegusel hetkel täielikult kindel, kas ja millal seda projekti üldse teostama hakatakse. Ammugi ei ole OÜ-l Tuisu mingeid kokkuleppeid selles osas, et tema oma ostetud materjali sinna ehitusele saab müüa. Samuti on kõnekas, et kui oma Viljandi- ja Pärnumaal asuvatele objektidele Sakala kinnistult kruusa vedamist ei ole Artur Nõmm pidanud kulutõhusaks, siis Rail Balticu trassi jaoks selle vedamist peab ta otstarbekaks ja kasumlikuks – seda vaatamata asjaolule, et selle planeeritav trass kulgeb Sakala kinnistuga võrrelduna kaugemal, kui enamik OÜ Tuisu objekte 2013-2018, kuhu on neil olnud vaja kasutada kruusa.

Prokurör sellise käsitlusega ei nõustu. KIK poolt toetuse saamine on mitmeastmeline protsess. Nimelt on vaja tõepoolest esmalt esitada toetustaotlus, vajalikud dokumendid ning nende pinnalt saab toetuse jagaja (KIK) otsustada, kas taotletav toetus mahub mingi toetatava meetme või programmi alla, kas see vastab esitatud nõuetele, kas tehtavad kulutused on abikõlbulikud jne. Peale seda tehakse otsus kas seda taotlust on võimalik toetada või mitte. Samas ei ole siinkohal selle toetuse saamise protsess taotleja jaoks lõppenud. Toetuse saamiseks peab taotleja ka edaspidi ise aktiivselt esitama andmeid, dokumente, kuludeklaratsioone, toetuse väljamaksmise taotlusi, jne, et tõendada investeeringu tegemist teatud mahus ja selle eest ettenähtud määras toetust saada. Iga kord saades kuludeklaratsiooni ja väljamaksetaotluse ning nende alusdokumendid otsustab toetuse andja, kas taotletud ulatuses on võimalik taotlejal toetust saada. Seda, et tegemist on mitme-etapilise protsessiga ning esmane toetustaotluse rahuldamise otsus ei garanteeri taotlejale veel toetuse saamist, tõendab nii KIK finantseerimise kord kui ka KIK ja OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus vahel sõlmitud sihtfinantseerimise leping. Nimelt tuleneb sellest, et peale toetustaotluse rahuldamist ja ka sihtfinantseerimise lepingu sõlmimist on KIK-l igal ajahetkel põhimõtteliselt võimalik keelduda toetuse väljamaksmisest või küsida makstud toetus tagasi, kui näiteks projekti maksumus kujuneb kavandatust väiksemaks, taotleja ei dokumenteeri oma tegevust nõutaval viisil, toetust ei kasutata sihtotstarbeliselt, toetuse saaja on esitanud valeandmeid jne. KarS § 210 lg 2 koosseis näeb ette vastutuse pettuse teel soodustuse saamise eest. Riigikohus on nt lahendis 3-1-1-96-16 punktis 9 selgitanud, et selle kuriteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on pettus, mille tulemusena satub teine isik eksimusse ja teeb varakäsutuse ning seeläbi soodustuse saamine. Eristab seda koosseisu KarS § 209 sätestatud tavakelmusest üksnes eksimuses olija poolt käsutatav vara. KarS § 210 kaitseb üksnes spetsiifilist liiki vara, s.o avalikke rahalisi ja muid majanduslikke vahendeid. Esitades peale toetustaotluse rahuldamist Artur Nõmme kaasabil KIK-le tööde maksumuse osas valeandmeid sisaldavad OÜ Tuisu arved, toetuse väljamakse taotluse, kuludeklaratsioonid ja tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid viisid need KIK-i eksimusse selles osas, et teostatud on tööd dokumentides märgitud maksumuses ning viisid KIK-i varakäsutuseni ehk otsuseni toetus välja maksta. Seega need esitatud valeandmed olid soodustusrelevantsed. Kõigepealt esitas H. Moora oma juhitava äriühingu nimel KIK-le toetustaotluse 26.03.2012 ja parandatud versiooni 04.04.2012. Sellele lisas ta Artur Nõmme poolt esitatud OÜ Tuisu 19.03.2012 hinnapakkumise nr 35, kus olid hinnad H. Moora ja Artur Nõmme kokkuleppel näidatud kõrgemad. Sellele järgnesid toetuse väljamaksetaotlused, mis koos alusdokumentidega sisaldasid samuti valeandmeid tööde maksumuse kohta. Kõigil neil kordadel, mil H. Moora esitas valeandmeid viis ta KIK-i eksitusse teostatud tööde maksumuse osas ja selles osas, mis ulatuses on õigust toetust saada, mille tulemusena tegi igal korral KIK varakäsutuse – otsustuse toetus välja maksta. Seega on tegemist jätkuva süüteoga, mis koosneb mitmetest osategudest. Ning selle puhul arvutatakse aegumistähtaega KarS § 81 lg 4 alusel viimase teo lõpuleviimisest. Seega antud juhul hakkas aegumistähtaeg kulgema H. Moora osas 03.07.2013, mil ta esitas viimase valeandmeid sisaldava väljamaksetaotluse, koos valeandmeid sisaldavate alusdokumentidega. Artur Nõmme ja OÜ Tuisu osas hakkas see tähtaeg kulgema 25.06.2013, mil Artur Nõmm esitas OÜ Tuisu nimel valeandmeid sisaldava arve nr 30, mille kohta ta teadis, et see esitatakse KIK-le toetuse saamiseks. Seega aegumistähtaeg käesolevaks hetkeks möödunud ei ole.

