Ametialased süüteod › Aususe kohustuse rikkumine

Muus osas jätta Harju maakohtu otsus muutmata.

Kaitsja ja prokuratuuri apellatsioonid rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Eestist. PERH osutab kiirabiteenust Harjumaal, Eesti väikesaartel, Märjamaal, Hiiumaal ja Läänemaal, samuti reanimobiiliteenust Põhja-Eestis, vältimatut abi osutatakse kõigile abivajajatele. Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 36 lg 1 kohaselt sõlmib haigekassa tervishoiuteenuse osutaja või tervishoiuteenuse osutajatega ravi rahastamise lepingu. RaKS § 35 lg 1 kohaselt võtab haigekassa ravi rahastamise lepinguga kindlustatud isikult üle kohustuse maksta tasu tervishoiuteenuse osutamise eest vastavalt lepingus ja õigusaktides sätestatud tingimustele. RaKS § 35 lg 2 kohaselt on ravi rahastamise leping haldusleping. Ravi rahastamise lepingule kohaldatakse haldusmenetluse seaduse 7. peatüki sätteid RaKS-is sätestatud erisustega. Eesti Haigekassa seaduse § 5 lg 1 kohaselt on Eesti Haigekassa avalik-õiguslik juriidiline isik. Seega on haigekassal õigus riigi nimel sõlmida haldusleping ehk ravi rahastamise leping RaKS-s sätestatud tingimustel ja ulatuses. PERH-i ja Eesti Haigekassa vahel 01.04.2009 sõlmitud ravi rahastamise lepingu nr 6064309 (kehtis kuni 31.12.2013) ja 01.01.2014 (kehtib kuni 31.12.2018) sõlmitud ravi rahastamise lepingu nr 6064314 objektiks on kindlustatud isikule osutatud tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmine õigusaktides ja lepingus ning selle lisades ettenähtud tingimustel ja korras. Sotsiaalministri määrusega nr 9 vastu võetud „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ § 13 lg 2 p 5 ja § 33 lg 1 p 3 ning Vabariigi Valitsuse määrusega nr 159 vastu võetud „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“ kohaselt sisaldab voodipäeva hind toitlustust ning patsiendi toitlustamine kui tugiteenuse kulu arvestatakse teenuse standardkuludesse. PERH-i eelarves moodustavad Eesti Haigekassalt kui avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult saadud finantseeringud: Aasta

Eesti Haigekassaga Eelarves tervishoiu Eelarves kogu tulu osakondadega teenused Eesti sõlmitud lepingute Haigekassale maht

Eesti Haigekassale osutatavate tervishoiuteenuste maht eelarvest

136 960 000

165 333 000

82,8%

127 500 000

127 649 000

156 228 000

81,7%

116 100 000

117 111 949

137 376 537

85,2%

109 360 000

109 655 080

132 047 394

83%

98 640 000

97 966 979

116 266 361

84,3%

Kuna PERH-il on Eesti Haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise leping ning PERH osutab Eesti haigekassas ravikindlustatud isikutele tervishoiuteenuseid, on PERH avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik juriidiline isik. YY Tulenevalt riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 10 lg 1 p 4 on PERH kohustatud riigihangete korraldamisel järgima RHS-is sätestatud korda. RHS § 1 kohaselt on RHS eesmärgiks tagada hankija (antud juhul PERH) rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel. Samuti tuleb riigihanke korraldamisel järgida üldpõhimõtteid, mis on sätestatud RHS §

3(38)

9.3/137, 08.11.2013 määrati YY vastutusvaldkonnaks mh kaupade, teenuste sisseost ja selle korraldus (sh riigihanked) ning infosüsteemide sh riistvara arendus ja toimimine. PERH korraldas kuni 2013.a septembrini (k.a) toitlustusteenuse ostmiseks riigihankeid. YY, olles PERH-i juhatuse esimees, määrati juhatuse esimehe korraldustega nr 1-9.2/73, 18.08.2011 ja nr 19.2/142, 13.09.2013 toitlustusteenuse ostmise hangete komisjoni esimeheks, kus tema ülesandeks oli osaleda hankedokumentide koostamisel, pakkumiste hindamiskomisjoni töös ning parima pakkuja valimisel. Samuti korraldab PERH riigihankeid infotehnoloogia valdkonnas, sh tarkvaralitsentside, serveri haldusteenuse ning infotehnoloogia seadmete ostmiseks, et arendada haigla tööks vajalikke infosüsteeme ning tagada avaliku ülesande täitmine, so tervishoiuteenuse osutamine. Seega YY kui PERH-i juhatuse esimehe ning toitlustusteenuse ostmise hangete komisjoni esimehe kohustuseks oli tagada PERH-i rahaliste vahendite, mis rohkem kui 80% ulatuses saadakse Eesti Haigekassalt kui avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult, läbipaistev ja säästlik kasutamine. Seega YY täitis PERH-i juhtimisel, sh riigihangete korraldamisel ning infosüsteemide sh riistvara arenduse ja toimimise tagamisel avalikke ülesandeid. Ametiseisund korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) § 2 lg 2 kohaselt on õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenev õigus ja kohustus avaliku ülesande täitmisel: 1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt; 2) teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses. 03.07.2003 sõlmisid PERH ja YY teenistuslepingu, mille kohaselt asus YY tööle PERH-i juhatuse liikmena. Nimetatud teenistuslepingut muudeti 13.11.2006, 24.07.2008 ja 02.09.2013 sõlmitud teenistuslepingutega. Vastavalt teenistuslepingutele oli YY tööülesandeks juhtida PERH-i, juhindudes seejuures lepingust, juhatuse reglemendist, PERH-i põhikirjast, kehtivast seadusandlusest ja PERH-i nõukogu otsustest ning teistest PERH-i põhidokumentidest ja juhtorganite otsustest. YY kui PERH-i juhatuse liikme/esimehe ülesanded on määratletud sihtasutuste seaduse (edas pidi SAS) § 17 ja PERH-i põhikirja 4. peatükis. Vastavalt PERH-i põhikirja p 39 ja SAS § 17 juhatus juhib ja esindab sihtasutust, järgides sihtasutuse nõukogu seaduslikke korraldusi ning põhikirja p 40 kohaselt juhatus mh:

5(38)

YY süüdistatakse korduvas pistise võtmises grupi poolt (alates 01.01.2015 altkäemaksu võtmine vähemalt teist korda ja grupi poolt) vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise ja omastamise toimepanemise eest alljärgnevatel asjaoludel. PERH korraldas kuni 2013.a septembrini (k.a) toitlustusteenuse ostmiseks riigihankeid ning alates 16.11.2007 sõlmiti riigihanke läbiviimise tulemusel lepingud OÜ-ga P (reg.kood XXXXXXXXX) või temaga seotud isikuga kokku neljal (4) korral: -

2007 avatud hankemenetlus nr 101592 maksumusega 5 596 999,80 eurot (hankelepingu täitmise tähtaeg 01.12.2010. Pakkujad, kelle kasuks hankelepingu sõlmimise otsus tehti: D (XXXXX) ning kaaspakkuja OÜ P (reg.kood XXXXXXXX), mis ühines 02.08.2011 OÜ-ga P (reg.kood XXXXXXXXX); - 2010 väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus nr 121882 maksumusega 1 597 791,21 eurot (hankelepingu täitmise tähtaeg 30.11.2011. Pakkuja, kelle kasuks hankelepingu sõlmimise otsus tehti: OÜ P); - 2011 avatud hankemenetlus nr 127381 maksumusega 3 254 900 eurot (hankelepingu täitmise tähtaeg 30.09.2013. Pakkuja, kelle kasuks hankelepingu sõlmimise otsus tehti: OÜ P); - 2013 väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus nr 146194 maksumusega 1 948 320 eurot (hankelepingu täitmise tähtaeg 01.10.2014. Pakkuja, kelle kasuks hankelepingu sõlmimise otsus tehti: OÜ P). YY, olles PERH-i juhatuse esimees, määrati juhatuse esimehe korraldustega nr 1-9.2/73 (18.08.2011) ja nr 1-9.2/142 (13.09.2013) toitlustusteenuse ostmise hanke komisjoni esimeheks, kus tema ülesandeks oli osaleda hankedokumentide koostamisel, pakkumiste hindamiskomisjoni töös ning parima pakkuja valimisel. Vastutasuna selle eest, et YY osales 2011 toitlustusteenuse ostmise hankes OÜ P jaoks soodsa otsuse tegemisel ning samuti edaspidise sujuva koostöö tagamiseks andis OÜ P juhatuse liige QQ talle varaliselt hinnatava soodustuse, mis seisnes selles, et OÜ P ostis juhatuse liikme QQ korraldamisel 13.07.2012 AS-ist E lennupiletid suunal Tallinn-München-Tallinn mh PERH juhatuse esimehele YY-le ning OÜ P juhatuse liikmele QQ -le, et külastada 05-06.10.2012 Saksamaal üritust Oktoberfest. 13.07.2012 tasuti AS E 13.07.2012 esitatud arve nr I2358424-01 summas 843 eurot OÜ P pangakontolt XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX AS-is UniCredit Bank Eesti. Nimetatud summast, so 843 eurost, maksid YY lennupiletid 281 eurot. YY nõustus nimetatud varaliselt hinnatava soodustuse vastuvõtmisega. Samuti vastutasuna selle eest, et YY, olles PERH juhatuse esimees, eelistas 18.09.2013 korraldatud toitlustushankel nr 146194 OÜ-d P (reg.kood XXXXXXXXX) ning osales OÜ P jaoks soodsa otsuse tegemisel, andis OÜ P juhatuse liige QQ talle varaliselt hinnatava soodustuse alljärgnevatel asjaoludel. 18.09.2013 kuulutas PERH välja väljakuulutamiseta läbirääkimistega toitlustushanke nr 146194, mille pakkumiste esitamise tähtaeg oli 24.09.2013. Hankes osalemiseks edastati teade OÜ-le P, kes ei saanud aga nimetatud hankest osa võtta, kuna äriühingul tekkis 11.09.2013 maksuvõlg kokku summas 80 956,84 eurot. Hankes osalemiseks korraldas OÜ P juhatuse liige QQ PERH-i juhatuse esimehe YY kaudu PERH-i poolsete maksete teostamise OÜ-le P. 17.09.2013 OÜ P tasus maksuvõla ja PERH-i juhatuse esimehe YY tegevuse tulemusel tekkis OÜ-l P rahalisi vahendeid, et tasuda riigile käibemaks, mille tähtaeg oli 20.09.2013. Sellest tulenevalt oli äriühingul võimalus tasuda riigimaksud tähtaegselt ja osa võtta eelpool nimetatud toitlustushankest. Hanke läbiviimise tulemusel sõlmisid 08.10.2013 PERH ja OÜ P töövõtulepingu nr 9-4.5/TX-15 PERH-is toitlustusteenuse osutamiseks kuni 01.10.2014 maksumusega 1 948 320 eurot. Kuna OÜ P on PERH-i pikaajaline toitlustamisteenuse osutaja ning äriühingule andis 2013 toitlustamisteenus

