Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

RESOLUTSIOON

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust (4 aastat vangistust) Harju Maakohtu 18.11.2016 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 2 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõista 6 (kuus) aastat 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Tõkend vahistamine jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning mõistetud vangistuse alguseks lugeda 21. november 2017.

SÜÜDISTUSED

Boris Vaskini süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12. peatüki I jaos sätestatud kuriteo (18.11.2016 mõisteti süüdi Harju Maakohtu otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi), käitles uuesti ebaseaduslikult suures koguses, s.o vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses narkootilist ainet fentanüüli.

Nimelt omandas B. Vaskin ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult edasiandmise eesmärgil suures koguses fentanüüli sisaldavat pulbrilist ainet, mida hoidis enda valduses ning andis edasi eeluurimisel tuvastatud ja tuvastamata isikutele. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud fentanüüli sisaldavast pulbrist andis ta ajavahemikul 2017. septembri algusest kuni 12.09.2017 neljal korral Tallinnas, Xxxxasuva hoone keldris asuvas hostelis 10 voldiku kaupa ebaseaduslikult edasi Aleksandr Gribovile. Sealhulgas andis ta 12.09.2017 A. Gribovile Tallinnas, Xxxxasuva hoone keldris asuvas hostelis edasi 10 fooliumvoldikut fentanüüli sisaldava pulbrilise ainega. Nimetatud voldikuid hoidis A. Gribov enda valduses kuni 13.09.2017 kella 12.25-ni, mil ta Tallinnas, Kari 3 asuva maja juures kahtlustatavana kinni peeti ning tema pükste tagumisest parempoolsest taskust leiti 10 fooliumvoldikut, kus oli kokku 0,18 grammi pulbrilist ainet, mis sisaldas 0,0040 grammi puhast fentanüüli. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud fentanüüli sisaldavast pulbrist kandis ta endaga kaasas kuni 21.11.2017 kella 12.20-ni, mil ta Tallinnas, Kolde puiestee 98 asuva hoone juures sõiduautost Toyota Avensis registrinumbriga xxxx kahtlustatavana kinni peeti ning leiti nimetatud sõiduki salongi põrandalt 3 fooliumvoldikut, millistes oli kokku 0,13 grammi pulbrilist ainet, mis sisaldas 0,0018 grammi puhast fentanüüli. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Fentanüül kuulub NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade nimekirjadesse. Vastavalt NPALS § 31 lg-le 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Fentanüüli puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 1,3 milligrammist ainest puhtal kujul. Seega pani Boris Vaskin toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12. peatüki I jaos sätestatud kuriteo, s.o KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Aleksandr Gribovi süüdistatakse selles, et ta käitles ebaseaduslikult suures koguses, s.o vähemalt 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Nimelt omandas ta ajavahemikul 2017. septembri algusest kuni 12.09.2017 neljal korral Boris Vaskinilt Tallinnas, Xxxxasuva hoone keldris asuvas hostelis 10 voldiku kaupa fentanüüli sisaldavat pulbrilist ainet. Sealhulgas omandas ta 12.09.2017 B. Vaskinilt Xxxxasuva hoone hostelis 10 fooliumvoldikut fentanüüli sisaldava pulbrilise ainega. Nimetatud voldikuid hoidis A. Gribov enda valduses kuni 13.09.2017 kella 12.25-ni, mil ta Tallinnas Kari 3 maja juures kahtlustatavana kinni peeti ning leiti tema pükste tagumisest parempoolsest taskust 10 fooliumvoldikut, millistes oli kokku 0,18 grammi pulbrilist ainet, mis sisaldas 0,0040 grammi puhast fentanüüli. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Fentanüül kuulub NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel

ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade nimekirjadesse. Vastavalt NPALS § 31 lg-le 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Fentanüüli puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 1,3 milligrammist ainest puhtal kujul. Seega pani Aleksandr Gribov toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Aleksandr Gribovi selles, et ta võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas, Xxxxasuva korruselamu II korruse üldtrepikojas võitis ära xxxx viimasele kuuluva pruuni nahast meeste rahakoti väärtusega 10 eurot, milles olid xxxx nimele väljastatud erinevad kliendikaardid, ühiskaart, ID-kaart koos PIN-koodidega, SEB deebetkaart, xxxx laste fotod ja sularaha summas 100 eurot ning kuldset värvi mobiiltelefoni Huawei P9 Lite Dual SIM väärtusega 229,99 eurot koos ümbriskaantega väärtusega 23,39 eurot, põhjustades kannatanule vargusega kahju summas 363,38 eurot. Seega pani Aleksandr Gribov toime varguse, s.o KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sõlmitud kokkulepped ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava B. Vaskini, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör B. Vaskini süüditunnistamist KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning tema karistamist vangistusega 4 aastat. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Harju Maakohtu 18.11.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ehk 2 aasta 11 kuu ja 29 päeva võrra ning liitkaristuseks mõista 6 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja algust loetakse alates isiku kinnipidamisest, s.o 21.11.2017. Tasuda tuleb menetluskulud kogusummas 1889 eurot, mis kuuluvad KrMS § 180 lg 3 kohaselt hüvitamisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Süüdistatava A. Gribovi, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör A. Gribovi süüditunnistamist KarS § 184 lg 1 järgi ning karistamist vangistusega 1 aasta ja 8 kuud ning § 199 lg 1 järgi vangistusega 6 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 alusel arvata karistusaja hulka 1 päev eelvangistust ning kandmisele kuulub 1 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 74 alusel ei pöörata vangistust täitmisele, kui A.Gribov 2 aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toimel toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud kontrollnõuded KarS § 75 lg 1 alusel ja kohustused KarS § 75 lg 2 p 21 ja p 5 järgi, Tasuda tuleb menetluskulud kogusummas 1616 eurot, mis kuuluvad KrMS § 180 lg 3 kohaselt hüvitamisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud, on kokkulepped allkirjastanud vabatahtlikult ja nõustuvad nendega täies ulatuses. Kaitsjate osavõttu kohtuistungist süüdistatavad ei soovinud. Prokurör jäi sõlmitud kokkulepete juurde ning palusid kohtul kokkulepped otsusega kinnitada.

Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatavate poolt kokkulepete sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatavate käitumine, nende süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning nad tuleb süüdi tunnistada ja neid karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatavatelt tuleb välja mõista ka menetluskulud kokkuleppes näidatud suuruses ja viisil. Kui menetluskulud ei ole vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jõustunud otsuse täitmise käigus mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik KrMS § 424 alusel süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada menetluskulude tasumist kuni ühe aasta võrra või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 159, 180, 248 lg 1 p 5, 249, 250, 311, 313.

Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.