Puhkekeskus kokku 4 arvet teostatud lammutustööde ja ka juba märtsis 2012 esitatud lammutusprojekti eest, mis kogusummana sisaldavad valeandmeid teostatud tööde maksumuse osas. Samuti allkirjastas Artur Nõmm OÜ Tuisu juhatuse liikmena ja tööde teostaja esindajana tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid, mis samuti sisaldasid valeandmeid tööde tegeliku maksumuse kohta. Artur Nõmm teadis, et nii hinnapakkumise, OÜ Tuisu arved kui ka tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid edastab H. Moora KIK-le, mis oligi nende tegevuse ja dokumentide koostamise eesmärgiks. Seega kaasaaitamisteo on toime pannud Artur Nõmm ning kelle tegevus juhatuse liikmena on omistatav ka OÜ-le Tuisu juriidilise isikuna. Kogu see tegevus oli ka OÜ Tuisu huvides, kuna ettevõte sai teostatud tööde eest tasu ja majanduslikku kasu. Samuti kuriteole kaasaaitamistegevus toimus osaühingu tegevussfääris.

hüpoteekide summa võrdne välja makstud toetuse summaga. Kohus nõustus prokuratuuri taotlusega ja seadis oma 06.05.2015 määrusega kinnistutele hüpoteegid. 24.08.2016 koostas prokurör kriminaalasjas süüdistusakti ja saatis selle üldmenetluses kohtusse. Peale menetluslikke vaidlusi toimus 22.09.2017 antud asjas Viljandi kohtumajas eelistung. 25.09.2017 määrusega andis kohus kriminaalasjas süüdistatavad, sh H. Moora ja OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus kohtu alla süüdistatuna vastavalt KarS § 210 lg 2 ja § 210 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt kanti registrisse 05.10.2017 OÜ Holstre-Nõmme Kalastus (14346363), mille ainuosanik ja ainus juhatuse liige on H. Moora. Registrikaardilt nähtuvalt on Holstre-Nõmme Kalastus OÜ ühendanud endaga OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus 25.10.2017 sõlmitud ühinemislepingu alusel ja ühinemisotsused on vastu võetud 10.11.2017. Selle ühendamisega lõppes OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ning tulenevalt nimetatud asjaolust lõpetas maakohus 11.01.2018 määrusega kriminaalmenetluse OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus osas KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel ja tühistas tema vara suhtes tehtud arestimised – kinnistutele seatud hüpoteegid. Ühinemise asjaolud – ühendava ühingu äsjane loomine ja ühinemise ajastatus, ühinemise selgusetu majanduslik eesmärk või mõte viitavad selgelt asjaolule, et tegemist on juriidilise manöövriga, et vabastada äriühing kriminaalvastutusest ja konfiskeerimisnõudest. Seega arvestades H. Moora varasemat käitumist võib eeldada, et saades teada tema enda vastu esitatavast konfiskeerimisnõudest püüaks selle nõude hilisemat täitmist raskendada või võimatuks muuta. Seega on vajalik ja põhjendatud esitatavat konfiskeerimisnõuet tagada süüdistatavale kuuluva vara arvel enne kriminaalasjas kohtuotsuse tegemist.

