Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja) 31. augusti 2017 määrus, millega rahuldati erakorraline ettekanne Martin Heieri osas Süüdimõistetu Martin Heieri (isikukood 39112266030) kaitsja Mart Sikuti määruskaebus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 31. augusti 2017. a määrus osas, millega kohus määras Martin Heierile mõistetud vangistuse alguseks 2. oktoober 2017 ning kohustas teda ilmuma Tartu Vanglasse karistuse kandmiseks 2. oktoobril 2017. a kell 10:00.
2.Muus osas jätta määrus muutmata.
3.Määruskaebus jätta rahuldamata.
Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 7. detsembri 2016. a kohtuotsusega tunnistati Martin Heier süüdi KarS § 424 järgi ja talle mõisteti karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1,3 alusel jäeti vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui M. Heier ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 alusel talle pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Katseaja algust arvestati alates
2.Tartu Maakohtu 26. mai 2017. a määrusega määras kohus M. Heierile täiendava kohustuse: mitte tarvitada alkoholi ja alluda nõusolekul alkoholiravile.
9.augustil 2017. a esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata karistus täitmisele. M. Heier on korduvalt pärast 26. mai 2017. a määruse jõustumist ilmunud vastuvõtule alkoholijoobe tunnustega. Kuna ametnikul puudus enne nimetatud määrust õigus alkoholijoovet kontrollida, jäi see tuvastamata. Seletustes kinnitas M. Heier alkoholi tarvitamist. 13. juulil 2017. a kontrollis ametnik alkoholi tarvitamist, tulemus oli negatiivne. M. Heier väidab, et suudab olla alkoholita 2-3 nädalat. 2. augustil 2017. a kontrolliti alkoholi tarvitamist
indikaatorvahendiga Mercury Nordic SN 10200322 ning saadi positiivne mõõtetulemus: 1,077 mg/l kohta. Registreerimiskohustuse rikkumine seisneb selles, et 24. juulil 2017. a M. Heier vastuvõtule ei ilmunud ja tema telefon oli välja lülitatud. 2. augustil 2017. a tõi M. Heieri esindusse tema naistuttav ja kriminaalhooldusalusel tuvastati alkoholijoove. M. Heieril on kohustus pöörduda alkoholivastasele ravile, ent ravi ei ole võimalik kohaldada isikule, kes tarvitab pidevalt alkoholi ega pea kinni reeglitest, nõuetest ja kohustustest ning annab katteta lubadusi. M. Heierilt on võetud korduvalt seletusi alkoholi tarvitamise ja registreerimisele mitteilmumise kohta (22., 29. juunil, 2. augustil 2017). M. Heier põhjendas rikkumisi sõpradega alkoholi tarvitamisega. Viimane alkoholitarvitamise periood oli 24. juuli – 2. august 2017.
