Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis
Tartu Ringkonnakohus 15. november 2017 1-15-10806 Juhan Sarv, Mati Kartau ja Tiit Lõhmus Süüdimõistetu T.O (isikukood XXX) vangistuse täitmisele pööramine KarS § 74 lg 4 alusel Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 2. oktoobri 2017. a määrus T.O, määruskaebus Viru Vangla kriminaalhooldusosakond Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 2. oktoobri 2017. a määrus.
2.Saata Viru Vangla kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne uueks arutamiseks Viru Maakohtule teises kohtukoosseisus.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohtu 18. veebruari 2016. a otsusega tunnistati T.O süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi ja teda karistati nelja kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi 18-kuulise katseajaga kohaldamata. T.O allutati KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele. Lisaks pandi talle KarS § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti T.O-lt kolmeks kuuks sõiduki juhtimise õigus.
2.Viru Maakohtu 29. novembri 2016. a määrusega pikendati kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel T.O katseaega nelja kuu võrra, s.o 17. detsembrini 2017, kuna T.O rikkus kontrollnõudeid – lahkus kriminaalhooldusametniku loata Eesti territooriumilt, ei ilmunud ettenähtud tähtajal registreerimisele ja vahetas kriminaalhooldusametniku loata ka töökohta.
3.20. septembril 2017 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule teise erakorralise ettekande, milles tehti ettepanek pöörata T.O-le mõistetud vangistus täitmisele.
Kriminaalhooldaja põhjendas oma ettepanekut sellega, et T.O rikkus kontrollnõuet saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eestit viibimiseks.
4.Viru Maakohtu 2. oktoobri 2017. a määrusega pöörati sama kohtu 29. novembri 2016. a otsusega T.O-le mõistetud vangistus KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele. Maakohus põhjendas sellist otsustust järgmiselt. T.O on korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Viru Maakohtu 18. veebruari 2016. a otsusega anti T.O-le võimalus ja ta vabastati tingimisi karistuse kandmisest. Samuti anti talle uus võimalus 29. novembri 2016. a määrusega, millega pikendati katseaega nelja kuu võrra. Vaatamata sellele ei ole T.O suutnud talle osutatud usaldust õigustada. Viimane rikkumine, s.o Eesti territooriumilt loata lahkumine on tõendatud süüdimõistetu enda selgitusega ja reisibüroo broneeringu koopiaga. T.O avaldusele on kriminaalhooldusametnik
11.augustil 2017 peale kirjutanud resolutsiooni „ei luba“. Kohus luges kriminaalhooldusametniku kohtuistungil antud ütlused usaldusväärseks. Kriminaalhooldusametniku selgituste kohaselt tehti T.O-le loa andmisest keeldumine selgeks suuliselt 11. augustil 2017 toimunud registreerimise käigus. Seega ei ole kohtu hinnangul õiged T.O selgitused selle kohta, et tal ei olnud väljasõidu hetkel käes ei luba ega keeldumist Eesti territooriumilt lahkumiseks. Asjaolu, et T.O pidi väljasõidu hetkel teadma kriminaalhooldusametniku otsustusest loa andmisest keelduda, kinnitab see, et T.O pöördus keelduva otsustuse vaidlustamiseks osakonnajuhataja poole. Kohtu hinnangul ei ole süüdimõistetu teinud mingeid järeldusi varasematest rikkumistest ja on jätkanud kriminaalhoolduse nõuete rikkumist, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse eesmärke võimalik saavutada ja karistus tuleb pöörata täitmisele.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
5.Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse T.O , kes taotleb selle määruse tühistamist ja palub jätta kriminaalhooldusametniku taotluse rahuldamata ning karistuse täitmisele pööramata. T.O hinnangul rikuti maakohtu istungil tema õigusi. Maakohtus ei selgitatud, et tal on õigus kaitsjale ja et kui ta soovib sellist abi, siis peab ta seda taotlema. Kui kohus oleks selgitanud, et tal on õigus kaitsja abile, oleks ta taotlenud kaitsja osavõttu. Samuti leiab T.O , et kohtuistungil piirati tema ütluste andmise õigust. 20 minutit kestnud kohtuistungil anti T.O-le sõna, kuid ei antud võimalust enda kaitseks rääkida. Kohus piirdus vaid kinnitusega, et T.O ei olnud luba Eestist lahkumiseks. Seejärel teda katkestati ning edasi ei kuulatud. T.O ei ole nõus ka maakohtu seisukohaga, et tema käitumine näitab ükskõikset ja hoolimatut suhtumist kriminaalhoolduse nõuete täitmisse. T.O taotles luba Eestist lahkumiseks ega tahtnud rikkuda kriminaalhoolduse nõudeid. T.O hinnangul oli kriminaalhooldaja keeldumine vaenulik ja suhtumine kriminaalhooldusalusesse ebaobjektiivne. Taotluse rahuldamisest keeldumine ei olnud põhjendatud ja seetõttu pöördus T.O osakonnajuhataja poole, kuid sai osakonnajuhataja vastuse kätte lihtkirjaga alles septembris pärast Türgist naasmist. Maakohus pidanuks analüüsima Viru Vangla kriminaalhooldusametnike seisukohta ning tegema kindlaks, kas väljasõiduloast keeldumine oli põhjendatud. Kohus pani rõhku ka 29. novembri 2016. a määrusele, kuid seda ei saa arvesse võtta, kuna katseaja pikendamine on niigi juba karistuseks. Eestist lahkumise hetkel lubas piirivalveametnik T.O riigist lahkuda. T.O lisas määruskaebusele 17. augustil 2017 esitatud taotlused S. Borkile ja T. Terentjevile ning 24. augustil 2017 elektrooniliste kirjade koopiad ja osakonnajuhataja S. Borki vastuse.
