Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
13. august 2018, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-17-1976
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 13. juuli 2018 määrus, millegaD.N jäetiL.A (ik XXX ) karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
D.N L.A, määruskaebus
Jätta muutmata Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 11. juuli 2018 määrus, millega D.N L.A jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruskaebus jätta rahuldamata.
Määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Vangla ja prokurör J. L.A vabastamist ei toeta.
Tartu Maakohtu määrusega jäeti J. L.A vabastamata.
3.1 Kohus leidis, et formaalsed eeldused J. L.A vabastamiseks tingimisi enne tähtaega on täidetud.
3.2 Materiaalsete aluste osas märkis kohus järgmist. J. L.A on kriminaalkorras korduvalt karistatud, ta on teistkordselt vanglas. Ta kannab karistust kuritegude eest, mille eest on teda ka varem karistatud, s.o vägivalla ja varavastaste kuritegude eest. Eelmise vangistuse kandmiselt (Harju Maakohtu 19. veebruari 2010. a otsusega tunnistati J. L.A süüdi KarS § 121, § 200 lg 2 p-de 4,7 järgi ja teda karistati KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristusega 5 aastat 4 päeva vangistust) vabastati J. L.A tingimisi enne tähtaega 8. aprillil 2014. a. Harju Maakohtu 23. märtsi 2015. a määrusega pöörati karistus täitmisele katseajal kahel korral alkoholi tarvitamise keelu rikkumise, kriminaalhooldaja loata riigist lahkumise ja registreerimiskohustuse rikkumise tõttu. Lisaks pani J. L.A katseajal toime uusi kuritegusid - uute kuritegude toimepanemist jätkas J. L.A vahetult pärast karistuse kandmiselt vabanemist (augustis 2014. a pani ta toime grupiviisilise kelmuse, varguse ja kehalised väärkohtlemised). J. L.A varasemast elukäigust järeldub, et talle ei ole senini mõistetud karistused (ja ka mõistetud karistustest vabastamised) vajalikku mõju avaldanud. 3.3 Vangistuses viibimise ajal on J. L.A osalenud tööhõives. Ta omandas haridust, ent loobus sellest, väites, et ei suuda keskenduda ega ole suuteline õppima. J. L.A osales sotsiaalprogrammis „Jõud muutuda“, mis asendati programmiga „Eluviisitreening“. Samuti osales J. L.A sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“. J. L.A on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on kõik määratud ametniku korralduse eiramise eest. 3.4 Positiivseks pidas kohus J. L.A kindla elamis- ja töökoha olemasolu. Töökoht võimaldab J. L.A saada regulaarset sissetulekut, olla tegevuses ja panustada perekonna heaolusse. J. L.A on tasumata nõudeid kokku 3059 euro ulatuses ja vabanemisfondis 1500 eurot. Vangistuses on teda toetanud ema ja sõbrad. 3.5 Asjaolusid kogumis arvestades ei ole aga J. L.A tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud ega õiguskorra kaitsmise huvidega kooskõlas. J. L.A vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud ja osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal. Kohtul puudus veendumus, et J. L.A on valmis ühiskonda naasma ja riskid tagasilanguseks puuduvad või on minimaalsed.
motivatsioon oleks selleks ajaks kadunud. Arvestada tuleks ka Riigikohtu seisukohti tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuses.
/allkiri/ Maarika Kuusk
/allkiri/ Aarne Sarjas
/allkiri/ Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.