lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-17-9340/22

Õigusemõistmisevastased süüteod › Karistuse täitmise vastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 21.12.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-17-9340/22
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Õigusemõistmisevastased süüteod › Karistuse täitmise vastased süüteod
Kuulutamise aeg
21.12.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1221
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-17-9340/11Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja01.11.20171-17-9340/29Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja09.05.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

21. detsember 2017, Tallinn

Kriminaalasja number

1-17-9340

Kohtukoosseis

Pavel Gontšarov, Sten Lind ja Ivi Kesküla

Kriminaalasi

J.K’i süüdistuses KarS § 329 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 1. novembri 2017. a otsus üldmenetluses

Apellatsiooni esitajad

Süüdistatav ja tema kaitsja vandeadvokaat Argo Küünemäe J.K, Isikukood XXX, elukoht: XXX; XXX, XXX; Kehtivaid kriminaalkaristusi neli (neist viimane): 07.12.2015 Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi lühimenetluses vangistus 1 aasta ja 6 kuud, mida vähendati 1/3 võrra 1 aastani, liitkaristusena KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 07.11.2013 otsusega mõisteti vangistus 2 aastat ja 20 päeva millest KarS § 68 lg 1 alusel loeti ärakantuks 2 päeva, mootorsõiduki juhtimisõigus võeti ära 3 aastaks, süüdimõistetu vabastati vangistuse kandmisest ennetähtaegselt 25.05.2017 katseajaga kuni 12.12.2017.a. Harju Maakohtu 28.09.2017.a. määrusega pöörati kandmata karistus 6 kuud ja 17 päeva täitmisele. Karistuse kandmise algus 18.10.2017.a.;

Süüdistatav

Prokurör

Paul Pikma

Kaitsja

Vandeadvokaat Argo Küünemäe

RESOLUTSIOON

1.Jätta süüdistatava J.K ’i ja tema kaitsja apellatsioonid kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata.
2.Määrata Advokaadibüroole Küünemäe ja Partnerid (reg. number 12509536) seoses vandeadvokaat Argo Küünemäe poolt J.K’ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 120,00 (sada kakskümmend) eurot.

Sarnased lahendid

Õigusemõistmisevastased süüteod
  • 30.07.20261-26-5543/4Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.07.20261-26-5261/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 24.07.20261-26-3285/10Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 10.07.20261-26-4313/17Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 03.07.20261-26-4484/6Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 18.06.20261-26-4154/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista J.K’ilt Eesti Vabariigi kasuks 120,00

(sada kakskümmend) eurot määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Kaitsjatasu kuulub tasumisele 1 kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355; LUMINOR PANK EE401700017002872300 või EE873300333499990003 Menetluskulu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav isikule saadetavas makseinfos.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.J.K’it süüdistatakse selles, et tema olles 07.12.2015 Harju Maakohtu otsusega 115-8728 süüdi mõistetud ja karistatud KarS § 424 järgi lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 3-ks aastaks (otsus jõustus 23.02.2016, J.K vabanes tingimisi ennetähtaegselt vangistusest 25.05.2017), juhtis teadlikult 04.07.2017 kella 17:35 ajal Harjumaal Tallinnas Akadeemia tee 26 juures mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX XXX ja uuesti 05.08.2017 kella 22:57 ajal Harjumaal Saku vallas, Tõdva-Viljandi maantee 16 km-l Alexela Tõdva tanklas mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX XXX, olles tarvitanud alkoholi (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,66 mg/l). Seega J.K hoidis tahtlikult ja teadlikult kõrvale kohtuotsusega täitmisele pööratud süüteo eest KarS § 50 järgi mõistetud lisakaristuse täitmisest s.o. pani toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
2.Harju Maakohtu 01.11.2017. a otsusega üldmenetluses tunnistati J.K süüdi KarS § 329 järgi ja mõisteti temale karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 07.12.2015.a. otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa võrra (31.10.2017.a. seisuga on ärakandmata karistus 6 kuud ja 3 päeva) ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud 3 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 05.08.2017 – 17.10.2017.a., s.o. 2 kuud ja 12 päeva. Määrati, et kandmata karistus on 1 aasta 1 kuu 21 päeva vangistust ning karistusaja algust arvestatakse kohtuotsuse kuulutamisest, s.o. 01.11.2017.a. Tõkend – vahistamine – jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Otsuse jõustumisel tõkend tühistatakse. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeeriti mootorsõiduk Volkswagen Passat reg. numbriga XXX XXX kui kuriteo toimepanemise vahend (sõiduk asub Põhja prefektuuri parklas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn).