6(38)

ettevõtte käibest ca 40%, millest omakorda ca 67 % oli PERH -i osakaal, oli OÜ P juhatuse liikme QQ jaoks oluline, et koostöö PERH-iga jätkuks. Vastutasuna selle eest, et YY osales 2013 toitlustusteenuse ostmise hankes OÜ P jaoks soodsa otsuse tegemisel ning soodustas OÜ P osalemist PERH-i korraldatud hangetel, ostis OÜ P juhatuse liikme QQ korraldamisel 31.07.2013 AS-ist E lennupiletid suunal Tallinn-München-Tallinn mh PERH-i juhatuse esimehele YY-le ja OÜ P juhatuse liikmele QQ-le, et külastada 27.-28.09.2013 Saksamaal üritust Oktoberfest. 31.07.2013 tasuti AS E 31.07.2013 esitatud arve nr I2482394-01 summas 1 341 eurot OÜ P pangakontolt nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Nimetatud summast, s.o 1341 eurost, maksid YY lennupiletid 439 eurot. YY võttis nimetatud varaliselt hinnatava soodustuse vastu. YY, olles PERH-i juhatuse esimees, seega ametiisik KarS § 288 lg 1 mõistes ning kelle vastutusvaldkonnaks on PERH-is mh riigihangete korraldamine ning infosüsteemide arendamine, on kohustatud avalike ülesannete täitmisel järgima RHS § 1 ja KVS § 1 sätestatud põhimõtteid, so tagama rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine ning avaliku ülesande aus ja erapooletu täitmine. PERH korraldas ajavahemikul alates 2008 kuni 2014 järgmised infotehnoloogia riigihanked, mille läbiviimise tulemusel sõlmiti lepingud X AS-iga (reg.kood XXXXXXXXX) kokku kuuel (6) korral: -

-

-

-

-

2008 avatud hankemenetlus nr 106610 tarkvaralitsentside ostmiseks maksumusega 511 903,36 eurot (hankelepingu täitmise tähtaeg 07.07.2011); 2010 lihthange nr 123495 serverite haldusteenuse ostmiseks maksumusega 10 360,59 eurot (hankelepingu täitmise tähtaeg 03.01.2012. Pakkujad, kelle kasuks hankelepingu sõlmimise otsus tehti: X AS – leping summas 6129,99 eurot ning M AS (reg.kood XXXXXXXXX) leping summas 4230,60 eurot), PERH-i IT-direktor S.S oli määratud hankekomisjoni esimeheks; 2011 avatud hankemenetlus nr 125261 personaalarvutite ja monitoride ostmiseks, mille eeldatav maksumus oli 180 000 eurot (hankelepingu täitmise tähtaeg 21.09.2015. Pakkujad, kelle kasuks hankelepingu sõlmimise otsus tehti: M AS ( reg.kood XXXXXXXXX), E OÜ (reg.kood XXXXXXXXX), X AS ja A UAB (reg.kood XXXXXXXXX); lepingute tegelik maksumus 26 541,50 eurot (teenuse osutaja M AS)), PERH-i IT-direktor S.S oli määratud hankekomisjoni esimeheks; 2011 avatud hankemenetlus nr 125642 tarkvaralitsentside ostmiseks maksumusega 581 812,39 eurot (hankelepingu täitmise tähtaeg 01.08.2014), PERH -i juhatuse esimees oli määratud hankekomisjoni esimeheks ning IT -direktor S.S oli määratud hankekomisjoni liikmeks; 2012 lihthange nr 133294 serverite haldusteenuse ostmiseks maksumusega 880,06 eurot (hankelepingu täitmise tähtaeg 28.05.2015. Pakkujad, kelle kasuks hankelepingu sõlmimise otsus tehti: X AS – leping summas 457 eurot (serverid) ning E AS (reg.kood XXXXXXXXX, võrguseadmed) leping summas 423,06 eurot), PERH-i IT-direktor S.S oli määratud hankekomisjoni esimeheks; 2014 avatud hankemenetlus nr 150526 Microsoft (ESA) tarkvaralitsentside ostmiseks maksumusega 650 545,60 eurot (hankelepingu täitmise tähtaeg 05.06.2017), PERH-i ITdirektor S.S oli määratud hankekomisjoni esimeheks.

YY, mh juhatuse liikme valdkonnapõhiselt ja S.S osalesid infotehnoloogia riigihangete komisjonides, kus nende ülesandeks oli osaleda hankedokumentide koostamisel, pakkumiste hindamiskomisjoni töös ning parima pakkuja valimisel.

7(38)

Vastutasuna selle eest, et YY osaleb vastutava juhatuse liikmena infotehnoloogia valdkonnas selle toimimise järelvaatajana ja vastava valdkonna riigihangetel soodsate lahenduste ja otsuste tegemisel ning samuti edaspidise sujuva koostöö tagamiseks andis X AS nõukogu liige ja äriühingu majandustegevuses pädev isik CC talle ja temaga seotud isikutele järgnevad varaliselt hinnatavad soodustused puhkusereiside finantseerimise kujul. YY ja S.S ning nendega seotud isikud käisid allpool nimetatud reisidel, mis ei olnud kuidagi seotud YY ja S.S-i ametialase tegevusega, sh PERH-i infosüsteemide arendamisega. YY ja S.S valisid ühiselt ja kooskõlastatult välja allpool nimetatud reisid ning seejuures nõustusid, et reisidega seotud kulud nt lennupiletite, majutuse ning autorendi eest tasub X AS. -

-

Ajavahemikul alates 31.07.2012 kuni 07.08.2012 käis YY koos abikaasa OO-ga puhkusereisil Prantsusmaal. Nimetatud reis maksumusega 2 600 eurot osteti reisibüroo S OÜ (reg.kood XXXXXXXXX) vahendusel. Reisiga seotud kulude (lennupiletid, majutus, autorent) kohta palus S.S kokkuleppel YY-ga väljastada arve X AS-ile ning selgituseks märkida, et tegemist on kolme isiku reisiga Kopenhaagenisse. Vastavalt saadud juhistele väljastas S OÜ 31.07.2012 X AS-ile tasumiseks arve nr 120147 selgitusega „EU/reis Kopenhaagenisse, august 2012, 3 reisijat, lennupiletid, majutus“. CC, saades S.S-ilt nimetatud arve, edastas selle tasumiseks X AS raamatupidamisele, kes tasus selle 22.08.2012. Nimetatud reis ei ole kuidagi seotud YY ametialase tegevusega PERH-is, sh infosüsteemide arendamisega. Ajavahemikul alates 27.12.2012 kuni 06.01.2013 käis YY koos abikaasa OO ja laste TT, BB ja GG-ga ning S.S-i , KK ja DD-ga puhkusereisil Milanos. Nimetatud reis maksumusega kokku 8 580 eurot osteti reisibüroo S OÜ vahendusel. Reisiga seotud kulude (lennupiletid, majutus, autorent) kohta palus S.S kokkuleppel YY-ga väljastada arved osaliselt X AS -ile ning osaliselt I OÜ-le (X AS allhankijana teostas PERH-is infosüsteemide arendustöid I OÜ (reg.kood XXXXXXXXX)) ning selgituseks märkida, et tegemist on nelja isiku reisiga Kopenhaagenisse ja Viini. Vastavalt saadud juhistele väljastas S OÜ X AS-ile 05.10.2012 arve nr 120204 selgitusega „EU/reis Kopenhaagenisse, 4 reisijat“ ja 04.01.2013 arve nr 130003 selgitusega „EU/reis Copenhagenisse, sisaldab majutust, Jan 2013, 4 pax“ ning I OÜ-le 12.12.2012 arve nr 120254 selgitusega „EU/reis Viini, sisaldab majutust, dets 2012, 4 pax“. CC, saades S.S-ilt eelpool nimetatud arved, edastas need tasumiseks vastavalt X AS ja I OÜ raamatupidamisele – esitatud arvete alusel tasus X AS 12.10.2012 ja 18.01.2013 S OÜ-le kokku 4 900 eurot ning I OÜ 21.12.2012 3680 eurot (hüvitati 28.05.2013 X AS poolt). Nimetatud reis ei ole kuidagi seotud YY ega S.S-i ametialase tegevusega PERH-is, sh infosüsteemide arendamisega.

-

Ajavahemikul alates 26.02-05.03.2014 käisid YY abikaasa OO ning tütred TT ja BB puhkusereisil Tenerifel. Nimetatud reis (reisipakett „kõik hinnas“) maksumusega 3 322 eurot ostis OO kokkuleppel YY- ga reisibüroode S OÜ ja M OÜ vahendusel reisibüroost N OÜ. Nimetatud reisipaketi kohta palus S.S kokkuleppel YY-ga väljastada arve X AS-ile ning selgituseks märkida, et tegemist on nelja isiku reisiga Madridi. Vastavalt saadud juhistele väljastas S OÜ 20.02.2014 X AS-ile arve nr 140042 selgitusega „EU/reisipakett Madridi veebruar 2014, 4 pax“. CC, saades S.S-ilt nimetatud arve, edastas selle tasumiseks X AS raamatupidamisele, kes tasus selle 21.02.2014. Nimetatud reis ei ole kuidagi seotud YY, S.S-i ega ühegi teise PERH-i töötaja ametialase tegevusega PERHis, sh infosüsteemide arendamisega.

-

Ajavahemikul 02-06.04.2014 käisid YY ja tema abikaasa OO, S.S ja ÄÄ reisil Nizzas. Nimetatud reis maksumusega 3 785 eurot osteti reisibüroo S OÜ vahendusel. Reisiga seotud kulude (lennupiletid, majutus) kohta palus S.S kokkuleppel YY-ga väljastada 8(38)

