1-25-2093 eesistuja Orvi Koik, liikmed Janika Kallin ja Sten Lind
Kohtuistungi sekretär
Kea Lemming
Kohtuasi
Ants Kassi süüdistuses KarS § 294 lg 2 p 1 järgi
Apelleeritud kohtuotsus Apellatsiooni esitaja
Harju Maakohtu 25. novembri 2025. a otsus üldmenetluses kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv
Prokurör
Käroli Tiirik
Süüdistatav
Ants Kass isikukood: 35103270309; elukoht: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi; emakeel: eesti keel; kõrgharidus; töökoht: XXX; e- posti xxx, kriminaal- ega väärteokorras karistamata. Tõkendit ei ole kohaldatud.
Kaitsja
vandeadvokaat Aivar Pilv
RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB:
Jätta Harju Maakohtu 25. novembri 2025 otsus kriminaalasjas nr 1-25-2093 muutmata. Kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilve apellatsioon jätta rahuldamata. Menetluskulud 1182,13 eurot jätta süüdistatava kanda. Edasikaebe kord
Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
Harju Maakohtu 25. novembri 2025 kohtuotsusega üldmenetluses tunnistati Ants Kass süüdi KarS § 294 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 2 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvati Ants Kassi karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg 18. juuni 2021 s.o üks päev ning lõplikuks ärakandmata karistuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud ja 29 päeva vangistust. Kohaldati KarS § 73 sätteid ning määrati, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Ants Kass ei pane 2 aasta 1 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 1.1 Sama otsusega lahendati ka konfiskeerimise ja menetluskuludega seonduv.
2.Ants Kass anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 294 lg 2 p 1 järgi selles, et tema ametiisikuna pani toime altkäemaksu võtmise korduvalt vara vastuvõtmise vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest.
3.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv. 3.1 Kaitsja taotleb tühistada Harju Maakohtu 25. novembri 2025 otsus kriminaalasjas nr 1-252903 ja lõpetada kriminaalmenetlus Ants Kassi suhtes mõistliku menetlusaja möödumise tõttu KrMS § 2742 lg 1 alusel. Alternatiivselt taotleb kaitsja vabastada isik mõistetavast karistusest või kergendada temale mõistetavat karistust KrMS § 306 lg 1 p 6 1 ja 7 alusel. Kaitsja leiab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral mõistliku menetlusaja möödumise tõttu tuleb tühistada Harju Maakohtu 25. novembri 2025 otsus kriminaalasjas nr 1-25-2903 ja Harju Maakohtu 23. detsembri 2021 määrus kriminaalasjas nr 1-21-8137 ja tagastada Ants Kassile temalt arestitud/konfiskeeritud sularaha summas 70 000 eurot. 3.2 Kaitsja esitas alternatiivse taotluse ja palub tühistada Harju Maakohtu 25. novembri 2025 otsus kriminaalasjas nr 1-25-2093 tervikuna ja mõista Ants Kass temale esitatud süüdistuses õigeks. Ühtlasi taotleb kaitsja tühistada Harju Maakohtu 23. detsembri 2021 määrus kriminaalasjas nr 1-21-8137 ja tagastada Ants Kassile temalt arestitud/konfiskeeritud sularaha summas 70 000 eurot. 3.3 Lisaks taotleb kaitsja alternatiivselt tühistada Harju Maakohtu 25. novembri 2025 otsus kriminaalasjas nr 1-25-2093 ja teha uus otsus, millega mõista Ants Kass süüdi KarS § 294 lg 1 (alternatiivselt KarS § 4023 lg 1) järgi ning mõista süüdistatavale kergem karistus arvestades kriminaalasjas kogutud tõendeid ja süüdistava isikut. Ühtlasi taotleb kaitsja tühistada Harju Maakohtu 25. novembri 2025 otsus kriminaalasjas nr 1-25-2093 Ants Kassilt sularaha konfiskeerimise osas summas 70 000 eurot ja Harju Maakohtu 23. detsembri 2021 määrus kriminaalasjas nr 1-21-8137 ning jätta rahuldamata prokuröri taotlus 70 000 euro laiendatud konfiskeerimiseks. Kaitsja palub määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja välja mõista kõik Ants Kassi menetluskulud Eesti Vabariigilt.
4.Kaitsja leiab, et kriminaalmenetlus tuleb lõpetada Ants Kassi suhtes KrMS § 274 2 lg 1 alusel seoses mõistliku menetlusaja möödumisega, sest Ants Kass peeti kahtlustatavana kinni
2(17)
18.juunil 2021, mistõttu hakkas mõistlik menetlusaeg tema suhtes kulgema samal päeval ja see on kulgenud käesoleva apellatsioonkaebuse esitamise aja seisuga ca 4 aastat ja 6 kuud. 4.1 Arvestades teise astme kohtus kriminaalasjade lahendamisele keskmiselt kuluvat aega võib prognoosida, et menetlus ringkonnakohtus kestab minimaalselt ca 6 kuni 8 kuud. Järelikult on teise astme kohtu otsuse tegemise ajaks menetlus Ants Kassi suhtes kestnud juba ca 5 aastat või enamgi (ca 5 aastat 2 kuud). Sellele järgneb võimalus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtusse, milles menetlusse võtmise otsustamiseks kulub kohtupraktikat arvestades prognoositavalt ca 4 kuni 6 kuud. Seega oleks selleks ajaks kriminaalmenetlus kestnud ca 5 aastat ja 4 kuud kuni 5 aastat ja 9 kuud. Kui Riigikohus otsustab kassatsioonkaebuse menetlusse võtta, siis pikeneb menetlusaeg veel 3 kuni 6 kuud. Seega menetluse kestus ületab igal juhul oluliselt 5 aastast perioodi. Arvestades kirjeldatud asjaolusid on selge, et puudub perspektiiv kriminaalasja lõplikuks lahendamiseks 1 kuni 6 kuu vältel. 4.2 Kaitsja hinnangul on menetluse ebamõistlikult pikk kestus olnud tingitud eelkõige kriminaalasja kohtueelse menetluse põhjendamatult aeglasest uurimisest. Käesolevas kriminaalasjas kulus Ants Kassi kinnipidamisest 18. juuni 2021 kuni 15. aprillil 2025 süüdistusakti kohtusse saatmiseni 3 aastat ja 10 kuud. Kohtu alla anti Ants Kass ca 4 aastat peale tema kahtlustatava kinni pidamist. Samas on teadaolevalt kriminaalasi algselt algatatud KarS § 300 lg 2 kahtluse tunnustel juba 29. septembril 2020 ehk ca 8,5 kuud enne Ants Kassi kinnipidamist. Seega on kõnesoleva kriminaalasja menetlus käesolevaks ajaks kestnud kokku juba 5 aastat ja 3 kuud. 4.3 Tegemist ei ole keeruka ega mahuka kriminaalasjaga, mille kohtueelseks menetluseks oleks olnud põhjendatud kulutada kokku ca 4 aastat ja 7 kuud. Ants Kassile on esitatud süüdistus kokku kolmelt isikult altkäemaksu võtmise osas ja kriminaalasja toimik ei ole mahukas. Süüdistus rajaneb peamiselt jälitustegevuse käigus kogutud tõenditele ja tunnistajate ütlustele, mille kogumine ei võtnud aega aastaid. Seejuures on tähelepanuväärne, et jälitustegevust on suures mahus läbi viidud ajavahemikus 22. oktoober 2020 kuni 22. juuni 2021 ehk KarS § 300 lg 2 tunnustel algatatud kriminaalasjaga seotud kahtlustuste kontrollimiseks ja tuvastamiseks. Samas on jälitustegevuse protokollidest, mida on kokku 5 tk, koostatud nendest 4 tk alles veebruaris 2025 (10. veebruar 2025, 11. veebruar 2025 14. veebruar 2025, 7. märts 2025) ehk ca 3,5 aasta hiljem, mis ei ole kindlasti mõistlik menetlusaja kasutamine riigi poolt. Samuti ei olnud nende sisu niivõrd mahukas või keerukas, et nende analüüsile oleks pidanud kuluma väga pikk ajaperiood. 4.4 Kriminaalasja kohtueelses menetluses on võimalik tuvastada selgeid tegevusetuse perioode, mille vältel ei ole tehtud ühtegi menetlustoimingut või on neid vaid mõned üksikud, mis ei ole olnud ajamahukad (järelepärimised jms). Kriminaalasja toimikutest nähtub selline periood alates juunist-juulist 2022 kuni juuli-augustini 2024 ehk ca 2 aasta vältel, mis on selgelt ebamõistlik aeg ja põhjendamatult pikk ajavahemik, kus menetlus on sisuliselt olnud peatatud seisundis. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et selleks oleks olnud mingi mõjuv põhjus (takistus). Kindlasti ei ole Ants Kass vähimalgi määral põhjustanud kriminaalasja menetluse venimist või tõrkeid selles. 4.5 Pikk menetluse kestvus on Ants Kassi jaoks vaimselt olnud väga koormav, sest ta on pidanud olema ca 3 aastat ja 10 kuud teadmatuses milliseks kujuneb selle tulemus. Kaitsja hinnangul on täidetud kõik eeldused KrMS § 274 2 lg 1 alusel kriminaalmenetluse
3(17)
lõpetamiseks mõistliku menetlusaja nõude rikkumise tõttu või alternatiivselt isiku karistusest vabastamiseks või karistuse kergendamiseks.
