Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Elama kohtu määratud alalises elukohas xxx. Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. - Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. - Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. - Saama kriminaalhooldusametniku eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. - Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. - Osalema kriminaalhooldaja poolt pakutud sotsiaalprogrammis Katseaja algus 9.05.2018. -

ASJAOLUD

K.I-le on süüdistus esitatud selles, et tema, täpselt tuvastamata kuupäeval, kuid ajavahemikul 16.01-20.01.2017 kella 18.30 paiku, viibides xxx asuva ühiselamu toas nr xxx, isiklike suhete pinnalt tekkinud tüli käigus, lõi oma endist tüdruksõpra, alaealist L Nt, kellega koos ta aeg-ajalt ühiselamu toas ka elas. K.I lõi kannatanut korduvalt mõlema käe rusikatega vastu L. N parema ja vasaku õla piirkonda, keha erinevatesse piirkondadesse ja vastu nägu. K.I löökidest tundis kannatanu füüsilist valu ning tema kehale ja näopiirkonda tekkisid hematoomid. Peale selle, 01.04.2017 kella 13.30 paiku xdx asuvas korteris, isiklike suhete pinnalt tekkinud tüli käigus, lõi K.I korduvalt parema käe rusikaga kõhu piirkonda oma endist alaealist tüdruksõpra L Nt, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu.

Peale selle, 11.04.2017 kella 17.30 paiku xxx asuvas korteris, isiklike suhete pinnalt tekkinud tüli käigus, lõi K.I oma endist alaealist tüdruksõpra L Nt korduvalt rusikaga näkku ja vasaku õla piirkonda. K.I tekitas oma tegevusega kannatanule tugevat füüsilist valu ja kehavigastusi – hematoomid näol ja kehal. Löökide tagajärjel hakkas valutama ka kannatanu pea ning tekkisid pearinglused. Seega, K.I pani toime valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse K.I selles, et tema, ajavahemikul alates 16.01.2017 kuni 12.04.2017, nii isiklikult suheldes kui ka läbi sotsiaalmeedia ähvardas oma endist alaealisele tüdruksõbra L Nt tema tervise kahjustamisega. Kannatanul oli alust karta ähvarduste täideviimist, kuna K.I on korduvalt kasutanud tema suhtes füüsilist vägivalda. Seega, K.I pani toime ähvardamise tervisekahjustuse tekitamisega, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus K.I süüditunnistamist KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning palub mõista karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristus 1 (üks) aasta vangistust. Vastavalt KarS § 74 lg 1, 3 määrata, et vangistus jääb täitmisele pööramata, kui K.I 1 (ühe) aasta ja 3 (kolme) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ja lg 2 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) osalema sotsiaalprogrammis. Mõista välja vaid 268,80 eurot kaitsjatasu ja 750 eurot sundraha. Lubada süüdistataval maksta menetluskulud osade kaupa aasta jooksul. Kohtuistung Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et süüdistatav K.I on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb K.I süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2,3 ja § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele.

Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9 tulenevalt menetluskulud on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2018.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 500 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 750 eurot (500*1,5=750). Menetluskulud tuleb välja mõista K.I-lt. Menetluskulud tasuda 1 aastase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.