arve PERH-ile summas 2 500 eurot ning ülejäänud osas X AS-ile ning selgituseks märkida, et tegemist on YY ja S.S-i reisiga Nizzasse. Saadud juhiste järgi väljastas S OÜ 01.04.2014 X AS-ile arve nr 140061 summas 1285 eurot selgitusega „EU/reis Nizzasse, lennupilet ja hotell 02-06.04.2014, S.S, YY“ ning PERH-ile arve nr 140060 summas 2500 eurot selgitusega „EU/reis Nizzasse, lennupilet ja hotell 02-06.04.2014, S.S Marko, YY“. CC, saades S.S-ilt arve nr 140061, edastas selle tasumiseks X AS raamatupidamisele, kes tasus selle 16.04.2014. Seega kulu, mis ei ole kuidagi seotud YY ega S.S-i ametialase tegevusega PERH-is, sh infosüsteemide arendamisega, on OO ja ÄÄ reisi finantseerimisega seotud kulu ehk 50% reisi kogumaksumusest, so 1892,50 eurot. Seega seoses nimetatud reisiga tasus X AS 642,50 eurot, so 50% X AS-ile esitatud arvel nr 140061 märgitud summast varalise soodustusena. Sellise tegevusega pani YY toime KarS § 293 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so talle ja kolmandatele isikutele antud korduva pistisega nõustumise ja vastuvõtmise, mis on toime pandud grupi poolt (alates 01.01.2015 on etteheidetav tegevus kvalifitseeritav KarS § 294 lg 2 p 1, 3 järgi, so ametiisiku poolt talle ja kolmandatele isikutele vara ja muu soodustuse vastuvõtmisena vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest, mis on toime pandud vähemalt teist korda ja grupi poolt). Samuti süüdistatakse YY omastamises, mis seisnes selles, et tema, olles PERH-i juhatuse esimees ning ametiisik KarS § 288 lg 1 mõistes, tegi koos PERH-i infotehnoloogia direktori S.S-iga PERH-i vara arvelt mittesihtotstarbelisi kulutusi, millised ei olnud PERH-ile vajalikud, pöörates PERH-i vara kolmanda isikute kasuks kokku 1 250 euro ulatuses. Ajavahemikul 02-06.04.2014 käisid YY ja tema abikaasa OO, S.S ja tema elukaaslane ÄÄ reisil Nizzas. YY ja S.S otsustasid ühiselt ja kooskõlastatult, et lähetusega seotud reisile tulevad ka YY abikaasa OO ning S.S-i elukaaslane ÄÄ ning seejuures otsustasid, et reisiga seotud kulud (lennupiletid, majutus, autorent) tasub PERH. Nimetatud reis maksumusega 3 785 eurot osteti reisibüroo S OÜ vahendusel. YY ja S.S-i ühise ja kooskõlastatud tegevuse tulemusel palus S.S kokkuleppel YY-ga reisiga seotud kulude (lennupiletid, majutus) kohta väljastada arve PERH-ile summas 2500 eurot ning ülejäänud osas X AS-ile ning selgituseks märkida, et tegemist on YY ja S.S-i reisiga Nizzasse. Vastavalt saadud juhistele väljastas S OÜ 01.04.2014 X AS-ile arve nr 140061 summas 1 285 eurot selgitusega „EU/reis Nizzasse, lennupilet ja hotell 02 06.04.2014, S.S , YY“ ning PERH-ile arve nr 140060 summas 2 500 eurot selgitusega „EU/reis Nizzasse, lennupilet ja hotell 02-06.04.2014, S.S Marko, YY“. YY kokkuleppel S.S-iga , olles PERH-i juhatuse liige, saades arve nr 140061 kinnitas selle ning seejärel suunas selle väljamakse tegemiseks PERH-i raamatupidamisele. S OÜ arve nr 140060 summas 2500 eurot tasuti 15.04.2014. Arve kinnitamisel ja tasumisel teadsid nii YY kui S.S , et kuigi nemad osalesid Nizzas üritusel käisid nimetatud reisil PERH-i ja X AS kulul ka YY abikaasa OO ning ÄÄ. Seega kulu, mis ei ole kuidagi seotud YY ega S.S-i ametialase tegevusega PERH-is, sh infosüsteemide arendamisega, on OO ja ÄÄ reisi finantseerimisega seotud kulu ehk 50% reisi kogumaksumusest, s.o 1892,50 eurot. Seega seoses nimetatud reisiga tekitati PERH-ile varalist kahju 1250 eurot, so 50% PERH-ile esitatud arvel nr 140060 märgitud summast. Sellise tegevusega pani YY toime KarS § 201 lg 2 p 3, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks pööramise, mis on toime pandud ametiisiku ja grupi poolt. S.S

9(38)

S.S-i süüdistatakse korduvas pistise võtmises grupi poolt (alates 01.01.2015 altkäemaksu korduv võtmine grupi poolt) vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest ja omastamise toimepanemises alljärgnevatel asjaoludel. Tulenevalt riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 10 lg 1 p 4 on PERH kohustatud riigihangete korraldamisel järgima RHS-is sätestatud korda. RHS § 1 kohaselt on RHS eesmärgiks tagada hankija (antud juhul PERH) rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel. Samuti tuleb riigihanke korraldamisel järgida üldpõhimõtteid, mis on sätestatud RHS §

aktsepteerija mh, et arvel esitatud majandustehingu sisu on kajastatud õigesti; kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingule ning vastavad tegelikult saadule; tehingu teostamisel on järgitud PERH-is kehtestatud „Kaupade ja teenuste ostu ning riigihangete läbiviimise korda“, tehing on seaduspärane, vajalik ning tellimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse printsiibist. Lähtuvalt eeltoodust teeb PERH-i infotehnoloogia direktor S.S ava like ülesannete täitmisel otsuseid ja toiminguid KVS § 2 lg 2 mõistes. Seega S.S , olles PERH-i infotehnoloogia direktor ja infotehnoloogia valdkonna hangete komisjoni liige, omab avaliku ülesande täitmiseks ametiseisundit, olles seega ametiisik KarS § 288 lg 1 mõistes, samuti perioodil 01.09.2011 – 31.12.2014 kehtinud KarS-i redaktsioonide mõistes. S.S, töötades PERH-i infotehnoloogia direktorina, olles seega ametiisik KarS § 288 lg 1 mõistes ning kelle ülesandeks on PERH-i infotehnoloogia valdkonna juhtimine ja arendamine, sh riigihangete korraldamine, on kohustatud avalike ülesannete täitmisel järgima RHS § 1 ja KVS § 1 sätestatud põhimõtteid, so tagama rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine ning avaliku ülesande aus ja erapooletu täitmine. PERH korraldas ajavahemikul alates 2008 kuni 2014 järgmised infotehnoloogia riigihanked, mille läbiviimise tulemusel sõlmiti lepingud X AS-iga (reg.kood XXXXXXXXX) kokku kuuel (6) korral: -

-

-

-

-

2008 avatud hankemenetlus nr 106610 tarkvaralitsentside ostmiseks maksumusega 511 903,36 eurot (hankelepingu täitmise tähtaeg 07.07.2011); 2010 lihthange nr 123495 serverite haldusteenuse ostmiseks maksumusega 10 360,59 eurot (hankelepingu täitmise tähtaeg 03.01.2012. Pakkujad, kelle kasuks hankelepingu sõlmimise otsus tehti: X AS – leping summas 6129,99 eurot ning M AS (reg.kood XXXXXXXXX) leping summas 4230,60 eurot), PERH-i IT-direktor S.S oli määratud hankekomisjoni esimeheks; 2011 avatud hankemenetlus nr 125261 personaalarvutite ja monitoride ostmiseks, mille eeldatav maksumus oli 180 000 eurot (hankelepingu täitmise tähtaeg 21.09.2015. Pakkujad, kelle kasuks hankelepingu sõlmimise otsus tehti: M AS ( reg.kood XXXXXXXXX), E OÜ (reg.kood XXXXXXXXX), X AS ja A UAB (reg.kood XXXXXXXXX); lepingute tegelik maksumus 26 541,50 eurot (teenuse osutaja M AS)), PERH-i IT-direktor S.S oli määratud hankekomisjoni esimeheks; 2011 avatud hankemenetlus nr 125642 tarkvaralitsentside ostmiseks maksumusega 581 812,39 eurot (hankelepingu täitmise tähtaeg 01.08.2014), PERH-i juhatuse esimees oli määratud hankekomisjoni esimeheks ning IT -direktor S.S oli määratud hankekomisjoni liikmeks; 2012 lihthange nr 133294 serverite haldusteenuse ostmiseks maksumusega 880,06 eurot (hankelepingu täitmise tähtaeg 28.05.2015. Pakkujad, kelle kasuks hankelepingu sõlmimise otsus tehti: X AS – leping summas 457 eurot (serverid) ning E AS (reg.kood XXXXXXXXX, võrguseadmed) leping summas 423,06 eurot), PERH -i IT-direktor S.S oli määratud hankekomisjoni esimeheks; 2014 avatud hankemenetlus nr 150526 Microsoft (ESA) tarkvaralitsentside ostmiseks maksumusega 650 545,60 eurot (hankelepingu täitmise tähtaeg 05.06.2017), PERH-i ITdirektor S.S oli määratud hankekomisjoni esimeheks.

YY, mh juhatuse liikme valdkonnapõhiselt ja S.S osalesid infotehnoloogia riigihangete komisjonides, kus nende ülesandeks oli osaleda hankedokumentide koostamisel, pakkumiste hindamiskomisjoni töös ning parima pakkuja valimisel. Vastutasuna selle eest, et S.S osaleb valdkonnapõhise juhina infotehnoloogia valdkonnas selle toimimise järelvaatajana ning vastava valdkonna riigihangetel soodsate lahenduste ja otsuste 11(38)

tegemisel ning samuti edaspidise sujuva koostöö tagamiseks andis X AS nõukogu liige ja äriühingu majandustegevuses pädev isik CC talle ja temaga seotud isikutele järgnevad varaliselt hinnatavad soodustused puhkusereiside finantseerimise kujul. S.S ja YY ning nendega seotud isikud käisid allpool nimetatud reisidel, mis ei olnud kuidagi seotud S.S-i ja YY ametialase tegevusega, sh PERH-i infosüsteemide arendamisega. S.S ja YY valisid ühiselt ja kooskõlastatult välja allpool nimetatud reisid ning seejuures nõustusid, et reisidega seotud kulud nt lennupiletite, majutuse ning autorendi eest tasub X AS. -

-

-

-

Ajavahemikul alates 31.07.2012 kuni 07.08.2012 käis YY koos abikaasa OO-ga puhkusereisil Prantsusmaal. Nimetatud reis maksumusega 2 600 eurot osteti reisibüroo S OÜ (reg.kood XXXXXXXXX) vahendusel. Reisiga seotud kulude (lennupiletid, majutus, autorent) kohta palus S.S kokkuleppel YY-ga väljastada arve X AS-ile ning selgituseks märkida, et tegemist on kolme isiku reisiga Kopenhaagenisse. Vastavalt saadud juhistele väljastas S OÜ 31.07.2012 X AS-ile tasumiseks arve nr 120147 selgitusega „EU/reis Kopenhaagenisse, august 2012, 3 reisijat, lennupiletid, majutus“. CC, saades S.S-ilt nimetatud arve, edastas selle tasumiseks X AS raamatupidamisele, kes tasus selle 22.08.2012. Nimetatud reis ei ole kuidagi seotud YY ametialase tegevusega PERH-is, sh infosüsteemide arendamisega. Ajavahemikul alates 27.12.2012 kuni 06.01.2013 käis YY koos abikaasa OO ja laste TT, YY ja GG-ga ning S.S-i, KK ja DD-ga puhkusereisil Milanos. Nimetatud reis maksumusega kokku 8 580 eurot osteti reisibüroo S OÜ vahendusel. Reisiga seotud kulude (lennupiletid, majutus, autorent) kohta palus S.S kokkuleppel YY-ga väljastada arved osaliselt X AS -ile ning osaliselt I OÜ-le (X AS allhankijana teostas PERH-is infosüsteemide arendustöid I OÜ (reg.kood XXXXXXXXX)). ning selgituseks märkida, et tegemist on nelja isiku reisiga Kopenhaagenisse ja Viini. Vastavalt saadud juhistele väljastas S OÜ X AS-ile 05.10.2012 arve nr 120204 selgitusega „EU/reis Kopenhaagenisse, 4 reisijat“ ja 04.01.2013 arve nr 130003 selgitusega „EU/reis Copenhagenisse, sisaldab majutust, Jan 2013, 4 pax“ ning I OÜ-le 12.12.2012 arve nr 120254 selgitusega „EU/reis Viini, sisaldab majutust, dets 2012, 4 pax“. CC, saades S.S-ilt eelpool nimetatud arved, edastas need tasumiseks vastavalt X AS ja I OÜ raamatupidamisele – esitatud arvete alusel tasus X AS 12.10.2012 ja 18.01.2013 S OÜ-le kokku 4900 eurot ning I OÜ 21.12.2012 3680 eurot (hüvitati 28.05.2013 X AS poolt). Nimetatud reis ei ole kuidagi seotud YY ega S.S-i ametialase tegevusega PERH-is, sh infosüsteemide arendamisega. Ajavahemikul alates 26.02-05.03.2014 käisid YY abikaasa OO ning tütred TT ja YY puhkusereisil Tenerifel. Nimetatud reis (reisipakett „kõik hinnas“) maksumusega 3 322 eurot ostis OO kokkuleppel YY-ga reisibüroode S OÜ ja M OÜ vahendusel reisibüroost N OÜ. Nimetatud reisipaketi kohta palus S.S kokkuleppel YY-ga väljastada arve X AS-ile ning selgituseks märkida, et tegemist on nelja isiku reisiga Madridi. Vastavalt saadud juhistele väljastas S OÜ 20.02.2014 X AS-ile arve nr 140042 selgitusega „EU/reisipakett Madridi veebruar 2014, 4 pax“. CC, saades S.S-ilt nimetatud arve, edastas selle tasumiseks X AS raamatupidamisele, kes tasus selle 21.02.2014. Nimetatud reis ei ole kuidagi seotud YY, S.S-i ega ühegi teise PERH-i töötaja ametialase tegevusega PERHis, sh infosüsteemide arendamisega. Ajavahemikul 02-06.04.2014 käisid YY ja tema abikaasa OO, S.S ja ÄÄ reisil Nizzas. Nimetatud reis maksumusega 3785 eurot osteti reisibüroo S OÜ vahendusel. Reisiga seotud kulude (lennupiletid, majutus) kohta palus S.S kokkuleppel YY-ga väljastada arve PERH-ile summas 2 500 eurot ning ülejäänud osas X AS-ile ning selgituseks märkida, et tegemist on YY ja S.S-i reisiga Nizzasse. Saadud juhiste järgi väljastas S OÜ 01.04.2014 X AS-ile arve nr 140061 summas 1285 eurot selgitusega „EU/reis Nizzasse, 12(38)