5.Kaitsja tõstatab küsimuse, kas kaitsealune oli PERH-i kirurgiakliiniku ortopeediakeskuse III ortopeedia-osakonna vanemarst-konsultandina oma ametiseisundilt ametiisikuks KarS § 288 lg 1 mõttes. Kaitsja hinnangul on vaieldav see, kas Ants Kass eriarstina oma tööülesannete raames täitis ka avalikku ülesannet avalik õigusliku juriidilise isiku haigekassa (Tervisekassa) ja eraõigusliku juriidilise isiku PERH-i kui tervishoiuteenuse osutaja vahel sõlmitud RRL 2019 (ravi rahastamise lepingu) alusel. Kõnesoleva lepinguga võttis haigekassa ajavahemikul 1. jaanuar 2019 kuni 31. detsember 2023 üle PERH-i poolt kindlustatud isikule osutatud tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse õigusaktides, RRL 2019-s ja selle lisades ettenähtud tingimustel ja korras. 5.1 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 4 kohaselt on tervishoiuteenuse osutaja tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuseid osutav juriidiline isik. Tervishoiuteenuse osutamise lepingut ja sellega seotud põhimõtteid reguleerib VÕS ehk eraõigus. Patsientide ravimine toimub VÕS § 758 lg 1 kohaselt eraõigusliku suhte alusel (22. september 2025 kohtuvaidluse teesid p-d 65-67). VÕS § 758 lg 1 mõttes ei saa käsitleda patsiendile tervishoiuteenuse osutamist selleks õigustatud isiku poolt kui avaliku ülesande täitmist. VÕS § 761 kohaselt tuleb maksta kehtestatud, kokkulepitud või tavalist tasu, sellise tasu puudumisel aga mõistlikku tasu. Patsiendilt võib tasu nõuda niivõrd, kuivõrd tervishoiuteenuse osutamise kulusid ei kata ravikindlustus või muu isik. Vaatamata eeltoodule ei muuda tervishoiuteenuse osutamisega seotud kulude katmine ravikindlustuse kaudu avalikõigusliku juriidilise isiku haigekassa poolt tervishoiuteenust oma olemuselt automaatselt avalik-õiguslikuks suhteks. 5.2 Maakohus on põhjendamatult mittenõustunud kaitsjaga ja leidnud, et Ants Kassi tuleb käsitleda ametiisikuna KarS § 288 lg 1 mõttes. Kaitsja tugineb kohtupraktikale, milles on jõutud järeldusele, et patsiendile tervishoiuteenuse osutamine toimub tema ja tervishoiuteenuse osutaja vahel sõlmitud lepingu (VÕS § 758 jj) alusel eraõigusliku suhte raames (Tartu Ringkonnakohtu lahend nr 1-18-3843/66 p 60; Riigikohtu erikogu 8. detsembri 2016. a määrus asjas nr 3-2-4-1-16, p 7 ja halduskolleegiumi 8. oktoobri 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-50-14, p-d 11–12). Lahendist tuleneb, et arsti poolt patsiendile tervishoiuteenuse osutamine ei ole käsitatav avaliku ülesande täitmisena ega anna arstile ametiseisundit KarS § 288 lg 1 mõttes. Seda järeldust ei muuda ka see, kui tervishoiuteenuse osutaja, kelle juures arst töötab, on sõlminud Eesti Haigekassaga ravi rahastamiseks halduslepingu. Perearstikeskuses töötanud arst ei täitnud tervishoiuteenust osutades avalikku ülesannet sõltumata ravi rahastamise halduslepingu olemasolust. Sellist kaitsja seisukohta toetab ka Riigikohtu Erikogu lahend nr 3- 2-4-16 (p 8) ja Riigikohtu lahend nr 3-3-1-50 (p11), milles kokkuvõtvalt rõhutati, et isegi vanglas tervishoiuteenuse osutamisel on tegemist eraõigusliku mitte avalik-õigusliku õigussuhtega. Riigikohtu lahendites nr 3-2-4-1-16 ja 3-3-1-50 on muuhulgas leitud tervishoiuteenuse osutamise kohta, et tegemist on eraõigusliku suhtega. Seda isegi siis, kui vastavat teenust osutatakse isikule vanglas, kes täidavad samas avalikõiguslikku ülesannet ning kasutavad oma ülesannete täitmiseks riigieelarvelisi vahendeid. Seega ei muuda riigi poolt määratud ülesannete täitmine ning selleks riigieelarvest rahaliste vahendite eraldamine tervishoiuteenuse osutamist ka vanglas avalik-õiguslikuks suhteks (22. septembri 2025 kohtuvaidluse teesid p-d 70-71). Apellant jääb jätkuvalt seisukohale, et kui kohus loeb Ants Kassi süü tõendatuks, siis tuleb tema tegevuse ümber kvalifitseerida KarS § 4023 lg 1 järgi.
4(17)
6.Apellant ei nõustu, et süüdistatava Ants Kassi ja tunnistaja H.K ütlused on osaliselt ebausaldusväärsed. Kaitsja hinnangul sisustas ja hindas kohus asjaolusid moonutatult ja elulisi asjaolusid arvestamata. Kohus ei tuvastanud ühtegi fakti või asjaolu, mis kummutaks Ants Kassi ja H.K ütlused laenu andmise kohta. Kaitsja hinnangul on kohtu käsitlus süüdistatava ja tunnistaja H.K ütlustes laenu elulise ebausutavuse kohta täiesti põhjendamatu ning ei haaku ühegi asjas kogutud tõendiga. Kohus on ise asunud oletuslikult tegema järeldusi kõnesoleva laenu võimaliku kasutuse ja sihtotstarbe ning elulise vajaduse kohta haiglas. Seejuures eirab kohus ka kohtumenetluses tõendite kontrollimisel tuvastatud fakti, et alates kriminaalasja kohtueelsest uurimisest on H.K andnud eelnevas kohtueelses menetluses korduvalt (neljal korral) kokkulangevaid ütlusi Ants Kassile 20. jaanuaril 2021 tema kabinetis üleantud sularaha summa 150 eurot ja Makita akude kohta. Tunnistaja H.K on oma ütluste juurde jäänud ka 18. juunil 2025 toimunud kohtuistungil, kus ta on kirjeldanud oma tutvust ja suhtlust Ants Kassiga alates 1990-ndatest ja pikaajalisi terviseprobleeme (18. juuni 2025 istungi prk, lk 15- 32). Viidatud ütlustes ei esine vasturääkivusi ega olulisi sisulisi erinevusi ning kogutud pole teisi tõendeid, mis nii tunnistaja H.K kui ka Ants Kassi ütluseid laenu andmise kohta ümber lükkaksid. 6.1 Kaitsja hinnangul on ka kohtu järeldused oletuslikku laadi, mis puudutab jälitustegevusega tuvastatud 20. jaanuari 2021 Ants Kassi ja H.K kohtumist ning nende omavahelist vestlust. Kohtu järeldused ei tugine ümberlükkamatutele tõenditele, millele võiks kohus oma siseveendumuses tugineda. Kui isegi kohtule tervikuna jäi kahtlus, et H.K poolt Ants Kassile üleantud raha on vastutasu arsti poolt oma ametiseisundi kasutamise eest, siis ei ole see piisav isiku süü tuvastamiseks ja tõendamiseks. 6.2 Kaitsja leiab lisaks, et kohtu viidatud järeldused on põhjendamatud ning ainuüksi folkloori kasutamine omavahelises vestluses ei ole piisav väitamaks, et pooled pidasid omavahelises telefonivestluses silmas nn ekvivalentsussuhet altkäemaksu küsimise/andmise (sellega nõustumise) mõttes. Kaitsja hinnangul eirab kohus fakti, et jälitustegevuse käigus on kogutud märkimisväärselt tõendeid Ants Kassi ja H.K omavahelise suhtluse kohta ning sellest ei nähtu, et pooled oleksid pidanud silmas, rääkinud või mõista andnud, et patsiendile osutataks tervishoiuteenust arsti poolt vara või muu soodustuse saamise eest. Lisaks ei nähtu, et Ants Kass ja H.K oleks püüdnud omavahelises suhtluses n-ö käitumismustri (altkäemaksu kokkuleppe) varjamiseks kasutada kahemõttelist, varjatud sõnastust ja väljendeid. 6.3 Kaitsja leiab jätkuvalt, et kohtu hinnangud ja järeldused on tuvastatud asjaolude alusel põhjendamatud (vt kaitsja teesid 22. september 2025 p-d 97-99). Kohtu poolt viidatud jälitustegevuse protokollidest ei saa järeldada, et Ants Kass on nõustunud Makita akude vastuvõtmisega nende eest tasumata. Kohus on olulistes küsimustes tuginenud oletustele, spekulatsioonidele ja hinnangutele ilma nende aluseks kontrollitavaid tõendeid omamata ning kaitsealuse seisukohti ja ütlusi kontrollitavalt ja veenvalt ümber lükkamata. Kohus on seeläbi eiranud KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt tõlgendatakse kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Ants Kassi tegevuses ei ole tõendamist leidnud KarS § 294 lg 2 p-s 1 kirjeldatud süüteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu tunnused.
