Ametialased süüteod › Aususe kohustuse rikkumine

põhjal leidis eeluurimiskohtunik, et kuriteokahtlus on põhjendatud. Load sisaldavad vähemalt minimaalselt vajalikul määral põhjendusi, millistel argumentidel peab kohtunik põhjendatuks ja ultima ratio-põhimõtet järgides lubatavaks jälitustoimingute tegemist ning sellega tõendusteabe kogumist ja miks ei piisa ilmselt teistest menetlustoimingutest (võimaliku kahtlustatava ülekuulamine kahjustaks menetlust). Kohus leiab, et jälitustoimingu loa taotlemise ja andmise ajal oli olemas põhjendatud kahtlus võimaliku altkäemaksu andmise toimepanemise kohta. Kohus ja prokuratuur on oma taotluses ja loas põhjendatud kuriteokahtlust ka põhjendanud. Jälitustoiminguid tegemata ei oleks osutunud võimalikuks selle kuriteokahtluse kontrollimiseks piisavalt tõendeid koguda. Jälitustoimingute materiaalsed eeldused olid tuvastatavad ka jälitustoimingu lubade taotlemise ja andmise ajal. Jälitustoimingud on tehtud loas näidatud ajavahemikul ja tingimustel ja rikkumisi kohus ei tuvastanud. KarS § 288 lg 1 järgi on ametiisik KarS eriosa tähenduses füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. PPVS § 3 loetletud ülesannetest tulenevalt on politsei ülesandeks avaliku korra kaitsmine. PPA peadirektori 26.06.2024 käskkiri nr 1.9-2/989p kinnitab, et X võeti politseiteenistusse alates 01.07.2014. PPA Põhja prefektuuri prefekti 27.06.2022 käskkirja nr 1.9-2.5/240p kohaselt on ta alates 01.07.2022 järelevalveekspert, juhtivspetsialist. Tsiteeritud dokumendid ja ka Xi enda ütlused kinnitavad, et X oli politseiametnik. Seega on Xi puhul tegemist ametisikuga KarS § 288 lg 1 tähenduses. Tymchneko enda ütlused (KAPO ametnikud käskisid edasi suhelda Xiga, kohtus temaga politseijaoskonnas ja nimetas teda oma ütlustes korrumpeerunud politseinikuks) kinnitavad, et ta oli teadlik, et ta suhtles politseiametnikuga. 18.10.2023 asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab, et 13.10.2023 peale kella 12 sõitis Filtri tee 14 kalmistu juurde Audi reg nr XXX ja Bolt kirjadega Toyota (Bolti e-kiri kinnitab, et sõiduki rentis Andrii Tymchenko). Toyotast väljus A. Tymchenko, kes istus Audisse. Audis viibinud tunnistaja tuli autost välja ja pani telefoni katusele ning istus autosse tagasi. 23.10.2023 jälitustoimingu protokoll kinnitab, et 13.10.2023 Audis toiminud kohtumisel andis A. Tymchenko tunnistajale 500 eurot ja mingid paberid. Tunnistaja Xi ja süüdistatava Tymchenko kokkulangevad ütlused kinnitavad, et nende kohtumine toimus ning kohtumisel andis Tymchenko Xle 500 eurot ja kolme isiku dokumendi koopiad. Tunnistaja ütlused kinnitavad, et lk 32-34 olevad koopiad on nende isikute dokumentide koopiad, mis Tymchneko talle kohtumisel üle andis. 25.10.2023 asitõendi vaatlusprotokollis on kajastatud Tymchenko poolt tunnistajale üle antud rahatähti ning kolme isiku ja nende dokumentide andmeid. Märgitud isikute dokumentide andmed kattuvad lk 32-34 olevate dokumentide andmetega. 19.10.2023. a asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab, et A. Tymchenko on oma pangakontolt võtnud 13.10.2023 kell 11:31 välja 500 eurot. Raha on võetud välja umbes tund enne Tymchneko kohtumist Xiga, mis kinnitab, et Tymchnekol oli juba enne kohtumist soov anda Xile raha. Tegemist ei olnud spontaanselt tekkinud mõttega, vaid planeeritud tegevusega.