ESITATUD APELLATSIOONID

3.Harju Maakohtu otsusele esitasid analoogseid apellatsioone süüdistatav ja tema kaitsja vandeadvokaat Argo Küünemäe, kes leiavad, et Harju Maakohtu 1. novembri 2017. a otsus ei ole põhjendatud J.K’ile mõistetud karistuse osas. Apellandid ei nõustu kohtu põhjendustega kahetsuse siiruse osas ja leiavad, et süüdistatava kahetsus on olnud siiras, sest on oma tegu algusest peale tunnistanud. Apellandid leiavad, et

süütegude korduvus ei tähenda kahetsuse siiruse puudumist süüdistataval. Süüdistatava korduv lubadeta sõit oli tingitud tema tervislikust seisundist (jalgade nõrkus) ja ühel juhul soovis viia sõiduvahend remondikohta. Süüdistatav nõustub, et tema vastutustundetu käitumine väärib hukkamõistu, kuid leiab, et juhtimisõiguseta sõiduvahendi juhtimine ei ole proportsionaalne kohtu poolt määratud 10-kuulise vanglakaristusega. Süüdistatav leiab, et antud asjaoludel oleks õiglane ja proportsionaalne mõista süüdistatavale 4-kuuline vanglakaristus. Apellandid paluvad tühistada Harju Maakohtu 01.11.2017.a otsus süüdistatava karistuse osas ja mõista süüdistatavale kergem karistus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

4.Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud, perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
5.Süüdistatava ja tema kaitsja apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse maakohtu otsuse muutmist vaid mõistetud karistuse osas. Kohtukolleegiuim leiab, et esitatud apellatsioonidel puudub ilmselgelt edulootus.
6.Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Kohtukolleegium juhib samuti apellantide tähelepanu Riigikohtu otsusele asjas nr 3-1-1-84-14, p. 11, mille kohaselt karistuse kergendamiseks ei piisa paljasõnalisest kahetsuse avaldamisest, vaid kahetsus peab olema siiras ja kajastuma ka süüdistatava hoiakus tema poolt toimepandud teo suhtes. Kohtukolleegium märgib, et nähtuvalt kohtuistungi protokollist süüdistatav üritas oma süü suurust kohtuistungil pisendada ning õigustas oma kuritegelikku käitumist vajadusega viia auto remonti, maale või tervise probleemidega. Maakohus on seega õigesti seadnud süüdistatava kahetsuse siiruse kahtluse alla, viidates samas süüdistatava kuritegeliku käitumise harjumuspärasusele ning asus põhjendatud seisukohale, et nõustuda ei saa kaitsja ja süüdistatava väitega puhtsüdamliku kahetsuse esinemise kohta KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses.

Maakohus on samuti tulnud õigele järeldusele, et süüdistatava käitumine viitab järjekindlale teadvale õigusvastasele käitumisele ja kohtuistungil kahetsuse avaldamise eesmärk oli pigem suunatud kergema karistuse saavutamisele. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et J.K süü on hinnatav keskmisest suuremana ning karistust kergendavate asjaolude puudumisel tuleb teda karistada 10-kuulise vangistusega.

7.Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium esitatud apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
8.Õigusabi osutanud kaitsja on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga 120 eurot. Menetlustoiminguks on taotluses märgitud maakohtu otsusega tutvumine, süüdistatavaga nõupidamine Tallinna vanglas, apellatsiooni koostamine ja ajakuluks 2,5 tundi. Kolleegium leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele, kuna on kooskõlas KrMS § 175 lg 2 p 4 ettenähtuga. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Seega jääb kaitsjatasu J.K’i kanda.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.06.20261-26-4323/5Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.06.20261-26-3906/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja