Liiklussüüteod

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Vanglale, prokurörile, Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 03.04.2018. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava R.R tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. R.R on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 21.07.2014. a kohtuotsusega KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel kuulus mõistetud karistusest koheselt ärakandmisele 1 kuu vangistust ning ülejäänud vangistust – 11 kuud, jäetakse täitmisele pööramata, kui R.R ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti R.R-ilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 11-kuuks. Pärnu Maakohtu 04.02.2015. a kohtumäärusega pöörati täies ulatuses täitmisele Pärnu Maakohtu 21.07.2014. a kohtuotsusega R.R-ile mõistetud 1 aasta vangistust. Karistusaja algust arvata temal alates kinnipidamisest. Karistuse kandmise algus oli 05.10.2017. a ja lõpp on 05.10.2018. a. R.R kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses on töötanud alates 14.02.2018. a, distsiplinaarkaristusi ei ole. Vabanemisjärgselt soovib elama oma sugulaste juurde, kus on eluase aga ülerahvastatud. Tema poeg aitab tal leida omale üürikorterit- uut pinda, kuhu tal oleks võimalik vabanemisjärgselt elama minna. R.R kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on R.R võimalik elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on ühetoalise üürikorteriga, üürileping tehtud xxxx nimele ja lepingus on kirjas, et R.R võib nimetatud korteris

elada. Praegu on ette makstud kahe kuu üür. xxxx kinnitas kriminaalhooldusametnikule, et korter on üüritud selleks, et tema isal oleks eluase võimalikul ennetähtaegsel vabanemisel. R.R taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Andrus Ööbik edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt ta toetab vangla seisukohta R.R vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R.R isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 5korral kriminaalkorras karistatud, neist 2 on kehtivat, kannab oma 1. reaalset vangistust. Käesolevalt kannab karistust alkoholijoobes juhtimise eest, varasemalt on karistatud alkoholijoobes juhtimise, varguste ja tulirelva või laskemoona ebaseaduslik valmistamise, omandamise, hoidmine, kandmise, kasutamise, edasitoimetamise, vedamise, müümise või edasiandmise eest. Kuritegude soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine ja oma tegude tagajärgedega mitte arvestamine. Vangistuses kinnipeetav on alates 14.02.2018. a töötanud ning vangistuse jooksul teda distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vanglamaterjalide kohaselt väidab R.R , et esimest korda jõi alkoholist purju 17- või 18-aastaselt. Tal on olnud periood peale naisest lahkuminekut, kus tarvitas alkoholi väga palju. Enne vangistust tarvitas rohkem alkoholi nädalavahetustel, nädala sees jõi õhtuti kaks pudelit lahjat alkoholi. Peamiseks alkohoolseks joogiks on õlu. Isik on toime pannud korduvalt alkoholijoobes juhtimisi. Väidab, et ravil ei ole viibinud. Leiab, et suudab oma alkoholitarvitamist kontrollida. Isik on tarvitanud ka kanepit, tegi seda Soomes paar aastat tagasi mõned kuud. Isiku impulsiivne, läbimõtlematu käitumine on seotud alkoholi kuritarvitamisega, tema tuleviku eesmärgid on üldised. Agressiivset käitumist ei ole tema puhul täheldatud, tunnistab oma probleeme, kuid ei hinda neid alati objektiivselt. Isik saab aru, et peab oma käitumist muutma, kuid vajab muudatuste elluviimisel abi. Isik soovib vabaneda ennetähtaegselt vangistusest, nõustub kriminaalhooldusega ning saab aru, et see on talle vajalik ja kasulik. Tunnistab oma süüd ja nüüd on teinud omad järeldused. Ka kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohtu hinnangul võimaldab R.R tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas R.R-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava vanglast vabastamist tingimisi toetab ka prokurör ja Vangla. R.R on ärakandmata karistusaeg alla 5 kuu, mistõttu on see aeg piisavalt pikk andes R.R-ile võimaluse tõestamaks, kas ta suudab kohtu usaldust täita. Kohtu hinnangul on R.R vajalik läbida sotsiaalprogramm, kindlustamaks õiguskuulekaid käitumismalle. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka R.R, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.