lennupilet ja hotell 02-06.04.2014, S.S, YY“ ning PERH-ile arve nr 140060 summas 2500 eurot selgitusega „EU/reis Nizzasse, lennupilet ja hotell 02-06.04.2014, S.S Marko, YY“. CC, saades S.S-ilt arve nr 140061, edastas selle tasumiseks X AS raamatupidamisele, kes tasus selle 16.04.2014. Seega kulu, mis ei ole kuidagi seotud YY ega S.S-i ametialase tegevusega PERH-is, sh infosüsteemide arendamisega, on OO ja ÄÄ reisi finantseerimisega seotud kulu ehk 50% reisi kogumaksumusest, so 1892,50 eurot. Seega seoses nimetatud reisiga tasus X AS 642,50 eurot, so 50% X AS-ile esitatud arvel nr 140061 märgitud summast (1285 eurot) varalise soodustusena. Sellise tegevusega pani S.S toime KarS § 293 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so talle ja kolmandatele isikutele antud korduva pistisega nõustumise ja vastuvõtmise, mis on toime pandud grupi poolt (alates 01.01.2015 on etteheidetav tegevus kvalifitseeritav KarS § 294 lg 2 p 1,3 järgi, so ametiisiku poolt talle ja kolmandatele isikutele vara ja muu soodustuse vastuvõtmisena vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest, mis on toime pandud vähemalt teist korda ja grupi poolt). Samuti süüdistatakse S.S-i omastamises, mis seisnes selles, et tema, olles PERH-i infotehnoloogia direktor ning ametiisik KarS § 288 lg 1 mõistes, tegi PERH-i vara arvelt mittesihtotstarbelisi kulutusi, millised ei olnud PERH-ile vajalikud, pöörates PERH-i vara kolmanda isiku kasuks 2252,50 euro ulatuses alljärgnevatel asjaoludel. -

Ajavahemikul 11-15.05.2013 käisid YY, S.S , ÄÄ ja AA reisil Iirimaal, Dublinis. Nimetatud reis maksumusega 4 010 eurot osteti reisibüroo S OÜ vahendusel. Reisiga seotud kulude (lennupiletid ja majutus) kohta palus S.S väljastada arve PERH-ile ning selgituseks märkida, et tegemist on S.S-i, YY ja AA reisiga Dublinisse. Saadud juhiste järgi väljastas S OÜ 28.03.2013 PERH -ile arve nr 130057 selgitusega „EU/lennupilet TLLDUB-TLL 10-16.05.2013, hotellimajutus Dublinis 10-16.05.2013, S.S , YY, AA“. S.S , olles PERH-i infotehnoloogia direktor ning kellel on vastavalt „Arvete vastuvõtmise, kinnitamise ja tasumise korrale“ kohustus kinnitada infotehnoloogia valdkonna koolituskuludega (sh koolituslähetus) seotud arved enne väljamakse tegemist, kinnitas eelpool nimetatud arve ning seejärel suunas selle väljamakse tegemiseks PERH-i raamatupidamisele. S OÜ arve nr 130057 summas 4 010 eurot tasuti 05.04.2013. Arve kinnitamisel ja tasumisel S.S teadis, et kuigi tema ja YY osalesid Dublinis üritusel WoHIT , käis nimetatud reisil PERH-i kulul ka ÄÄ. Seega kulu, mis ei ole kuidagi seotud YY ega S.S-i ametialase tegevusega PERH-is, sh infosüsteemide arendamisega, on ÄÄ reisi finantseerimisega seotud kulu ehk 25% reisi kogumaksumusest, so 1002,50 eurot. Seega seoses nimetatud reisiga tekitati PERH-ile varalist kahju 1002,50 eurot, so 25% PERH-ile esitatud arvel nr 130057 märgitud summast.

-

Ajavahemikul 02-06.04.2014 käisid YY ja tema abikaasa OO, S.S ja tema elukaaslane ÄÄ reisil Nizzas. YY ja S.S otsustasid ühiselt ja kooskõlastatult, et lähetusega seotud reisile tulevad ka YY abikaasa OO ning S.S-i elukaaslane ÄÄ ning seejuures otsustasid, et reisiga seotud kulud (lennupiletid, majutus, autorent) tasub PERH. Nimetatud reis maksumusega 3 785 eurot osteti reisibüroo S OÜ vahendusel. YY ja S.S-i ühise ja kooskõlastatud tegevuse tulemusel palus S.S kokkuleppel YY-ga reisiga seotud kulude (lennupiletid, majutus) kohta väljastada arve PERH -ile summas 2500 ning ülejäänud osas X AS-ile ning selgituseks märkida, et tegemist on YY ja S.S-i reisiga Nizzasse. Vastavalt saadud juhistele väljastas S OÜ 01.04.2014 X AS-ile arve nr 140061 summas 1285 eurot selgitusega „EU/reis Nizzasse, lennupilet ja hotell 02-06.04.2014, S.S, YY“ ning PERH-ile arve nr 140060 summas 2500 eurot selgitusega „EU/reis Nizzasse, lennupilet ja hotell 02-06.04.2014, S.S Marko, YY“. YY kokkuleppel S.S-iga , olles PERH-i juhatuse liige, saades arve nr 140061 kinnitas selle ning seejärel suunas selle 13(38)

väljamakse tegemiseks PERH-i raamatupidamisele. S OÜ arve nr 140061 summas 2500 eurot tasuti 15.04.2014. Arve kinnitamisel ja tasumisel teadsid nii YY kui S.S, et kuigi nemad osalesid Nizzas üritusel World Of Health IT, käisid nimetatud reisil PERH-i ja X AS kulul ka YY abikaasa OO ning ÄÄ. Seega kulu, mis ei ole kuidagi seotud YY ega S.S-i ametialase tegevusega PERH-is, sh infosüsteemide arendamisega, on OO ja ÄÄ reisi finantseerimisega seotud kulu ehk 50% reisi kogumaksumusest, s.o 1892,50 eurot. Seega seoses nimetatud reisiga tekitati PERH-ile varalist kahju 1250 eurot, so 50% PERH-ile esitatud arvel nr 140060 märgitud summast. Sellise tegevusega pani S.S toime KarS § 201 lg 2 p 3, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks pööramise, mis on toime pandud ametiisiku ja grupi poolt. Maakohtu otsus

-YY-le 3 500 eurot (arveldusarve nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX); -S.S-ile 1 500 eurot (arveldusarve nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY).

PROKURATUURI APELLATSIOON

15(38)

veendumuse konverentsist või seminarist, vastavat eelteavet ega dokumentatsiooni ei olnud PERHile ametlike sidekanalite kaudu edastatud. Asjaolu, et OÜ P Oktoberfesti lennureise oma ettevõtte raamatupidamises ei varjanud, ei kinnita selle reisi tööalast eesmärki, vaid pigem erasektoris tegutseva ühingu ükskõikset suhtumist. Ei ole eluliselt usutav, et tööalane lähetus (konverents, seminar, aastapäevaüritus) kannab nime vaid õhtusöögiks ja lõbutsemiseks valitud legendaarse festivalikoha järgi. Pooltevaheline e-posti teel peetud suhtlus ja lennureiside dokumentatsioon viitavad Oktoberfesti kui Saksamaa meelelahutuslikku poolt iseloomustava suurürituse külastamisele, mitte ei ole kantud tööalaste eesmärkide saavutamisest. Ei ole tuvastamist leidnud, et PERH-i juhtidel ja OÜ P esindajatel oleks olnud jagada olulist tööalast infot või edasise koostöö mõttes sisulisi tööalaseid teemasid. Isikute äraütlemised viimasel hetkel (YY esimesel korral, PP teisel korral) ei toonud kaasa mingit segadust, väidetavate päevakorrapunktide muutust vms, mistõttu oli OÜ P esindajatel sellest ükskõik, kes konkreetselt nende poolt pakutavat meelelahutust naudib. OÜ P esindaja QQ on Oktoberfestile kutsunud kahte isikut (YY (VV käis esimesel korral YY asemel) ja PP), kes kõik omasid kokkupuudet QQ-ga ja said personaalsed kutsed. OÜ P oleks võinud vastava rahaliselt hinnatava ettepaneku suunata PERH -ile üldiseid kanaleid kasutades, mitte suunama (ka edasi suunama) seda otse valitud ja koostöös olulist rolli omavatele isikutele. Nimetatud asjaolu viitab sellele, et erasektori esindaja on soovinud hüve suunata oluliste, äriühinguga seotud otsustusprotsesside suhtes ametialast mõju omavatele isikutele. YY ei ole pidanud vajalikuks PERH-is nõukogu ega juhatuse tasandil arutada Okotoberfesti lennureiside tasustamise/hüvitamisega seonduvaid küsimusi ning on seda temaatikat pigem varjanud või hoopis loomulikuks pidanud. Kohtuliku arutamise kestel ei ole OÜ P juhatuse liige QQ ega PERH-i toitlustusjuht VV andnud veenvaid selgitusi sellest, missugust tööalast eesmärki täitis endast nn töökohtumine D töötaja SS ga. Prokurör loeb tuvastatud asjaolude pinnalt sellised kohtumised tavapärasteks kokkusaamisteks kolleegide, partneritega Oktoberfesti ürituse ajal, eelselt ja järgselt ning tõendeid hinnates tundub SS nime sissetoomine ja tema sidumine kaaluka töökohtumisega otsituna. Kaitsja ja kohtu järeldused lubavad jõuda arusaamale, et meeldivad ajaveetmisüritused võivad tööalaselt kokkupuutuvate isikute omavahelise suhtluse tõttu olla käsitletavad tööalaste kohtumistena. Prokuratuur sellist lähenemist ei toeta ning leiab, et siinkohal tuleb alati hinnata nii kohtumise sisu ja eesmärki, sellest saadud hüve suurust ja isikute tööalaseid kokkupuutepunkte. Prokurör juhib tähelepanu, et PP keeldus Oktoberfesti reisile minemast ning tema keeldumise põhjused jäid ristküsitluse käigus üsna ebaselgeks. Oktoberfesti külastanud PERH-iga seotud isikud kõnelevad sellest kui töökohtumisest üldises plaanis ning ei ole selle kohta mingeid veenvaid kinnitusi esitanud. YY on selgitanud asjaolusid, miks tal oli ebameeldiv või ebaviisakas keelduda OÜ P ees Oktoberfesti külastusest, kuid ei ole ometi välja toonud, millisel kujul ja kellega ta PERHis teema kooskõlastas, kelle abil fikseeris reisi toimumise asjaolud. Mainitu koos nn AS X pistise episoodidega viitab YY käitumises mustri kujunemisele, mille kohaselt PERH-i juht soosis ja aktsepteeris ebamääraseid ja dokumentaalselt fikseerimata, tihti ebaõigeid PERH-iga lepingulistes suhetes olevate koostööpartnerite poolt finantseeritud reise. Seega on sellisest käitumismustrist just reiside näol tuvastatav korduv hüvega nõustumine ja selle vastuvõtmine. Prokurör ei nõustu maakohtu käsitlusega hüve või tööga seotud ülesannete täitmise vahe ähmasusest. Prokurör toetab jätkuvalt käsitlust, mille kohaselt on tegemist rahaliselt hinnatava hüvega, mis sai osaks väljavalitud isikutele nii osutatud kui tulevikus osutatavate teenuste ja koostöö eest PERH-is.