7.Kaitsja jääb K.Rga seotud 50 euro sularaha kohta maakohtus kohtuvaidlustes avaldatud seisukohtade ja põhjenduste juurde ning palub ringkonnakohtul nendega arvestada ka apellatsioonkaebuse läbivaatamisel (vt kaitsekõne teesid p-d 150-165). Põhjendamatu on maakohtu järeldus, mille kohaselt on Ants Kass ja K.R andnud teadvalt ebaõigeid ütlusi ja need on ebausaldusväärsed ning tuleb tõendite kogumist välja jätta otsuse tegemisel. Kaitsja hinnangul ei ole põhjust lugeda kaitsealuse ja tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseks põhjusel, et
5(17)
Ants Kassile kingituse tegemine pikaajaliste tuttavate poolt oli mõeldud tavapärasest erinevalt moel ja see oli ka veel pärast tegelikku sünnipäeva lõpuni kooskõlastamata ja üle andmata. Üldistest käitumismustritest erinev mõtlemine, tegutsemine on käesoleval ajal inimestevahelises suhtluses siiski suhteliselt sageli esinev ning see ei anna alust käsitleda selliste asjaolude esinemist, kirjeldamist ebatõenäolise või - usaldusväärsena. Seega ei ole põhjendatud Ants Kassi ja K.R ütluste tõendite kogumist välja ja hindamata jätmine kaitsealuse süü küsimuse tõendatuse hindamisel. Kaitsja on seisukohal, et maakohus rikkus süüdistuse aluseks olevate tõendite hindamisel oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses ja kohaldas seetõttu otsuse tegemisel ebaõigesti ka materiaalõigust, kui leidis, et Ants Kass on 18. mail 2021 K.Rlt tervishoiuteenuse osutamise eest vastu võtnud altkäemaksuna 50 eurot. Ka selles süüdistuses ei ole Ants Kassi tegevuses tõendamist leidnud KarS § 294 lg 2 p-s 1 kirjeldatud süüteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu tunnused.
8.Apellant märgib, et Ants Kass ei avaldanud 31. mail 2021 oma käitumisega vähimalgi määral tahet saada H.Hlt osutatava tervishoiuteenuse eest vastutasuna altkäemaksu. Asjaolu, et H.H poolt töölauale jäetud ümbrikus on sularaha summas 100 eurot ilmnes alles pärast arsti tagasitulekut töökabinetti. Kaitsja hinnangul tuleb täiendavalt kontrollida, kas tuvastatud asjaolude alusel on tuvastatav Ants Kassi tegevuses vähemalt kaudse tahtluse olemasolu KarS § 294 lg 2 p-s 1 kirjeldatud süüteo subjektiivse koosseisu mõttes. Maakohus ei ole kogutud tõendite alusel põhjendanud, miks H.H poolt avaldatud tänu Ants Kassile tema pikaajalise tulemusliku ravi eest (millele viitab 10. veebruari 2025 jälitustegevuse protokolli alusel 31. mai 2021 kohtumisel H.H kui ka tunnistaja J.K oma ütlustes) ei ole käsitletav kui patsiendi tänuavaldus, millel on emotsionaalne kaal ning millega antakse tagasisidet arsti eelnevale tegevusele ning mida seetõttu ei saa käsitleda kui vastutasu süüdistatava poolt oma ametiseisundi ärakasutamise eest. Samuti on küsitav, kas kirjeldatud asjaolude alusel oli Ants Kassil ja H.Hl ühine ettekujutus, et patsiendi poolt arsti töölauale jäetud ümbrikus olev rahasumma on vastuteene ametialase teo eest. Kaitsja ei saa nõustuda kohtu järeldusega, et „vahetegu, kas tegemist on altkäemaksu või tänuavalduse ja vastuvõtmisega algab sellest, kas inimene saabub eriarsti vastuvõtule haigekassa järjekorra/registreerimise alusel või väljaspool seda.“ (otsuse p 285). Ainuüksi selle alusel, et arst on pikaajalise patsiendi vastu võtnud väljaspool ravijärjekorda, ei saa automaatselt teha järeldust välistamaks H.H tegevust kui tänu avaldamist kaitsealusele. Ants Kass ei ole toime pannud KarS § 294 lg 2 p-s 1 kirjeldatud süütegu.
9.Kaitsja on käesolevas kriminaalasjas koostatud jälitustegevuse protokolle (kokku viis) ning nende tõenduslikku tähendust käsitlenud 22. septembril 2025 kohtuvaidluse teesides (p-d 176190) ning jääb kõikide esitatud seisukohtade juurde ning palub neid arvestada ka apellatsioonkaebuse läbivaatamisel kõigis vaidlusalustes küsimustes. Vaatamata äärmiselt ulatuslikule ja pikaajalisele jälitustegevusele (kaheksa kuud) on tuvastatud vaid kolm fakti, sündmust, mille alusel on tekkinud kahtlus ning isikule esitatud kahtlustus altkäemaksu korduvas võtmises KarS § 294 lg 2 p 1 alusel. Ainuüksi sellel põhjusel ei ole tuvastatud asjaolude, kogutud tõenditega kooskõlas kohtu järeldused, mille kohaselt on Ants Kassi tegevuses tervishoiuteenuse osutamisel tegemist väljakujunenud süsteemse „käitumismustriga.“ Lisaks eeltoodule on ka kõnesolevas kolmes episoodis tegemist äärmiselt vaieldavate tõlgenduste ja sellega kaasnevate õiguslikele hinnangutega. Seega ei saa kaitsja nõustuda ka kohtu järeldusega, mille kohaselt valitses Ants Kassi ja nimetatud isikute vahel „vaikiv üksmeel“ selles, et huve (raha, akud) on vastuteene tehtud ametialase teo eest (eriarstivastuvõtt jms, otsuse p 284).
6(17)
10.Kaitsja ei nõustu jätkuvalt maakohtu järeldustega selle kohta, et laiendatud konfiskeerimine KarS § 832 lg 1 alusel oleks antud juhul põhjendatud summas 70 000 eurot. Seda isegi siis, kui ringkonnakohus leiab, et Ants Kassi süü on talle inkrimineeritud kuriteos täielikult tõendamist leidnud. 10.1 Kaitsja hinnangul ei saa 70 000 euro konfiskeerimist KarS § 83 2 lg 1 alusel põhjendada ainuüksi asjaoluga, et Ants Kass ei ole oma pangakontolt pika ajavahemiku jooksul välja võtnud sularaha, millest tuleneb ka erinevus tema sissetulekute ja elatustaseme ning kulutuste vahel. Siinjuures on ikkagi oluline ja väga kaalukas fakt, et Ants Kassi ei ole eelnevalt kriminaalkorras karistatud ning puuduvad igasugused viited sellele, et isik võiks omada ebaseaduslikke sissetulekuid. See oli ka muide põhjuseks, miks Ants Kass tema elukohas 18. juunil 2021 toimunud läbiotsimise käigus andis pärast menetlejate poolt teostatud läbiotsimiste lõpetamist ise vabatahtlikult välja sularaha summas 70 000 eurot. Eluliselt on ebausutav, et kui isik teadvalt omab kuritegelikul teel saadud rahalisi vahendeid, siis avaldab ta valmisolekut ise need menetlejale välja anda olukorras, kus neid läbiotsimise käigus ei leitud. 10.2 Kohtule peaks olema mõistetav ja ka eluliselt usutav, et Ants Kass, töötades Soome Vabariigis ning ära kasutades Eestis valitsenud äärmiselt keerulist majanduskeskkonda, oli tal võimalik teenida märkimisväärselt rahalisi vahendeid erinevate elektroonikaseadmete (televiisorid, video- ja kassettmakid, CD plaadimängijad, arvutid ja koopiamasinad jms) ning väiksemat mõõtu köögitehnika Eestisse toomise ja selle müügiga. Sama puudutas Eesti kunsti müüki Soome Vabariigis. Asjade ost- müük toimus mitmekordsete, kohati 10 kordsete hinnavahedega. Ants Kass on andnud ütlusi sellise tegevuse kohta oma töötamise ajal Soome Vabariigis ning neid ei ole kohus kahtluse alla seadnud. Kõik need tehingud toimusid vastavalt sellel ajal kujunenud arusaamistele ja tingimustele ning see toimus üldiselt teadaolevalt sularahas (1. juuli 2025 istungi prk, lk 36-38). Neil põhjustel ei ole ka Ants Kassil võimalik esitada oma ütlusi kinnitavaid tõendeid ca 35-40 aastat tagasi toimunud tehingutest ja sissetulekutest. Kuid see ei anna alust kohtu poolt neid asjaolusid üldse mitte arvesse võtta ning neid oma järelduste kujundamisel paljasõnalisteks hinnata. Lisaks on kaitsealune kohtule selgitanud ja tõendanud nii palju kui võimalik elukondlikke tehinguid hilisematest aegadest (erinevate autode, suvila ja kunsti müük). Lisaks oli Ants Kassi ütluste kohaselt tema Soome Vabariigis ortopeedina töötamise ajal selle aja kohta väga kõrge palk (12 000 FIM kuus) võrdluses Eesti keskmise (ja rublades makstava) töötasuga (22. september 2025 kohtuvaidluse teesid p-d 201-204). Samuti on ebaõige ja Ants Kassi ütlusi ja selgitusi moonutav kohtu väide, mille kohaselt pärinevad Ants Kassi sissetulekud 30 aasta tagusest ajast (otsuse p 372). Süüdistatav on selgitanud, millised on tema sissetulekud olnud alates 3540 aasta tagusest (alates Soome Vabariigis töötamisest) ajast kuni käesoleva ajani (erinevaid elukondlikke tehinguid kirjeldanud – suvila ja autode ost-müük jms). Seega on isik kirjeldanud pikemat ajaperioodi ja sellega seonduvaid võimalikke täiendavaid sissetulekuid, mitte ainult 30 aastat tagasi toimunud tegevust. 10.3 Puuduvad ka igasugused muud vihjed, kahtlused või tõendid kaitsealuse kriminaalse eluviisi kohta, millele KarS § 822 lg 1 kohaldamise eeldusena on viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-10-16 (punktis 40). Isiku püsiva kriminaalse eluviisi eeldusele kui kõnesoleva sätte kohaldamisele on viidanud Riigikohus lahendis nr 1-18-437/725 ja ajaliselt värskemas lahendis ka Harju Maakohus lahendis nr 1-23-4154/56 (vt 22.09.2025 kohtuvaidluse teesid pd 210-214, 216). Riigikohus on selgitanud, et alati ei olegi süüdistataval objektiivselt võimalik ümberpööratud tõendamiskoormuse täitmine, seda eriti nendel juhtudel, kui tegemist on pikema aja jooksul teenitud tuluga, mida on tagantjärgi raske tõendada. Oluline on ka