4.Tartu Maakohtu 31. augusti 2017. a määrusega rahuldati kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne ning M. Heierile Tartu Maakohtu 7. detsembri 2016. a otsusega mõistetud karistus – 7 kuud vangistust, pöörati täitmisele. 4.1 Kohus tuvastas kriminaalhooldaja poolt erakorralises ettekandes toodud asjaolude ja kohtuistungil uuritud tõendite pinnalt, et M. Heier on süstemaatiliselt rikkunud käitumiskontrolli ajaks pandud kohustusi. Juba enne 26. mail 2017. a tehtud kohtumääruse jõustumist ilmus M. Heier kriminaalhooldusosakonda alkoholijoobe tunnustega. Pärast määruse jõustumist on kriminaalhooldusalusega toimunud 2 kohtumist. Algselt kokkulepitud ajal on M. Heier ilmunud ühel korral: 13. juulil 2017. Ühel korral ei ole ta määratud ajal ilmunud (24. juulil 2017) ja siis oli ka tema telefon välja lülitatud. Ühel korral ilmus M. Heier kriminaalhooldusosakonda alkoholijoobes (2. augustil 2017). Ettekandest nähtuvalt on M. Heier suutnud alkoholita püsida 2-3 nädalat ning vaatamata püüdlustele ei ole ta oma suhtumist ja käitumist muutnud. Ta ei suuda loobuda alkoholi tarvitamisest ning tema suhtes ei ole võimalik kohaldada alkoholivastast ravi. 4.2 Kohus leidis, et M. Heier ei ole suhtunud lugupidavalt ja tõsiselt kriminaalhooldusesse. M. Heieri kuritegu oli samuti seotud alkoholi liigtarvitamisega. M. Heier suhtub vastutustundetult talle antud võimalusse jätkata oma elu vabaduses. Ta on rikkunud alkoholitarvitamise keeldu ning ei ole ilmunud määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. M. Heier ei ole senini läinud alkoholivastasele ravile, ehkki talle on selline kohustus pandud. M. Heieriga ei ole alati olnud võimalik ka kontakti saada, sest ta ei täida oma lubadusi ega pea kokkulepetest kinni. Sellisel moel ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. M. Heieri ükskõikne suhtumine tema karistusse tingib karistuse täitmisele pööramise. 4.3 M. Heier peab karistuse kandmisele ilmuma 2. oktoobril 2017 Tartu Vanglasse. Karistuse aja algust tuleb hakata lugema alates M. Heieri vanglasse ilmumise päevast. Tähtajaks vangistuse kandmisele mitteilmumisel lugeda karistuse kandmise alguseks tema kinnipidamise kuupäev. Mitteilmumise korral tuleb kohaldada sundtoomist.
5.Määruskaebuses taotleb kaitsja kohtult järelpärimise tegemist SA Viljandi Haigla psühhiaatriaosakonda M. Heieri alkoholismivastasel ravil viibimise kohta. Tühistada maakohtu määrus ning jätta rahuldamata kriminaalhooldaja taotlus M. Heierile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Määruskaebuse lisadena on iseloomustus töökohast ja J. Pihlapuu antud iseloomustus. Määruskaebus seisneb lühidalt kokkuvõetult järgmises. 5.1 Kaitsja nõustub, et M. Heier on toime pannud rikkumised, ent leiab, et kohus on teinud ebaõige lahendi, kui ei andnud M. Heierile võimalust oma käitumisega näidata, et ta on suuteline talle pandud kohustusi täitma. M. Heier on kohtus selgitanud, et eiras kohustusi. Seega andis ta ausalt oma tegevuse kohta aru. Lubadused jäid täitmata, kuna alkoholismist on saanud haigus. M. Heier lubab edaspidi olla hoolikas ja täita kriminaalhoolduse nõudeid. Ta on läinud alkoholismivastasele ravile, leidnud töökoha ehitusettevõttes, kust iseloomustatakse teda positiivselt ning teda toetab sugulane J. Pihlapuu. Seega on M. Heierile käesolevaks ajaks tekkinud püsiv töökoht, ta on asunud
vabatahtlikult ravile ning tal on positiivselt toetav sotsiaalvõrgustik. Seega on alust uskuda, et M. Heier edaspidi täidab lubadusi käituda seaduskuulekalt. 5.2 Kohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks on kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramine vältimatult vajalik. Isiku kinnipidamine on õigustatud vaid juhul, kui see on üldsuse huvides vajalik ja kui see on kaalukam kui konventsiooni art 5 sätestatud nõue austada isikuvabadust. Kaitsja leiab, et M. Heieri näol ei ole tegemist sellise isikuga, kes ilmselgelt on ühiskonnale ohtlik.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel puudub alus. Ringkonnakohus põhistab oma otsustust järgmiselt.
