Liiklussüüteod

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Valeri Rebonen on Harju Maakohtu 07.09.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-2600 süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, s.o 05.05.2016 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusega, mis on 4 aastat 8 kuud ja 28 päeva, ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest mõisteti 4 aastat 8 kuud ja 28 päeva vangistust ning rahaline karistus 80 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 800 eurot. Rahaline karistus kuulub täitmisele iseseisvalt. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks Valeri Reboneni kinnipidamise päev 27.10.2015. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 25.07.2020. 03.05.2018 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Valeri Reboneni ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

2 (4)

21.05.2018 saabus kohtusse Valeri Reboneni kiri, milles ta selgitab, miks kohus võiks teda tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör nõustus Tartu Vangla seisukohaga ja toetas Valeri Reboneni tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Valeri Rebonen avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, et ta on oma suhtlusringkonda ja elukohta muutnud, ta on vanglas abiellunud ning abikaasa toetab teda. Vabaduses on tal ka poeg, kellega soovib suhelda. Vanglas on ta osalenud tööhõives, käinud programmis „Õige hetk“. Varem on ta tegelenud keevitusega, autoremondi ja ehitusega. Kaitsja leidis, et kõik tingimused tema kaitsealuse vabastamiseks on olemas, ka prokurör ja vangla toetavad tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Valeri Rebonen oma oma käitumisega vanglas näidanud, et ta ona sunud seaduskuulekale teele ning edaspidine kuritegude toimepanemine on välistatud. Ka tema elutingimused soosivad uue elu alustamist. Kaitsja palus Valeri Rebonen vabastada tingimisi enne tähtaega.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Valeri Rebonen temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Valeri Reboneni vabanemisjärgset elukohta, mis on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Nimetatud aadressil asuv korter kuulub kinnipeetava tulevase tööandja isale, kes on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Nõusoleku on andnud ka kinnipeetava abikaasa, kellega koos korterisse elama asutakse. Seega esinevad formaalsed alused Valeri Reboneni tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Valeri Reboneni on kriminaalkorras varem karistatud varavastaste (vargus, röövimine, kelmus) ning rahvatervisevastaste (narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine) süütegude toimepanemise eest. Käeolevat liitkaristust kannab Valeri Rebonen taas varavastaste (vargus) süütegude, kuid ka avaliku usalduse vastase (tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamine) ja liiklussüüteo (sõiduki süstemaatiline juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt) toimepanemise eest. Süüdimõistetu riskikäitumisega on karistuse kandmise ajal tegeletud. Ta on praeguseks läbinud kõik individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused. Kinnipeetav on osalenud tööhõives, läbinud edukalt programmi „Õige hetk“ ning temaga on läbi viidud vabanemiseelne nõustamine. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on läbitud tegevustest abi olnud. Valeri Rebonen mõistab kuritegude toimepanemise põhjuseid ja tagajärgi ning näeb vajadust oma varasema elukorraldus muutmiseks. Kinnipeetava käitumine on karistuse kandmise ajal olnud hea.

3 (4)

Ka Valeri Reboneni vabanemisjärgsed elutingimused on head. Ta soovib vahetada keskkonda ja asuda elama Tartumaale, varasemalt elas Harjumaal. Ta oskab ehitus- ja keevitustöid ning tal on vabanemise korral garanteeritud töökoht. Süüdimõistetu on vanglas abiellunud. Suhted abikaasaga ning perega on toetavad. Väidetavalt on süüdimõistetu muutnud tutvusringkonda ning katkestanud suhted talle negatiivset mõju avaldanud isikutega. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et käeolev vangistus ja praeguseks ärakantud karistus on täitnud oma eesmärgi ning Valeri Reboneni ennetähtaegne vabastamine vangistuse kandmiselt on võimalik. Vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu saavutanud individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärgid. Ta on saanud aru õigusvastast käitumist põhjustavatest teguritest ning võtnud eesmärgiks oma varasemat eluviisi muuta. Vabaduses on tal selleks toetav keskkond. Seega on tema väljavaated edaspidi seaduskuulekalt toime tulla head. Kohtu arvates võiks Valeri Rebonen käitumiskontrollile allutamine olla tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohandumiseks ühiskonnas. Käitumiskontrollile allutamise ning lisakohustuste määramise läbi on tagatud piisavad piirangud vabaduses ning kontroll tema edasise käitumise üle. KarS § 76 lg 5 alusel tuleb Valeri Rebonenile määrata katseaeg kuni 25.07.2020. Süüdimõistetu on kohustatud 24 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates alluma käitumiskontrollile ja täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p 21 alusel määrata täiendav kohustus mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Lisaks tuleb Valeri Rebonenil KarS § 75 lg 2 p 9 kohaselt alluda elektroonilisele valvele. KarS § 751 lg 3 p 2 ja lg 4 alusel peab kohus, arvestades ärakandmata karistuse pikkust, põhjendatuks määrata elektroonilise valve tähtajaks 5 kuud alates elektroonilise järelevalve seade keha külge kinnitamisest. Menetluskulud Valeri Reboneni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 07.06.2018. a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Lembit Nirgi. Kaitsja esitas 07.06.2018 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 142,20 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 142,20 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Valeri Rebonenilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.