7(17)
Riigikohtu lahendis nr 1-20-2133/99 märgitu. Ainuüksi need asjaolud peaksid vähemalt osaliselt kummutama kohtu põhjendamatu järelduse, mille kohaselt on Ants Kassi elukohast isiku enda poolt väljaantud sularaha näol, summas 70 000 eurot, tegemist nn kriminaaltuluga ehk mida ei saa mingilgi määral seostada tema poolt kohtumenetluses antud selgituste selle legaalse päritolu kohta. 10.4 Juhul, kui kohus peab lisaks süüteoga saadud vara (summas 585 eurot) suhtes konfiskeerimise asendamisele KarS § 84 alusel põhjendatuks ka kodust ära võetud rahasumma (70 000 eurot) suhtes laiendatud konfiskeerimist KarS § 832 lg 1 alusel, siis oleks põhjendatud hinnata, millises ulatuses on see mõistlik ja põhjendatud, mitte isikut ebamõistlikult koormav. Kui kohus peaks üldse põhjendatuks selle rahasumma osas laiendatud konfiskeerimise kohaldamist, siis oleks see süüdimõistva kohtuotsuse korral kaitsja hinnangul proportsionaalne ja mõistlik kuni summani 5000 eurot. See summa hõlmaks täielikult ka jälitustegevusega tuvastatud episoode (14-l korral) kaitsealuse poolt raha lugemisest oma kabinetis. Nende episoodidega on seotud A. Kassi ja tunnistaja J.L ütlused auto ostu-müügi eest selle hinna osamaksetena tasumise kohta. 10.5 Kaitsja on jälitustegevusega tuvastatud nn raha lugemise episoode, Ants Kassi ja J.L poolt antud ütlusi, põhjalikult analüüsinud ja käsitlenud 22. septembri 2025 kaitsekõne teesides ja jääb kõikide eelnevalt avaldatud seisukohtade juurde (vt 22. septembri 2025 kaitsekõne teesid p-d 227-244). Kohus ei ole kogutud tõendite alusel ümber lükanud, et Ants Kassi ja J.L vahel ei saanud kohtumisi PERH-s kõnesolevatel kuupäevadel toimuda. Vaatamata samadel kuupäevadel telefonisuhtluse puudumisele on ümber lükkamata asjaolu, mille kohaselt Ants Kass ja J.L ikkagi kohtusid PERH-s auto-müügilepingu osamaksete tasumiseks. Kui kohtul on tekkinud kõrvaldamata kahtlus süüdistuse tõendatuse osas, siis tuleb see KrMS § 7 lg 3 alusel tõlgendada süüdistatava kasuks. Sellest põhimõttest peab kohus juhinduma ka KarS §-de 832 lg 1 ja 84 kohaldamisel.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.Riigiprokuratuur esitas ringkonnakohtu nõudel andmed kohtueelses menetluses tehtud toimingute kohta ajalises järjestuses.
12.Ringkonnakohtu istungil jäi kaitsja apellatsioonis toodu juurde. Süüdistatav toetas kaitsja apellatsiooni. Prokurör ei toetanud kaitsja apellatsiooni ja taotles jätta apellatsioon rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
13.Kolleegium, tutvunud kohtuasja materjalide ja esitatud apellatsiooni väidetega ja kuulanud ära kohtumenetluse pooled, asub alljärgnevale seisukohale.
14.Kohtupraktika kohaselt, kui kaitsja apellatsioonis on esitatud taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks mõistliku aja möödumise tõttu KrMS § 274 2 lg 1 alusel, siis tuleb kohtul lahendada see küsimus esmajärjekorras, sõltumata sellest, kas kaitsja taotleb lisaks menetluse lõpetamisele ka süüdistatava õigeksmõistmist (vt RKKKm nr 1-17-10050, p 11). Seega lahendab kolleegium kõigepealt kaitsja esitatud taotluse lõpetada kriminaalmenetlus seoses mõistliku menetlusaja möödumisega.
8(17)
14.1 Maakohtus kaitsja kriminaalmenetluse lõpetamist mõistliku aja möödumise tõttu ei taotlenud ning maakohus seda küsimust ei lahendanud. Ka ei viidanud kaitsja maakohtus, et kohtueelsel uurimisel oleks olnud põhjendamatuid seisakuid. Kolleegiumil tuleb märkida, et kohtupraktika kohaselt tuleb kõrgema astme kohtus kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 2742 lg 1 alusel üldjuhul kõne alla vaid siis, kui tuvastatakse vajadus saata kriminaalasi uueks arutamiseks esimese või teise astme kohtule (vt RKKKm nr 1-21-3063, p 19). Midagi sellist kaitsja apellatsioonis ei taotle ning kolleegium ka ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid vajaduse saata kriminaalasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Vaatamata eeltoodule kohustas ringkonnakohus Riigiprokuratuuri esitama ringkonnakohtule kriminaalasja kohtueelses menetluses tehtud toimingute nimekirja kronoloogilises järjestuses. 14.2 Kolleegium peab vajalikuks märkida kaitsja väidete kohta järgnevat. Kaitsja märgitud ajavahemik, kui kaua käesolev menetlus süüdistatava suhtes on kestnud, ei ole midagi sellist, mille pinnalt saaks juba üheselt jaatada ebamõistlikku aega ja mis tooks kaasa menetluse lõpetamise seoses mõistliku aja möödumisega kaebemenetluses. Mõistliku menetlusaja hindamisel ei lähtuta sellest, millal kriminaalmenetlust alustati, vaid sellest, millal menetlus hakkas isikut mõjutama. Üheselt on tuvastatud, et Ants Kass peeti kahtlustatavana kinni 18. juunil 2021 ning sellele viitab ka kaitsja. Seega hakkas kriminaalmenetlus oluliselt mõjutama Ants Kassi 18. juunist 2021. Kriminaalasja alustamise fakt 29. septembril 2020 ehk ca kaheksa ja pool kuud enne Ants Kassi kinnipidamist, ei mõjutanud süüdistatava olukorda, sest ta ei teadnud menetluse alustamisest. 14.3 Kaitsja apellatsioonist ega kohtule esitatud kronoloogilisest järjestusest ei nähtu, et süüdistatav Ants Kass oleks ametlikult uurimisest teada saanud enne tema kahtlustatavana kinni pidamist või oleks uurimine teda oluliselt mõjutama hakanud juba varasemast ajast, mistõttu pole süüdistatava Ants Kassi puhul alust arvestada menetluse kestust enne tema kahtlustatavana kinnipidamist 18. juunil 2021. Ka isiku teadlikkust kuriteoteate esitamisest ja kriminaalmenetluse alustamisest ei saa võrdsustada tema ametliku teavitamisega, et ta on väidetavalt toime pannud kuriteo (vt nt RKKKo nr 3-1-1-63-14, p 8.2). 14.4 Kolleegiumi hinnangul oli algselt tegemist mahukama kriminaalasjaga, sest kahtlustatavate ring oli lai. Samas ei saa sedastada, et kriminaalasi oleks õiguslikult või tõenduslikult väga keerukas. Hinnates aega, mil kriminaalmenetlus süüdistatavat Ants Kassi mõjutama hakkas, tuleb möönda, et kohtueelsele menetlusele kulunud aeg on tavapärasest pikem, kuid see aeg ei ole ebamõistlikult pikk. Küll tuleb aga tõdeda, et kohtueelse menetlejate (eelkõige prokuratuuri) tegevus oleks võinud olla menetlusaja mõistlikkusest hoolivam, sest nähtuvad kaks seisakut (9 kuud ajavahemikus 14. detsember 2022 kuni 18. september 2023 ning pea 5 kuud ajavahemikus 28. detsember 2023 kuni 12. mai 2024). Seega seisakud kokku pea 1 aasta ja 2 kuud. 14.5 Ringkonnaohtu istungil märkis riigiprokurör, et üheksa-kuulise seisaku ajal olid toimikud prokuratuuris ning menetlust juhtiv prokurör tutvus toimikutega ja otsustas edasise menetluse käigu. Teise seisaku aeg oli kohtueelne uurimine lõppenud ning toimikud olid prokuratuuris ning prokurör tutvus toimikutega ja otsustas menetluse jätkamise või mingis osas lõpetamise. Kolleegium asub seisukohale, et prokuratuur ei ole üksikasjalikku ajalist kirjeldust prokuratuuris tehtud toimingute sisu kohta esitanud. Seega ei ole prokuratuuris tehtud toimingud tegelikkuses kohtu poolt kontrollitavad. Selge on aga see, et menetlust juhtival prokuröril on vaja tutvuda kohtueelsel uurimisel kogutud tõenditega ning selleks kulub kindlasti aega, mis toob kaasa viivituse ja seda aega ei saa pidada täiesti
