Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. mai 2018, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-18-4536 (18259000315)
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elle Karm
Kriminaalasi
R.Z süüdistuses KarS § 121 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse kaudu
Süüdistatav
R.Z , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxxx, xxxx; põhiharidus; emakeel eesti keel; teeb juhutöid; varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral, viimati Viru Maakohtu 12.08.2015 otsusega mõisteti KarS § 199 lg 2 p 9 järgi karistuseks 4 kuud vangistust KarS § 73 lg 1 alusel tingimisi 18-kuulise katseajaga; väärteokorras karistatud 4-l korral; kahtlustatavana kinni peetud 27.05.2018 kell 12.16; kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi määratud korras
Juhindudes KrMS § 239 – 249, 2561 - 2565, 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Tunnistada R.Z süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. Tunnistada R.Z süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 27.-29.05.2018, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
Mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele, kui R.Z ei pane 1 (ühe) aasta 9 (üheksa) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS §-s 75 sätestatud talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja lisakohustusi. Määrata R.Z Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda järgima KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx, xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2, 5, 7, 8 alusel kohustada R.Z käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi; pöörduma 2 nädala jooksul kohtuotsuse jõustumisest alkoholismi ravile; mitte viibima naabri L. K elukohas xxxx, xxxx vald; osalema vägivalda soosivate hoiakute muutmise ja alkoholi sõltuvusest vabanemise suunitlusega sotsiaalprogrammides. KarS § 78 p 1 alusel lugeda R.Z-i katseaja alguseks 29.05.2018. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta R.Z-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on R.Z kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates otsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
Tühistada R.Z kinnipidamine ja vabastada ta kohtusaalis.
KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista R.Z-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 131,28 (ükssada kolmkümmend üks eurot 28 senti) eurot v.adv. Ahto Sirendi poolt osutatud õigusabi eest riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista R.Z-ilt menetluskuluna 1⁄2 sundrahast summas 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot riigituludesse. Menetluskulud kokku 506,28 (viissada kuus eurot 28 senti) eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003, viitenumbriga 99918700030004 ning selgitusega: „R.Z, 1-18-4536, menetluskulude osamakse“. Kui
rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega, samuti KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
R.Z süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes, läks 27.05.2018 kella 11.30 paiku xxxx xxxx tee majas nr x naaber L. K korterisse nr x, sõimas seal viibinud korteriomaniku tütart D. J rõvedate sõnadega „lits, „urod“, värdjas“ ja lõi siis naist ühe korra rusikaga näo piirkonda, põhjustades D. J füüsilist valu ja tervisekahjustuse - verejooksu ninast. Seejärel, kui D. J palus R.Z korterist lahkuda, süüdistatav seda koheselt ei teinud, vaid jätkas rõvedate sõnadega sõimamist ja ähvardas kirvega lüüa D. J täiskasvanud poegi. Teisele isikule füüsilist valu ja tervisekahjustuse tekitamisega pani R.Z toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Veel süüdistatakse R.Z selles, et tema olles alkoholijoobes juhtis 12.05.2018 kella 22.09 paiku Lääne-Virumaal Tapa vallas Saksi-Porkuni mnt 3. km-l mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. R.Z-i joove tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST s.n ARDM-0072, mille mõõtetulemus oli 0,90 mg/l. Vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 1 ei tohi juht olla joobeseisundis ning vastavalt § 69 lg 2 p 1 loetakse alkoholijoobes olevaks juhti, kelle väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg ühe liitri kohta või rohkem. Seega R.Z , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on R.Z-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 121 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 9 kuud vangistust ning KarS § 424 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 9 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuse aeg 27.–29.05.2018, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja lugeda kanda jäävaks karistuseks 1 aasta 1 kuu 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 1 aasta 9 kuud. Katseajaks allutada R.Z kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx, xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva
loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p-de 2, 5, 7, 8 alusel kohustada R.Z käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi; pöörduma 2 nädala jooksul kohtuotsuse jõustumisest alkoholismi ravile; mitte viibima naabri L. K elukohas xxxx, xxxx ning osalema vägivalda soosivate hoiakute muutmise ja alkoholi sõltuvusest vabanemise suunitlusega sotsiaalprogrammides. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta R.Z-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Süüdistatav R.Z on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav R.Z kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kiirmenetlust ja kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. R.Zuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 750 eurot, mille vähendamist taotleb süüdistatav KrMS § 2565 lg 2 alusel 1⁄2 võrra, seega kuulub sundraha väljamõistmisele summas 375 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 131,28 eurot. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad menetluskulud kokku 506,28 eurot tasumisele 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus kinnitab kokkuleppe kõigis kokkuleppe punktides, sh ka menetluskulude suuruses ja tasumise korras. Kristel Vedro (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.