Tymchenko kinnitab, et said autos kokku, andis 500 eurot ja kolm skanneeritud koopiat passidest. Oli vaja ajendit, et tunnistajat süüdistada selles, et ta paneb toime midagi ebaseaduslikku, kuna ta esitas ennast salaagendina. Passikoopiad andis, et vormistada isikud tööle oma firmasse AT Logistic. Jälitustoimingu protokollis kajastatu kinnitab, et autos toimunud vestluse käigus ütleb Tymchenko:“laenasin sinult natuke. Võta!“ Räägime kuidas töötama hakkab. B on esimene vaja tööluba ja viisat. Nad kõik on vaja tööle vormistada AT Logistikusse. Hakkavad taksot sõitma. See noormees, töötab takso peal, illegaalselt, Leedu kaart. See poiss on Usbekistanist, isa töötab takso peal ja tahab ka väga siia tööle tulla. ... kuidas Sina annad selle edasi, laadime pärast süsteemi? Tsiteeritud vestlus ja Tymchenko enda ütlused kinnitavad, et Tymchenko andis Xile 500 eurot sooviga, et X abistaks teda, et Usbekistani kodanikele A ja B ja Tadžikistani kodanikule C elamisloa ja tööloa saamisel eesmärgiga, et need isikud saaksid töötada OÜ-s AT Logistic Company. Tymchenko ütluste kohaselt andis passikoopiad, kuna oli vaja ajendit, et tunnistajat süüdistada ebaseaduslikus tegevuses. Tahtis Xi paljastada, mitte töölubasid saada Kirjutas talle kuhu sa kadusid, tegelikult läks politseisse avaldust tegema. Avaldust ei kirjutanud, tuli vastu T, kes ütles, et nad ei saa praegu avaldust võtta. Ootas nädala. Läks samasse jaoskonda, kus ütles, et andis tundmatule isikule raha. Läks avaldust kirjutama ja siis esitati kahtlustus. Sellest avaldusest uurijale ei rääkinud. Uurija ütles, et kui räägib nii nagu vaja ja siis ei juhtu midagi. Tunnistas süüdi ja siis lubati lõpetada. Kohus ei loe süüdistatava tsiteeritud ütlusi usaldusväärseteks ja need ei haaku teiste kriminaalasjas uuritud tõenditega. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kui süüdistatav läks politseijaoskonda avaldust kirjutama, siis seda lihtsalt ei võetud vastu ja nii nädal aega. Samuti ei ole usutav, et kui isik on sama sündmusega seoses proovinud ise esitada politseile avaldust, jätaks ta selle asjaolu talle endale kahtlustuse esitamisel rääkimata. Lühiajalise töötamise registreerimise väljatrükid kinnitavad, et A. Tymchenko on soovinud 05.07.2023 AS Logistic Company OÜ-sse lühiajaliselt tööle registreerida B (lk 56-57). Lühiajalise töötamise registreerimise (edaspidi ka LTR) taotluse keeldumise otsus kinnitab, et 08.08.2023 keelduti AT Logistic Company OÜ poolt esitatud lühiajalise töötamise loast kolmele isikule, kellest üks oli B. 23.10.2023 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et Tymchenko on Viberi suhtluses saatnud tunnistajale kolme isiku dokumendi koopiad ja on lisanud, et need on valmis tööle hakkama. Tunnistaja küsib Tymchenkolt mida pank tahab? Tymchenko selgitab ja küsib, kas tunnistaja hakkab rääkima „Põletavatest probleemidest.“ Tymchenko kirjutab oma soovist tüdruksõber Eestisse tuua ja vähemalt kolmeks aastaks elamisluba saada. Samuti kutsub tunnistajat kohvile. 27.10.2023 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et Tymchenko soovib, et isikud oleks vaja logistikaettevõttesse tööle panna ja tunnistaja vastab, et keegi lubas nädalaga kõik ette valmistada. Tymchenko selgitab, et sai aru, et neile antakse lihtsalt viisad tema firma märkega. Peavad kindlasti olema Tymchneko nimele tööle pandud no vedude märkega. See on oluline. Lubab välja teha. Tsiteeritud tõendid kinnitavad, et Tymchenkol oli soov vormistada talle kuuluvasse äriühingusse AT Logistic Company kolm isikut ja saanud LTR loa taotlemisel eitava vastuse, hakkas ta otsima teisi võimalusi. Korduv suhtlusrakenduses Viber toimunud vestlus kinnitab tunnistaja Xi ütlusi, et Tymchenko soovis tunnistajalt abi LTR loa ja elamisloa saamiseks isikutele, kes olid pärit KeskAasiast ja keda ta soovis tööle võtta enda äriühingusse. Jälitustoimingu protokoll kinnitab, et süüdistatav istus autosse eesmärgiga anda tunnistajale 500 eurot. Seal juures väljendas süüdistatav väga selgelt „Nad kõik on vaja tööle vormistada AT Logistikusse“ , et soovib, et need isikud, kelle passikoopiad ta edastas, saaksid tööloa ja viisa AT Logisticus tööle asumiseks. Kui süüdistatava eesmärgiks oleks olnud üksnes tunnistaja vahele võtmine, siis puudunuks tal vajadus rääkida jälgede segamiseks võlast või tunda huvi, kas telefon on usaldusväärne. On ka usutav, et kui süüdistatav oleks soovinud tunnistajat vahele võtta, oleks ta ise nende kohtumisel räägitud näiteks telefoniga salvestanud.