Vastused apellatsioonile

Maakohtule ei saa ette heita tõendite ühekülgset hindamist.

eluliselt usutavad, annaksid aluse asuda seisukohale, et kõik hinnapakkumised olid kooskõlastatud ning seetõttu moonutatud. Süüdistus ei ole märgitud, et ka teised hinnapakkumised olid valed ning ei ole ka tõendamist leidnud, et teised hinnapakkumised oleksid paisutatud olnud. Kaitsjale jääb arusaamatuks, miks asub prokuratuur seisukohale, et lammutustööde hinnapakkumise koostajatel (OÜ A. ja OÜ R. ) oli võimalik tutvuda OÜ Tuisu koostatud projektidokumentatsiooniga. Sisend hinnapakkumise koostamiseks saadi tellijalt. Prokurör ajab ilmselt segamini esmalt hinnapakkumise tarbeks tehtava materjali kogumise ja töö tegemise (sh mõõtmised, jne) ning parima pakkuja selgumise järgselt projektidokumentatsiooni kui mahuka 22-leheküljelise dokumendi koostamise. Enne hinnapakkumise nr 35 tegemist tehtav töö võis otseloomulikult osutuda „tasuta tööks“, kuid projektdokumentatsioon koostati siiski tasu eest pärast seda, kui saadi teada, et osututi võitjaks (st alates 20.03.2012). Puuduvad tõendid OÜ Tuisu lammutustööde arvete paisutamise kohta. Prokurör väidab apellatsioonis, et lammutustööde maksumuse suurendamist tõendab KIK-i enda koostatud anonüümse audiitori hinnang. Kaitsjad ei nõustu sellega. Kaitsjad nõustuvad täielikult maakohtu seisukohtade ja H. Moora kaitsja 04.05.2018 apellatsioonivastuses tooduga, et ehitusmaksumust oleks saanud ja pidanud menetluses tõendama üksnes eriteadmistega isik (kas asjatundja arvamus või ekspertiis). Ükski ülekuulatud tunnistaja ega süüdistatav ei väitnud, et tööde maht oleks olnud väiksem kui esitatud arved, tellijal oli lammutusplatsil lepinguline omanikujärelevalve (FIE-ga Väino Kalmann 23.12.2012 sõlmitud leping) ning KIK-i ametnik oli jooksvalt kursis teostatud tööde ja etappidega. Seega puuduvad mistahes tõendid OÜ Tuisu poolt lammutustööde arvete paisutamise kohta. Seega ei ole asjakohased prokuröri väited ka tööde üleandmise-vastuvõtmisaktide ebaõigsuse kohta.

mõista menetluskulud välja OÜ Tuisu ja Artur Nõmme kasuks.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

aruandes. Prokurör toob apellatsioonis välja rida asjaolusid, mis süüdistuse kohaselt kinnitavad pettuse teel soodustuse saamist. Ringkonnakohtu hinnangul, vaatamata sellele, et tõusetub teatud kahtlusi, ei esine asjas tõsikindlaid tõendeid, mille pinnal saab lugeda esitatud süüdistused tõendatuks ning tuleks süüdistatavad süüdi mõista neile etteheidetus.