7.Kaebaja ei vaidlusta asjaolu, et M. Heier on talle etteheidetavad rikkumised toime pannud. Kaebuse keskne tees on, kohus ei ole piisavalt põhjendanud karistuse täitmisele pööramise vältimatut vajadust. M. Heierile ei ole antud võimalust oma käitumisega näidata, et ta on suuteline edaspidi talle pandud kohustusi täitma. 7.1 Ringkonnakohus selgitab, et KarS § 74 lg 4 loetleb kolm alternatiivset võimalust, kuidas kohus saab reageerida süüdimõistetu poolt talle kohtuotsusega määratud kontrollnõuete ja/või kohustuste täitmata jätmisele. Nendeks on täiendavate kohustuste määramine vastavalt § 75 lg-s 2 sätestatule, katseaja pikendamine kuni ühe aasta võrra või karistuse täitmisele pööramine. 7.2 Apellatsioonikohus leiab, et maakohus on põhjendatult M. Heieri poolt käitumiskontrolli tingimuste rikkumise õigusliku tagajärjena võimalike meetmete hulgast kohaldanud just karistuse täitmisele pööramist. M. Heier on oma käitumisega näidanud, et ta ei võta talle mõistetud karistust tõsiselt, mis teeb kriminaalhoolduse jätkumise tema suhtes võimatuks. Rikkumiste toimepanemine algas juba katseaja alguses kui M. Heier korduvalt teavitas kriminaalhooldajat, et ei saa registreerimisele tulla, kuna tarvitab alkoholi (17. jaanuar, 18. jaanuar 2017, 5. aprill, 26. aprill, 8. mai 2017), samuti on ta põhjendanud kohustuse rikkumist kuupäevade segiajamisega. Pärast alkoholikeelu kohaldamist on ta korduvalt alkoholi tarvitanud ning rikkunud ka registreerimiskohustust. Seejuures nähtub asja materjalidest, et initsiatiiv M. Heieri rikkumise põhjuste väljaselgitamiseks tuleb peamiselt kriminaalhooldaja poolt (näiteks on ametnik teinud kodukülastusi, proovinud M. Heierit kätte saada lähedaste ja sugulaste kaudu, saatnud sõnumeid). Süüdlane on andnud erinevaid lubadusi (asuda uut töökohta otsima, võtta end töötukassas arvele), mis jäid katteta. 7.3 Riigikohtu suuniste kohaselt tuleb käitumiskontrolliga pandud kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise hindamisel arvestada konkreetse rikkumise raskust, süüdlase suhtumist sellesse (tahtlus või ettevaatamatus) ja seda, kuidas süüdlane ise rikkumist põhjendab. [-] Karistuse täitmisele pööramise aluseks võib käitumiskontrolli mistahes nõuete eiramine olla vaid siis, kui kohustus jäeti täitmata mõjuval põhjusel (RKKKm 3-1-3-24-97, 3-1-1-61-13, p 9.2). Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (RKKKm 3-1-161-13, p 9.2). 7.4 Asja materjalidest nähtub, et M. Heier on korduvalt rikkunud registreerimisnõuet ja seda põhjusel (alkoholi joomine), mis ei ole kohtupraktikas käsitletav mõjuvana. Talle antud uut võimalust kanda karistust vabaduses alludes alkoholikeelule, on M. Heier samuti raskelt rikkunud, kui ilmus 2. augustil 2017. a kriminaalhooldusosakonda alkoholijoobes olles. Samuti on ta rikkunud registreerimiskohustust 24. juulil, kuna oli enda kinnitusel alkoholijoobes. Eriliselt taunimisväärne on alkoholikeelu rikkumine ka sel põhjusel, et isik kannab karistust KarS § 424 järgi. M. Heier on 16. juuni 2017. a registreerimiskohustuse rikkumist põhjendanud asjaoluga, et tema, olles mitmeid päevi tarvitanud alkoholi, sõitis alkoholijoobes olles traktoriga ja kukkus sellest välja. Joomise
