Pärnu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
25. juuli 2018.a. Pärnu Maakohtu Kuninga tn kohtumaja
Kriminaalasja number
1-18-5896 (17267000601)
Kohtukoosseis
Kohtunik Rubo Kikerpill
Kohtuistungi sekretär
Jaanika Lusti
Prokurör
Vanemprokurör Gardi Anderson
Kriminaalasi
Kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse lahendamine XX suhtes süüdistatuna KarS § 274 lg 1 järgi
Süüdistatav
XX
Juhindudes KrMS §§-de 145, 202, 206, 262 lg 5
Lõpetada KrMS § 202 lg 1 alusel XX suhtes kriminaalmenetlus KarS § 274 lg 1 tunnustel. KrMS § 202 lg 2 p 1 ja 3 alusel kohustada XX tasuma kriminaalmenetluse kulud 114 (ükssada neliteist) eurot ja teha üldkasulikku tööd 60 (kuuskümmend) tundi Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaal-hooldusametniku järelevalve all tähtajaga 6 (kuus) kuud alates kohtumääruse jõustumisest. KrMS § 202 lg 2 p 4 alusel kohustada XX läbima kriminaalhooldusametniku poolt määratav sotsiaalprogramm 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99918700038750. Selgituseks märkida: menetluskulud, kriminaalasja number, isiku nimi. Kui isik ei täida endale võetud kohust uuendab kohus kohtumäärusega prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse kooskõlas KrMS § 202 lg 6. 1 (5)
Jätta KrMS § 180 lg 3 kohaselt riigi kanda menetluskulud osaliselt, summas kokku 114 eurot. Asitõendid ja salvestised jäävad kriminaalasja nr 17267000601 originaaltoimiku materjalide juurde. Määrus saata XX , prokurörile ja Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumäärus vaidlustamisele määruskaebuse korras KrMS § 385 p 10 järgi ei kuulu. Asjaolud ja menetluse käik I Kahtlustuste sisu Kriminaalasjas nr 17267000601 on alus kahtlustada kokku 7 isikut, teiste hulgas kahtlustatakse XX KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 18.01.2018 kella 01.15 ajal vägivalda kasutades tungis kallale ametikohustusi täitvale patrullpolitseinikule X, lüües teda korduvalt rusikate ja jalgadega eeluurimisega täpselt tuvastamata kehapiirkondadesse, tekitades jalalöögiga ennast kaitsvale XX vasaku käe pöidla piirkonda tugevat valu. KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on ette nähtud vangistuslik karistus kuni viis aastat. II Menetluse käigu asjaolud ja taotluse sisu 30.05.2018 esitas XX prokuratuurile taotluse KrMS § 202 kohaldamiseks põhjusel, et on kannatanu käest vabandust palunud, kahetseb siiralt enda kuritegu ning on nõus võtma endale kohustuseks teha üldkasulikku tööd 60 tundi 60 päeva jooksul, läbida sotsiaalprogramm 12 kuu jooksul ning hüvitada menetluskulud 6 kuu jooksul. Prokuröri hinnangul on käesoleval ajal võimalik oportuniteedi kohaldamine järgmistel põhjendustel. XX on süüdi mõistetud Pärnu Maakohtu 27.06.2016 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja kohtuotsuse järgi liitkaristuseks mõisteti talle 3 aastat 3 kuud ja 12 päeva vangistust. X andis Eesti Vabariigi president XX armu, vabastades ta karistuse edasisest kandmisest tingimisi 2-aastase katseajaga ühes allutamisega KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Katseaeg kehtib kuni 14.06.2019. 14.02.2018 esitas kriminaalhooldaja kohtule erakorralise ettekande, milles teavitas kohut sellest, et XX suhtes on 18.01.2018 algatatud kriminaalasi KarS § 274 lg 1 tunnustel. XX oli teo toimepanemise ajal alkoholijoobes. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku määrata XX lisakohustus pöörduda psühholoogi poole. Pärnu Maakohtu 20.02.2018 määrusega asjas nr 1-16-4596 kohus rahuldas kriminaalhooldaja erakorralise ettekande ja määras XX käitumiskontrolli ajaks lisakohustuse pöörduda psühholoogi vastuvõtule ja määrata kohtumiste sageduseks vähemalt üks kord kuus. 29.05.2018 esitas kriminaalhooldaja XX kohta iseloomustuse. Selle kohaselt kriminaalhooldus on kulgenud alates 14.06.2017 ilma suuremate probleemideta. Katseaja alguses esines mõningaid probleeme registreerimisaja meelespidamisega, kuid kui isik elas sisse oma igapäeva rutiini, siis lahenesid ka probleemid aegade meelespidamistega. Katseaja alguses planeeriti tegevused, mis aitaksid XX saavutada iseseisvust nii perekondlikus kui majanduslikus mõttes. XX suunati kriminaalhoolduse poolt linnavalitsuse kaudu sotsiaalteenustele (võlanõustamine, psühholoog, toimetuleku jm toetus). Samuti asus XX kohe peale vabanemist, 03.07.17.a, erialasele tööle ja töötas 2 (5)
