Liiklussüüteod

ASJAOLUD

Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse, milles palub pöörata Ragnar Moorastile tingimisi mõistetud karistus reaalsele täitmisele, kuna süüdimõistetu rikub talle kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Ragnar Moorast tunnistati Viru Maakohtu 13.10.2017 kohtuotsusega süüdi KarS § 199 lg 1, § 4231 § 213 lg 2 p 1 järgi ning KarS § 64 lg 1,3 kohaldamisega mõisteti karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel karistusele liideti Viru Maakohtu 21.02.2017 otsusega mõistetud karistus nintg liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel otsustati vangistus mitte pöörata täitmisele katseajaga 2 aastat. Katseaja kestel pidi Ragnar Moorast täitma KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2, 21 alusel Ragnar Moorastile määrati täiendavad kohustused. Kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande kohaselt Ragnar Moorast ei allu talle määratud kohustusele - mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 13.12.2017.a. kontrolliti kriminaalhooldusalusel Ragnar Moorast ́el kodukülastuse käigus aadressil xxx narkootikumide tarvitamist. Kontrolli käigus tuvastati Ragnar Moorast ́el indikaatorvahendi Multi Drug 6 Drugs Rapid Test Casette (Oral fluid) abil narkojoove (AMP). 20.12.2017.a. kontrolliti Ragnar Moorast ́el registreerimise käigus narkojoovet aadressil Kooli 2a, Jõhvi ning tuvastati indikaatorvahendi Multi Drug 6 Drugs Rapid Test Casette (Oral fluid) abil narkojoove (AMP). 20.12.2017.a. antud kirjalikus seletuses selgitas Ragnar Moorast, et 13.12.2017.a. õhtul tema juurde tulid kriminaalhooldusametnikud ja tegid alko- ja narkotesti. Alkoholiga oli korras, aga narkotest näitas, et Ragnar Moorast on tarvitanud narkootikume. Põhjust, miks test näitas amfetamiini tarvitamist, Ragnar Moorast ei tea. Seletus selgitas Ragnar Moorast, et oli haige ja tarbis erinevaid ravimeid ja tablette. Samas seletuses kirjutas 20.12.2017.a. tuvastatud amfetamiini tarvitamise kohta, et testiga on ta nõus, kuid ta ei tea, miks test näitab amfetamiini tarvitamist. Esmakohtumise ajal 06.11.2017.a. Ragnar Moorast`ele selgitati põhjalikult kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi, kohustuste sisu ja võimalikke tagajärgi kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumise korral. Ragnar Moorast kinnitas oma allkirjaga, et on õiguste ja kohustustega tutvunud ja need on talle arusaadavad. Vaatamata tutvustatud õigustele ja kohustustele rikkus Ragnar Moorast katseajal kahel korral narkootikumide tarvitamise keeldu ning tal tuvastati mõlemal korral indikaatorvahendi abil narkojoove (AMP). Seega Ragnar Moorast rikkus kohtu poolt määratud kohustust mitte omada ega tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Võttes arvesse, et Ragnar Moorast ei tunnista, et ta on tarvitanud amfetamiini leiab kriminaalhooldusametnik, et ei ole otstarbekas määrata antud isikule sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Ragnar Moorast ́ega on registreerimiste käigus korduvalt vesteldud narkootikumide tarvitamise põhjustest ning sellega kaasnevatest tagajärgedest. Samuti on viidud läbi vestlused narkootikumide vastase ravi läbimise vajadusest. Vestlustes väitis Ragnar Moorast, et narkootikume ei tarvita ning narkootikumide vastase ravi läbimist ei vaja. Ragnar Moorast on kriminaalhooldusametnikule registreerimistel väitnud, et on Töötukassas töötuna arvel, kuid alates 20.detsembrist 2017.a. ei ole esitanud mitte ühtegi dokumenti, mis kinnitaks Töötukassas arvel olekut. Seega on alust arvata, et Ragnar Moorast on käesoleval ajal tegevusetu. Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes KarS § 74 lg 4 kriminaalhooldusametnik taotleb Ragnar Moorastile määratud karistuse täitmisele pööramist kuna Ragnar Moorast ei tunnista oma probleemi seoses narkootiliste ainete tarvitamisega ning ei ole motiveeritud muutuma kriminaalhoolduse läbi rikkudes kohustusi.

Kohtuistungil

Ragnar Moorast selgitas, et mõlemal korral määras politsei temale trahvi narkootikumide tarvitamise eest, aga narkootikume pole otseselt tarvitanud, võib olla oli reaktsioon ravimitele – oli vahepeal haige, samuti on käinud klubides, võib olla seal segati midagi tema teadmata vahele. Kriminaalhooldusametnik jäi ettekandes esitatud põhjenduste juurde ja palus pöörata karistus täitmisele.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab täitmiskohtunik oma määrusega. Kohus, tutvunud kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjalidega, süüdimõistetu selgitustega on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ragnar Moorastile Viru Maakohtu 13.10.2017 kohtuotsusega mõistetud tingimisi vangistus tuleb pöörata täitmisele. Kohus loeb tõendatuks, et Ragnar Moorast korduvalt eiras KarS § 75 lg 2 p 21 alusel talle kohtu poolt määratud kohustust - mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 13.12.2017 ja 20.12.2017 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollidest (tl 74-75, 78-79) nähtuvalt tuvastati Ragnar Moorastil 13.12.2017 ja 20.12.2017 positiivne reaktsioon narkootikumidele. Narkootikumide tarvitamise keelu kohustuse rikkumised on olnud korduvad ning kohtu arvates on põhjendatud kriminaalhooldusametniku seisukoht, et kriminaalhooldus Ragnar Moorasti suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Ragnar Moorast on katseaja jooksul korduvalt rikkunud kohustusi ning näitas oma käitumisega, et ta pole võimeline täitma katseaja tingimusi ega kanda temale tingimisi mõistetud karistust. Süüdimõistetu seletused, et ta pole teadlikult narkootikume tarvitanud, on paljasõnalised ja ei ole kohtule veenvad. Ragnar Moorasti suhtumisest kontrollnõuete ja kohustuste täitmisesse võib järeldada, et katseaja pikendamine või täiendava kohustuse määramine ei ole otstarbekas. Arvestades Ragnar Moorasti senist käitumist puudub kohtul veendumus, et ta hakkab suhtuma täiendavate kohustuste täitmisesse vastutustundega ega hakka neist kõrvale hoiduma, mistõttu peab kohus täiendavate kohustuste täitmist perspektiivituks ja ebaotstarbekaks. Kohus leiab, et Ragnar Moorast on korduvalt rikkunud talle kohtuotsusega pandud narkootikumide tarvitamise keelu ning vangistuse täitmisele pööramata jätmine ei täitnud oma eesmärki. Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine kuulub tühistamisele ning tingimisi mõistetud karistus 1 aasta 6 kuud vangistust tuleb pöörata täitmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.