Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamine
1-23-1551 20. märts 2026 Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett ja Paavo Randma Kriminaalasi Tatjana Lennuki süüdistuses KarS § 3001 lg 1 järgi, Eduard Lennuki süüdistuses KarS § 3001 lg 1 – § 22 lg 3 ning Julia Tuštšenko süüdistuses KarS § 3001 lg 1 – § 22 lg 3 järgi Tartu Ringkonnakohtu 25. augusti 2025. a otsus Prokuratuur, esindajad Riigiprokuratuuri riigiprokurör Eneli Laurits ja abiprokurör Teeli Mägi, kassatsioon Tatjana Lennuki kaitsja vandeadvokaat Sander Potisepp; Eduard Lennuki kaitsja vandeadvokaadi abi Eva Lennuk 18. veebruar 2026, kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS OTSUSTAB
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 25. augusti 2025. aasta otsus, välja arvatud osas, millega kohus rahuldas Tatjana Lennuki süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise taotluse.
2.Saata kriminaalasi uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
3.Kassatsioon rahuldada osaliselt.
4.Mõista Eesti Vabariigilt Tatjana Lennuki kasuks välja 1800 eurot valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tatjana Lennuk anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 3001 lg 1 järgi ning Eduard Lennuk ja Julia Tuštšenko KarS § 3001 lg 1 – § 22 lg 3 järgi järgmistes tegudes.
2.Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti kommunaal- ja ehitusosakonna juhataja T. Lennuk võttis vastu oma endise abikaasa E. Lennuki ettevõtte Edlen Service OÜ riigihanke korras tehtud tööd summas 45 240 eurot. T. Lennuki alluvuses töötav ja selle hankemenetluse eest vastutav ametnik oli enne tööde vastuvõtmisest keeldunud. Riigihankel osalemise pakkumuse ja teostatud tööde akti koostas T. Lennuk ise, samuti aitas ta koostada E. Lennuki nimel päringud ja vastused hankekomisjonile ning linnavalitsusele, et näidata tööde korrektset tegemist. T. Lennuk ja Edlen Service OÜ on seotud isikud korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 7 lg 1 p-de 3 ja 4 ning KVS § 11 lg 1 p-de 1 ja 2 mõttes, sest juriidilise isiku juhatuse liige on ametniku endine abikaasa. T. Lennuk oli varem ka ise Edlen Service OÜ juhatuse liige ning teo toimepanemise ajal oli ta majandustegevuse
1-23-1551 registris märgitud ehitusvaldkonnas pädeva isikuna. T. Lennuk oli akti allkirjastades ka teadlik korruptsiooniohust KVS § 11 lg 1 p 3 mõttes.
3.Linnamajandusameti korrakaitseteenistuse juht J. Tuštšenko aitas kuriteole kaasa hanketingimuste leevendamisega pärast hanke avaldamist, et Edlen Service OÜ saaks sellele kvalifitseeruda. J. Tuštšenko jagas T. Lennukile infot hanke kohta ning aitas E. Lennukil koostada päringuid ja vastuseid linnavalitsusele ning hankekomisjonile.
4.E. Lennuki kaasaaitamistegu seisnes hankes osalemises, T. Lennuki koostatud teostatud tööde akti allkirjastamises ja selle edastamises.
5.Viru Maakohus tunnistas süüdistatavad 15. novembri 2024. a otsusega süüdi. Kohtu hinnangul on ette heidetud teod tõendatud. T. Lennuki ja E. Lennuki seotus KVS § 7 lg 1 p 4 tähenduses nähtub nendevahelisest kirjavahetusest, kus T. Lennuk palub endisel abikaasal naasta koju. Samal päeval saatis T. Lennuk teisegi kirja, milles märkis: „Selle 2021. aasta kokkuvõtete järgi pean ennast parimaks ametipartneriks kogu sinu elu jooksul. Ma aitasin sul teenida päris kenakese summa [---]. Parimat äripartnerit kui mina ja sina (aga ainult äri), ei leia ei sina ega mina. Mul on vaja teenida. Pakun kasutada võimalusi ja teha koostööd perspektiivsete projektide raames.“ T. Lennuk on tihedalt seotud ka Edlen Service OÜ-ga, olles selle juhatuse liige ajavahemikus 1. oktoobrist 2014 kuni
3.septembrini 2020 ning süüteo toimepanemise ajal ettevõtte ehitustegevuse alal pädev isik. Kuivõrd E. Lennuk on Edlen Service OÜ juhatuse liige, on ka juriidiline isik T. Lennukiga seotud KVS § 7 lg 1 p 3 tähenduses.