9(17)
põhjendamatuks. Kolleegium saab asuda seisukohale, et kindlasti põhjustasid sellised seisakud liigset ajakadu, kuid süüdistatava õiguste riivet on ilmselgelt vähendanud ka asjaolu, et tema suhtes ei ole kohaldatud tõkendit, ta ei ole viibinud vahi all (oli peetud kinni üheks päevaks). Kaitsja ei ole viidanud sellele, et läbiotsimine süüdistatava elukohas ning arestitud vara oleks oluliselt suurendanud süüdistatava õiguste riivet. Pikaleveninud menetluse mõju Ants Kassile on kaitsja hinnanud suureks üksnes põhjusel, et Ants Kass oli prokuratuuri tegevusetuse tõttu menetluse käigust kaua teadmatuses. 14.6 Apellatsioonist ei nähtu sedagi, et maakohtu menetluses oleks esinenud mingeid põhjendamatuid seisakuid või pause. Kaitsja argumendid, et lõpplahendini jõudmine võtab aega ning isikule ei saa ette heita siseriikliku õigusega tagatud õiguskaitsevahendite täielikku ärakasutamist, ei päde, sest süüdistatava jaoks pole olnud kaalul midagi sellist, mis kõneleks tema õiguste väga olulisest riivest menetluse jätkamise korral kaebemenetluses. Vähemalt ei ole seda apellatsioonis märgitud. 14.7 Kolleegium leiab kokkuvõtvalt, et kuigi tuvastatud on kaks pikemat seisakut kohtueelsel uurimisel, ei anna need alust asuda seisukohale, et mõistlik aeg kriminaalasja menetlemiseks on möödunud ning õigust mõistlikule menetlusajale on rikutud ulatuses, mis riivab süüdistatava õigusi ülemäära ning seda tuleks heastada menetluse lõpetamisega või karistusest vabastamise või karistuse kergendamisega nagu leiab kaitsja. Sellistel viivitusel ei ole nii suurt kaalu ja tähendust, mis vajaks tingimata kompensatsioonimeedet, arvestades menetluse kogukestust. Ühtlasi kaitsja prognoos, et kaebemenetlus ringkonnakohtus võtaks aega ülemäära kaua, st lausa 6 kuni 8 kuud, ei osutunud õigeks. Ringkonnakohtu menetlus kestis alla 1 kuu ning seegi kompenseerib kohtueelse menetluse põhjendamatuid seisakuid.
15.Järgnevalt lahendab kolleegium süüdistatava Ants Kassi süüküsimuse ja annab seisukoha kaitsja apellatsioonis toodud väidetele. Esitatud apellatsioonis korratakse peamiselt samu väiteid, mida esitati esimese astme kohtuistungil ning millele kohus on juba oma hinnangu andnud. Kolleegium, nõustudes maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades vajalikuks neid täies mahus korrata, vaid piirdub hinnangu andmisega apellatsioonis esitatud peamistele väidetele. 15.1 Kolleegium ei nõustu kaitsjaga, et süüdistatav Ants Kass, olles PERH-i kirurgiakliiniku ortopeediakeskuse III ortopeedia-osakonna vanemarst-konsultant, ei olnud ametiisikuks KarS § 288 lg 1 mõttes. Kolleegium nõustub maakohtuga, et Ants Kass oli ametiisikuks KarS § 288 lg 1 mõttes, sest süüdistatav Ants Kass suunas isikuid teiste PERH-i eriarstide vastuvõttudele, uuringutele, võttis ise ambulatoorselt isikuid eriarstina vastu, määras uuringuid (analüüse) ja kirjutas välja ravimite retsepte. 15.2 Kolleegium ei nõustu kaitsjaga, et maakohus jättis analüüsimata ja tähelepanuta kohtupraktika. Maakohus on üheselt viidanud Tartu Ringkonnakohtu lahendile nr 1-18-3843, p 58-63, mille kohaselt on arstil teatud juhul avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund ja tegemist on ametiisikuga KarS § 288 lg 1 mõttes (III kd, tl 250p). Ka on maakohus tõdenud, et üldjuhul on tõepoolest arsti puhul tegemist eraõigusliku isikuga, kuid siiski esineb olukordi, mil arst on avalikku ülesannet täites ametiisik (nt uuringutele saatmine, eriarsti vastuvõtt). Seega ei jäänud maakohtul tähelepanuta kaitsja poolt märgitud Tartu Ringkonnakohtu lahendi nr 1-18-3843 p 60, mis omakorda viitab kaitsja poolt toodud kohtupraktikale. Seejuures viitas maakohus ka ise kohtupraktikale, milles leitud, et pelgalt arsti poolt patsiendile tervishoiuteenuse osutamine ei ole käsitatav avaliku ülesande täitmisena ega anna arstile ametiseisundit KarS § 288 lg 1 mõttes.
10(17)
15.3 Kolleegium nõustub iseenesest Tartu Ringkonnakohtu lahendi 1-18-3843, p-s 60 märgituga, et tervishoiuteenuse osutamine on käsitatav ka eraõigussuhte raames toimuva lepingu täitmisena juhul, kui tervishoiuteenuse osutaja, kelle juures arst töötab, on sõlminud Eesti Haigekassaga ravi rahastamiseks halduslepingu ja ravikindlustusega patsiendile osutatud tervishoiuteenuse eest tasub Eesti Haigekassa. Seega ei tähenda fakt, et PERH-il oli leping haigekassaga, tõepoolest automaatselt seda, et arst on ametiisik. Kohtupraktikas on ka märgitud, et olukorras, kus avaliku ülesande täitmine on delegeeritud halduslepinguga eraõiguslikule isikule, saab selle ülesande täitmisena käsitada ennekõike eraõigusliku isiku niisuguseid otsused ja toiminguid, mis mõjutavad kas ülesande delegeerinud avaliku võimu kandja või puudutatud kolmandate isikute huve (vt RKKKo nr 1-21-8803, p 61). 15.4 Kolleegium asub seisukohale, et arstil on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund ja tegemist on ametiisikuga KarS § 288 lg 1 mõttes kindlasti siis, kui arst väljastab tervisetõendi, mida on vaja juhi- või relvaloa saamiseks, samuti siis, kui arst tuvastab joobe korrakaitseseaduse alusel, väljastab töövõimetuslehe, koostab tervisekirjelduse (tervisekaardi), kui sel on tõendi otstarve ning kui sellest tekib õigussuhe isikuga, kellel on õigus nõuda ülesande täitmist riigilt või kohalikult omavalitsuselt, hindab isiku töövõimet vms (vt nt RKHKm nr 3-18-1273, p 13). Kindlasti ei saaks käsitleda arsti ametiisikuna, kui ta paneb diagnoosi ja määrab ravi, kuid sellega ei kaasne retseptiravimi väljakirjutamist, või kui arst vaatab lihtsalt patsiendi läbi. 15.5 Kolleegium leiab, et käsiloleval juhul olid süüdistatava Ants Kassi toimingud sellised, mis mõjutasid haigekassa huve. Olukorras, kus arst paneb diagnoosi ja kirjutab patsiendile välja retsepti, millest sõltub soodustuse saamine, saab arsti käsitada ametiisikuna. Seega ravimi (retsepti) väljakirjutamisel on tegemist avaliku ülesandega (vt nt mõnevõrra teistel asjaoludel RKHKo nr 3-3-1-19-14, p 11) ning arst vastab ametiisiku tunnustele. Ka patsiendi saatmisel uuringutele, mille eest patsient ise ei tasu, saab arsti käsitada ametiisikuna. Süüdistatav Ants Kass tegutses ametiisikuna, sest ta osutas teenust, mis andis patsiendile õiguse suhetes riigiga ning tekitas kohustuse avalikku ülesannet täitvale asutusele, st kohustus tasuma raviarvet. Seda, et süüdistatav Ants Kass vastab ametiisiku tunnustele teatud toimingute tõttu, kinnitab ka Riigikogu menetluses olev korruptsioonivastase seaduse (KVS) muutmise seaduse 442 SE eelnõu, millega soovitakse kaasajastada KVS-i. Eelnõu seletuskirjast nähtub üheselt, et eelnõuga soovitakse lahendada küsimused, mis puudutavad tervishoiutöötajaid ning nende rolli ametiisikuna. Seletuskirjast nähtub seegi, et kehtiva regulatsiooni järgi vastab arst või muu tervishoiutöötaja ametiisiku tunnustele retsepti väljakirjutamisel või patsiendi uuringule saatmisel. Ka avalikult leitavas õiguskantsleri 17. veebruari 2020 nr 7-4/200233/2000830 seisukohas märgitakse, et avalikuks ülesandeks tuleks lugeda kõik sellised otsused ja toimingud, mis nõuavad Eesti Haigekassa rahastust. Tervishoiutöötaja tegutseb ametiisikuna siis, kui ta osutab teenuseid, mis annavad patsiendile mingi õiguse või kohustuse suhetes riigiga. Tervishoiutöötajat ei tuleks käsitada ametiisikuna näiteks siis, kui ta paneb diagnoose ja määrab ravi (kui ei kaasne retseptiravimit) või suunab uuringutele (kui uuringute eest tasub patsient ise). Seega maakohtu järeldus, et süüdistatav Ants Kass vastab ametisiku tunnustele, on õige.