16(38)

Maakohtu poolt refereeritud tunnistajate ÜÜ ja UU ütluste kohaselt ei ole tuvastatavad Oktoberfesti lennureiside toimumise asjaolud, vaid pigem muud haiglate vahelised tööalased reisid eesmärgiga tutvustada toodet või tehnoloogiat. Viimati mainitu ei ole kuidagi õigustavaks asjaoluks Oktoberfesti lennureiside toimumise ja nendel osalemise etteheitele. Prokurör on seisukohal, et iga ametiisiku poolset hüve aktsepteeritavat käitumisakti tuleb analüüsida ja hinnata konkreetsete asjaolude valguses, milledest määravaks on ametiisiku pädevus ametialaste otsustuste tegemisel ja hüve pakkuja huvi pakkumise tegemisel ning lahenduse ehk tema jaoks olulise otsuse saamisel, samuti hüve rahaline väärtus. Käesolevas asjas on tuvastatav ühelt poolt PERH-i ja selle juhatuse esimehe ning teiselt poolt OÜ P selline seotus ja läbikäimine, mis peaks alati olema kantud nii tegeliku kui näilise huvide konfliktsituatsiooni vältimisest. YY on vastavate hangete objektiivsuse seadnud kahtluse alla sellega, et ta on võtnud erinevatelt koostööpartneritelt vastu varalise soodustusena käsitletavaid hüvesid. YY on läinud nii Oktoberfestile kui muul viisil suhelnud OÜ P esindajaga selliselt, mis viitab YY toetusele nimetatud äriühingu suhtes ja temapoolsele abistamisvõimalusele erinevate probleemide tekkimisel. Selliste suhete objektiivsust kahjustavad veel rohkem rahaliselt hinnatavate hüvede võimaldamine. Kliendiüritusega seonduvalt soovib prokurör rõhutada, et kui selliste ürituste eesmärgiks on klientide väärtustamine, siis ei saa see toimuda parima või kallima väljasõidu ja eksklusiivsema ürituse pakkumises. Sellistel juhtudel on kliendiüritus suunatud k utsutu suhtes äraostetavuse maine tekitamisele. YY ja QQ vaheline suhtlus seoses Oktoberfesti külastustega viitab sellele, et nende vahel valitses üksmeel omavahelise sujuva ja jätkuva koostöö osas ning et vastavad lennureisid olid kantud huvist ja soovist selliste koostöösuhete jätkumisest. YY ja QQ sidusid konkreetsed tööalased suhted ning neid ühendavad tööalased kokkupuutepunktid on süüdistuses piisava täpsusega fikseeritud.

17(38)

kuritegude kogumis KarS § 293 lg 2 p 1, 3 (alates 01.01.2015 KarS § 294 lg 2 p 1,3) eest 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega. KarS § 49 alusel kohaldada YY suhtes lisakaristusena tervishoiusektoriga seotud valdkondades juhtival ametikohal tegutsemise keeldu 2 aastaks. Tühistada S.S-i süüditunnistamine KarS § 201 lg 1 järgi ning tunnistada S.S süüdi KarS § 201 lg 2 p 3 järgi. Muus osas palub prokurör jätta kohtuotsus muutmata.

SÜÜDISTATAVATE KAITSJA APELLATSIOON

18(38)

selleks riiklikku sundi. Taotlustel põhinev kaitsja tegevus kohtus ei saa seda kuidagi asendada. Kui prokuratuur ei ole pidanud kohtueelse menetluse staadiumis vajalikuks pistise versiooni kontrollida, siis seda „viga“ ei saa kohtuliku uurimise käigus parandada. Kaitsja vaidleb vastu maakohtu seisukohale, nagu võiks uute asjaolude ilmnemisel ristküsitlust korrata. Kaitsja leiab, et KrMS § 288 sätestatud ristküsitluse reeglid kaotaksid igasuguse mõtte, kui kohus võiks mistahes ajal algatada uue ristküsitluse. Kaitsja leiab, et inimene, kes on juba korra üle kuulatud, ei ole enam objektiivne ja erapooletu. Ta on kallutatud oma varem antud ütlustest. KrMS § 268 lg 2 annab prokurörile õiguse süüdistust muuta, kuid see võimalus on piiratud süüdistatava õigusega end tõhusalt kaitsta. Tõhus kaitse on aga võimalik juhul, kui uus süüdistus jääb varasemaga võrreldes koosseisu põhitunnuste osas samaks või vähemalt lähedaseks; eelkõige kui süüdistust muudetaks ühe KarS eriosa paragrahvi või jao piires, või kui üks süüteokoosseis sisaldub tervikuna või olulises osas teise õigushüve vastu suunatud süüteo koosseisus (vrd nt §-d 121 ja 263 lg 2). Sellisel juhul saab öelda, et ühe süüteokoosseisu käsitlemisel käsitletakse ühtlasi, vähemat mingis osas, ka teise koosseisu suhtes olulisi asjaolusid. Seevastu, kui uus süüdistus sisaldab varasemaga võrreldes tunnuseid, mida kohtueelses menetluses ja/või kohtumenetluses ei ole uuritud, tuleb muudetud süüdistus tagasi lükata. Pistise võtmine (nii varasema § 293 kui kehtiva § 294 mõttes) sisaldab kelmusega võrreldes mitut uut objektiivse koosseisu asjaolu: pistise andja, ametialane tegu vastuteenena ja ekvivalentsussuhe. Neid asjaolusid pole uuritud ei kohtueelses menetluses ega kohtuliku uurimise käigus maakohtus. Pistise andja tegevust polnudki võimalik uurida, kuna teda polnud lihtsalt kriminaalmenetluse mõttes olemas. Seega, süüdistuse sedavõrd põhimõttelise muutmisega tekitas prokurör olukorra, kus tõhusa kaitse teostamine muutus objektiivselt võimatuks. Kaitsja leiab, et sellises olukorras ei saa kohus teha muud, kui sedastada kaitseõiguse pöördumatut rikkumist ja süüdistatavad õigeks mõista. Kaitsja leiab, et prokuratuur jättis „kannatanu“ ilma põhisseaduslikest garantiidest, süüdistatava aga juhtis valedele jälgedele - lasi tema kaitsjal tõestada, et keegi pole kedagi petnud. Kui kaitsja oli peaaegu lõpetanud, tõusis prokurör püsti ja ütles, et pettust ei ole jah, hoopis pistist anti ja võeti. Selline süüdistuse muudatus ei saa olla lubatav. Kaitsja märgib, et süüdistuse kohaselt osales YY AS-i X jaoks soodsate lahenduste ja otsuste tegemises ning edaspidise sujuva koostöö tagamises. Millistes konkreetsetes tegudes või otsustes see osalus seisnes, seda süüdistusakt ei täpsusta. Arvestades, et YY ise ei kuulunud süüdistuses nimetatud IT-hangete komisjonidesse, peaks tema aktiivne panus komisjoni otsuste kujunemisse olema süüdistuses mingilgi määral avatud. Vastasel juhul on YY-l võimatu end kaitsta. Ülaltoodud teokirjeldus ei ütle tegelikult midagi enamat, kui et YY oli PERH-i juhatuse esimees, kes vastutas mh IT-valdkonna eest. Üksnes mingi ametikoha pidamine ei saa olla koosseisupärane tegu ühegi süüteokoosseisu mõttes. S.S-i ametilase teo kirjeldus muudetud süüdistuse terviktekstis on järgmine: Vastutasuna selle eest, et S.S osaleb valdkonnapõhise juhina infotehnoloogia valdkonnas selle toimimise järelevaatajana ning vastava valdkonna riigihangetel soodsate lahenduste ja otsuste tegemisel ning samuti edaspidise sujuva koostöö tagamiseks andis X AS nõukogu liige ... Seega, S.S-ile pannakse süüks seda, et ta osales soodsate lahenduste ja otsuste tegemises ning edaspidise sujuva koostöö tagamises. Milles tema osalus täpsemalt seisis, seda võib ainult oletada. Kuna erinevalt YY-st oli S.S mitme süüdistuses nimetatud hankekomisjoni liige, siis võib arvata, et talle heidetakse ette AS-i X kasuks otsustamist. See oleks loogiline, ent ainult juhul, kui S.S hääletas ASi X poolt. Kuidas tegelikult oli, seda süüdistus ei täpsusta; nagu see jätab ka lahtiseks selle, kuidas oli AS-le X soodus see, et S.S-i juhitud komisjon nad hankes nr 125261 kaotajaks jättis. Kokkuvõttes, S.S-ile esitatud süüdistus ei ole piisavalt selge, et sellest ilma fakte juurde oletamata aru saada.