6.Maakohtu otsuse vaidlustasid süüdistatavate kaitsjad, kes taotlesid enda kaitsealuste õigeksmõistmist ja süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamist.
7.Tartu Ringkonnakohus mõistis 25. augustil 2025 süüdistatavad õigeks, rahuldas T. Lennuki süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise nõude summas 1400 eurot sideandmete lubamatu kasutamise eest ja E. Lennuki süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise nõude seoses temalt vabaduse võtmisega. Ringkonnakohtu seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised.
8.Süüdistuses pole esile toodud faktilisi asjaolusid, mille järgi saaks tuvastada, et T. Lennuk ja E. Lennuk olid seotud isikud. Kuigi maakohus tuvastas uuritud tõendite põhjal tugeva emotsionaalse seose endiste abikaasade vahel, ei kajastatud seda süüdistusaktis. Nendele asjaoludele tuginedes väljus maakohus süüdistuse piiridest. Samuti pole kirjeldatud korruptsiooniohtu, mida T. Lennuk väidetavalt teadis. T. Lennuk ei ole seotud ka Edlen Service OÜ-ga, sest pole kunagi olnud selle juhatuse liige. Süüdistuses esitatud faktiliste asjaolude põhjal pole võimalik isikute seotust järeldada.
9.Sideandmed on lubamatud tõendid, sest elektroonilise side seaduse (ESS) § 1111, mis paneb elektroonilise side pakkujale sideandmete säilitamise kohustuse, on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Riigi sunnil säilitatud andmete kasutamine kriminaalmenetluses pärast Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendit nr 1-16-6179/111 on tahtlik rikkumine. Seega tuleb T. Lennukile hüvitada nende andmete kasutamisega tekitatud kahju.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
10.Prokuratuur taotleb maakohtu otsuse jõustamist. Kassatsiooni kohaselt seadis ringkonnakohus süüdistusele ebamõistlikult ranged nõuded ja rikkus tõendite hindamise reegleid. Süüdistuses on 2(6)
1-23-1551 toodud välja piisavalt faktilisi asjaolusid, mille alusel tuvastada isikute seotus. Samuti esineb asjas ilmselge korruptsioonioht, mida ringkonnakohus oleks pidanud hindama. Sideandmed on lubatav tõend, sest küsiti vaid andmeid, mida sideettevõtja säilitas enda ärilisel eesmärgil, ja kahju hüvitamine summas 1400 eurot on põhjendamatu.
11.Vastuses kassatsioonile palub T. Lennuki kaitsja jätta prokuratuuri kaebuse rahuldamata, algatada vajaduse korral põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus KVS § 11 lg 1 p 3 suhtes ning hüvitada menetluskulud. Kaitsja väited on kokkuvõtlikult järgmised.
12.Prokuratuur ei tuginenud varasemas menetluses kordagi sellele, et sideettevõtjalt küsiti vaid ärilisel eesmärgil säilitatud andmeid. Isikuandmete kaitse muutuks sisutühjaks, kui ärilisel eesmärgil lubatakse koguda andmeid aastase perioodi jooksul.
13.T. Lennuk ja Edlen Service OÜ ei ole seotud isikud. Prokuratuur tugineb selles küsimuses argumentidele, mida apellatsioonimenetluses ei esitatud, ja asjaoludele, mis on süüdistusaktis toodud toimingut kirjeldavas, mitte isikute seotust puudutavas osas (pakkumuse, päringute ja vastuste koostamine). Päringute ja vastustega abistamine pole tõendatud, sest selleks kasutati olulise menetlusõiguse rikkumisega saadud tõendeid. Endiseks abikaasaks olemine ei tähenda, et isikud on seotud. Süüdistuses pole sisustatud ka seda, milles seisneb korruptsioonioht KVS § 11 lg 1 p 3 tähenduses.
14.E. Lennuki kaitsja palub jätta kassatsiooni rahuldamata. T. Lennuk ei ole toimingupiirangut rikkunud, mistõttu ei saa E. Lennukit võtta vastutusele sellele teole kaasaaitamise eest. Samuti puudub E. Lennukil etteheidetava kaasaaitamisteo osas nn kahekordne tahtlus.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
15.Kolleegium nõustub prokuratuuriga, et ringkonnakohus eksis, kui asus seisukohale, et süüdistuse väidetavad puudused ei võimalda isikute süüküsimust arutada.
