Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates 15. augustist 2018. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

PÕHIOSA

Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse E.N kolmes kuriteos. Esiteks süüdistatakse E.N teise inimese tervise kahjustamises lähisuhtes. Nimelt tõmbas tema tahtlikult isiklikest motiividest ajendatuna 2. augusti 2014 öösel Põlva maakonnas xxxxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) xxxxxxxxxxxxx elukaaslase M. A. juustest kinni hoides voodist põrandale ja lõi seejärel teda korduvalt rusikate ja jalgadega näo ja rindkere piirkonda. Nende tegudega tekitas ta kannatanule 6.– 7. roide murru vasakul, ninaluumurru, kõhu põrutuse ja marrastused. Seega pani E.N toime teise inimese tervise kahjustamise lähisuhtes, s.o KarS § 121 järgi (alates 1. jaanuarist 2015 KarS § 121 lg 2 p 2 järgi) kvalifitseeritava kuriteo. Teiseks süüdistatakse E.N väärkohtlemises lähisuhtes.

teise inimese korduvas valu tekitavas kehalises

Seda seetõttu, et tema haaras isiklikest motiividest ajendatuna 31. detsembril 2017 kella 06.00 paiku Võru maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (uus nimetus xxxxxxxxxxxxxxxxx) teise korruse toas käega elukaaslase M. A. juustest kukla piirkonnast kinni, tõmbas tema voodist põrandale ja lõi seejärel teda jalaga paremale poole selja piirkonda. Mõne aja pärast lõi ta kannatanut ühel korral labakäe alaosaga nina piirkonda. Nende tegudega tekitas ta kannatanule valu peanahale juustest tirimise kohas, paremale poole selja piirkonda ja ninale. Seega pani E.N toime teise inimese korduva valu tekitava kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kolmandaks süüdistatakse E.N tapmisega ähvardamises. Seda seepärast, et tema 31. detsembril 2017 kella 06.00 paiku Võru maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (uus nimetus xxxxxxxxxxxxxxxxx) teise korruse toas, olles eelnevalt kasutanud elukaaslase M. A. suhtes vägivalda, ütles talle: „tapan su raisa ära, lähen Tartu Vanglasse tagasi“ ja hakkas samal ajal teda kukla piirkonnast käega juustest kinni hoides tirima rõdu ukse poole, et ta teise korruse rõdult alla visata. Kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, sest E.N oli varasemalt lubanud tema ära tappa, kui ta läheb tema juurest ära, ning ta ei viibinud ööl vastu 31. detsembrit 2017 kodus. Seega pani E.Noime ähvardamise tapmisega, s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu Süüdistatava E.N , tema kaitsja vandeadvokaadi Karl Saavo ja abiprokurör Ene Uljanova vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on E.N-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 121 (alates 1. jaanuarist 2015 KarS § 121 lg 2 p 2 järgi) 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg-te 1 ja 3 alusel liidetakse mõistetav karistus Tartu Maakohtu 27. juuni 2016 otsusega mõistetud karistusega 10 kuud vangistust üksikkaristustest raskema suurendamise teel ja mõistetakse E.N liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. Eelmise kohtuotsuse järgi ära kantud karistus 10 kuud vangistust arvatakse liitkaristusest maha ja E.N lõplikuks liitkaristuseks mõistetakse 6 kuud vangistust. E.N-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi on 3 kuud vangistust ja KarS § 120 lg 1 järgi 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendatakse mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja mõistetakse E.N liitkaristuseks 8 kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui E.N ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib talle katseajaks pandud KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtu seisukoht Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör ja kaitsja jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb E.N KarS § 120 lg 1, § 121 (alates 1. jaanuarist 2015 KarS § 121 lg 2 p 2) ja § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdi mõista. Kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle. Muu hulgas saab vangistuse jätta täitmisele pööramata, sest 15. augusti 2018 istungil süüdistatava poolt öeldu annab alust loota, et E.N vähemalt katseaja kestel uusi kuritegusid toime ei pane. Seega tuleb E.N-ile mõista kokkuleppekohane karistus. Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna vanemuurija 16. veebruari 2018 määrusega kohaldati E.N suhtes tõkendina elukohast lahkumise keeldu kuni 16. veebruarini 2019. See keeld tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskuludeks on süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 750 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 156,72 eurot. Need summad moodustavad kokku 906,72 eurot, mitte 909,72 eurot, nagu kokkuleppes ekslikult märgitud. Kohus arutas seda eksimust pooltega istungil ja lähtub õigetest summadest. Sellele 906,72 eurole lisandub kaitsjatasu 110,40 eurot selle eest, et Karl Saavo kaitses 15. augusti 2018 istungile E.N . Kokku on menetluskulud niisiis 1017,12 eurot. Vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 1 tuleb menetluskulud välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb töötul ja töövõimetul E.N tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde CD -plaat häirekeskusele laekunud kõne salvestisega.

Kannatanu M. A. taotleb, et teda teavitatakse süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. KrMS § 38 lg 5 p 2 järgi on füüsilisest isikust kannatanul õigus taotleda, et teda teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Seega tuleb M. A. taotlus rahuldada. Kannatanu taotluse rahuldamist ei väära tõsiasi, et otsuse järgi ei pea E.N kandma vangistust. Vangistus jäetakse täitmisele pööramata tingimuslikult ja seetõttu võidakse E.N tulevikus vangistust kandma saata. See omakorda tähendab, et võimalikuks võib osutuda nii tema ennetähtaegne vabastamine kui ka vanglast põgenemine. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Erkki Hirsnik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.