Jälitustoimingu protokollist nähtub ka, et tunnistaja ütleb, et annab teda, millal mida. Annab täna (vene keelsest asesõnast nähtub, et naisterahvale) edasi ja esmaspäeval ütleb. Ütles, et tal on hirm. Kahtlane värk. Kardab tööst ilma jääda. Natuke hägune teema. Tymchenko kinnitab, et tunnistaja kohta ei tea mitte keegi midagi. Ega saa teadma, Raha kohta ütleb, et see on esimeseks puhkamiseks. See ei ole viimane. Tsiteeritud vestlus ei kinnita kuidagi, et X oleks soovinud raha naistuttavaga puhkamiseks. Tymchneko on ise nimetanud üleantud raha kord laenu tagastamiseks kord puhkamiseks antavaks rahaks. Olukorda arvestades on usutav, et Tymchneko ei soovinud otse välja öelda raha üleandmise eesmärki. Vestluse käigus ta rahustab tunnistajata ja lubab, et keegi ei saa midagi teada, mis kinnitab, et tegemist ei olnud sooviga võtta politseiametnik vahele vaid sooviga saada altkäemaksu abil kolmele isikule lühiajalise töötamise registreering. Tunnistaja ja süüdistatava kokkulangevad ütlused kinnitavad, et nad kohtusid mitmel korral ja süüdistatav jagas tunnistajale teavet, mille viimane edastas kontrollimiseks. Kohtu hinnangul ei oma selline teabe jagamine seost altkäemaksu andmisega LTR loa ja elamisloa vormistamise eest. Tymchenko väide, et ta oleks võinud saada töötajatele vajalikud load ka teisel viisil võib õige olla, kuid sel juhul jääb arusaamatuks, miks ta seda lahendust ei kasutanud, vaid valis tunnistajale 500 euro andmise koos passikoopiate ja selgitustega, milliseid lube neile isikutele vaja on. Tunnistaja ütluste kohasel, ei tea, kas KAPO-l oli isikuga kokkupuuteid. Tymchenko ütluste ühe versiooni kohaselt aga andis KAPO ta Xile üle. Tymchenko selle teemalised ütlused on ebajärjekindlad ja ka omavahel vastuolus. Tymchneko teise versiooni kohaselt olid esimesel kohtumisel politseiosakonnas X ja naisterahvas. Järgmisel päeval, kui sai elamisloa, helistas X ja kutsus enda juurde jaoskonda. Süüdistatava kaks eriversiooni on üksteist välistavad ja ainult viimane neist haakub tunnistaja ütlustega. Asjaolu, et Tymchneko andis oma suhtluse kohta, mis otseselt ei seondu etteheidetava teoga, erinevaid versioone, kinnitab, et tema ütlused ei ole usaldusväärsed ja et Tymchenko eesmärgiks oli tunnistaja ütluste ebausaldavaks muutmine. Kuna isiku ütlused ei ole usaldusväärsed juba vähem olulistes faktides, on kohtul tekkinud ka kahtlus tema ütluste usaldusväärsuses tervikuna. Kohtul puudub igasugune põhjuse lugeda ebausaldusväärseks politseiametnikust tunnistaja Xi ütlusi. Isikul puudusid varasemad kontaktid süüdistatavaga ja puudub alus arvata, miks peaks tunnistaja valetama. Xi ütlustega haakuvad ka teised tõendid. Kohtu hinnangul on süüdistava versioon soovist tabada korrumpeerunud politseiametnik ebausutav, seda ei kinnita ükski teine tõend ja antud soovist vabaneda vastutusest. Asjaolu, et tunnistaja kasutas sotsiaalmeedias suhtlemisel nime R ja mitte oma õiget nime, ei tähenda, et tunnistaja kohtus valetaks. Tunnistaja ametit arvestades, on loogiline ja usutav, et ta sotsiaalmeedias erinevate, tema jaoks tundmatute, isikutega informatsiooni saamise eesmärgil tööalaselt suheldes, ei kasuta oma tegelikku nime. Seega kinnitavad eeltsiteeritud tõendid eelkõige tunnistaja ütlused koos jälitustoimingu protokolli ja videosalvestusega, et A. Tymchenko andis 13.10.2023 sõiduautos Audi politseiametnikule 500 eurot ja kolm passikoopiat eesmärgiga, et ametnik mõjutaks nende isikute suhtes AT Logistic Company OÜ poolt esitatavate lühiajaliste töötamise registreerimise avalduste menetlemist ja isikud saaksid õiguse asuda tööle AT Logistic Company OÜ-s ning neile kolme isikule väljastataks viisad. A. Tymchenko andis politseinikule vara s.o raha eesmärgiga, et politseiametnik oma ametiseisundi kasutades osutaks talle vastuteene. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et juhul, mil kohtualune otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev kohtualune jätab esitamata oma väidete

õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 1999. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-112-99 - RT III 2000, 2, 20; 24 oktoobri 2005. a otsus nr 3-1-1-104-05 - RT III 2005, 36, 350). Selle kohta, et isik pöördus politseisse sooviga kirjutada kuriteoteadet, ei ole esitatud ühtegi tõendit. Seega ei saa käesoleval juhul väita, et oleks tõusetunud kahtlus, et Andrii Tymchneko üritas vahele võtta korrumpeerunud ametnikku ja tal puudus soov anda altkäemaksu. Süüdistatav ei ole oma sellekohaste väidete kinnitamiseks esitanud ühtegi tõendit. Riigikohus on oma lahendites (nt 3-1-1-8-10) märkinud, et mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo põhimõttest. Süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Oluline on aga silmas pidada, et selle nn põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka KrMS § 7 lg 3 tähenduses) peab kriminaalasjas esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus. Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu ka rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. (3-1-1-77-15). Arvestades A.Tymchenko soovi saada oma äriühingu poolt LTR taotluse uuel esitamisel positiivsed vastused ja hinnates eeltsiteeritud tõendeid kogumis, ei ole käesoleval juhul eluliselt usutav, et Andrii Tymchneko üritas vahele võtta korrumpeerunud ametnikku ja tal puudus soov anda altkäemaksu. Riigikohus on märkinud, et altkäemaksu andja ei pea teadma altkäemaksu vastuvõtnud isiku täpset ametipositsiooni. Piisab, kui altkäemaksu andja saab aru, et teine isik tegutseb mingis valdkonnas mõnes institutsioonis teatud positsioonil ja võib seda positsiooni ära kasutades panna toime kokkulepitud teo (3-1-1-31-14). Pole oluline kas ametiisik on valmis pakkumist vastu võtma või mitte. Piisab kui isik tegutses eesmärgiga, et raha andes mõjutab ta politseiametnikku selliselt, et viimane kasutab oma ametiseisundit selliselt, et raha andja saaks soovitud tulemuse. Koosseisu täitmise mõttes ei ole oluline, kas altkäemaksu saanud ametnik kavatses temalt soovitud tegu täide viia või kas ta objektiivselt pani altkäemaksu andja huvides oma ametiseisundit kasutades toime mingi teo. Käesoleval juhul on süüdistuses etteheidetav tegu pandud toime matkimise käigus. Kuigi mitmed süüteod eeldavad, et just matkijal e agent provocateur'il tuleb olla kontakti loovaks ja aktiivsemaks pooleks, ei ole see käesoleval juhul nii olnud. Lubamatu on nt teootsuse esilekutsumine isikul, kel puudus see eelnevalt vähemalgi määral ning kelle suhtes menetlejal puudus eelnev informatsioon tema võimaliku kuritegeliku käitumise kohta. Käesolevas asjas oli ilmselgelt süüdistatava eelnev käitumine tekitanud politseiametnikus ja ka menetlejas teatud kahtlused, mistõttu viidi läbi jälitustoimingud. Kõrvutades tunnistaja Xi ütlusi tunnistaja ja süüdistatava vaheliste viber vestlustega ei ole kohtul tekkinud kahtlus, et tunnistaja X oleks ületanud lubatud teoprovokatsiooni. Tunnistaja ütluste kohaselt tuli 500 euro üleandmine talle üllatusena. Tunnistaja ütlused ka kinnitavad, et tema ei teinud ettepanekut matkimiseks vaid nõustus matkija rolliga. Prokuröri poole pöördus sisekontroll. Seega ei saa öelda, et tunnistajal oleks olnud isiklikku huvi matkimise „õnnestumiseks.“ Süüdistatava enda ütlused, viber vestlused ja varasemad LTR taotlused kinnitavad, et süüdistatav soovis talle kuuluvasse äriühingusse võtta tööle taksojuhtidena välismaalasi ja selleks oli vaja neile saada lühiajaline töötamise registreering. Süüdistatav ei eita, et ta ise andis politseiametnikule 500 eurot ja nende isikute