16.Süüdistusakti olulisim funktsioon on informeerida süüdistatavat talle omistatavatest faktilistest asjaoludest ja selle pinnalt tehtavast õiguslikust etteheitest, tagades nii tema kaitseõigust (nt RKKK 22.03.2019, 1-17-9941/80, p 8). Selleks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 268 lg 5 kohaselt ei või kohus süüdistatavat süüdi tunnistades tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest ning mida ei ole menetluses arutatud.
17.Kuigi süüdistuses tuleb etteheidetavad teod siduda neist järelduva karistusõigusliku kvalifikatsiooniga, ei ole kohus selle riikliku süüdistaja (esialgse) õigusliku hinnanguga seotud (nt RKKK 09.11.2017, 1-15-10119/80, p 22, vt ka 03.11.2014, 3-1-1-40-14, p 70). Kvalifikatsiooni muutmine on kohtu õigus ning teatud juhtudel ka kohustus (nt RKKK 11.06.2018, 1-17-1629/44, p 33; 28.11.2019, 1-17-5210/59, p 34), kusjuures kohtul on KrMS § 268 lg 6 esimeses lauses sätestatut silmas pidades pädevus muuta nii teole antavat õiguslikku hinnangut tervikuna (nt tapmissüüdistuse muutmine raske tervisekahjustuse tekitamiseks) kui ka konkreetse etteheidetava süüteo koosseisualternatiivi (nt tervise kahjustamise asemel heidetakse isikule lõppeks ette valu põhjustamist). Raske on toetada seisukohta, et lubamatult on eiratud süüdistuselt oodatavat informeerimis- ja piiritlemisfunktsiooni, kui kohus annab süüdistuses kirjeldatud asjaoludele pelgalt erineva õigusliku hinnangu ning seda iseäranis siis, kui ei muutu etteheite lõplik juriidiline kvalifikatsioon, vaid muudetakse üksnes süüks arvatavat koosseisualternatiivi.
3(6)
1-23-1551
18.Menetletavas asjas leidis ringkonnakohus, et süüdistuse tekstis ei ole esitatud küllaldaselt faktilisi asjaolusid, mille alusel saaks kontrollida T. Lennuki ja Edlen Service OÜ seotust korruptsioonivastase seaduse tähenduses. Võimalikku seost endise abikaasa E. Lennuki kaudu pole võimalik tuvastada ka seetõttu, et süüdistuses ei nimetatud endiste abikaasade kestvat emotsionaalset suhet. Süüdistusest ei olnud võimalik ka välja lugeda, et E. Lennuki seisund või tegevus oleks T. Lennukit väljaspool tema ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutanud; samuti ei nähtunud süüdistusest selline T. Lennuki mõju E. Lennuki suhtes. Süüdistuses küll kirjeldati, kuid õiguslikult ei toetutud võimalikule T. Lennuki enda majanduslikule või muule huvile, mis võis mõjutada tema toimingut või otsustust. Samuti ei kajastanud süüdistus asjaolusid, mis võimaldaks kontrollida, kas T. Lennuk oli ametiisikuna teadlik korruptsiooniohust. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu.
19.Süüdistuses on kirjas, et Edlen Service OÜ kuulub T. Lennuki endisele abikaasale, kes on ka juriidilise isiku ainus juhatuse liige. Seejärel on üksikasjalikult kajastatud, kuidas T. Lennuk koostas Edlen Service OÜ-le pakkumuse, et viimane saaks osaleda riigihankel. Selle pakkumuse (koos teiste dokumentidega) esitas E. Lennuk riigihangete registrile ning ettevõte võitis hanke. Kui hankekomisjoni ametnik keeldus puudustega töö vastuvõtmisest, aitas T. Lennuk ise ja koos J. Tuštšenkoga koostada äriühingu nimel päringuid ja vastuseid, mille viimane esitas linnavalitsusele ja hankekomisjonile. Lõpetuseks koostas T. Lennuk Edlen Service OÜ eest teostatud tööde akti, mille E. Lennuk saatis digitaalselt allkirjastatult tagasi T. Lennukile, kes selle omakorda allkirjastas ja tehtud tööd vastu võttis. Kolleegiumi hinnangul on see piisavalt konkreetne ja individualiseeritud, et süüdistatavad saaks aru, milliseid tegusid kellele karistusõiguslikult ette heidetakse. Karistusõiguslikult olulised asjaolud on kirjeldatud viisil, et need on raskusteta arusaadavad ka lugejale, kellel erinevalt prokurörist pole väidetava kuriteosündmuse kohta eelteadmisi (vt RKKK 20.03.2024, 1-23-1763/24, p 21).