19(38)

20(38)

Tõendamismenetlusel on neli etappi: 1) tõenditest teavitamine; 2) tõendi vastuvõtmise otsustamine; 3) tõendite uurimine; 4) tõendite analüüsimine. Kaitsja leiab, et käesoleva kriminaalasja arutamisel Harju Maakohtus olid nimetatud tõendamismenetluse etapid ja reeglid lootusetult sassis. Nimelt kõigepealt avaldas prokurör dokumendi sisu ja analüüsis seda vastavalt oma äranägemisele ning andis siis kohtule üle. Seejärel küsis kohtunik kaitsja kommentaare ning pärast nende ärakuulamist võeti tõend vastu ja köideti kohtutoimikusse (vt prot 24.04 alates lk 9 ja prot 4.05 alates lk 6). Lisaks sellele kuvati prokuröri jutu taustaks ka kõik dokumendid konverentsitehnika abil kohtusaali seinale. Ehk, juba enne tõendi vastuvõtmise otsustamist oli kõigil võimalik seda prokuröri tõlgenduste saatel vaadata ja lugeda. Kaitsja leiab, et selline dokumentaalsete tõendite esitamise protseduur on ilmselges vastuolus sellega, mida näeb ette kehtiva kriminaalmenetluse võistlev iseloom ning KrMS -i 10. peatüki 4. jaos sätestatud kohtuliku uurimise reeglite kogum. Kuna eelkirjeldatud, ebakorrektsel moel võeti vastu kõik (või peaaegu kõik) dokumentaalsed tõendid, siis võib kokkuvõtvalt tõdeda, et kohtutoimikus ei ole ühtegi dokumenti, mis oleks sinna jõudnud õiguspäraselt. Kaitsja leiab, et tõendite vastuvõtmise järjekorra rikkumise tagajärg on see, et kohus sai tõendi sisust teadlikuks pisut varem, kui ette nähtud. Seetõttu leiab kaitsja, et kohtutoimikus olevad dokumendid on tõenditena kasutatavad, kuid eelkirjeldatud rikkumist tuleb aga arvestada kogumis teiste rikkumistega siis, kui vaagitakse protsessi vastavust ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõttele.

21(38)

2 mõttes (vt nt 3-1-1-97-06, 3-1-1-31-11). Kaitsja leiab, et käesolevas kriminaalasjas on maakohus menetlusõigust rikkunud mitmel erineval moel. Rikkumiste arvu ja tõsidust arvestades, taotleb kaitsja, et ringkonnakohus tunnistaks maakohtu menetluse tervikuna ebaausaks ja ebaõiglaseks KrMS § 339 lg 1 punkti 12 tähenduses.

22(38)

Nimelt on võimalik, et S.S oli komisjoni liikmetest ainus, kes hääletas ASi X vastu. Isegi kui tõenäosus on väike, on selline võimalus olemas ja tuleb kui kahtlus kõrvaldada. Koosoleku protokolli või komisjoni liikmete ütluste abil oleks seda lihtne teha, ent seni, kuni prokurör seda teinud ei ole, on kahtlus üleval ja tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Veelgi võimalikum on see, et komisjoni kaalutlusruum konkreetsetes hangetes oli väga väike. Näiteks, kui kriteeriumiks on ainult hind, siis ei saa komisjon teha muud, kui kuulutada võitjaks madalaima pakkumise tegija. Selliseks hankeks oli ülalnimetatutest kindlasti hange nr 125642 ning tõenäoliselt ka hange nr 133294, kus võitjaks kuulutati madalaima hinnaga pakkuja. Kaalutlusruum on olematu ka siis, kui pakkujaid on ainult üks. Sellise hanke näiteks on hange nr 150526. Seega, nimetatud kolme hanke puhul puudus S.S jt komisjoni liikmetel objektiivne võimalus kedagi eelistada. Kui prokuratuur väidab, et seda siiski kuidagi tehti, siis peab ta tõendite abil näitama, mida ja kuidas tehti. Antud juhul pole prokuratuur isegi püüdnud selgitada, kuidas süüdistuses nimetatud hanked läbi viidi, kes mida konkreetselt tegi või püüdis teha. Süüdistus on tuletatud ainuüksi faktist, et sellised hanked toimusid ja S.S oli hankekomisjonis. Kaitsja leiab, et ainuüksi sellest ei piisa ametialase teo kui KarS § 293 lg 1 koosseisuasjaolu sedastamiseks. 4.3.2 Vastuteene ja ekvivalentsussuhe Maakohus on viitega Riigikohtu praktikale õigesti märkinud, et pistise sedastamiseks ei pea tõendama selgesõnalise kokkuleppe olemasolu (vt kohtuotsus p 22). Siiski peab olema tõendatud see, et hüve pakuti vastuteenena ametialase teo eest, ning et mõlemad pooled said sellest ka niimoodi aru. Kaitsja leiab, et puhkusereiside eest tasumine ei olnud vastuteene hankemenetlustes tehtud otsuste eest ja kumbki pool seda selliselt ka ei tajunud. Reisiarvete kinni maksmine oli tasu tööde eest, mida YY ja S.S AS-i X heaks tegid. Maakohtu otsuses ei ole nimetatud ühtegi tõendit, mis võimaldaks reiside eest tasumist ja hankeid omavahel otseselt siduda. Samuti, kui CC ütlused välja arvata, siis ei ole ka ühtegi tõendi t, mis näitaks, et YY ja S.S valetavad. On elukauge väita, et YY ja S.S oleks pidanud tasuta PERH-i tarkvara lahendusi välismaistele tarkvaratootjatele tutvustamas käima. 4.3.3 Eluline usutavus Maakohus lükkas süüdistatavate ütlused kui eluliselt mitteusutavad tagasi. Miks ta süüdistatavate juttu tööde tegemise kohta ei usu, selgitas maakohus kahe asjaolu näitel. Esiteks pidas ta võimatuks seda, et töövõtulepingud jäeti vormistamata, ning teiseks seda, et AS-l X polnud mõistlikku põhjust lepingute sõlmisest hoiduda. Kaitsja märgib, et nii mõneski kohas põhjendab maakohus süüdistatavate ütluste mitteusutavaust tõendite puudumisega. Kaitsja leiab, et ütlusi kinnitavate tõendite puudumisest ei saa järeldada ütluste elulist mitteusutavust. Tõendatus ja eluline usutavus on erinevad kategooriad, millest teine tulebki mängu alles ja ainult siis, kui esimene langeb ära. Maakohus on otsuse mitmes punktis nentinud, et ei pea usutavaks seda, et süüdistatavad jätsid töövõtulepingu olulised tingimused lahtiseks ja nõustusid tasu maksmisega oluliselt hiljem (vt otsuse punktid 19 ja 20.2). Erinevalt kohtust peab kaitsja seda usutavaks. Eriti selliste koostöölepingute puhul, kus vajalike tööde maht ei ole täpselt prognoositav. Hilise maksmise osas sisaldub maakohtu mõttekäigus ka väike vastuolu. Ühelt poolt on kohus pidanud eluliselt mitteusutavaks, et AS X tasus 2010. aastal tehtud tööde eest aastal 2012. Samas ei ole aga usutavuse seisukohalt kohtu jaoks probleemiks see, et 2012. aastal anti pistist hangete eest, mis toimusid aastatel 2010 ja 2011. Järelikult, elulise usutavuse testi tegemisel on kohus kaitse ja prokuröri sarnastel väidetele kohaldanud erinevaid kriteeriume. YY-ga seonduvalt on kohus eraldi välja toonud asjaolu, et lepingutingimused rääkis läbi ja leppis tema eest kokku S.S (vt p 20.2). Kaitsja leiab, et ka selles ei ole midagi ebaharilikku. Hõivatud inimeste puhul, kelleks Eesti ühe suurima haigla juhatuse esimees kindlasti kvalifitseerub, on üpris tavaline, et nende asju, sh isiklike asju, ajavad nende eest volitatud inimesed.

23(38)

Teine süüdistatavate antud selgitus, mida kohus pidas eluliselt mitteusutavaks, seondub AS-i X motivatsiooniga töötasu asemel reisiarveid tasuda (vt punktid 19 ja 20.4). Maakohus ei uskunud kumbagi süüdistatavate poolt välja pakutud põhjust, ei seda, et AS X püüdis makse optimeerida ega ka seda, et ta kartis korruptsioonisüüdistust. Maksudega seonduvalt viitas maakohus kahele asjaolule. Esiteks sellele, et Ukraina visiidi kohta YY-ga töövõtuleping sõlmiti (p 19) ning teiseks sellele, et ajakirjanduse andmetel on AS X üks suurimaid tööjõumaksude maksjaid Eestis (p 20.4). Nende väidetega võib nõustuda, kuid need ei lükka ümber ega muuda eluliselt mitteusutavaks eeltoodud arvamust. See, et ühe isikuga ühel korral leping sõlmiti, ei tõenda, et teisel korral või teise isikuga võidi see maksude optimeerimise eesmärgil jätta sõlmimata. Olgu selle tõestuseks seesama Ukraina reis ja see projekt tervikuna. Fakt on see, et Ukrainas käis, isegi kahel korral, ka S.S , kellega töölepingut ei sõlmitud. Samuti, asjaolu, et ettevõte maksab kogusummana palju makse ei välista, et ta võiks siiski otsida võimalusi vähem maksta. Kuivõrd levinud selline puhkusereiside peitmine ärikulude sisse Eestis on, seda tahtis kaitsja maakohtule näidata endise EMTA peadirektori abiga. Paraku keeldus maakohus HH selgitusi kuulamast, väites, et need ei puutu asjasse (vt ülal p 3.6). Ehk siis, kõigepealt keeldus kohus süüdistatavate ütluste usutavust kontrollimast ning siis ütles, et need ei ole usutavad. Mis puutub AS-i X hirmu korruptsioonisüüdistuse ees, siis selle põhjendatus on käesolevas kohtuasjas kuhjaga kinnitust leidnud. Nii nagu AS-i X juriidilised nõustajad arvasid, ongi prokuratuur olukorda valesti mõistnud ning asjaosalised kohtu ette viinud. Selles valguses ei ole väide, et AS X jättis töövõtulepingud sõlmimata ja üritas süüdistavatele makstava tasu peita ärikuludesse, mitte ainult usutav, vaid peegeldab tegelikkust. See peegeldab Eesti tänast ettevõtluskeskkonda, kus õiguslik ebaselgus ja prokuratuuri aktiivsus koos panevad ettevõtjaid kartma asju, mida tegelikult kartma ei peaks. Üheski seaduses ega madalamas õigusaktis pole öeldud, et äriühinguna tegutseva haigla juhatuse liige, rääkimata töötajast, ei võiks olla tasulises töösuhtes haiglale teenust osutava äriühinguga. Sellist keeldu ei olnud ka YY ja S.S-i töölepingutes. Ometi elas AS X kartuses, et nende äriedule suunatud initsiatiiv võib tuua kaasa pika, kuluka ja prognoosimatu lõpuga kriminaalmenetluse. Kuna nii ongi läinud, siis on ju ülimalt loogiline uskuda, et nad seda kartsid. Kaitsja leiab, et prokuratuur ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, mis vähimalgi määral viitaks korruptiivsele kokkuleppele süüdistavate ja AS-i X esindajate vahel. Veelgi enam, prokuratuur arvab, et seda polegi vaja tõendada. Piisab, kui näidata, et lepingupartner on haigla juhile midagi maksnud. Mille eest ja kuidas maksti, ei oma tähtust, piisab kahest faktist hankest ja maksest. Kui see tõepoolest nii oleks, siis muudaks see KarS § 294 kasutamisvälja (ja prokuratuuri otsustusruumi) sedavõrd suureks, et vahetegu õiguspärase ja õigusvastase käitumise vahel muutub võimatuks. Kokkuvõtteks leiab kaitsja, et maakohtu otsuses ei ole nimetanud ühtegi asjaolu, mille kohta võiks öelda, et mõistlik inimene nii ei teeks. Isegi enam, asjaolud, mida maakohus nimetas eluliselt mitteusutavateks, on tänases Eestis üpris tavapärased. 4.3.4 Süüdistatavate ütlusi kinnitavad tõendid Maakohus asus seisukohale, et kaitsja esitatud kirjalikud tõendid ei kinnita süüdistatavate ütlusi. Kaitsja osundab, et valmistus vastama kelmuse süüdistusele. Kogutud tõendite eesmärk oli näidata, et keegi pole kedagi eksitusse viinud. AS X tasus reisiarveid, sest nii oli kokku lepitud. Kaitsja põhieesmärk oli seega näidata, et kannatanu esindajaid CC ja WW ei tasu uskuda. Seda eesmärki silmas pidades on hilisemat koostööd näitavad tõendid (nagu näiteks Indoneesia projektiga seonduvad) väga olulised, kuna õõnestavad kannatanu esindajate ütluste usaldusväärsust. On ju üsna tavapäratu, et kelmuse ohver mitte ei lõpeta kelmiga koostööd, vaid jätkab, nagu poleks midagi juhtunud. Seda arvestades on arusaamatu maakohtu järeldus, et „süüdistuses nimetatud puhkusereisidel ei saanud olla seost nende projektide raames tehtud tööga“ (vt p 18).