dokumendid, kelle tööle vormistamist enda äriühingusse soovis. Jälitustoimingu käigus kajastatud vestlus ja Viber suhtlusrakenduses toodud vestlused ei kinnita kuidagi, et politseiametnik oleks provotseerinud süüdistatavat, ise temalt raha küsinud või kuidagi peale käinud. Meelehea pakkumise initsiatiiv on tulnud süüdistatavalt, kes juba viber vestluses lubas välja teha ja kohe autosse sisenedes andis üle 500 eurot. Kohtu hinnangul oli A. Tymchenkol altkäemaksu andmise tahtlus, sõltumata kuriteo matkija tegevusest. Kuriteo matkija poolt raha vastu võtmine ja talle tehtud ettepanekuga, aidata LTR loa ja elamisloa saamisel, nõustumine on lubatud ja jälitustegevuse raamidesse jääv käitumine. Lahendis 3-1-1-110-04 on märgitud, et Riigikohtu kriminaalkolleegium peab silmas seda, et matkimisele allutatud süüteod jäävad juba olemuslikult peaaegu alati katse staadiumisse ning seda sõltumata sellest, kas tegu on juriidiliselt lõpule viidud. Siinkohal tuleb asuda seisukohale, et matkimise korral on tervikuna esmatähtis süüteo faktiline lõpuleviimine, täpsemalt süüteo lõpuleviimise reaalne e objektiivne võimalikkus. Matkimise korral on toimuv jälitusametkondade kontrolli all, isik paneb toime täielikult ühepoolse teo, millel ei ole võimalust realiseeruda kahjuliku tagajärjena. Öeldes, et matkitud süüteod jäävad katse staadiumi peaaegu alati, peab Riigikohtu kriminaalkolleegium silmas asjaolu, et mõnikord ei ole garanteeritud sündmuste käik sellisena, nagu seda näeb ette matkimise plaan. Sellistel juhtudel ei ole välistatud ka lõpuleviidud süüteo inkrimineerimine. Sama seisukohta on korratud ka lahendis 3-1-1-10-09. Käesolevas kriminaalasjas jäi sündmuste käik matkimise raamidesse (isik andis üle 500 eurot ja v avaldas soovi saada kolmele isikule viisa ja õigus asuda tööle AT Logistic Company OÜ-sse), mingit matkimise plaani piirest välja jäävat tegevust või matkija poolt piiride ületamist tuvastatud ei ole, mistõttu tulenevalt senisest kohtupraktikast ei ole tegemist mitte lõpule viidud altkäemaksu andmisega võid altkäemaksu andmise katsega. Subjektiivsest küljest eeldab kuriteokoosseis tahtlust kõigi objektiivse külje asjaolude suhtes ning koosseis on täidetud kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. (KarS § 16 lg 4). Andrii Tymchenko selgitas, et ta soovis, et taksojuhid töötaksid ausalt ja selle pealt tasutakse ka riiklikud maksud. Kohus usub, et A.Tymchenkol võis olla selline eesmärk ja äriplaan, kuid olukorras, kus Politsei- ja Piirivalveamet oli teinud AT Logistic Company OÜ lühiajalise töötamise registreerimise taotluse keeldumise otsuse, asus isik otsima plaani elluviimiseks lahendusi, mis ei olnud seadusega lubatud. A.Tymschneko teadlikult ja tahtlikult andis politseiametnikule üle 500 eurot koos passi koopiatega ja väljendas selgelt, et soovib nendele isikutele viisat ja luba töötamiseks. A.Tymschenko sai ise aru, et ta annab raha eesmärgiga, et ametnik aitaks teda kolmele isikule vajalikke lubade ja viisade menetluses. Raha üleandmisel laenu tagastamisest rääkimine olukorras, kus mingit laenusuhet ei olnud, kinnitab üheselt, et A.Tymchenko oli teadlik oma tegevuse õigusvastasusest, kuid ta soovis seda tegevust jätkata ja varjata altkäemaksu summa andmist laenujutuga. Seega tegutses A.Tymchneko teadlikult ja eesmärgipäraselt ning kuritegu on toime pandud kavatsetult ning Andrii Tymchneko tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 298 lg 1 – 25 lg 2 järgi. Äriregistri andmetel kanti AT Logistic Company OÜ äriregistrisse 29.06.2023. Asutaja, osanik ja juhatuse liige on Andrii Tymchenko. Lühiajalise töötamise registreerimise väljatrükid kinnitavad, et A. Tymchenko on soovinud 05.07.2023 AS Logistic Company OÜ-sse lühiajaliselt tööle registreerida Bi (lk 56-57). Lühiajalise töötamise registreerimise taotluse keeldumise otsus kinnitab, et 08.08.2023 keelduti AT Logistic Company poolt esitatud lühiajalise töötamise loast kolmele isikule, kellest üks oli B.