20.Süüdistuse kohaselt olid T. Lennuk ja Edlen Service OÜ seotud isikud KVS § 7 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt. Viidatud normide järgi on ametiisikuga seotud juriidiline isik, mille juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse tähenduses on ametiisik ise või isik, keda seob ametiisikuga ühine majapidamine, samuti muu isik, kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või keda ametiisiku seisund või tegevus väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või kes väljaspool ametiseisundit allub ametiisiku korraldustele või tegutseb ametiisiku huvides või arvel.
21.Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et süüdistuses väljendatud arusaam, nagu võiks isikute seotuse tuletada pelgalt endisest abielusuhtest, on ekslik. Samas ei näe kolleegium süüdistuses selgelt esitatud asjaolude taustal mingeid takistusi kohtul hindamaks, kas T. Lennuk oli Edlen Service OÜga seotud seetõttu, et tema endine abikaasa oli temaga seotud isik KVS § 7 lg 1 p 4 mõttes, kelle seisund teda mõjutas või vastupidi, keda tema seisund mõjutas; süüdistuses kirjeldatud käitumine annab sellise otsustuse tegemiseks küllaldaselt ainest. Tegu on õigusliku hinnanguga süüdistuses kirjeldatud ning tõendamisprotsessi käigus kinnitust leidnud faktilistele asjaoludele, mis võib sõltuda paljuski juhtumi detailidest, mistõttu on kohtul materiaalõigusliku tõe tuvastamise kohustust kandes selliseks ümberhindamiseks täielik pädevus. Siinkohal märgib kolleegium, et kohtumenetluses tuvastatud endiste abikaasade jätkuv emotsionaalne seotus (oli see siis ühe- või kahepoolne) on käsitatav n-ö taustafaktina, mida kohus on õigustatud hindama, kui see kinnitab või lükkab ümber süüdistuses kirjeldatud asjaolude – praegusel juhul ühe- või teisesuunalist mõju isikute vahel – esinemist (RKKK 14.11.2019, 1-18-4372/82, p 36).
22.Samuti ei näe kolleegium kaitseõiguse rikkumist ning süüdistuse piiridest väljumist selles, kui kohtu hinnangul peaks süüdistuses kirjeldatud asjaoludest õiguslikus mõttes järelduma, et tegemist oli toimingupiirangu rikkumisega KVS § 11 lg 1 p 2 esimese alternatiivi tähenduses, st olukorraga, kus T. Lennuk ei tegutsenud mitte E. Lennuki, vaid enda huvidest lähtudes. Sellegi näol on tegemist 4(6)
1-23-1551 õigusliku hinnanguga, mille tegemiseks juhul, kui seda kinnitavad asjaolud on süüdistuses kajastatud, on kohtul tõendamisprotsessi tulemil võimalus.
23.Põhjendamatu on ka ringkonnakohtu etteheide, et süüdistusakti puuduste tõttu ei tule kõne alla toimingupiirangu rikkumine KVS § 11 lg 1 p 3 mõttes, s.o T. Lennuki teadlikkus korruptsiooniohust. Kolleegium möönab, et sellise etteheite tegemise puhul tuleb iseäranis põhjalikult kaaluda, kas korruptsioonioht oli selgelt äratuntav ning milles seisnes sellisest korruptsiooniohust teadlikkus ja millele vaatamata ametiisik keelatud toimingu või otsuse siiski tegi. Praeguses kohtuasjas süüdistuses kirjeldatud ning menetluses kinnitust leidnud asjaolude taustal ei ole ringkonnakohtu kriitika aga asjakohane. Raske on kujutada ette ilmsemat ning arusaadavamat olukorda huvide konfliktist, kus ametiisik koostab kolmandale isikule dokumente ja laseb need siis pärast allkirjastamist endale esitada, misjärel ta need n-ö heaks kiidab ning võtab sellega kohalikule omavalitsusele kohustuse teha suures ulatuses rahalisi väljamakseid.