16.Maakohus on oma otsuses analüüsinud süüdistatava ja tunnistajate ütlusi tervikuna, hinnanud, kas ütlused on järjepidevad, kas ütlustes on lahknevusi teiste ütlustega või teiste kogutud tõenditega ning kas ütlused on eluliselt usutavad, kas riimuvate tõendite kogum suurendab kajastatava asjaolu tõenäosust või mitte. Sellised isikulise tõendiallika
11(17)
usaldusväärsuse hindamise kriteeriumid on kooskõlas kohtupraktikaga (vt RKKKo nr 3-1-110-17, p 8). Kolleegium ei tuvastanud tõendite usaldusväärsuse hindamisel mingeid minetusi. 16.1 Maakohtu järeldused süüdistatava ja tunnistaja H.K ütluste ebausaldusväärsuse hindamise osas on loogilised ja jälgitavad. Maakohtu otsuses on veenvalt põhistatud süüdistatava ja tunnistaja ütluste osalist ebausaldusväärsust (III kd, tl 254-255) ning kolleegium nõustub maakohtuga. Kaitsja ei ole maakohtu poolt viidatud tõendeid hinnanud kogumis, nagu maakohus on seda teinud. Kaitsja on süüdistatava ja tunnistaja H.K ütlustest toonud välja vaid üksikud repliigid, kuid jätnud tähelepanuta need tõendid, millele maakohus on viidanud ja mis näitavad nende ütluste osalist ebausaldusväärsust. 16.2 Süüdistatav ja tunnistaja ütlused on vastuolus maakohtu poolt viidatud uuringuaktis märgitud ekspertarvamusega, mille kohaselt anti tunnistaja poolt süüdistatavale 21. jaanuaril 2021 PERH-s toimunud kohtumise käigus üle kolm saja eurost pangatähte (III, tl 254p). See välistab süüdistatava ja tunnistaja versiooni, et üle anti 150 eurot ja tegemist oli tagastatud laenuga. Seega on maakohus kummutanud süüdistatava ja tunnistaja versiooni kevadel 150 euro laenu andmise ja hiljem selle tagastamise kohta. Ühtlasi jätab kaitsja tähelepanuta, et süüdistatava ja tunnistaja ütlused, miks oli tunnistajal vaja laenu saada, ei haaku ning maakohus on sellele üheselt viidanud, sh on maakohus hinnanud ütluste elulist usutavust (III kd, tl 254p). Sel põhjusel ei saa kaitsjaga nõustuda, et maakohus on hinnanud asjaolusid moonutatult ja elulisi asjaolusid arvestamata. 16.3 Kaitsja eirab ka maakohtu poolt viidatud tõendeid, millest saab teha ühese järelduse, et üle antud raha oli tänuavaldus terviseteenuse eest, mitte laenu tagastamine (III kd, tl 254p255). Kolleegium asub seisukohale, et kui tegemist olnuks laenuga, siis puudunuks vajadus rääkida mõistujuttu. Tunnistajal puudunuks vajadus märkida, et tal on ka üks kiri süüdistatavale ja tänada teda ning panna paberileht, mille vahel rahakupüürid, süüdistatava lauale. Laenu tagastamise teemal oleks saanud rääkida avatult, arusaadavalt ja konkreetselt, kuid sellisest vestlusest tuleneb üheselt, et raha ei olnud seotud mingi varasema laenuga. Kolleegium tutvus põhjalikult ka videosalvestistega. Hinnates videosalvestiselt nähtuvat koos vestlusega, ei ole võimalik asuda seisukohale, et tegemist oli laenu tagastamisega (20. jaanuar 2021 kell 13.50.11 kuni 13.51.30). 16.4 See, et tunnistaja H.K on andnud neljal korral kokkulangevaid ütlusi ja jäänud nende ütluste juurde ka kohtumenetluses, ei tähenda seda, et tema ütlusi ei saaks tunnistada osaliselt ebausaldusväärseks. Samamoodi nagu tõde, võib ka vale olla järjepidev. Ütluste järjepidevus on ainult üks kriteerium, mille pinnalt hinnata ütluste usaldusväärsust. Kui järjepidevad ütlused on vastuolus teiste ütlustega või muude tõenditega ning ei ole eluliselt usutavad, on võimalik asuda seisukohale, et tegemist on ebausaldusväärsete ütlustega. Seega ainuüksi fakt, et H.K on andnud järjepidevalt samaseid ütlusi, ei kummuta maakohtu järeldust tõendi, st tunnistaja H.K ütluste osalisest ebausaldusväärsusest ning maakohus ei ole kriminaalmenetlusõigust oluliselt rikkunud KrMS § 339 lg 2 mõttes. 16.5 Kaitsja jätab tähelepanuta kohtupraktika, mille kohaselt süüdistuse ajalistest piiridest väljapoole jäänud käitumisel saab olla tähendust süüdistuse tõendatuse hindamise seisukohalt. Kuriteo toimepanemine on ajaliselt piiritletud käitumisakt, mis on samas seotud süüdlase käitumisega nii enne kui ka pärast kuriteosündmust. Süüdlase käitumine kuriteosündmusele eelnenud või sellele järgnenud ajal võib anda kaudset teavet, mis aitab tuvastada ka seda, milline oli isiku käitumine kuriteosündmuse ajal (vt RKKKo nr 3-1-1-16-04, p 9). Selliselt on maakohus 12. mai 2021 vestlust süüdistatava ja tunnistaja H.K vahel ka käsitlenud (I kd, tl
12(17)
175) ning leidnud õigustatult, et see viitab teatud käitumismustrile (III kd, tl 255). Kolleegium asub üheselt seisukohale, et maakohus võis arvestada 12. mai 2021 vestlust kaudse teabena, mis aitas tuvastada süüdistatava käitumist kuriteosündmuse ajal. Kaitsja sellekohane kriitika jääb tagajärjetuks. 16.6 Sellise vestluse aset leidmine süüdistatava ja tunnistaja H.K vahel- asetab ka eelneva raha andmise ja hilisema Makita akude andmise teistsugusesse konteksti. Märkimist väärib seegi, et selline ajaline seos ei jää kaugele esitatud süüdistuse ajalisest piirist. Süüdistuse kohaselt toimus raha andmine 20. jaanuaril 2021 ning Makita akude andmine 31. mail 2021 ning vestlus, mis üheselt viitab kestvale ekvivalentsussuhtele toimus 12. mail 2021. Sellina väike ajaline vahe näitab ilmekalt süsteemsust ja selle kaudu on võimalik luua tervikpilt süüdistatava kuritegelikust käitumisest läbi ajalise telje, sh süüdistuses märgitud kuupäevadel. 16.7 Isegi kui käsitada süüdistatava Ants Kassi öeldut naljana, siis kindlasti ei nähtu midagi naljakat selle vastuses, mida ütles ja mõistis H.K. H.K vastusest nähtub üheselt, et ta ei võta öeldut „kõige puhtama naljana,“ nagu kaitsja märgib, vaid lisab vastusele, et: “saab ikka, ei ole probleemi. Sa oled täiesti õigustatud.“ Tunnistaja jaatab üheselt, et Ants Kass on oma tegevusega, mida ta osutab terviseteenusena ära teeninud täiesti õigustatult hüve. Sel põhjusel saab nõustuda üheselt maakohtuga, et põhjendused folkloorist ja omavahelisest žargoonist ei päde. Süüdistatava ja tunnistaja vahel öeldut saab mõista nii nagu seda öeldi, et väikese raha eest saab kõike ja rahaga ei ole probleemi, sest Ants Kass on selle oma tegevusega õigustatult ära teeninud. 16.8 Kolleegium ei nõustu kaitsjaga, et süüdistataval oli tahe akude eest tasuda. Kui süveneda kabinetis toimunud vestlusesse, siis tunneb Ants Kass lihtsalt üldiselt huvi, mis need akud üldse maksavad. Edasi ütleb tunnistaja H.K, et toob akud, millega süüdistatav nõustub ja märgib, et tunnistaja talle hinna ütleks (II kd, tl 27). Selle küsimusele vastab tunnistaja üheselt, et „ei-ei, mis hind. Ma toon sulle.“ Süüdistav sellisele tunnistaja seisukohale vastu ei vaidle. Tunnistaja lubab akud ära tuua ning Ants Kass uurib, mis see hind on, mille peale tunnistaja vastab üheselt, et ei ole midagi, kõik on korras (II kd, tl 29). Süüdistav ka sellisele tunnistaja seisukohale vastu ei vaidle. Sellistest süüdistatava vastustest ei saa küll üheselt välja lugeda tema tahet akude eest tasuda või tunnistaja soovi saada akude eest raha. Nii ei vasta tõele kaitsja poolt märgitu, et H.K jättis akud Ants Kassi kabenetti olukorras, kus Ants Kass rääkis telefoniga ning ei saanud temaga suhelda. Seda, et Ants Kassil puudus soov akude eest tasuda kinnitab ilmekalt ka videosalvestiselt nähtuv. Tõepoolest siseneb H.K kabinetti ajal, mil Ants Kass telefoniga räägib, kuid jääb ootama kõne lõppu. Kõne lõppedes toimub suhtlus ning alles siis lahkub H.K kabinetist (vt 31. mai 2021 kell 14.14.56 kuni 14.16.17). Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et juttu ei ole hiljem tasumisest, vaid selgelt tuleb välja, et tasuda ei ole üldse vaja (III kd, tl 255p). Maakohus on oma järeldust piisavalt põhistanud ning kolleegium nõustub sellega ning apellatsioonis toodu seda järeldust ei kummuta. 16.9 Maakohus on ammendavalt analüüsinud ja vastanud ka kaitseversioonile, mis puudutab tunnistaja H.K toetamist Ants Kassi poolt, mis oli seotud maja põlenguga (III kd, tl 255p). Kolleegium nõustub maakohtuga ega pea vajalikuks sellel küsimusel pikemalt peatuda. Mingeid uusi argumente võrreldes maakohtuga ei ole kaitsja esitanud ning pelgalt enda versiooni kordamine edu ei too.