24(38)

Veelgi arusaamatum on aga maakohtu etteheide, et süüdistatav ega tema kaitsja ei ole taotlenud kohtus üle kuulata ühtegi AS X töötajat või esindajat, kes võik s anda ütlusi X heaks tehtud tööde kohta (vt p 20.4). Kaitsja väidab, et see ei ole tõsi. CC ja WW kuulati kohtus üle ning nad andsid ka kõiki koostööprojekte puudutavaid ütlusi. Tõsi, nagu kohus otsuse punktis 21 õigesti märgib, neid ütlusi ei saa tõendina arvestada. Kui kohtumenetlus algas, olid süüdistavad ja AS X vastaspooltel. On naiivne eeldada, et kaitsja poolt kohtusse kutsutud AS-i X töötajad oleks andud ettevõtte juhti ja suuromanikku kahjustavaid ütlusi. Kaitsja reaalsed võimalused hankida teave, mida tema eest soovitakse varjata, on minimaalsed. Selleks ongi ette nähtud eeluurimine, kus riigil oli õigus ja reaalne võimalus koguda vajalikku teavet, sõltumata sellest, mida arvab teabe valdaja. Maakohus on võtnud otsuses kommeteerida ainult väikse osa kaitsja esitatud tõenditest. Mõned väga kaalukad on jäänud täiesti tähelepanuta. Näiteks tunnistaja, PERH-i administratiivdirektori RR ütlused selle kohta, et 2012. aastal küsis YY tema käest, kas ta võib töötada AS-i X heaks ja kas tal on selleks seadusest tulenevaid piiranguid (vt prot 27.04 lk 2). See on usaldusväärsest allikast pärinev konkreetne tõend, mis kinnitab YY ütlusi. Maakohus pole seda oma otsuses isegi mitte maininud. Väga informatiivne on ka juba punktis 2.2 nimetatud Skype vestlused, mis toimusid 2016. aasta märtsis ja aprillis (vt prot 16.05 lk 2-3). Seal sisaldub teavet mitme olulise asja kohta. Varasemale koostööle viitab selgelt dialoog 21.03.2016. a. Maakohus viitab neile vestlustele vilksamisi otsuse punktis 18, mööndes seejuures, et Indoneesia projektis, nagu ka Ukraina projektis, võisid S.S ja YY kaasa lüüa. Samas leiab kohus, et see ei puutu asjasse, kuna need projektid toimusid pärast süüdistuses nimetatud puhkusereise. Kaitsja nõustub, et ajavahemikus 2014 kuni 2017 tehtud tööd ei tõenda otseselt seda, et sarnaseid töid tehti ka aastal 2012 ja varem. Samas, miski ei takista seda informatsiooni kasutada selleks, et hinnata S.S-i ja YY ütluste usaldusväärsust. Oleviku alusel mineviku kohta järelduste tegemine on igati mõistuspärane. Kui AS-l X oli süüdistatavaid vaja Ukraina projektis aastal 2014, siis on usutav, et nende panus oli vajalik ka Ejada projektis, mis oli sarnane ja mida tehti alates 2012. aasta sügisest. Asjaolu, et AS X jätkas S.S-iga ulatuslikku koostööd ka pärast seda, kui viimasest sai kelm ja esimesest kelmuse ohver ning, et see koostöö kestab tänaseni, näitab, et S.S on mingi kompetents, mida AS-l X on vaja, sõltumata, kus S.S parajasti töötab. See kompetents on kirjas töövõtulepingus, mille projekti kaitsja maakohtule esitas ja mis tänaseks on allkirjastatud. Lepingu punktis 2 kirjeldatud töö kattub täielikult sellega, mida S.S rääkis oma rolli kohta Ukraina, Ejada ja ITK projektides. Tõendamist leidnud fakt, et S.S teeb tänaseni seda, mida ta väitis ennast tegevat viis aastat tagasi, on ju oluline argument tema sõnu uskuda. S.S-i ainulaadset kompetentsi kinnitab ka asjaolu, et kohe pärast PERH -st lahkumist, sõlmiti temaga käsundusleping, mille sisuks on IT arenduse alane nõustamine (vt prot 16.05 lk 3-4). Kaitsja osundab, et YY ja S.S selgitasid kohtus, et nende puhkusereiside kinnimaksmine oli tasu AS-le X tehtud tööde eest. Süüdistatavate ütlused on tõendid, mida ei saa ilma põhjenduseta kõrvale jätta. Kaitsja leiab, et need ütlused on eluliselt usutavad ja neid kin nitavad ka mitmed tõendid. Igal juhul on süüdistatavate ütlused kogumis neid toetavate tõenditega piisavad selleks, et panna erapooletut ja eelarvamusteta kuulajat kahtlema. Prokuröril ei ole mingeid tõendeid, mis viitaks seosele süüdistuses nimetatud hangete ja reisiarvete tasumise vahel.

25(38)

Samas ei ole kaitsja nõus sellega, et S.S oleks teadnud, et nimetatud arve sisaldab lisaks tema, YY ja AA kuludele ka ÄÄ lennupileti kulu. Nimetatud arvel on viidatud ainult eelnimetatud kolmele mehele. Nagu S.S kohtus selgitas, andis ta arve koostanud FF -le konkreetsed juhised, et ÄÄ kulud tasub teine ettevõte (vt prot 3.05 lk 17). S.S-i sõnu kinnitab 28.3.2013 FF-le saadetud e-kiri pealkirjaga „Löö umbkaudu Dublini eelarve kokku ja tee arve“, mis lõpeb järgmiselt: „Esmaspäeval ütlen Sulle uue summa, mis kannan teisest ettevõttest.“ Et see nii võis olla, kinnitas ka kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud FF mööndes, et ta võis eksida (vt prot 24.04 lk 5-6). S.S-i ütlustele lisab usutavust ka fakt, et varem, seoses Nizza reisiga, toimiti samamoodi. S.S-i ja YY kulud maksis PERH, kaasade omad aga AS X (vt kohtuotsus p 29). Miks maakohus S.S-i selgitusi ei usu otsusest ei selgu. Otsuse punktis 38 on käsitletud ainult eelnimetatud e-kirja ja sedastatud lakooniliselt, et see ei saa tähendada seda, et ta oleks soovinud ÄÄ lennupiletite eest teise ettevõtte kaudu tasuda. Miks ei saa, see jääb mõistatuseks. S.S-i ütluste usutavust kohus ei analüüsi ja FF isegi ei maini. Kokkuvõttes leiab kaitsja, et eeltoodud tõendid lubavad väita, et S.S tõepoolest ei teadnud ega pidanud ka võimalikuks, et tema poolt kinnitatud arve sisaldas ÄÄ lennupiletite kulu. Seetõttu ei saa ka öelda, et S.S oleks tegutsenud tahtlikult KarS § 16 tähenduses.

MENETLUS RINGKONAKOHTUS JA KOHTUISTUNG

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

26(38)

reisidega Oktoberfestile (II), annab hinnangu kaitsja apellatsioonis tõstatatud materiaalõiguslikele ning tõendatuse küsimustele (III) ja käsitleb viimaks karistuste ning menetluskuludega seonduvaid probleeme ja võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemuse (IV). I.

27(38)

01.01.2015 on etteheidetav tegevus kvalifitseeritav KarS § 294 lg 2 p 1, 3 järgi), kusjuures juba esialgse süüdistuse kohaselt oli talle esitatud süüdistus KarS § 293 lg 2 p 1 järgi analoogsetes episoodides OÜ P osas, seega menetluslikult kelmuse süüdistuse kaotamisega tema olukorda kergendati. See omakorda tähendab, et süüdistatavatele ning kaitsjale YY ning S.S-i käitumisele antud õigusliku hinnangu muutmine ei saanud tulla üllatusena, millele ei oleks saanud tõhusalt vastu vaielda. Kaitsja etteheide, et kuna prokuratuur ei ole pidanud kohtueelse menetluse staadiumis vajalikuks AS-i X osas pistise versiooni kontrollida, siis seda „viga“ ei saa kohtuliku uurimise käigus parandada, on eriti põhjendamatu olukorras, kus eeluurimisel valisid süüdistatavad passiivse kaitsepositsiooni, seega ei loonud menetlejale juba eeluurimisel võimalust kontrollida omapoolset versiooni toimunust ning prokuratuuril vajadusel kriminaalmenetlus lõpetada. Kaitsja põhjendused, miks ta ei pidanud kohtuliku uurimise käigus vajalikuks juba ülekuulatud tunnistajaid muudetud süüdistuse kontekstis täiendavalt ristküsitleda, vajadusel taotleda täiendavate tõendite kogumist, jäävad samuti alusetuks. Võistlevas kohtumenetluses tõendite uurimine ning vajadusel ka uute tõendite kogumine ning sellele järgnev uurimine toimub vahetult kohtuliku uurimise raames. Tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude tuvastamisel on kohus võistleva kohtumenetluse tingimustes olulisel määral seotud kohtumenetluse poolte tegevusega ja saab KrMS § 60 lg 2 kohaselt lugeda mingi tõendamisesemesse kuuluva asjaolu tõendatuks ning sellele kohtuotsuses tugineda üldjuhul vaid kohtumenetluse poolte tegevusele (tõendamisele) tuginevalt (3-1-1-91-07, p 6.4). Kui kaitsja otsustab jääda passiivsele positsioonile tunnistajate täiendava ristküsitluse osas ka kohtulikul uurimisel, siis selline kaitsetaktika ei ole süüdistajale ega kohtule etteheidetav. Kõik etteheited, mida kaitsja teeb seoses süüdistuse muutmisega oleks asjakohased üksnes juh ul, kui maakohus oleks süüdistatavate tegevust omaalgatuslikult ümber kvalifitseerinud ilma süüdistuse vastava muutmiseta prokuröri poolt. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et süüdistuse põhimõttelise muutmisega tekitas prokurör olukorra, kus tõhusa kaitse teostamine muutus objektiivselt võimatuks.