Kohus tuvastas, et füüsiline isik Andrii Tymchneko on 13.10.20232 toime pannud Kars § 298 lg 1 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, seega on kuriteo toime pannud juriidilise isiku AT Logistic Company OÜ juhatuse liige. Soovides saada lühiajalise töötamise registreering ja elamisluba isikutele, keda soovis võtta endale kuuluvasse äriühingusse tööle, ehk siis teenida sealt kaudu äriühingule tulu, tegutses Andrii Tymchenko äriühingu huvides. Puudub kahtlus, et altkäemaksu üle andes tegutses Andrii Tymchneko AT Logistic Company OÜ nimel ja huvides. Altkäemaksu andmise eesmärgiks oli, et tunnistaja X aitaks kaasa AT Logistic Company OÜ-sse tööle vormistada soovitavate isikute lühiajalise töötamise loa ja elamisloa saamisele. Kui isikud oleks saanud vajalikud load, oleks nad asunud tööle AT Logistic Company OÜ, kes oleks nähtuvalt A.Tymcheno enda ütlustest, nende isikute poolt taksojuhina teenitud rahast saanud kasu. Kuivõrd äriühingus töötavate isikute teenitavast rahast pidi kasu saama AT Logistic Company OÜ ja mitte Andrii Tumchenko, siis altkäemaksu andes tegutses Andrii Tymchenko juriidilise isiku huvides. See aga toob kaasa füüsilise isiku poolt toimepandud süüteo omistamise juriidilisele isikule, s.t süüvõimelise AT Logistic Company OÜ vastutuse tema juhatuse liikme poolt toime pandud süüteo toimepanemise eest. Tegu pandi toime kavatsetult - juhatuse liige teadis et ta rikub seadust. Seega pani AT Logistic Company OÜ juhatuse liikme Andrii Tymchenko tegevuse kaudu toime KarS §-s 298 lg 3- 25 lg 2 ettenähtud kuriteo, s.o juriidilise isiku poolt altkäemaksu andmise katse. Kaitsja leidis, et kriminaalasja arutamisel on möödunud mõistlik menetlusaeg või vähemalt on olnud mõistliku menetlusaja riive. Asi jäi nii kauaks venima ja menetlusaega on rikutud. Tuleb kaaluda, kas lõpetada kriminaalmenetlus või vähendada karistust miinimumini. Mõistliku tähtaja küsimuses on oluline, kuidas on menetluse kestust mõjutanud menetlejate tegevus või tegevusetus. Pikka menetluse kestust õigustab see, kui see on tingitud menetluse keerukusest või mahukusest või kui selle on põhjustanud oma käitumisega süüdistatav(ad). Kui aga on tuvastatavad riigi põhjendamatud viivitused asja menetlemisel, annab see alust järelduseks, et mõistlikku menetlusaega on rikutud (vt EIK otsus asjas Humen v. Poola, p 66; EIK otsus asjas Pedersen ja Baadsgaard v. Taani, p 49). Kohus möönab, et kriminaalmenetlus on olnud isikule ebamugav ja toonud kaasa kulusid, kuna ta lahkus peale menetlusesemeks olevaid sündmusi Eestist ja pidi kohtuistungitel käimiseks tegema kulutusi. Kuid üksnes ebameeldivustele tuginedes ei saa öelda, et mõistlik menetlusaeg oleks ületatud. Tänaseks on süüdistuse märgitud teost möödas 2 aastat ja kaheksa kuud. Kohtueelne menetlus kestis veidi vähem kui kaks aastat. Iga kriminaalmenetlus, on isikule koormav sõltumata süüteo valdkonnast. Seejuures ei ole A.Tymchenko suhtes kohaldatud kriminaalmenetluse tagamise vahendeid. Kriminaalasja menetlemine A.Tymchenko teadmisel on käesolevaks hetkeks kestnud 2 aastat ja 8 kuud. Kuid see teadmine ei ole takistanud isikul oma igapäevast elu. Ta on kolinud Eestist Saksamaale ja töötab autojuhina ning tal ei ole olnud takistatud vaba liikumine riikide vahel. Nii kohtueelse menetluse kulgemist kui kohtuistungite kestust on mõjutanud asjaolu, et A,Tymchenko ei elanud Eestis. Eelistungi protokoll ja 23.01.2026 kohtuistungi protokoll näitavad, et kaitsjatel oli raske temaga ühendust saada ja isiku suhtlemisstiil oli kohati solvav kõigi osalejate suhtes. Esimene kohtuistung jäi ära, kuna isik viibis väljaspool Eestit ja videoühendus temaga ei toiminud. Üks uutest istungipäevadest jäi ära kaitsja taotlusel. Seejärel olid kaitsjad väga hõivatud ja ei leitud uut sobivat istungipäeva varem kui kaks kuud. Kohtu hinnangul ei ole kriminaalasja menetlemisel olnud põhjendamatuid viivitusi, mis oleks etteheidetavad menetlejale. Kõike eeltoodud arvestades, leiab kohus, et ei ole ületatud mõistlikku menetlustähtaega, mistõttu ei ole põhjendatud lõpetada kriminaalmenetlus mõistliku menetlustähtaja möödumise tõttu.

