Viru Maakohus
Määruse tegemise aega ja koht
07.06.2018, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-17-3572
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali
Kaitsja
Vandeadvokaat Andrus Past kokkuleppel
Kriminaalasi
Viru Vangla materjalid S.B elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 26.09.2017 ja lõpp 24.07.2019
Kohtuasja läbivaatamise aeg
28.05.2018, videokohtuistung
Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 751 ; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387
Jätta S.B elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, S.B-le, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 03.05.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.B elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
Pärnu Maakohtu 24.05.2017 otsusega tunnistati S.B süüdi KarS § 422 lg 1 järgi ning KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 26.09.2017. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta samuti S.B vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Vangla on väga palju mõjutanud tema elu, on aru saanud oma tegudest. Kogu see sündmuste ahel, mis seal oli, langeb kõigile osalistele ja käib kindlasti kogu elu temaga kaasas. Ta ei taha enam kunagi sellisesse situatsiooni sattuda. Kinnipeetav tahab eriala vahetada, soovib omandada ehitusalast eriala. Karjääri mereväes ta teha ei saaks, kuid ehituse alal küll. Selgitas, et on kaks korda kriminaalkorras karistatud, esimene kord juhtis autot joobes ja sai kriminaalkorras karistada, määrati katseaeg 3 aastat. Kinnipeetav oli ise selle ürituse korraldaja, kus õnnetus juhtus. Sel hetkel ta ei mõelnud seda enda jaoks läbi, kuid nüüd on tagantjärgi mõelnud, miks ta üldse sinna autorooli istus. Tal oli katseaja lõpuni 1 kuu. Teise autojuhiga oli vaidlus, tema tahtis proovida ja mõtlematult läks kinnipeetav sinna proovima. See poiss, kes tee äärde tuli ja raja lõppu läks, oli ka alkoholijoobes. Vabanedes veedab kindlasti aega oma pojaga ja siis asub tööle. On endale selgeks teinud, et ei tarvita enam alkoholi, sest ta ei sobi alkoholiga kokku. Soovib jätkata normaalse inimese elu, vangla ei ole selline koht, kuhu ta tagasi tahaks sattuda. Tööle saab oma vanemate ettevõttesse ning elama asub samuti alguses oma vanemate juurde. Kui katseaeg läbi saab, siis soovib edasi tegeleda sellega, mis teda huvitab. Kaitsja vandeadvokaat Andrus Past märkis, et mida kiiremini isik naaseb normaalsesse elurütmi, seda kiiremini asi laabub. Tegemist on isikuga, kel on toeks väga suur sotsiaalvõrgustik. Kuriteo osas on väga palju aspekte, kindlasti ei tahtnud kinnipeetav selle noormehe surma, lihtsalt tegi valed järeldused oma esimesest teost. S.B on elektroonilise valve alla vabanemiseks kodus kõik vajalik olemas ja teda oodatakse sinna. Järgmine võimalus tekib alles 6 kuu pärast. Vanglas ei ole tal distsiplinaarkaristusi. Kaitsja palub kohtul taotlus rahuldada ja vabastada S.B tingimisi enne tähtaega. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et tegemist on kinnipeetava esimese vanglakaristusega, mistõttu võiks vangistuse mõju isiku edaspidisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2-l korral, seega ei avaldanud varasem tingimuslik karistus isikule vajalikku eripreventiivset mõju ning kinnipeetav jätkas
samalaadsete kuritegude toimepanemist. Kuritegude raskusaste on muutunud, kuna teisel korral oli raske tagajärg, teise inimese surm. Soodusteguriks on mõlemal korral olnud alkoholi kuri- ja liigtarvitamine. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetava käitumine on vangistuses olnud hea. Ta läbis vestluse vägivaldse käitumise ja probleemide lahendamise oskuste teemal, sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning alates 14.02.2018 töötab vangla majandustöödel koristajana. Samuti puuduvad kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused ning tal on vabanemisel kindel alaline elukoht vanematele kuuluvas eramajas koos vanematega ning garanteeritud töökoht vanematele kuuluvas restoranis. Kuigi suhted lähedastega on head ja toetavad, kuulub isiku suhtlusringkonda erineva taustaga inimesi, ka kriminaalse taustaga. Kinnipeetav enda sõnul teiste poolt mõjutatav ei ole, kuid toimepandud kuritegude asjaolud viitavad vastupidiselt just mõjutatavusele. Kinnipeetaval on probleeme alkoholi kuritarvitamisega, kuivõrd mõlemad kuriteod on seotud alkoholi liigtarvitamisega ning isik on enda sõnul alkoholijoobes olles käitunud ka vägivaldselt. Kuigi kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, on alkoholi tarvitamine olnud siiani osa kinnipeetava elustiilist ning kohtul puudub veendumus selles, et vangistuses viibitud 8 kuud on olnud piisav aeg, et isiku harjumusi jäädavalt muuta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et isiku ennetähtaegne vabastamine on käesoleval ajal ennatlik. Kinnipeetav on ka varem katseajal olles pannud toime uue kuriteo. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus S.B vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Kristel Vedro
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.