Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
26. juuni 2018, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-17-9752 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas
Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 5. juuni 2018 määrus süüdimõistetu C.A vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu C.A XXX), määruskaebus
(isikukood
Jätta Viru Maakohtu 5. juuni 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Enamike kuritegudega on kaasnenud vägivalla kasutamine. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine ning kuna isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus, siis võib alkoholi tarvitamise jätkamist vabaduses pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Maakohtu taolist arvamust süvendab seegi asjaolu, et isik saab küll aru, et peab alkoholi tarbimist piirama, kuid täiesti loobuda sellest tal plaanis ei ole. Vangla psühhiaatri hinnangul vajaks isik vabaduses alkoholivastast ravi. Isik on kuritegusid toime pannud nii oma elukaaslase, elukaaslase laste kui ka ema suhtes, s.o lähedaste suhtes. Kinnipeetav leiab, et perega koos elamine ei suurenda vägivalla kasutamise riski ning kuriteod enam ei kordu. Samas nähtub karistusregistri väljavõttest, et kõikides kehtivates kriminaalkaristustes sisaldub kehalise väärkohtlemise koosseis. Seega ei ole isik, kuigi teda on korduvalt kehalise väärkohtlemise eest karistatud, oma käitumist muutnud. Kohtuistungil väitis kinnipeetav, et vägivalla kasutamine pereliikmete suhtes oli tingitud nendepoolsetest provokatsioonidest. Sellest nähtub, et kinnipeetav ei ole endiselt teinud järeldusi talle mõistetud karistusest ega ole aru saanud, et tema käitumisele ei ole õigustust.
kui ka negatiivseid asjaolusid kogumis. Isegi kui süüdimõistetu suhtes esineb arvuliselt rohkem positiivseid asjaolusid, tuleb neid hinnata kogumis, mida maakohus ka teinud on. Kui süüdimõistetu ei nõustu maakohtu põhistustega, ei tähenda see põhistuste puudumist. Samuti ei saa asuda seisukohale, et maakohus poleks käsitlenud süüdimõistetu suhtes esinevaid positiivseid asjaolusid, vaid need on selgelt määruses välja toodud. Maakohus on asunud ka seisukohale, miks ei kaalu positiivsed asjaolus üle negatiivseid. Asjaolud, et süüdimõistetul on garanteeritud elu- ja töökoht on faktiliselt küll positiivseid, kuid tuleb arvestada, et need olid süüdimõistetul olemas ka enne vangistust, kuid ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist. On positiivne, et isikul puuduvad vanglas distsiplinaarkaristused ning ta on teinud pingutusi individuaalse täitmiskava täidetuseks, kuid arvestamata ei saa siinjuures jätta ka teisi KarS § 76 lg-st 4 tulenevaid asjaolusid, s.o süüdimõistetu varasem käitumine, toimepandud kuriteo asjaolud ning süüdimõistetu isik. Varasemalt on süüdimõistetu kriminaalhooldused ebaõnnestunud. Puuduvad asjaolud, mille pinnalt asuda käesoleval ajal seisukohale, et kriminaalhooldus võiks mööduda teist moodi ja omaks süüdimõistetu üle märkimisväärset mõju ja seda ka vaatamata elektroonilisele valvele. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks määruskaebuses välja toodud ringkonnakohtu praktika, mille kohaselt ei saa arvestada vangla iseloomustuses välja toodud riskiprotsente. Käesoleval ajal ei ole maakohus riskiprotsentidele tuginenud süüdimõistetu vabastamiseküsimust põhistades.
/allkiri/ Tiit Lõhmus
/allkiri/
/allkiri/ Mati Kartau
Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.