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid karistada. KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut (RKKK 3-1-1-113-12, p 9.1). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKK 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKK 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. KarS § 298 lg 1 sanktsioon näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni viie aastase vangistuse. Andrii Tymchenko karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtu käsutuses olevate andmete kohaselt on A.Tymchnekot varem kriminaalkorras ja väärtegude eest karistamata. Tema enda sõnade kohaselt on tal kindel elukoht Saksamaal ja töötab veoautojuhina. Ta viibis Eestis Ukraina sõja tõttu, üritas siin ettevõtlusega tegeleda ja selle ebaõnnestumisel lahkus Eestist. Asjaolu, et tegemist on teisest kultuuriruumist pärit inimesega, ei anna alust teda karistusest vabastada. Ajakirjanduses Ukraina kohta kirjutatud artiklitest on võimalik lugeda, et ka Ukrainas alustatakse kriminaalmenetlusi altkäemaksuandjate ja -võtjate suhtes, mistõttu ei saa väita, et Eesti ja Ukraina kultuuriruum erineks selles valdkonnas oluliselt. Kohus arvestab karistuse määramisel, et süütegu pandi toime 2,5 aastat tagasi ja eelkõige äriühingu huvides ning seda, et menetlusesemeks olevast kuriteost alates ei ole süüdistatav kohtule teadaolevalt uusi õigusrikkumisi toime pannud. Käesoleval juhul ei saa rääkida enam karistuse vahetust mõjust ja tuleb arvestada ka kuriteost möödunud aega. Arvestades eeltoodut ja karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke: hoida A,Tymchenkot edaspidi kuritegusid toime panemast ja anda ühiskonnale selge signaal, et äriühingute juhtorganite liikmete poolt teadlikult äriühingute huvides ebaseaduslikult tegutsemisele järgneb karistus, on proportsionaalne karistada A,Tymchenkot kergemaliigilise karistusega s.o rahalise karistusega sanktsiooni esimese kolmandiku ulatuses ja mitte keskmises määras. A.Tymchenko senist elukäiku, vanust ja kuritegude asjaolusid arvestades ei ole kohtul põhjust käesoleval hetkel arvata, et A,Tymchenko jätkaks kuritegude toimepanemist, seega peab kohus võimalikuks jätta rahaline karistus KarS § 73 sätteid kohaldades 3 aasta pikkuse katseajaga täitmisele pööramata. Rahalise karistuse määramisel tuleb lähtuda miinimum päevamäärast. Kuni 01.11.2023 kehtinud KarS § 44 lg 8 redaktsioon nägi ette rahalise karistusena ette 4000 eurot kuni 16 miljonit eurot. Käesoleval hetkel näeb KarS § 44 lg 8 ette rahalise karistuse 4000–40 000 000 eurot. Tulenevalt KarS § 5 lg 3 tuleb kohaldada seaduse redaktsiooni, mis näeb ette kergema karistuse. AT Logistic Company OÜ karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Äriühing on varem kriminaalkorras ja väärtegude eest karistamata. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et tegemist on teise astme süüteoga, millega rahalist kahju ei tekitatud. Kohus usub A.Tymchenko väidet, et käesolevaks ajaks äriühingul sisulist tegevust ei toimu. Sellest saab kohus järeldada ka, et äriühingul rahalised vahendid hetkel puuduvad või on minimaalsed. Arvestades eeltoodut, süüteost möödunud aega ja vajadust tagada, et äriühingu huvides edaspidi kuritegusid toime ei pandaks, mõistab kohus alammärast natuke suurema rahalise karistuse 8000 eurot. Arvestades AT Logistic Company OÜ senist piiratud äritegevust, et äriühingu juhatuse liige on Eestist lahkunud, äriühingu sisulist tegevust ei toimu ja kuritegu oli seotud äriühingule töötajate saamise sooviga, ei ole kohtul põhjust käesoleval hetkel arvata, et äriühing jätkaks kuritegude toimepanemist, mistõttu peab kohus võimalikuks jätta rahaline karistus KarS § 73 sätteid kohaldades 3 aasta pikkuse katseajaga täitmisele pööramata.