kuni õpingute jätkamiseni 2017 septembris. XX on keerulised peresuhted, mis mõjutavad noore inimese igapäeva elu-olu. XX vajas oma tunnete ja emotsioonidega tegelemiseks professionaalset sekkumist psühholoogi poolt, kes aitas lahti mõtestada teemad, mis on XX viinud kuritegelikule teele. Kohtu poolt määratud kohustust XX täidab ja on psühholoogiga regulaarselt kohtunud. Psühholoogi sõnul on XX olnud koostööaldis, suudab ise teemad tõstatada ja neid analüüsida. Kuivõrd XX oli vangistuseni nii majanduslikus kui ka perekondlikus sõltuvussuhtes oma emast, kelle manipulatsioonid tütrega on teinud nooruki elu keeruliseks. Tänaseks on XX jõudnud punkti, kus ümbritseva võrgustiku toel XX järjest rohkem iseseisvub noore täiskasvanuna, näitab initsiatiivi enda elu järjele saamisel, tunnetab uusi väärtusi, käib koolis, osaleb psühholoogilisel nõustamisel, õpib väikeste sammudena kuidas olla sõltumatu ja õiguskuulekas. XX puhul puuduvad KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud. Isik on avaldanud soovi ja tahet muuta olukorda ning teinud selleks enda poolt ka kõik võimaliku. Prokuröri hinnangul on käesoleval juhul oluline eelkõige õigusrikkuja suunamine probleemide lahendamisele, mitte isiku karistamine. Kahtlustatav on kohe pärast juhtunut kannatanu käest vabandust palunud, kahtlustatav on tunnistanud enda süüd algusest peale ning avaldanud siirast kahetsust. Kriminaalmenetluse jätkamiseks käesolevas kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi ka põhjusel, et prokuratuurile teadaolevalt ei ole süüdistatav pannud toime pärast nimetatud tegu ühtki uut kuritegu, millest võib järeldada, et ta on teinud sellest piisavaid järeldusi. XX on näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamiseta, mistõttu tema kriminaalkorras karistamine antud teo eest ei teeniks eripreventiivset eesmärki. Isik on nõustunud kohustusega käia regulaarselt psühholoogi juures, et tegeleda käitumist mõjutavate psühholoogiliste traumadega. Tegemist on küll isikuga, keda on varem kriminaalkorras karistatud, kuid seda teiseliigilise teo eest, mis oli toime pandud noorukieas ning ema mõjutusel. Tema karistamine käesoleval ajal ei ole vajalik õiguskorra kaitsmise huvides. Kuna tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning süüdistatav on andnud nõusoleku täita talle määratud kohustused, siis leiab vanemprokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumisel, s.o KrMS § 202 sätteid kohaldades. III Määratavad kohustused KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohtu poole tuleb pöörduda ka juhul, kui esinevad KrMS § 180 lg-s 3 toodud alused menetluskulude riigi kanda jätmiseks. Vastavalt KrMS § 202 lg 2 määratakse kriminaalmenetluse lõpetamisel isikule tema nõusolekul kohustused: 1. tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju, 2. maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks, 3. teha üldkasulikku tööd. Nimetatud kohustuste tähtaeg ei või ületada kuut kuud. Käesoleva kriminaalasja kohtueelsed kulud on kokku 228 (180+48) eurot. Kuigi üldise praktika kohaselt määratakse KrMS § 202 alusel lõpetamisel isikule kohustus tasuda kriminaalmenetluse kulud kogu ulatuses, siis arvestades, et XX küll töötab, kuid töötasu suurust aluseks võttes ei ole kõikide kulude väljamõistmise korral tagatud isikule piisavad elatusvahendid, seda enam, et tegemist on ka õppiva isikuga, kes proovib iseseisvalt hakkamata saada. Prokurör leiab, et on põhjendatud jätta kaitsjatasu osaliselt, s.o poole osas 114 eurot riigi kanda ning kahtlustatava enda kanda jätta samuti 114 eurot, mis kuuluks hüvitamisele 6 kuu jooksul. Taoline lähenemine on kooskõlas ka Riigikohtu lahendis 3-1-1-33-12 märgituga. Mis puutub kohustuste määramist vastavalt KrMS § 202 lg 2, avaldas kahtlustatav soovi teha üldkasulikku tööd 60 tundi ja läbida sotsiaalprogramm, mille raames on võimalik kasvatada enda ja oma lähedaste turvalisust. 3 (5)
Eelnimetatud kohustused, s.o menetluskulud summas 114 eurot ja üldkasuliku töö 60 tundi tuleb täita 6 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest ning sotsiaalprogramm läbi 12 kuu jooksul. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1- 3 ja § 206 lg 1 vanemprokurör taotleb:
seisukohale, et XX süü ei ole suur. Kahtlustatav on kriminaalmenetluse lõpetamisega nõus. XX on võtnud endale kohustuse tasuda riigituludesse osaliselt kriminaalasjas tekkinud menetluskulud 6 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest, tegema üldkasulikku tööd 60 tundi tähtajaga 6 kuud alates kohtumääruse jõustumisest ning läbima kriminaalhooldusametniku poolt määratava sotsiaalprogramm 12 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Eeltoodu alusel kohus rahuldab prokuröri taotluse ja lõpetab XX suhtes antud asjas kriminaalmenetluse, pannes talle kohustusteks hüvitada 114 euro ulatuses kriminaalasjas tekkinud menetluskulud 6 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest, teha üldkasulikku tööd 60 tundi tähtajaga 6 kuud alates kohtumääruse jõustumisest ning läbida kriminaalhooldusametniku poolt määratav sotsiaalprogramm 12 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Kui XX ei täida tähtaegselt ja nõuetekohaselt talle pandud kohustusi, uuendab kohus KrMS § 202 lg 6 kohaselt prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse. Asitõendid ja salvestised jäävad kriminaalasja nr 17267000601 originaaltoimiku materjalide juurde. Jätta KrMS § 180 lg 3 kohaselt riigi kanda menetluskulud osaliselt, summas kokku 114 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Rubo Kikerpill Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.