28(38)

Ülaltoodust lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et kaitsja etteheide tunnistaja FF nõuetekohase rakendamata jätmise kohta on alusetu.

29(38)

Ringkonnakohus ei nõustu seega kaitsja järeldusega, et maakohus sai tõendi sisust teadlikuks pisut varem, kui ette nähtud, mida tuleb arvestada kriminaalmenetlusõiguse normide rikkumisena kogumis teiste rikkumistega.

30(38)

Süüdistuse kohaselt vastutasuna selle eest, et YY osales 2011 ja 2013 aastal toitlustusteenuse ostmise hankes OÜ P jaoks soodsate otsuste tegemisel ning samuti edaspidise sujuva koostöö tagamiseks andis OÜ P juhatuse liige QQ talle varaliselt hinnatava soodustuse, mis seisnes kahel korral 2012 ja 2013 aastal lennupiletite Tallinn-München-Tallinn ostmises. Väärib märkimist, et mõlemad reisid olid ühepäevased ehk Münchenist lahkumisega saabumisele järgneval päeval. Mõlemast reisist võttis osa OÜ P juhatuse liige QQ ise. Kriminaalasjas puudub vaidlus, et mõlema reisimisega seotud kulutusi kajastas OÜ P nõuetekohaselt oma raamatupidamises. Prokuratuuri apellatsiooni keskseks argumendiks on, et tegemist ei olnud „kliendiüritusega“, vaid YY-le soodsate otsuste eest vastutasuks meelelahutusüritusega Oktoberfesti alal. Prokurör rõhutab, et kriminaalasjas ei ole tuvastamist leidnud, et PERH-i juhtidel ja OÜ P esindajatel oleks olnud jagada olulist tööalast infot või edasise koostöö mõttes sisulisi tööalaseid teemasid. Ringkonnakohus prokuratuuri sellise käsitlusega ei nõustu ning osundab, et KrMS § 268 lg 1 kohaselt toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi. Tulenevalt sama paragrahvi 5. lõike esimesest lausest ei või kohus süüdistatavat süüdi tunnistades tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses või muudetud või täiendatud süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks saavad olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära piiri, millest kohus asja arutamisel väljuda ei saa. Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Süüdistusakti lõpposas sisalduvas süüdistatava tegevuse kirjelduses tuleb näidata kõik need isiku käitumise aspektid, mis prokuratuuri hinnangul moodustavad kuriteokoosseisu. Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada (Vt nt RKKK lahendeid nr 31-1-109-12, p. 10; 3-1-1-24-05, p 14; nr 3-1-1-31-10, p 9; nr 3-1-1-106-10, p 8; nr 3-1-1-68-11, p 10 ning nr 3-1-1-97-11, p 15.3). Käesolevas kriminaalasjas heidetakse YY-le süüdistuses ette vastutasuna korruptiivsete otsuste tegemise eest varaliselt hinnatava soodustuse saamist lennupiletite näol. Kohtukolleegium leiab, et sellest tulenevalt ei tohi prokuratuur sisustada YY-le esitatud süüdistust Oktoberfesti meelelahutusliku iseloomuga, vaatamata tuvastatud asjaolule, et reisi nimetuseks oli Oktoberfesti reis. Süüdistuses ei heideta YY-le ette, et OÜ P ega kolmas osapool oleks tasunud Oktoberfesti raames toimunud meelelahutuslike ja vabaaja veetmise ürituste eest. Münchenis toimunut süüdistus üldse ei käsitle, seega on asjakohatud kõik prokuratuuri argumendid, et Münchenis ei toimunud YY-le suunatud tööalast kliendiüritust. Kuna süüdistus ei sisalda etteheidet, milles täpselt seisnes nn Oktoberfesti meelelahutusreis, millist prokuratuuri veendumusel ei saa nimetada tööalaseks kliendiürituseks, ei sisalda etteheidet, kes kandis väidetava meelelahutusürituste kulud ja kuidas kulutuste kandaja on seotud YY-le etteheidetava ebaseadusliku tegevusega, siis ei saa käsitleda ka lennupileteid hüvena soodsate otsuste tegemise eest. Lisaks ei ole kriminaalasjas kummutatud ka põhjendatud kahtlus, et YY osales reisil oma ametialaste kohustuste täitmiseks, mille kasuks tunnistavad reisi ühepäevane pikkus, reisi maksumuse nõuetekohane kajastamine P OÜ raamatupidamises, OÜ P juhatuse liikme QQ osavõtt reisist. Sel põhjusel jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu otsuse YY õigeksmõistmise osas KarS § 293 lg 2 p 1 järgi OÜ P poolt tasutud lennupiletite episoodides muutmata. III.

31(38)

32(38)

põhjusel, et altkäemaksu võtmisena ei ole kriminaliseeritud lihtsalt ametiisiku poolt soodustuste (kingituste) vastuvõtmine, et tekitada nt ametiisiku positiivset hoiakut tuleviku suhtes, vaid hüvede lubamisega nõustumine või nende vastuvõtmine mingi konkreetse ametialase teo jaoks. Ametiisiku tegu peab kujutama endast niisiis vastutasu eest tehtut või tulevikust tehtava: see on altkäemaksuandja jaoks sisuliselt ostetud või ostetav vastuteene, altkäemaksuvõtja ehk ametiisiku jaoks tasustatav või tasutud teene (RKKK nr, 3-1-1-118-06 p 14; KarS kommenteeritud väljaanne, 2015, lk 740). Olukorras, kus YY poolt hankemenetlustes osalemist tuvastatud ei ole, on võimatu nõustuda süüdistuse seisukohaga, et YY puhul pistise/altkäemaksu võtmisena on vaadeldav X AS -i poolt finantseeritud puhkusereisidega nõustumine ja nende vastuvõtmine vastutasuna selle eest, et ta osaleb vastutava juhatuse liikmena infotehnoloogia valdkonnas selle toimimise järelvaatajana ning samuti edaspidise sujuva koostöö tagamiseks. Ringkonnakohus osundab, et vara või muu soodustuse lubamisega nõustumine või soodustuse vastuvõtmine ametiisiku poolt ei kujuta endast iseenesest veel KarS § 293 lg 1 järgi karistatavat tegu. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et pistise võtmisest ja andmisest kõnele mine eeldab ekvivalentsussuhte olemasolu pistise andja ja pistise võtja vahel. Ekvivalentsussuhe tähendab sellist pooltevahelist sidet, mille raames on pistise võtja pistise andjaga ühel meelel, et tasu on vastuteene tehtud või tulevikus tehtava ametialase teo eest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. märtsi 2013. a otsus kriminaalasjas nr 3 -1-1-95-12, p 14.3). Teisisõnu saab öelda, et ekvivalentsussuhtest ilmnebki ebaõiguskokkulepe pistise võtja ja pistise andja vahel (3-1-1-31-14, p 15). Ametiisikupoolne vastuteene ekvivalentsussuhte (ebaõigluskokkuleppe) tuvastamiseks peab olema piisavalt konkretiseeritud. Kohtukolleegium leiab, et süüdistusest ei nähtu ühtegi konkreetset ametialast tegu, mille eest vastutasuna X AS YY-le varaliselt hinnatavaid soodustusi andis ehk tulenevalt süüdistuse tekstist ei ole võimalik tuvastada AS X ja PERH juhatuse esimees YY vahel ekvivalentsussuhte olemasolu. Kohtukolleegium ei nõustu seega maakohtu liialt üldistava ning osaliselt vale järeldusega YY pistise/altkäemaksu süüditunnistamise põhjendustes, et YY osa oli hangete korraldamisel, parima pakkuja väljaselgitamisel ja nendega lepingute sõlmimisel olulise kaaluga. Süüdistuse tekstis ei ole YY-le ette heidetud, et ainult tema määras hankekomisjonide koosseisu (mis ei ole vaadeldav nende töös osalemisena) ning sõlmis hankevõitjatega lepinguid.

33(38)

nimetatud hanke toimumisega ning kuidas selle hankega olid seotud süüdistatavad, otsuses ei leidu. Digitaalsel kuju maakohtule esitatud kirjavahetusest menetleja ja PERHi vahel selgub, et PERHi arhiivist ei leidu 2008 aasta hanke nr 106610 dokumente. Sellest tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et kriminaalasjas puuduvad dokumendid, millega on võimalik tuvastada M. Kiligi seost nimetatud hankega. Väärib märkimist, et erinevalt teistest AS-ga X seotud episoodidest, kus oli ära näidatud tema roll hankekomisjoni esimehe või liikmena, süüdistusest ei nähtu, kuidas S.S oi hankemenetlusega nr 106610 seotud.

34(38)

käesoleva kriminaalasja menetlus oli korruptiivsete kokkulepete tõendamise seisukohalt eriti keeruline, kuna eeluurimisel ei uuritudki YY ja M. Kiligi tegevust pistise/altkäemaksu võtmisena, vaid hoopis kelmusena. Samas piisab pistise/altkäemaksu süüteokoosseisu täitmiseks abstraktsest suhtest pistise saamise ja ametiisiku poolt toimepandava teo vahel, st sellisest seosest pistiseandja ja –võtja vahel, mille puhul andja saab või on saanud vastuteenena üleantu eest ametiisikult mingi talle kasuliku teo (vt RKKKo 3-1-1-10-09, p 24.2; 3-1-1-118-06, p 14). Selline ekvivalentsussuhe (ebaõiguskokkuleppe) on hankekomisjonide esimees S.S-i ja AS-i X vahel, kohtukolleegiumi veendumusel, menetletavas kriminaalasjas üheselt tuvastatav.

35(38)

pidanud kaitsja vajalikuks täiendavate tõendite (antud juhul tunnistajate väljakutsumist) uurimist, oma versiooni kontrollimiseks, taotleda. Olukorras, kus ennast aktiivselt kaitsta otsustanud süüdistatav ei loo menetlejale või kohtule piisavaid võimalusi oma versiooni kontrollimiseks, ei saa rääkida kummutamata kahtlustest süüdistatava kasuks mõttes.

36(38)

Kohtukolleegium leiab, et maakohus kohaldas valesti materiaalõiguse norme, kui mõistis S.S-i õigeks omastamiskuriteos, kui see on toime pandud ametiisiku poolt. Sellest tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse S.S-i süüditunnistamise osas KarS § 201 lg 1 järgi ning teeb uue otsuse, millega mõistab S.S-i süüdi kuriteo toimepanemises KarS § 201 lg 2 p 3 järgi. IV.

37(38)

Õige on maakohtu seisukoht, et seoses Nizza reisi omastamisepisoodis M. Kiligi õigeksmõistmisega mõistliku suurusega hüvitatavaks kaitsjatasukuluks on 1500 eurot. Selles osas jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus leiab, et mõistliku suurusega kaitsjatasukuluks apellatsioonimenetluses on iga süüdistatava kohta 2000 eurot. KrMS § 185 lg 1 kehtestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lg 1 p 2 - 4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. KrMS § 185 lg 2 kohaselt kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. Käesolevas kriminaalasjas kohtukolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p 4 nimetatud lahendi mõlema süüdistatava osas, seega süüdistatavate kaitsjatasud apellatsioonimenetluse tuleb süüdistatavatele hüvitada riigieelarvest.

38(38)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.