1-15-4367
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
22.05.2018.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja nr
1-15-4367
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Katrina Saar
Kohtuasi
Tallinna Vangla esitatud materjalid Edgar Viiardi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
Edgar Viiard (ik: 38306134236; viibib Tallinna Vanglas)
Kohtuistungi toimumise aeg,
15.05.2018.a Tallinn kaugkohtuistung
Liivalaia
kohtumaja,
avalik
koht
Jätta Edgar Viiard tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve all vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 25.04.2018.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Edgar Viiardi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Edgar Viiard tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 16.07.2015.a otsusega KarS § 200 lg 2 p 7, § 266 lg 1 ja § 199 lg 2 p 9 järgi ning karistati KarS § 63 lg 2, § 64 lg 1, § 68 lg 1, § 65 lg 2 alusel 5 aasta 6 kuu ja 25-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 16.07.2015. a ja lõpp on 10.02.2021.a. Edgar Viiardi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 11 korral, vanglas viibib seitsmendat korda.
Vangistuse ajal on läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“, töötab, 1 distsiplinaarkaristus. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Edgar Viiardi kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetava ema ja õe sõnul saavad nad Edgar Viiardiga hästi läbi, omavahelised suhted on head. Ennetähtaegsel vanglast vabanemisel elektroonilise valvega asuks Edgar Viiard elama aadressile XXX. Antud elamispind kuulub XXX Linnavalitsusele, kes on andnud tähtajatu kasutuslepingu antudelamispinna osas MTÜ-le XXX. MTÜ XXX osutab ajutist majutusteenust vanglast vabanetutele. Seega elaksid antud elamispinna kriminaalkorras karistatud isikud. Edgar Viiard`ile on hetkel MTÜ-s XXX broneeritud üks koht 2-kohalises toas. Antud elamispinnale paigaldada elektroonilise valve, elamispind on elamiskõlbulik. Tallinna Vangla Maardu üksuse taotluse alusel on Edgar Viiardil vabanemisjärgne töökoht OÜ-s XXX. OÜ XXX esindaja sõnul saab ta Edgar Viiard`ile pakkuda ehitusvaldkonnas abitöid. Õe sõnul saab nii tema kui ema Edgar Viiardit peale vanglast vabanemist materiaalselt aidata. Edgar Viiard taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Andrus Ööbik edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Edgar Viiardi vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta elektroonilise järelevalve alla, vangla ei toeta tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. KrMS § 432 lg 33 alusel teatab, et istungist osa võtta ei soovi. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et Edgar Viiard tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Edgar Viiardi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning ka vangistuses ei viibi ta esimest korda. Viimase kohtuotsusega karistati kinnipeetavat varguse, röövimise ja omavolilise sissetungi eest. Vangla iseloomustuse kohaselt on vägivaldsus suurenenud, kuna praegune kuritegu on toime pandud vägivalda kasutades. Korduv karistatus näitab kinnipeetava kuritegelikke hoiakuid ning suutmatust elada seaduskuulekalt ja ühiskonnas kehtivaid reegleid arvestavalt. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud vabastada isikut, kes järjepidevalt paneb toime kuritegusid, ennetähtaegselt ligikaudu 2 aastat ja 8 kuud enne karistusaja lõppu. Kohus peab küll positiivseks, et vangistuse ajal on kinnipeetav osalenud reosotsialiseerivas tegevuses, kuid antud juhul ei ole nimetatud asjaolu ennetähtaegse vabastamise aluseks. Sotsiaalprogrammide läbimine iseenesest ei ole automaatselt selliseks asjaoluks, millele tuginedes saaks kindlalt uskuda, arvestades Edgar Viiardi senist kuritegelikku elustiili, et kinnipeetava edasine käitumine on õiguskuulekas. Kohus ei saa ennetähtaegse vabastamise otsustamisel lähtuda ainult isiku käitumisest vanglas ning jätta kõrvale sooritatud kuritegude rohkus ning isiku varasem ükskõikne suhtumine õiguskorda. Samuti eeldab kohus, et kinnipeetav osaleb resotsialiseerivas tegevuses eelkõige seetõttu, et vabaneda kuritegelikust hoiakutest ning
käituda edaspidi ühiskonnas kehtivate normide kohaselt, mitte ainult seetõttu, et vanglast enne tähtaega vabaneda. Kohus on seisukohal, et Edgar Viiardi puhul on karistuse eesmärk – mõjutada isikut hoiduma süütegude toimepanemisest – täidetav vangistuses viibimisega ning seda pikemas ulatuses, kui praeguseks kantud karistus. Edgar Viiardi vabastamist tingimisi enne tähtaega ei toeta ka vangla ja prokurör. Vangla iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 58 % ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 51 %, nimetatud näitajad ei ole madalad. Tähelepanuta ei saa jätta ka vangla iseloomustuses märgitut, et isik kordab oma vigu, sest ei suuda otsuseid tehes varasematest kogemustest õppust võtta, ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Samuti on vangla välja toonud, et uue kuriteo toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine ja raske materiaalne olukord. Kuigi kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et alkoholiprobleemiga tuleb tegeleda ning on ka vanglas läbinud vastava sotsiaalprogrammi, puudub kohtul usk, arvestades kinnipeetava pikaajalisi probleeme, et praegusel ajal vabanedes suudaks kinnipeetav tõsikindlalt alkoholist hoiduda. Igasugune kokkupuude sõltuvusainetega ohustab aga kinnipeetava õiguskuulekat käitumist. Vanglas olles on kinnipeetav eemal alkoholist ning sedasi kinnistub tal ka harjumus jätkata oma elu sõltuvusteta, maandades nii riske uute süütegude toimepanemisel. Kuigi praegusel ajal vabanedes on kinnipeetaval töökoht olemas, ei garanteeri see kohtu hinnangul kinnipeetava õiguskuulekat käitumist. Kohus arvestab nii kinnipeetava harjumust saada tulu ebaseaduslikul teel kui ka täitmata rahalisi nõudeid, mis võivad kinnipeetava käitumist samuti negatiivselt mõjutada. Eeltoodust tulenevalt on kohus veendunud, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud ega põhjendatud ning see ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud nagu elu- ja töökoht ning lähedaste toetus vabaduses ning resotsialiseeriv tegevus vanglas üles sooritatud kuritegude rohkust ning kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik. Kohtul ei ole kujunenud veendumust, et käesolevaks ajaks oleks Edgar Viiard asunud paranemise teele ning vabanedes ei jätkaks oma kuritegelikku käitumist. Arvestades Edgar Viiardi poolt toimepandud kuritegude rohkust ei pea kohus ka ära kantud karistust piisavaks, Edgar Viiard peab tunnetama karistuse mõju ning kandma vastutust toimepandu eest
Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.