lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-17-4679/32

Liiklussüüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 10.04.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-17-4679/32
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Liiklussüüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
10.04.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
954
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-17-4679/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja08.06.20171-17-4679/18Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja14.11.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. aprill 2018, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-17-4679

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Juhan Sarv, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 16. märtsi 2018 määrus O.O-le Tartu Maakohtu 8. juuni 2017 kohtuotsusega mõistetud ja kandmata jäänud karistuse KarS § 76 lg 7 alusel täitmisele pööramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu O.O määruskaebus

(isikukood XXX),

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 16. märtsi 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel süüdimõistetu advokaadi vahendusel ning Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Tartu Maakohtu 08.06.2017 otsusega karistati O.O KarS § 424 järgi 4 kuu vangistusega ja KarS § 263 lg 1 p 1 järgi 8 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima osalise suurendamise teel ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti L. Hindile 10 kuud vangistust. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust Tartu Maakohtu 14.01.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-10204 mõistetud karistuse ärakandmata osa 171 üldkasuliku töö tunni, s.o 5 kuu 21 päeva vangistuse, võrra ning mõisteti L. Hindile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 3 kuud 21 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistusaja algust arvestati alates 20.04.2017.
1.1.

Sarnased lahendid

Liiklussüüteod
  • 08.09.20261-26-5149/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 26.08.20261-26-5667/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 25.08.20261-26-5427/6Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 19.08.20261-26-5951/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.08.20261-26-5638/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20261-26-3769/12Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Harju Maakohtu 14.11.2017 määrusega vabastati O.O karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 10.08.2018, millest esimeseks kolmeks kuuks kohaldati O.O suhtes elektroonilist valvet ning määrati ta selleks tähtajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 76 lg 5 alusel allutati O.O katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustati teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, elukohaga XXX, Tartu. Lisaks kohaldati O.O suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg-te 2 ja 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 2 kuu jooksul vastava eriala spetsialisti (psühhiaater ja psühholoog) poole ja läbima alkoholismivastase ravikuuri, samuti

tegelema oma vaimse seisundi probleemiga ning alluma ravile, esitades kriminaalhooldajale sellekohased tõendid; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 6) osalema kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis; 7) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 3 kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.

1.2.05.03.2018 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande O.O suhtes ettepanekuga pöörata mõistetud ärakandmata karistus täitmisele, kuna süüdimõistetu on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning elektroonilise valve nõudeid. Maakohtu määrus ja määruskaebus
2.Tartu Maakohtu 16.03.2018 määrusega rahuldati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna taotlus, tühistati vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine ja pöörati täitmisele O.O-le Tartu Maakohtu 08.06.2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistus, s.o 8 kuud 10 päeva vangistust.
2.1.O.O-l on 18.02.2018 tuvastatud alkoholijoobe tunnused. Samuti oli ta joobes 06.03.2018, kui ta peeti kahtlustatavana kinni kriminaalasjas nr 18278000376. Tartu Maakohtu eeluurimiskohtuniku 07.03.2018 määruse alusel on O.O suhtes kohaldatud tõkend vahistamine kuni 06.05.2018. O.O kahtlustatakse KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritavate tegude toimepanemises.
2.2.Maakohus oli seisukohal, et kriminaalhooldaja ettekandes kajastatud elektroonilise valve korra rikkumised on küll lühiajalised, kuid samas süstemaatilised. Nii elektroonilise valve korra rikkumise kui ka alkoholi tarvitamise keelu rikkumise näol on tegemist kohustuste teadliku ja tahtliku rikkumisega. Süüdimõistetu oli teadlik keelust tarvitada alkoholi, kuid on katseaja jooksul korduvalt talle kohtumäärusega määratud keeldu rikkunud. Samuti on O.O ükskõikselt suhtunud elektroonilise valve nõuetesse.
2.3.Samuti oli maakohus seisukohal, et isiku puhul, kelle suhtes on kohaldatud tõkend vahistamine, ei ole võimalik kriminaalhooldust jätkata. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne O.O-le mõistetud ja ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks on igakülgselt põhjendatud, mistõttu tuleb vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine tühistada ja pöörata kandmata karistus vangistusena täitmisele.
3.Tartu Maakohtu 10.01.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes palub jätta rahuldamata kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne ning vähendada täitmisele pööratavat karistust 3 kuu võrra. Määruskaebuses tuuakse välja, et elektroonilise valve seadme rikkumisi toime ta pannud ei ole, vaid tegemist on seadme leviprobleemiga. Alkoholi tarvitamist 2-l korral süüdimõistetu tunnistas. Alkoholi tarvitamine tulenes halbadest suhetest emaga. Välistest teguritest tulenevalt ei olnud võimalik süüdimõistetul nõudeid täita. Samuti elektroonilise valve tõttu ei olnud võimalik O.O-l ka ema juurest ära minna. Kui kohus leiab, et süüdimõistetul tuleb kanda karistust vangistuses, siis tuleks karistusest arvata maha need 3 kuud, mil oli kohaldatud jalavõru. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus on seisukohal, et esitatud määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja karistuse täitmisele pööramata jätmiseks. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega karistuse täitmisele pööramise osas.
5.Määruskaebuses ei tuua välja uusi asjaolusid, mis ei oleks maakohtule olnud teada määruse tegemise hetkel. Süüdimõistetu on teadlik kriminaalhoolduse nõuetest ning oma õigustest ning kohustustest. Isikule on antud korduvalt võimalusi kanda karistust vabaduses, kuid ta ei ole

võimeline viima oma käitumist kooskõlla kehtestatud nõuetega. Varasem karistuse asendamine üldkasuliku tööga tõi endaga kaasa käesolevas kriminaalasjas liitkaristuse mõistmise. Samuti ei ole õigustanud ennast O.O ennetähtaegne vangistusest vabastamine. Süüdimõistetu ei ole toonud välja ühtegi mõjuvat põhjust, miks ta rikkus talle määratud kohustust ning elektroonilise valve nõudeid. Ta oli teadlik nõuetest ning kui süüdimõistetul ei olnud võimalik elada koos emaga, siis oleks tulnud tal taotleda elukoha vahetamist. Rikkumiste põhjendused ei ole mõjuvad ning käesoleval hetkel on põhjendatud mõistetud karistus täitmisele pöörata.

6.Lisaks taotleb süüdimõistetu, et täitmisele pööratud karistusest arvestatakse maha 3 kuud, mil tal oli jalavõru. Tegemist ei ole karistuse asendamisega, vaid ennetähtaegsel vabastamisel määratud lisakohustusega. Kohustuse rikkumise korral ei ole võimalik arvestada kohaldatud elektroonilise valve aega maha täitmisele pööratud karistusest.
7.Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 16. märtsi 2018 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ Tiit Lõhmus

/allkiri/ Juhan Sarv

/allkiri/ Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 18.08.20261-26-4767/6Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4898/6Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja