Õigusemõistmisevastased süüteod › Isiku õiguste vastased süüteod kohtueelses, kohtuvälises ja kohtumenetluses

Samuti ei ilmunud K.U talle määratud ajal registreerimisele 11.12.2017. K.U kirjalike ütluste kohaselt sõitis ta bussiga Tallinnast ning ei jõudnud õigeks ajaks kriminaalhooldusosakonda. Seoses toimunud rikkumisega oli K.U-le 12.12.2017 tehtud teine kirjalik hoiatus. Samuti ei ilmunud K.U talle määratud ajal registreerimisele 18.01.2018. Seletuses märkis K.U, et ajas kuupäevad segamini, arvas, et registreerimise aeg oli 19.01.2018. K.U on enda käitumisega näidanud, et ta ei ole motiveeritud muutuma. Registreerimiste käigus on K.U ́le korduvalt selgitatud registreerimiskohustusest kinnipidamise tähtsust ja võimalikke tagajärgi kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumise korral. Vastavalt KarS § 74 lg 4, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Vastavalt KrMS § 427 lg 1, KarS § 74 lg 4, § 75 lg 3, § 76 lg 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdimõistetu on rikkunud korduvalt registreerimiskohustust, mille peale tuleb reageerida. Arvestades seda, et kriminaalhooldus on alles esimeses pooles ja K.U enda motivatsiooni käitumist parandada ning arvestades kriminaalhooldusametniku seisukohta, on otstarbekohane rakendada kergemat mõjutusvahendit, milleks on katseaja pikendamine. Seoses sellega peab kohus võimalikuks edaspidiste rikkumiste vältimiseks ning hooldusk avas püstitatud eesmärkide elluviimiseks pikendada K.U katseaega 2 kuu võrra. Juhindudes KrMS § 427, kohtunik M ä ä r a s: Viru Vangla kriminaalhoooldusosakonna Jõhvi esinduse vanemkriminaalhooldusametniku Kadri Erapart 18.05.2018 erakorraline ettekanne rahuldada. Pikendada K.U ́le Viru Maakohtu 20.10.2017 otsusega määratud katseaega 2 (kahe) kuu võrra s.o. kuni 20.10.2019. Määruse ärakiri saa ta süüdimõistetu kriminaalhooldusosakonnale.