Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Viru Maakohus

Kohtunik

Anu Ammer

Määruse tegemise aeg ja koht

27. märts 2018, Rakvere kohtumajas,

Kriminaalasja nr

1-17-2640

Kriminaalasi

A.L süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses/ A.L-i avaldus menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks

Süüdimõistetu

A.L , isikukood XXX; elukoht: xxxx; email: xxxx

RESOLUTSIOON

Jätta A.L-i avaldus kriminaalasjas 1-17-2640 väljamõistetud menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruse teinud kohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata avalduse esitajale. Asjaolud ja avaldus 15.03.2017 otsusega kokkuleppemenetluse korras tunnistas Viru Maakohus A.L-i süüdi KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning karistuseks mõistis kohus talle 6 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jättis kohus vangistuse tingimisi kohaldamata ja määras katseajaks 1 aasta. Katseaja alguseks luges kohus 15.03.2017. Sama otsusega mõistis kohus A.L-ilt välja menetluskuluna riigituludesse 856,32 eurot. Menetluskulud tuli A.L tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates 30 päeva jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. Kohtuotsus jõustus 31.03.2017.a. Viru Maakohtu 05.04.2017 määrusega rahuldas kohus A.L-i avalduse täies ulatuses ja võimaldas tal Viru Maakohtu 15.03.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-2640

väljamõistetud menetluskulud summas 856 eurot ja 32 senti tasuda ositi 12 kuu jooksul selliselt, et alates aprillikuust 2017 tasuda iga kuu hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 71 eurot ja 36 senti lõpetades tasumise hiljemalt 31.03.2018. 24.03.2018 on A.L esitanud kohtule taotluse menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks põhjusel, et tal ei ole võimalik kogu summat tähtajaks 31.03.2018 tasuda, kuna ta elab üksi, käib poole kohaga tööl ning korteriüür ja muud olmekulud kokku moodustavad umbes 500 eurot kuus. Avaldab arvamust, et saab menetluskulud lõplikult tasutud 01.05.2018. Kohtumääruse põhjendused KrMS § 424 sätestab, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. KrMS § 423 alusel järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel käesoleva seadustiku rahalise karistuse täitmisele pööramise sätteid. KarS § 66 lg 3 kohaselt ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. KrMS § 432 lg 1 järgi lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud lahendis 3-1-1-2-12, et mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb otsuse täitmise tähtaja pikendamist. Tähtaja pikendamiseks tuleb süüdimõistetul esitada tõendid ka oma majandusliku seisukorra kohta tervikuna, millest nähtuvalt oleks kohustuste täitmine talle praegusel ajal võimatu või vähemalt ebamõistlikult koormav. Kohus tegi järelepärimise Riigi Tugiteenuste Keskusele ning sealt saabunud vastuse kohaselt on seisuga 26.03.2018 A.L menetluskulude tasumata jääk 459,11 eurot. Isik ise on vabatahtlikult teinud ainult kaks maksegraafikujärgset makset (28.04.2017 summas 71,36 eurot ja 24.08.2017 summas 71,36 eurot), ülejäänud laekumised on tulnud tuludeklaratsiooni tagastusest. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu senine maksedistsipliin on olnud äärmiselt nõrk ja sellises olukorras ei ole maksetähtaja pikendamine põhjendatud. A.L on üksnes kahel korral näidanud üles head tahet täita kohtumäärusega talle antud võimalust tasuda menetluskulusid ositi ja maksegraafiku alusel, seega puudub kohtul usaldus, et isik edaspidi järgib talle kohtu poolt antud maksetähtaegasid. Ka on süüdimõistetu maksetähtaja pikendamise ainsa põhjusena nimetanud asjaolu, et ta elab üksi, käib poole kohaga tööl ja elamiskulud on suured, kuid ei ole märkinud, kuidas need asjaolud ühe kuu jooksul muutuda võivad (arvab, et 01.05.2018 on kulud tasutud). Samuti ei tõendanud A.L oma majanduslikku seisukorda, millest tulenevalt menetluskulude tasumine käiks tal üle jõu. Kohus on seisukohal, et eeltoodu ei ole mõjuvaks põhjuseks, et pikendada menetluskulude tasumise tähtaega. Vähetähtis pole ka asjaolu, et A.L-ile on kohtumäärusega eelnevalt juba võimaldatud menetluskulusid tasuda ositi ühe aasta ehk tulenevalt KarS § 66 lg 3 maksimaalse võimaliku tähtaja jooksul.