Seejärel heidab prokurör ette, et teised pakkujad on seotud OÜ Tuisu või juhataja Artur Nõmmega. Tunnistajate ütluste kohaselt ei saa teha järeldusi, et tegemist oleks isikutega, kes üksteisega pidevalt läbi käiksid või omaksid suuremaid kokkupuuteid süüdistatavatega, v.a tunnistaja A.N. , kelle isa on Artur Nõmm ning kes on OÜ Tuisu juhatuse liige. Nii on tunnistaja O.V. välja toonud, et OÜ Tuisus töötas tema kursusevend S.P. ning OÜ V. on teinud alltöövõttu OÜ-le Tuisu. Seejuures, S. P. käesolevas asjas süüdistatav ei ole. Tunnistaja T.A. teab Artur Nõmme seetõttu, et isikud elavad samas piirkonnas Häädemeestel. Vaatamata sellele, et süüdistatav ja tunnistaja elavad samas piirkonnas, on T.A. välja toonud, et pakkumiskutse pakkumisel osalemiseks sai ta oma ülemuselt O.S. – seost süüdistatavatega tuvastatud ei ole. Tunnistaja V.E. l tuttavaid süüdistatavate hulgas ei ole. Tunnistaja G.K. tunneb Artur Nõmme pikemat aega, kuna nad on mõlemad Häädemeestelt pärit. Tegemist ei ole selliste asjaoludega, mis viitaksid kooskõlastatud hinnapakkumisele ja selles osas ei too välja ka midagi uut prokuratuur, vaid leiab, et tuleks hinnata tervikpilti. Teatud tutvus ei anna alust kahtlustada kokkuleppeid hindades, vastasel juhul oleks vabariigis teatud valdkondades, kus tõepoolest üksteist teatakse, hangetes osalemine sisuliselt välistatud, sest tutvus tooks kaasa kokkulepete kahtluse. Ka väärib apellatsiooni kohaselt tähelepanu asjaolu, et kahes hinnapakkumises lammutustööde teostamiseks on esitanud OÜ A. ja OÜ R. hinnapakkumised, milles mõlemas esinevad sisuliselt 2 ühesugust viga ning nimetatud hinnapakkumises olevate tööde nimetused on väga sarnased OÜ Tuisu hinnapakkumisega. Ringkonnakohtu hinnangul on prokurör ekslikult asunud seisukohale, et kuna OÜ A. ja OÜ R. hinnapakkumised on esitatud vastavalt 15.03.2012 ja 12.03.2012, st enne kui oli esitatud OÜ Tuisu hinnapakkumine ja sai valmis lammutuse projekt, millest tulid need lammutatavate hoonete tehnilised näitajad, siis see viitab kooskõlastatud hinnapakkumistele. Esmalt on maakohus põhjendatult märkinud, et süüdistatavatele ei heideta ette hanketingimuste rikkumist. Teiseks, pakkumiste aluseks oli pakkumiskutse. Kohtus uuritud tõendist, s.o OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus pakkumiskutsest (kd 2, lk 154-159) tuleneb, et pakkumiskutsele oli juurde lisatud tehniline spetsifikatsioon, mis toob ära, millised ehitised või rajatised nimetud kinnistul lammutamist vajavad. Sealjuures on sellel spetsifikatsioonil kirjas ka tööde nimetuse aluseks olevad asjad, sh settebassein ja ühenduskoridor E. Lisades nimetatud rajatistele sõna lammutamine, ei tähenda, et tegemist oleks kolmes hinnapakkumises väga sarnaselt kirjutatud töödega. Nimetatud asjaolusid teist moodi kirjutada oleks üsna keeruline. Samuti puudub seos nimetatud spetsifiktsioonist tulenevatel tehnilistel andmetel OÜ Tuisu projektiga, mis valmis pärast OÜ A. ja OÜ R. hinnapakkumiste esitamist. Ringkonnakohus ei tuvastanud, miks seob prokurör pakkumistes toodud tööd OÜ Tuisu projektdokumentatsiooniga lammutatava objekti kohta, kuigi tunnistajad on maakohtu istungil välja toonud, et infot said nad pakkumiskutsest, v.a V.E. , kes ei mäleta, kuidas ta infot sai, aga ilmselt telefoni teel ja andmeid ehitusregistrist. Väitele, et tööde kirjeldus tuleneb OÜ Tuisu hinnapakkumisest räägib vastu asjaolu, et hinnapakkumise kutsed on saadetud nii OÜ-le Tuisu, OÜ-le A. kui ka OÜ-le R. ühel ajal, s.o 01.03.2012 (köide 2, lk 154-159). Seega ei saa öelda, et OÜ Tuisu hinnapakkumise nimetused olid eeskujuks teisele kahele pakkumise koostajale. Tehniline spetsifikatsioon oli samuti pakkumiskutsetega kaasas ja sealt ka tööde kirjeldused.

läbi korrutamata jätmine, sealjuures on hinnad erinevad, ei saa asuda seisukohale, et tunnistajate ütlused ei oleks usaldusväärsed.

Eelnimetatu pinnalt ei saa tõsikindlalt väita, et tunnistaja on edastanud pakkumise e-posti teel, vaid teada on saadud, milline on tavaline praktika ja et tunnistaja ei mäleta täpselt asjaolusid hinnapakkumise edastamise osas. Seega ei saa tõsikindlalt asuda seisukohale, et V.E. on nimetatud pakkumise saatnud e-posti teel, seda enam, et pakkumiskutses toodud meiliaadress oli talle võõras ning ei ole tuvastatud kirja saatmine ega ka kirja saamine OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ega ka E.L. poolt.

uuritud (köide 2, lk 175-177). Tegemist on tõendiga, millest nähtub informatsioon KIK-le esitatud toetustaotluse kohta ning asjaolud, mille pinnalt kuriteoteade esitati. Ka prokurör ise on oma seisukohas välja toonud, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskuse suhtes läbi viidud auditi tulemusena selgusid mitmed puudused ja viited sellele, et toime võib olla pandud pettus ja näidatud projekti maksumust kõrgemana, kui see tegelikult oli, eesmärgiga suurendada toetuse mahtu. Lihtsalt faktina on seal ära toodud andmed, mis projektide rahastajana on KIK-i käsutuses ehk andmed matemaatiliseks võrdluseks selle kohta, kui palju on maksnud ruutmeeteri lammutamine teiste sarnaste KIK-i rahastatud objektide puhul samal perioodil. Prokurör on nimetatud tõendiga soovinud tõendada, et KIK-le on esitatud valeandmeid. Tegemist on KIK-l olevate andmete edastamisega ning lihtsa matemaatika rakendmaine ei ole prokuröri hinnangul käsitletav mitteõigusliku eriteadmiste raskendamisena, mis tuleks teha ekspertiisi vormis. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud põhjendatult kõrvale kuriteoteate lisana audiitori seisukoha. Tegemist on kuriteokaebuse osaga ning auditis väljatoodu on olnud alus, miks KIK on esitanud kuriteoteate, muud tõenduslikku teavet see ringkonnakohtu hinnangul endas ei kanna. Analüüsides seda, milline on matemaatiline võrdlus, asuks ringkonnakohus juba tuvastama erinevusi ning see oleks lubamatu. Nimetatud asjaolu ei ole võimalik ka pädeva isiku seisukohtadeta. Seega ringkonnakohus nõustub nii maakohtu kui ka kaitsjatega ning leiab, et tegemist on tõendiga, millest ei saa tuvastada tõendamiseseme asjaolusid ei otseselt ega ka kaudselt. Selleks, et kasutada auditit tõendina hinna suurendamise osas, oleks tulnud läbi viia ekspertiis. Lihtne matemaatiline võrdlus sarnaste KIK-i rahastatud objektidega ruutmeetripõhiselt ei anna alust rääkida hindade tõstmisest ja seda ka mitte teiste tõenditega koostoimes. Ka ei ole maakohus rikkunud KrMS § 61, kui on leidnud, et KIK-i audit ei ole usaldusväärne ega aktsepteeritav tõend – maakohtu järeldustele jõudmine on jälgitav ja põhjendatud.

hinnaga. Selline võimalus oli nagu esmakordne ja me kasutasime selle juhuse ära.“ (köide 7, lk 125)