lõpetas ta 21. juuni õhtul, mistõttu ei saanud ta samal päeval kriminaalhooldusosakonda registreerimisele tulla. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et ka 24. juulist kuni 2. augustini 2017. a tarvitas M. Heier enda sõnul alkoholi. Ringkonnakohtu hinnangul viitavad kriminaalhooldusaluse selgitused sellele, et ta ei suuda alkoholitarvitamist kontrolli all hoida ning kujutab endast potentsiaalset ohtu ka liikluses. 7.5 Asjaolu, et M. Heier on pärast maakohtu määruse tegemist leidnud endale töökoha ning teda iseloomustatakse positiivselt, ringkonnakohtu otsustust ei muuda. M. Heier on varemgi kriminaalhoolduse ajal olnud tööl, ent seda lühiajaliselt, kuna jäi töökohast alkoholiprobleemide tõttu ilma. Samuti ei muudaks kohtukolleegiumi meelt see, kui M. Heier käesolevaks ajaks olekski läbinud alkoholivastase ravi, sest nagu nähtub süüdlase kohtuistungil antud selgitustest, on ta selle tee läbi käinud ka 2016. a suvel (istungi protokoll lk 1). M. Heieriga on kriminaalhooldusametnikul toimunud korduvalt vestlusi alkoholi teemadel ning ametnik on suunanud M. Heierit probleemile lahenduse otsimisel. Kuna kriminaalhooldusalune katseaja algusest kuni karistuse teise erakorralise ettekande esitamiseni ehk ligikaudu 8 kuu jooksul alkoholiprobleemiga midagi ette võtnud, kuigi ta määruskaebuse kohaselt teadis, et alkoholismist on saanud haigus ning see on ka põhjuseks registreerimiskohustuse ja alkoholikeelu rikkumisel, tuleb lugeda kriminaalhooldus M. Heieri suhtes luhtunuks. Ringkonnakohus ei näe võimalust pikendada M. Heieri katseaega, kuna rikkumised algasid juba katseaja alguses ja on aset leidnud terve katseaja vältel ega määrata talle lisakohustusi, sest ka pandud kohustusi ei ole M. Heier nõuetekohaselt täitnud.
8.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta maakohtu määrus M. Heieri karistuse täitmisele pööramiseks muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
9.Apellatsioonikohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles kohus määras M. Heierile mõistetud kandmata vangistuse alguseks 2. oktoober 2017 ning kohustas teda sel päeval kell 10:00 ilmuma Tartu Vanglasse.
10.Kohtulahendi täitmise korda reguleerib kriminaalmenetluse seadustiku 18. ptk. KrMS § 410 lg 1 kohaselt pööratakse kohtumäärus täitmisele kui see on jõustunud ja kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KrMS § 412 lg 4 kohaselt pööratakse kohtumäärus täitmisele kohe, kui see on jõustunud. Seega ei saa M. Heierile panna kohustuseks jõustumata lahendi alusel ise Tartu Vanglasse karistuse kandmisele minna. Kohtumääruse pöörab täitmisele kohtulahendi teinud maakohus, kes saadab kohtulahendi ärakirja kohtulahendit täitvale asutusele. Kuna M. Heier vaidlustas maakohtu lahendi ja see ei olnud 2. oktoobriks 2017. a jõustunud, siis ei saanud tal Tartu Maakohtu 31. augusti 2017. a määrusest tekkida kohustust 2. oktoobril vanglasse minna. Seetõttu tuleb nimetatud osas lahend tühistada.
11.Käesoleva määruse vaidlustamisel tuleb silmas pidada mh järgmist. KarS § 74 lg 4 alusel süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise taotluse esitab KrMS § 427 lg 3 kohaselt maakohtule kriminaalhooldusametnik. KrMS § 432 lg 3 teise lause järgi prokuratuuri selle küsimuse lahendamise menetlusse ei kaasata. Seetõttu – ja arvestades asjas nr 3-1-1-92-16 tehtud Riigikohtu
16.veebruari 2017. a määruse punktides 12–17 märgitut – tuleb asuda seisukohale, et kohtumenetluse poolena saab käesoleva määruse süüdimõistetu advokaadist kaitsja kõrval vaidlustada Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond, mitte aga prokuratuur.
/allkiri/ Maarika Kuusk
/allkiri/ Tiit Lõhmus
/allkiri/ Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.