2(4)
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.T.O väidab määruskaebuses, et Viru Maakohus ei selgitanud talle seda, et tal on kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 34 lg 3 kohaselt õigus kaitsja abile. Kolleegiumi hinnangul väärib see väide tähelepanu.
8.Käesoleval juhul arutas maakohus KarS § 74 lg 4 alusel karistuse täitmisele pööramist ehk KrMS § 427 lg-s 2 nimetatud vabaduse võtmisega seotud küsimust. KrMS § 432 lg 3 esimese lause järgi peab täitmiskohtunik sellise küsimuse lahendama süüdimõistetu osavõtul, kusjuures sama lõike teise lause kohaselt kutsutakse süüdimõistetu taotlusel täitmiskohtuniku juurde ka kaitsja ja kuulatakse ära tema arvamus. Riigikohus on leidnud, et tulenevalt KrMS § 432 lg 3 teises lauses sätestatust ei ole kaitsja osavõtt KrMS § 427 lg-s 2 sätestatud küsimuste lahendamisel kohustuslik. KrMS § 432 lg 3 teises lauses sätestatu kujutab endast erinormi KrMS § 45 lg 4 suhtes, millest tuleneb, et kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste läbivaatamine võib toimuda ka kaitsjata, kui süüdlane ei soovi tema osalemist. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. veebruari 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-14-12, p 13)
9.Samas järeldub eelmises punktis märgitust, et süüdistataval on KrMS § 432 lg 3 teise lause kohaselt õigus taotleda kaitsja osavõttu KrMS § 427 lg-s 2 nimetatud küsimuse arutamisest ja süüdistatava sellesisulise taotluse esitamise korral on kaitsja osavõtt kohtuistungist kohustuslik.
10.Menetlejal, sh kohtul on KrMS § 8 p-de 1, 2 ja 3 kohaselt kohustus selgitada menetlusosalisele tema õigusi ja kohustusi, tagada süüdistatavale reaalne võimalus end kaitsta, samuti kaitsja abi KrMS § 45 lg-s 2 sätestatud juhtudel või kui ta seda taotleb. T.O on KrMS § 35 lg 3 kohaselt süüdistatav, kellele laienevad kriminaalhoolduse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamise menetluses (KrMS § 427) selle menetluse erisusi arvestades ka KrMS § 35 lg-s 2 nimetatud õigused, sh õigus kaitsja abile (KrMS § 34 lg 1 p 3). Õigus kaitsja abile hõlmab mh õigust valida endale lepinguline kaitsja (KrMS § 42 lg 1 p 1) või taotleda endale kaitsja määramist riigi õigusabi korras (KrMS § 42 lg 1 p 2).