tõttu, et leping on ebamäärase sisuga, sama suurusjärk mis on müügihind on omafinantseeringu tasumise nõudel, puuduvad õiguslikud alused kruusa kaevandamiseks, jutt õigest objekti saabumisest on paljasõnaline (Rail Baltic projekti panustamine, aga selle alustamise aegki ei ole teada). Samuti jääb ringkonnakohtule arusaamatuks, mis alusel seab prokurör kahtluse alla, kas nimetatud alalt üldse kruusa saab. Oletuslikuks jääb ka väide, et suure varalise kasu saamise nimel ollakse valmis tegema mõningaid kulutusi. Kaitsjad on põhjendatult asunud seisukohale, et juriidilise hariduseta isikutelt ei saa oodata sellist lepingute koostamise oskust nagu seda saaks eeldada juristilt. Samuti ei ole määrava tähtsusega asjaolu, et OÜ Sakala Teedega on sõlmitud kordades detailsem leping. Lepingu määravad kindlaks siiski mõlemad osapooled, seega on see sõltuvuses ka lepingupooltest. Maakohus on väga põhjalikult käsitlenud lepinguga seotud asjaolusid ning apellatsioonis ei ole seejuures välja toodud uusi asjaolusid, mis seaksid kahtluse alla maakohtu järeldused. Ka ei tähenda äriühingu tulevikuplaanid, sealjuures Rail Balticu jaoks varu hoidmine, et OÜ Tuisu üritab sellega varjata omafinantseeringu ringlust OÜ Tuisu ja OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus vahel, vaid osaühing omab teatavat tulevikuplaani.

Arve nr 181740 on 03.05.2018 väljastatud OÜ-le Tuisu ning selle kohaselt on osutatud õigusteenust mais 2018 776,40 eurot ulatuses (sh käibemaks 129,40 eurot). Arve koostamise aluseks on järgmine spetsifikatsioon: teavitus prokuröri apellatsioonist, apellatsiooni esitamise arutelu, maakohtu otsuse põhistustega tutvumine, menetluskulude hüvitamine kriminaalasjas, prokuröri apellatsioonkaebuse edastamine, Tartu Ringkonnakohtu 26.04.2018 teatega ja apellatsiooniga tutvumine, kaitsja seisukoht esitatud apellatsiooni osas. Tunnihind vandeadvokaadi abi S.-K. Noodi 130 puhul on eurot ja vandeadvokaat M. Triipani puhul 220 eurot. Ajakulu kokku 4,70 tundi, vastavalt S.-K. Noot 4,30 tundi ja M. Triipan 0,40 tundi. Arve nr 182382 on 31.05.2018 väljastatud OÜ-le Tuisu ja selle kohaselt on osutatud õigusteenust mais 2018 summas 46,80 eurot (sh käibemaks 7,80 eurot) H. Moora kaitsja seisukohaga tutvumise eest, Tartu Ringkonnakohtu 08.05.2018 menetlusse võtmisega määrusega tutvumise eest ning e-kirja ettevalmistamisest kliendile menetlustähtaegade osas. Tunnihind 130 eurot. Ajakulu kokku 0,30 tundi. Teenust osutas üksnes S.-K. Noot. Arve nr 182541 on 08.06.2018 väljastatud OÜ-le Tuisu õigusteenuse osutamise eest juunis 2018 summas 1761,60 eurot (sh käibemaks 293,60 eurot). Spetsifikatsiooni kohaselt käib arves õigusteenuse alla dokumentide analüüs, menetlusdokumendi ettevalmistamisest: vastus prokuröri apellatsioonile ja taotlus kaitsjatasu hüvitamiseks. Tunnihind vandeadvokaadi abi S.K. Noodi puhul on 130 eurot ja vandeadvokaat M. Triipani puhul 220 eurot. Ajakulu kokku 10,60 tundi, vastavalt S.-K. Noot 9,60 tundi ja M. Triipan 1 tund.

makstud mõistliku suurusega tasuks kaitsjate üheksale töötunnile vastava summa, s.o 1170 eurot (tunnihinnaga 130 eurot). Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib käibemaksukohustuslane nõuda kaitsjatasult arvestatud käibemaksu hüvitamist üksnes juhul, kui ta kinnitab, et ta ei saa mingil põhjusel kaitsjatasult arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata (RKKKo nr 3-1-1-23-15, p 76; 3-1-1-38-16, p 77). OÜ Tuisu on MTA järgi käibemaksukohuslane (käibemaksukohustuslasena registreerimise number EE101174123). Menetluskulud palutakse välja mõista OÜ Tuisu kasuks. Praegusel juhul ei ole kaitsjad väitnud, et süüdistatav OÜ-l Tuisu puudub võimalus õigusteenuse arvel näidatud käibemaksusummade sisendkäibemaksuna maha arvamiseks. Seega tuleb õigusabi teenuselt märgitud käibemaks jätta arvestamata.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

/allkirjastatud digitaalselt/

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.