17.Kolleegium ei tuvastanud ka tõendite usaldusväärsuse hindamisel mingeid minetusi kuriteos, mis on seotud K.Rga. Ka selle kohta toodud kaitseversiooni on maakohus
13(17)
ammendavalt analüüsinud ja sellele ka vastanud (III kd, tl 256-256p). Taaskord kaitsja mingeid uusi argumente võrreldes maakohtuga esile ei too, kordab vaid kohtuvaidlustes avaldatud seisukohti, mille maakohus on veenvalt kummutanud. Kolleegium nõustub maakohtuga ning peab vajalikuks märkida vaid seda, et kui tegemist oleks olnud sünnipäevaks mõeldud kingitusega, siis kindlasti ei oleks seda topitud sel moel kitlitaskusse (vt videosalvestis 20. jaanuar 2021 kell 13.50.11 kuni 13.51.30). Seejuures süüdistatava vastus sellisele käitumisele ei kinnita seda, et nii oli kingituse tegemine eelnevalt kokku lepitud. Süüdistatava vastus „ole nüüd“ ja tunnistaja kinnitus „ja, ja, kõik on hästi“- sellist versiooni veenvalt ei kinnita. Seega maakohtu lõppjäreldus, et 50 eurot oli tasu vastuvõtu ja sellega kaasnenu eest, on õige.
18.Tuleb märkida, et üksnes kohus saab võtta seisukoha tõendite usaldusväärsuse/ebausaldusväärsuse kohta hinnates tõendeid nende kogumis. Kolleegium mingeid rikkumisi ütluste usaldusväärsuse hindamisel, mis puudutab süüdistatavat ja tunnistajat H.Hd, ei tuvastanud. Sel põhjusel ei ole võimalik süüdistatava Ants Kassi ütlustele viitamisega apellatsioonis kummutada maakohtu järeldust Ants Kassi ütluste ebausaldusväärsuses. 18.1 Seda, et ümbriku andmist mõisteti mõlemapoolselt just vastutasuna osutatud tervishoiuteenuste eest, et väära ka kaitsja poolt märgitu, et nii süüdistatav kui ka tunnistaja J.K on kinnitanud, et süüdistatav ei ole küsinud raha H.Hlt vastuvõtu, uuringule suunamise ning ravimi retsepti väljakirjutamise eest. Hinnates taaskord videosalvestiselt nähtuvat koos vestlusega, ei ole võimalik asuda maakohtust erinevale seisukohale (31. mai 2021 kell 11.13.00 kuni 11.13.23). Arvestades sündmuste tervikpilti tuleb kolleegiumil asuda seisukohale, et ümbriku andmist, milles raha mõisteti mõlemapoolselt just vastutasuna tervishoiuteenuste eest. Kaitsja jätab tähelepanuta, et altkäemaksu kokkulepe võib aga ei pea olema sõnaselge, see võib olla ka konkludentne, kuid peab olema objektiivselt tajutav. Käsiloleval juhul on 31. mail 2021 selline konkludentne kokkulepe üheselt objektiivselt tajutav ja sellele on maakohus ka viidanud (III kd, tl 257-257p). Maakohus on taaskord ammendavalt käsitlenud kaitseversiooni, mis puudutab süüdistatava seisukohta, et ta ei saanud aru, et ümbrikus on raha. Kolleegium nõustub maakohtuga ning ei pea vajalikuks seda üle korrata ega midagi lisada.
19.Kaitsja ei ole viidanud mitte ühelegi tõendile, sh jälitustoimingu protokollile, mille pinnalt saaks teha järelduse, et tutvuse kaudu registratuuriväliselt Ants Kassi vastuvõtule tulnud patsiendid Ants Kassile raha ei maksnud. Kuigi ses osas ei ole süüdistatavale süüdistust esitatud, on maakohus täiendavalt viidanud tunnistaja A.K ütlustele, mille kohaselt pääses ta süüdistatava vastuvõtule tuttava kaudu registratuuriväliselt ning jättis pärast vastuvõttu süüdistatava lauale ümbriku sularahaga, kuna see on tavapärane (II kd, tl 96). Seda, et selline tegevus tunnistaja poolt toimus 10. veebruaril 2021, kinnitab ka jälitustoimingu protokoll (II kd, tl 11-12). Tutvudes videosalvestisega, saab üheselt asuda seisukohale, et ümbrikusse vaadates sealt raha leidmine Ants Kassi ei üllatanud (vt 10. veebruar 2021 kell 10.15.36 kuni 10.23.54). Mingit üllatust või kohmetust raha leidmisel või soovi raha tagastada selle leidmisel-tõenditest ei nähtu. Arvestades, et süüdistatava sarnane tegevus leidis aset korduvalt ja seda juhul, mil tegemist oli tuttavate või tutvuse kaudu saadud registratuuri väliste visiitidega, siis ei ole selles tõepoolest midagi juhuslikku, vaid tegemist oli käitumismustriga. Ka ei ole tuvastatav, et süüdistatav oleks ümbrikute avamisel või valge paberilehe avamisel üllatunud, et seal on erinevates summades rahakupüürid. Pigem nähtub tema käitumisest, et selles ei ole midagi üllatuslikku, st raha loetakse üle, pannakse rahakotti ning tehakse kanne märkmikku.
14(17)
Võttes arvesse kõike eeltoodut, leiab kolleegium, et süüdistatava Ants Kassi käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 294 lg 2 p 1 järgi. Kuna kolleegium nõustus maakohtuga, siis ei ole võimalik süüdistatava teo ümberkvalifitseerimine KarS § 294 lg 1 ega ka KarS § 402 3 lg 1 järgi või mõista süüdistatavat õigeks temale inkrimineeritud kuriteos.
20.Kaitsja apellatsioonis taotletakse Eesti Vabariigi põhiseaduse § 22 lg-st 2 tulenevalt ja KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõtet aluseks võttes tõlgendada tekkinud kahtlused süüdistatavate kasuks ning kohtul tuleks igal juhul lähtuda kriminaalmenetluses kohaldatavast in dubio pro reo põhimõttest. Riigikohtu kriminaalkolleegium on üheselt lahendis nr 3-1-1-77-15 märkinud, et oluline on silmas pidada, et nn põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka KrMS § 7 lg 3 tähenduses) peab kriminaalasjas esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus. Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kolleegium asub seisukohale, et käesolevas asjas ei haaku esitatud kaitseteesid kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga, mistõttu on ainetu rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest.
21.Apellant nõuab sisuliselt seda, et maakohtu otsus peaks olema motiveeritud selliselt, et seal olevatele kohtu järeldustele puuduks võimalus esitada vastuväiteid ning otsus oleks ümberlükkamatu. Maakohtu otsus ei tugine oletustele, vaid on kooskõlas üldiste loogikareeglite ning ka kriminoloogiliste seaduspäradega ning maakohtu poolt on jälgitavalt esitatud seisukoht, et olemasolevad tõendid lubavad väita, et kriminaalmenetluse esemeks olevad sündmused leidsid aset suure tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust just sellisel moel, nagu see tuleneb vahetult uuritud tõendikogumist. Selline maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikaga (vt RKKKo nr 1-20-1301, p 20).
22.Karistusega seonduvalt peab kolleegium esmalt vajalikuks märkida, et süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus on lubatav, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti seadust. 22.1 Kaitsja leiab, et süüdistatava teo ümberkvalifitseerimisel tuleks süüdistatavale mõista kergem karistus. Kuivõrd kolleegium ei nõustunud süüdistatava Ants Kassi teo ümberkvalifitseerimisega KarS § 294 lg 1 ega ka KarS § 4023 lg 1 järgi, siis ei kuulu rahuldamisele ka kaitsja taotlus karistuse kergendamiseks. KarS § 294 lg 2 p 1 sanktsiooni keskmine määr on 5 aastat 6 kuud vangistust. Maakohus ei ole karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendanud karistusmäära valiku aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus on mõistnud Ants Kassile vangistuse 2 aastat, mis on sisuliselt sanktsiooni alammääras. Nii on maakohus arvestanud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke. Maakohus ei ole jätnud tähelepanuta asjaolu, et süüdistatav on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Kolleegium nõustub maakohtu põhistatud järeldustega.
15(17)
23.Kaitsja ei nõustu maakohtu argumentidega, millega kohaldati laiendatud konfiskeerimist KarS § 832 lg 1 ja § 294 lg 4 alusel ja konfiskeeriti Ants Kassilt tema elukoha läbiotsimisel leitud 70000 eurot. 23.1 Menetleja on KarS § 832 kohaldamise eeldusena tõendanud faktilised asjaolud, mis annavad aluse eeldada, et Ants Kass on saanud vara, mida ta ei ole saanud menetleva kuriteoga, kuid on saadud kuriteo toimepanemise tulemusena. Seega läheb ka tõendamiskoormus KarS § 832 lg 1 alusel üle toimepanijale, kes peaks laiendatud konfiskeerimise või selle asendamise vältimiseks tõendama oma vara legaalset päritolu. Seda kaitsja ja süüdistatav teha ei ole suutnud. 23.2 Kolleegium nõustub maakohtuga, et aluse arvata, et isiku vara pärineb täielikult või osaliselt toimepanija kuritegelikust käitumisest, võib anda kuriteo olemus, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevus vm põhjus. Kohtupraktika kohaselt on seaduse loetelu alternatiivne ega ole ammendav (vt nt RKKKm nr 1-18-437, p 60). See, et Ants Kass ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud ei välista laiendatud konfiskeerimise kohaldamist. Süüdistatavat Ants Kassi süüdistatakse sularahas altkäemaksu saamises. Seega on juba kuriteo olemusest alust eeldada, et süüdistatav võis elatuda teatud määral kriminaalsest tegevusest. Ühtlasi kinnitavad vaatlusprotokollid ja selle alusdokumendid elatustaseme erinevust, mille kohaselt on Ants Kass teinud märkimisväärses summas sularahaga makseid, kuid ei nähtu sularaha väljavõtmist. Tõepoolest on süüdistatava suhtes teostatud jälitustoiminguid, kuid see, et menetleja ei suutnud tuvastada või tõendada rohkem kui 3 kuriteo fakti, ei tähenda seda, et süüdistatav ei elatunud kriminaalsest tegevusest. Seda, et Ants Kassi suhtes ei teostatud kogu perioodi jooksul jälitustoiminguid PERH-i hoones liikumise ajal, on menetleja kinnitanud (III kd, tl 144). Samas on maakohus üheselt tõenditele tuginevalt tuvastanud, et 14 korral on Ants Kass sisenenud enda kabinetti ning avanud temaga kaasas olnud valge ümbriku/paberilehe ning seal on olnud sularaha kupüürid (III kd, tl 262p-263p). Selliste andmete põhjal võib eeldada, et süüdistatav elatus osaliselt kriminaalsest tegevusest. 23.3 Maakohus on ka veenvalt ja äärmise põhjalikkusega kummutanud kaitseversiooni kodust leitud sularaha päritolu kohta (III kd, tl 260p-266). Seejuures ei ole maakohus süüdistatava ütlusi moonutanud, mis puudutab Ants Kassi elukohast leitud 70000 eurot pärinemist 30 aasta tagusest ajast. Süüdistatav on ise andnud ütlusi, et kodust leitud sularaha on põhimõtteliselt seotud selle ajaga, kui käis Soomes tööl 1989-1992 (III kd, tl 104). Selgitusest ei nähtu kaitsja väidet, et süüdistatav pidas silmas sissetulekuid 35-40 aasta tagusest ajast kuni käesoleva ajani. Hilisema aja kohta on süüdistatav selgitusi andnud eraldi ning ei ole seostanud neid konkreetselt leitud 70000 euroga. Seega ei ole iseenesest vale maakohtu arvutuskäik, kuigi tegemist on hüpoteetilise arvutusega, mis tõepoolest võib ajas muutuda. Samas ei ole kaitsja esitanud enda arvutuskäiku, mis kummutaksid maakohtu arvutused või võetud lähteandmed ja teostamise metoodika. Pelgalt seisukoht, et majanduskeskkond, keskmine elatustase ja sissetulekud võivad ajas muutuda ei kummuta maakohtu hüpoteetilist järeldust. Maakohus on tegelikkuses näitlikult näidanud ära selle, miks ta ei pea usutavaks süüdistatava ütlust selle kohta, et 70000 eurot pärineb juba ajast, mil isik käis Soomes tööl ja tegeles n-ö äriga (televiisorid, videomakid, arvutid, koopiamasinad jms müük) ning on seda raha säästnud senini. Seejuures ei ole maakohus toetunud ainult hüpoteetilisele järeldusele. Ka süüdistatav ise on andnud vastuolulisi ütlusi selle kohta, kas leitud 70000 eurot on olnud puutumata alates 1992. aastast või on seda ikka kasutatud. Nii on süüdistatav märkinud, et sularaha makseid tegi ikka samadest sissetulekutest (III kd, tl 105), seega tunnistas süüdistatav ise, et kasutas seda raha, mida väidetavalt on säästnud alates ajast, mil Soomes töötas. Ühtlasi on maakohus
16(17)
näidanud ära ka selle, et süüdistatav on andnud prokurörile ristküsitlusel vastuolulisi ütlusi leitud sularaha kohta, mis puudutab raha saamist L.lt (III kd, tl 262). Seega maakohtu järeldus, et süüdistatava ütlustes on vastuolud, need ei ole eluliselt usutavad ega osaliselt usaldusväärsed, on õige. 23.4 Kolleegium nõustub kaitsjaga, et Riigikohtu praktika (vt RKKKo nr 1-20-2133, p 56) kohaselt ei saa nõuda süüdistatavalt, et ta asuks tõendama negatiivset asjaolu, s.t varasematel aastatel legaalselt saadud suurema summa sularaha oma arvele kandmata või ka kulutamata jätmist. Käsiloleval juhul ei ole aga tegemist olukorraga, millele viitas Riigikohus. Viidatud lahendis esitas süüdistatav peale enda ütluste ka kohtule tõendid, mis kinnitasid tema ütlusi teatud asjaolude kohta ning prokuratuur ei esitanud omakorda tõendeid, mis kinnitaksid saadu ärakulutamist või mittesäilimist. Süüdistatav Ants Kass ei ole selliseid tõendeid, mis tema väiteid kinnitaksid esitanud. Ants Kassi väited on aga sellised, mille õigsuse maakohus veenvalt kummutas, sest need olid ilmselgelt põhjendamatud ning otsitud (nt auto müümine sularaha eest J.Lle, palga saamine sularahas Soomes töötades, sõiduki, suvila ja garaaži müügist saadud raha, rahavahetuse teema, jutt usaldamatusest pankade vastu jms). Seejuures esitas ka prokuratuur täiendavad tõendid, mis süüdistatava versiooni ei kinnitanud. Maakohus jõudis ka põhjendatult järeldusele, et isegi kui arvestada Ants Kassi ütlusi, siis ainuüksi neid ütlusi arvestades ei ole võimalik sellise summas sularaha kogumine, sest auto, suvila ja garaaži eest saadu on kordades väiksem summa (kokku 9834,69 eurot), kui tema kodust leiti (III kd, tl 264p). 23.5 Olukorras, kus süüdistatav on teinud märkimisväärses summas sularahaga makseid, kuid ei nähtu sularaha väljavõtmist, ning kodus on olnud äärmiselt suur summa sularaha, siis saab eeldada, et süüdistatav elatus osaliselt kriminaalsest tegevusest ning 70000 euro konfiskeerimine KarS § 832 lg 1 alusel on igati proportsionaalne.
24.Viimasena peatub kolleegium apellatsioonimenetluse kuludel. Ants Kassi kaitsja Aivar Pilv esitas ringkonnakohtule taotluse hüvitada süüdistatavale 1182,13 (sh käibemaks) eurot apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. KrMS § 185 lg 2 kohaselt jäävad menetluskulud, kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, selle isiku kanda, kelle huvides on apellatsioon esitatud. Kuna kolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse muutmata ja kaitsja apellatsioon oli esitatud süüdistatava huvides, siis jäävad menetluskulud süüdistatava kanda.
25.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1; § 342 lg 3 p 1 jätab kolleegium Harju Maakohtu 25. novembri 2025. a otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/
17(17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.