11.Kolleegium on seisukohal, et tulenevalt KrMS § 8 p-dest 1–3 ja § 35 lg-st 2 koostoimes § 34 lg 1 p-ga 3 peab kohus kaitseõiguse tagamiseks kindlustama süüdimõistetule tõhusa võimaluse taotleda KrMS § 432 lg 3 kohaselt kaitsja osavõttu kohtuistungist. Selleks peab kohus mh teavitama süüdimõistetut sellest, et viimasel on õigus taotleda kaitsja osavõttu kohtuistungist. Ühtlasi peab kõnealuse teavitamiskohustuse täitmine olema kriminaalasja materjalide pinnalt kontrollitav, s.t kohus peab selle jälgitavalt fikseerima. Lisaks tuleb silmas pidada, et õiguste selgitamine ei saa üldjuhul piirduda menetleja (sh kohtu) poolt pelgalt õiguste loetelu sisaldavate paragrahvide nimetamise ega nende sisu kiire ettelugemisega. Selgitamine tähendab, et õigused tuleb isikule selgeks teha. (Vt Pikamäe/Kergandberg (koost). Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura: Tallinn 2012, lk 66.) Riigikohus on asunud seisukohale, et kuna isikule tema õiguste selgitamine on ausa menetluse üks eeldusi, siis peab menetleja täitma seda ülesannet väga kohustundlikult. Õiguste ja kohustuste tegelikust ja sisulisest selgitamisest ei saa rääkida siis, kui isikule ulatatakse õiguste ja kohustuste kirjalikku loetelu sisaldav menetlusdokumendi blankett koos sõnadega "lugege läbi ja kirjutage alla". Kooskõlas KrMS § 8 lg 1 p-s 1 sätestatuga tähendab õiguste selgitamine süüteomenetluses esiteks nende suulist ettelugemist menetlusalusele isikule, vajadusel – kui seda tingivad isiku vaimne seisund või tema poolt esitatavad küsimused – ka nende pikemat selgitamist ning lõpuks – õiguste
3(4)
tegelikuks kasutamiseks ka piisava aja andmist. (Vt kriminaalkolleegiumi 2. mai 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-6-07, p 6)
Riigikohtu
12.Menetletavas asjas ei ole maakohtu istungi protokolli põhjal võimalik tõsikindlalt ümber lükata määruskaebuse esitaja väidet, et maakohus jättis talle nõuetekohaselt tutvustamata tema õiguse taotleda kaitsja osalemist kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande arutamisel. Istungiprotokollis on süüdimõistetule tema õiguste ja kohustuste selgitamise kohta vaid järgmine üldsõnaline märkus: „Kohtunik selgitab süüdimõistetule tema õigused KrMS § 35 järgi. Süüdimõistetule on õigused arusaadavad.“ (KoTo, tl 102) Kohtute infosüsteemi andmetel kõnealust kohtuistungit ei helisalvestatud. Seepärast ei saa ringkonnakohus ka helisalvestiselt maakohtu istungil toimunut kontrollida. Osundatud lausetest kohtuistungi protokollis ei ole võimalik järeldada, kas kohtunik selgitas süüdimõistetule tema õigusi – sh õigust taotleda kaitsja osavõttu kohtuistungist – sisuliselt või piirdus üksnes üldise märkusega, et süüdimõistetul on KrMS §-st 35 tulenevad õigused. Olukorras, kus kohtu selgitamiskohustuse täitmine on jälgitavalt fikseerimata, tuleb määruskaebuses tõstatatud kahtlused selgitamiskohustuse võimaliku rikkumise kohta tõlgendada süüdimõistetu kasuks.
13.Maakohtu eelnevalt kirjeldatud eeldatav rikkumine, mis seisnes T.O-le tema õiguste nõuetekohaselt tutvustamata jätmises, võis põhjustada selle, et T.O karistuse täitmisele pööramist arutati kaitsja osavõtuta. Ühtlasi ei saa välistada, et T.O kaitsja puudumine kohtuistungilt mõjutas esimese astme kohtu menetluse lõpptulemust. Seetõttu käsitab ringkonnakohus maakohtu kõnealust rikkumist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. See tingib KrMS § 390 lg 1 ja § 338 p 3 kohaselt maakohtu määruse tühistamise. Maakohtu vea iseloom eeldab esimese astme kohtu menetluse kordamist täies mahus ja ringkonnakohus ise ei saa kohtu rikkumist määruskaebemenetluses kõrvaldada. Seetõttu tuleb kriminaalhooldaja erakorralises ettekandes esitatud taotlus T.O vangistuse täitmisele pööramiseks saata KrMS § 390 lg 1 ja § 341 lg 3 alusel uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus. Sel põhjusel ei käsitle kolleegium praegu ka määruskaebuse ülejäänud väiteid.
14.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 2 p-st 2, tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 2. oktoobri 2017. a määruse ja saadab Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku 20. septembri 2017. a erakorralise ettekande uueks arutamiseks Viru Maakohtule teises kohtukoosseisus. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.
15.Käesoleva määruse vaidlustamise korral tuleb silmas pidada mh järgmist. KarS § 74 lg 4 alusel süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise taotluse esitab KrMS § 427 lg 3 kohaselt maakohtule kriminaalhooldusametnik. KrMS § 432 lg 3 teise lause järgi prokuratuuri selle küsimuse lahendamise menetlusse ei kaasata. Seetõttu – ja arvestades asjas nr 3-1-1-92-16 tehtud Riigikohtu 16. veebruari 2017. a määruse punktides 12–17 märgitut – tuleb asuda seisukohale, et kohtumenetluse poolena saab käesoleva määruse süüdimõistetu advokaadist kaitsja kõrval vaidlustada Viru Vangla kriminaalhooldusosakond, mitte aga prokuratuur. /allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Juhan Sarv
Mati Kartau
Tiit Lõhmus
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.