Konfiskeerimisele kuuluv vara KarS § 301 kohaselt võib kohus kohaldada käesoleva seadustiku §-des 293 kuni 299 sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt seadustiku §-s 83 sätestatule. KarS § 83 lg 1 võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijal. A.Tymchenko ei eita tunnistajale 500 euro andmist ja on tõendatud, et ta võttis selle raha oma isiklikult pangakontot, seega oli tegemist A.Tymchenkole kuuluva rahaga. 25.10.2023 asitõendi vaatlusprotokoll ja tunnistaja ütlused kinnitavad, et tunnistaja andis menetlejale üle A. Tymchneko antud 500 eurot. Sularaha on kantud Rahandusministeeriumi pangakontole (lk 67-68). Kuna tegemist oli altkäemaksu andmisel kasutatud rahasummaga on tegemist süüteo toimepanemise vahendiga, mis kuulub KarS §-de 301 ja 83 lg 1 alusel konfiskeerimisele. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Kriminaalasja materjalide juures asuvad DVD- ja CD-plaadid, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatavate A. Tymchenko ja AT Logistic OÜ menetluskuludeks riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. A. Tymchenko kaitsjale makstud tasu on kohtueelses menetluses 171,12 eurot ning kohtumenetluses 1184,2 eurot. Seega kokku 1355,32 eurot. Lisaks tuleb määratud korras kaitsjale advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra §-de 16 ja 18 alusel hüvitada tõlkekulud 50 eurot. Kokku tuleb hüvitada 1405,32 eurot. AT Logistic Company OÜ kaitsjale makstud tasu on kohtueelses menetluses 245,52 eurot ning kohtumenetluses 1160,64 eurot. Seega kokku 1406,16 eurot. Kohus on seisukohal, et õigusabikulude hüvitamine kaitsjate poolt taotletud mahus on põhjendatud. Menetluskuluks on ka KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 on teise astme kuriteo puhul 1,5 palga alammäära, mis on 1419 eurot. Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatavad ega kaitsjad taotlenud menetluskulude riigi kanda jätmist põhjusel, et süüdistatavad ei suuda neid tasuda. Samuti ei nähtu kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega mõistab kohus A. Tymchenkolt

välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p-de 4, 9 ja § 180 lg 1 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 1419 eurot ning määratud kaitsjale makstud tasu 1405,32 eurot, s.o kogusummas 2824,32 eurot. AT Logistic Company OÜ-lt tuleb välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p-de 4, 9 ja § 180 lg 1 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 1419 eurot ning määratud kaitsjale makstud tasu 1406,64 eurot, s.o kogusummas 2825,16 eurot. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetluskulude osade kaupa tasumise võimaldamist süüdimõistetul. Kohus peab süüdistatavatelt välja mõistetava sundraha ja menetluskulude osas, juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades, põhjendatuks pikendada süüdistatavatele kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistatavatel ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid menetluskulude tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude tasumist, küll aga halvendaks see süüdistatavate majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Juhindudes KrMS § 306, 311- 313 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Andrii Tymchenko KarS § 298 lg 1- 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära (miinimumpäevamäär 10 eurot), s.o 1000 eurot. KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et rahalist karistust ei pöörata täitmisele, kui Andrii Tymchenko ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Välja mõista Andrii Tymchenkolt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1419 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale makstud tasuja kulud 1405,32 eurot riigituludesse. Kohustada Andrii Tymchenkot tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 235,36 eurot. Menetluskulud kogusummas 2824,32 eurot tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, EE957700771001523585 LHV Pank AS-is või EE774204278607566704 Coop Pank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99926700020051. Selgitusena võib märkida: „Andrii Tymchenko, kriminaalasi 1-254881, menetluskulud.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Süüdi tunnistada AT Logistic Company OÜ KarS § 298 lg 3- 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 8000 eurot. KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et rahalist karistust ei pöörata täitmisele, kui AT Logistic Company OÜ ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Välja mõista AT Logistic Company OÜ-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1419 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 1406,64 eurot riigituludesse. Kohustada AT Logistic Company OÜ-d tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 235,43 eurot. Menetluskulud kogusummas 2825,16 eurot tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, EE957700771001523585 LHV Pank AS-is või EE774204278607566704 Coop Pank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99926700020077. Selgitusena võib märkida: „AT Logistic Company OÜ, kriminaalasi 1-25-4881, menetluskulud.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KarS § 301 ja § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo vahetuks objektiks olnud sularaha summas 500 eurot, mis on kantud sularaha tagatiskontole Rahandusministeeriumis. Asitõendid: -

CD- ja DVD- plaadid – jätta kriminaalasja juurde.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 09.juunil 2026. Kohtunik Liina Pohlak

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.