1-18-3193
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. mai 2018 Tallinn, Liivalaia kohtumaja
Kriminaalasja number
1-18-3193 (13230102878 ja 18230100483)
Kohtunik
Julia Vernikova
Kohtuistungi sekretär
Raivo Seppo
Tõlk
Marianna Sidorok
Kriminaalasi
Nikolai Mihhaltšenkovi süüdistuses KarS § 214 lg 2 p 1 ja 4 ning KarS § 184 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Kohtuistungi toimumise aeg
15.05.2018
Prokurör
Toomas Tomberg
Süüdistatav
Nikolai Mihhaltšenkov – isikukood 39212200227; Eesti kodanik; emakeel: vene keel; põhiharidusega; elukoht: xxxx (asub Vanglas); ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 23.12.2011 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi vangistusega 1 aasta (kandmata 4 kuud ja 20 päeva) KarS § 74 alusel tingimisi 18-kuulise katseajaga; tõkend: vahistamine kohaldatud alates 02.04.2018 (kahtlustatavana kinni peetud 21.-22.03.2013)
Kaitsja
Dmitri Školjar
Juhindudes KrMS § 248 lg-st 1 ja §-st 249, kohus otsustas:
I Süüdistus Nikolai Mihhaltšenkov, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse ning keda on Harju Maakohtu 23.12.2011 otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi, pani grupis koos Xxxx ühiselt ja kooskõlastatult tegutsedes toime väljapressimise, mis seisnes selles, et Xxxxja N. Mihhaltšenkov tirisid 01.03.2013 kella 22.00 ajal Tallinnas aadressil Härma 5 asuva elumaja ees seisnud autost välja Xxxxning Xxxxpaiskas Xxxx pikali. Seejärel surusid Xxxxja N. Mihhaltšenkov kannatanu korduvalt autoukse vahele, põhjustades kannatanule füüsilist valu. Seejärel lõi Xxxx A. Burak’i vähemalt kaks korda rusikaga õlapiirkonda ning vähemalt kaks korda jalaga roiete piirkonda. Samal ajal lõi N. Mihhaltšenkov kannatanut vähemalt viis korda jalaga kõhu- ja roiete piirkonda. Seejärel nõudsid Xxxxja N. Mihhaltšenkov, et Xxxx võtaks tagasi politseile tehtud avalduse ning nõudsid hüvitisena tekitatud moraalse kahju eest raha summas 3000 eurot. Raha andmisest keeldumise korral ähvardasid nad füüsilise vägivalla kasutamisega. Seejärel Xxxx ja N. Mihhaltšenkov sõitsid ära, kuid tulid 2 minuti pärast tagasi ning N. Mihhaltšenkov lõi Xxxx üks kord jalaga oimupiirkonda. Oma tegevusega pani Nikolai Mihhaltšenkov, olles varem toime pannud varguse, vägivalda kasutades ja grupis toime varalise kasu üleandmise nõudmise, s.o KarS § 214 lg 2 p 1 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema omandas kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajast kuni 02.04.2018 tuvastamata kohast ja tuvastamata isikult suures koguses (s.o narkootilise aine kogus, milline on mõeldud narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt 10-le inimesele) narkootilist ainet marihuaanat tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 12-18% kokku massiga mitte vähem kui 15,78 grammi ja hoidis ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet Tallinnas Xxxx asuvas
korteris kuni 02.04.2018 kella 11.25-ni, kui nimetatud aadressil teostatud sündmuskoha vaatluse käigus nimetatud narkootiline aine leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa I narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Marihuaana puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks keskmiselt 7,5 grammist narkootilisest ainest. Seega piisaks käideldud vahemalt 15,78 grammist marihuaanast narkojoobe tekitamiseks kokku vähemalt 21 inimesele. Oma tegevusega pani Nikolai Mihhaltšenkov toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Kokkuleppe sisu Süüdistatava N. Mihhaltšenkovi, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör N. Mihhaltšenkovi süüditunnistamist KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi ja tema karistamist 4-aastase vangistusega; KarS § 184 lg 1 järgi ja tema karistamist 1-aastase vangistusega ning liitkaristusena talle 4 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse mõistmist. Mõistetud vangistust suurendada KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata 4 kuu 20 päeva võrra ning liitkaristuseks mõista 4 aastat 10 kuud 20 päeva vangistust. Nimetatud karistusest tuleb reaalselt kanda 6 kuud vangistust ning ülejäänud osas jätta karistus KarS § 74 alusel täitmisele pööramata 5-aastase katseajaga. Süüdistatav peab kriminaalhooldaja järelevalve all täitma talle KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid ja täitma KarS § 75 lg 2 p 21 sätestatud kohustust. Süüdistataval tuleb tasuda menetluskulud summas 1 405,25 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. III Kohtu seisukoht Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe KrMS § 239-245 sätteid järgides. Nikolai Mihhaltšenkov on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse tema süüditunnistamiseks KarS § 214 lg 2 p 1, 4 ja § 184 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Samuti tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud kokkuleppes näidatud suuruses ja viisil.
Kui menetluskulud ei ole vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Julia Vernikova kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.