24.Kirjeldatud menetlusõiguse olulised rikkumised kogumis toovad kaasa ringkonnakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks arutamiseks saatmise. Kõnealuses õigusküsimuses tuleb prokuratuuri kassatsioon seega rahuldada.
25.Riiklik süüdistaja vaidlustab ka ringkonnakohtu seisukohta sideandmete protokolli lubatavuse suhtes. Selles osas jääb kassatsioon tagajärjetuks ning seda järgmistel põhjustel.
26.Ärilisel eesmärgil salvestatud sideandmete kasutamine süüteomenetluses ei ole põhimõtteliselt välistatud (vt ka RKKK 18.06.2021, 1-16-6179/111, p 75). Sellisel juhul peab aga olema mh tuvastatav, et andmed on salvestatud ja säilitatud justnimelt teenuse turustamiseks, arvete esitamiseks ja/või lisaväärtusteenuste osutamiseks vajalikul määral ja vajaliku aja jooksul (vt ka EKo La Quadrature du Net jt (I), 06.10.2020, C-511/18, C-512/18 ja C-520/18, p-d 108 ja 167; La Quadrature du Net jt (II), 30.04.2024, C-470/21, p 98; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. a direktiivi 2002/58/EÜ art 6). See tõendamiskoormis lasub tõendi esitajana prokuratuuril. Andmete kogumise ja säilitamise õiguspärasuse tõendamiseks ei ole piisav esitada pelgalt väide, et küsiti vaid ärilisel eesmärgil säilitatud andmeid. Olukorras, kus riik on kohustanud sideettevõtjaid säilitama aastase perioodi jooksul järjepidevalt isikustatud kujul klientide erisuguseid sideandmeid, peab olema kohtumenetluses võimalik selgelt eristada, millised andmed on säilitatud õiguspäraselt ja millised isiku põhiõigusi rikkudes (vt ka viidatud 1-16-6179/111, p-d 43–50). Vastasel juhul tuleb eeldada, et asjassepuutuvaid sideandmeid säilitati ESS § 1111 lg-st 2 tuleneva üldise kohustuse raames. Kolleegium ei võta siinkohal seisukohta küsimuses, kas sideettevõtjal on selge õiguslik alus ärilisel eesmärgil säilitatud andmete menetlejale edastamiseks (vt viidatud 1-16-6179/111, p 75).
27.Praeguse kohtuasja materjalide hulgas on kaks sideandmete protokolli, milles kajastatakse süüdistatavate detailseid sideandmeid, sh kõnelogisid, liiklus- ja asukohaandmeid 344-päevase perioodi jooksul. Prokuratuur ei ole niivõrd pikal perioodil ja ulatusliku isikustatud sideandmete kogumise ning säilitamise õiguspärasust tõendanud, tuginedes üksnes sellele, et sideettevõtjalt küsiti ärilisel eesmärgil säilitatud andmeid. Samas pole esitatud tõendeid, mis kinnitaks andmete niivõrd pika perioodi jooksul säilitamist ainuüksi ärilisel eesmärgil. Samuti pole teada, kas sideettevõtjad eristavad praktikas ärilisel eesmärgil ning riigi sunnil kogutavaid andmeid. Ringkonnakohus rahuldas seega põhjendatult T. Lennuki süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise taotluse. Prokuratuuri kaebus ei anna alust muuta väljamõistetud hüvitise suurust.
28.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 362 p-st 2 ning § 361 lg 1 p-st 6 ja lg-st 2, tühistab kolleegium Tartu Ringkonnakohtu 25. augusti 2025. a otsuse, välja arvatud osas, millega rahuldati T. Lennuki taotlus süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kriminaalasi tuleb saata uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt. 5(6)
1-23-1551
29.T. Lennuki lepinguline kaitsja taotleb kassatsioonimenetluse kulude hüvitamist summas 4464 eurot. Taotluse kohaselt on kaitsja tunnihind 180 eurot, millele lisandub käibemaks, ning õigusteenust osutati kokku 20 tundi. Kolleegiumi hinnangul on teenuse tunnihind mõistlik, kuid arvestades kriminaalasja mahtu ja keerukust, samuti kaitsepositsiooni ja -väidete kordumist, on teenuse osutamisele kulunud aeg ülemäärane. Kolleegium loeb mõistliku suurusega tasuks KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses 1800 eurot (koos käibemaksuga), mis jääb KrMS § 186 lg 1 kohaselt riigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.