Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
6. detsember 2017, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-16-3569
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 2. novembri 2017 määrus, millega rahuldati erakorraline ettekanne U.U osas
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu U.U määruskaebus
(isikukood XXX),
Viru Maakohtu 2. novembri 2017 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
kandma. U.U on järjepidevalt katseaja nõudeid rikkunud ja ei ole kohtu usaldust õigustanud. Seetõttu ei pidanud kohus võimalikuks U.U-le taas uue võimaluse andmist karistuse kandmiseks vabaduses.
6.4 Asja materjalidest nähtub, et U.U on taas rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kodukülastuse käigus tuvastati tal indikaatorvahendi abil alkoholjoove 1,209 mg/l väljahingatavas õhus. Isiku selgitustest nähtub, et ta jõi vennaga 300 gr konjakit. Rikkumisele ei ole mõjuvat põhjendust. Eriliselt taunimisväärne on alkoholikeelu rikkumine ka põhjusel, et isik kannab karistust KarS § 424 järgi. Ringkonnakohtu hinnangul viitavad kriminaalhooldusaluse selgitused (jõi alkoholi, kuna vend pakkus) sellele, et ta ei suuda alkoholitarvitamist kontrolli all hoida ning võib erinevatel ettekäänetel taas uusi rikkumisi toime panna. U.U palus eelmise erakorralise ettekande arutamisel kohtus anda talle uus võimalus tõestada, et suudab edaspidi alkoholikeelu kohustust täita. Korduv alkoholikeelu rikkumine katseajal näitab, et isikut ei mõjuta katseaja tingimustest kinni pidama ka karistushirm karistuse võimaliku täitmisele pööramise ees. Seetõttu ei oleks katseaja pikendamisel ilmselt mingit edu. 6.5 Asjaolu, et U.U on end üldiselt kriminaalhooldusel üleval pidanud hästi ning pärast maakohtu määruse tegemist võtnud end töötuna arvele, ringkonnakohtu otsustust ei muuda. Kriminaalhooldusametniku ettekandest selgub, et katseaja vältel on vesteldud alkoholi tarvitamisest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest. Ringkonnakohus ei näe võimalust määrata U.U-le lisakohustust, sest ka lisakohustuse - sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ - läbimine ei ole uusi rikkumisi ära hoidnud. Ka sotsiaalprogrammiga taotletav eesmärk on lõpetada sõltuvust tekitavate ainete tarvitamine või saavutada kontroll tarvitamise üle. Kuna U.U ei ole vaatamata talle antud teadmistele neid edukalt rakendada suutnud, puudub kindlustunne, et ka sõltuvusravi seda eesmärki täidaks. U.U on ka varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Seega on tal korduvalt olnud võimalusi ka ise alkoholismivastasele ravile minna, ent nagu nähtub tema määruskaebusest, ei pea U.U ise end sõltlaseks. 6.6 U.U tervisliku seisundi kohta esitatud tõendid võtab kohus küll arvesse, ent need ei mõjuta süüdlase karistuse täitmisele pööramist. Nimelt nähtub tõenditest, et U.U xxx esimene etapp lõpeb 19. detsembril 2017, mis arvestades ringkonnakohtu määruse jõustumise tähtaegu tähendab, et xxx on karistuse täitmisele pööramise ajaks läbitud. Arstiabi on U.U-le kättesaadav ka kinnipidamisasutuses.
/allkiri/ Tiit Lõhmus
/allkiri/ Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.