1-17-6374
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
26. september 2017. a Tallinn
Kriminaalasja number
1-17-6374 (15230104735)
Kohtunik
Märt Toming
Kohtuistungi sekretär
Eda Loor
Kriminaalasi
Ariz Xxxx süüdistus KarS § 121 lg 1 järgi
Prokurör
Natalja Vester
Süüdistatav
Ariz Xxxx
Kaitsja
Ik: xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, keskeriharidus, töökoht: xxxx OÜ, elukoht: xxxx. Tõkend: ei ole kohaldatud. Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, kehtivaid väärteokaristusi toimiku andmetel ei ole. Advokaat Andres Simson
Vastavalt KrMS § 202 lg 6 sätetele kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Vastavalt KrMS § 385 p 10 sätetele ei ole käesolev määrus määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustatav. KrMS § 408 lg 5 sätete kohaselt jõustub määrus, mida ei saa vaidlustada, selle määruse tegemisest. Kriminaalasjast nähtuvad asjaolud Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse Ariz Xxxx (Xxxx) selles, et tema 29.08.2015 kella 22.20 ajal viibides Tallinnas, aadressil Hobujaama 5 asuva kino Coca-Cola Plaza teisel korrusel paiknevas baaris, lõi Xxxxkolmel korral rusikaga näkku, põhjustades kannatanule valu ja tervisekahjustuse - hematoomid silmade piirkonnas ja marrastuse otsmikul. Seega Ariz Xxxx, pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, so KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Taotlus Kohtuistungil esitas prokurör taotluse, mille kohaselt kogutud tõendite põhjal on kinnitust leidnud kuriteo toimepanemine Ariz Xxxx poolt, kuid esinevad alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel. KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, milles kahtlustatava süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama tekitatud kahju, võtnud endale kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud või tasuda kindel summa riigituludesse ning menetluse jätkamiseks puudub avalik huvi. Kriminaalasjas kahtlustatakse Ariz Xxxx KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on II astme kuritegu ning mille eest karistusseadustik näeb ette karistuseks rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Ariz Xxxx süü etteheidetavas süüteos ei ole piisavalt suur, õigustamaks tema suhtes kohest kriminaalrepressiooni kohaldamist. Ariz Xxxx on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Kuritegude toimepanemine ei ole kujunenud Ariz Xxxx elustiiliks ega sagedaseks käitumismustriks. Väärteokorras on Ariz Xxxx 3 kehtivat karistust, kuid väärteod ei ole mõjutanud hilisema kuriteo toimepanekut. Pooleliolevaid kriminaalmenetlusi tema suhtes rohkem käimas ei ole. Nimetatud asjaolu viitab sellele, et tegemist oli ühekordse mõtlematu teoga, milleni viis kahtlustatava ja kannatanu vaheline konfliktolukord, mille tekkimise põhjuste hulgast ei saa lõplikult välistada ka kannatanu enda provotseerivat käitumist. Ariz Xxxx puhul ei ole alust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida kuritegude toimepanemise jätkamise. Isik on saanud aru oma teo keelatusest, andnud sisulisi selgitusi toimepandud teo kohta ja tunnistanud oma süüd ning õiguskaitseorganitele ei ole laekunud informatsiooni, et isik oleks jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. Lisaks on käesoleval juhul Ariz Xxxxle etteheidetava teo toimumisest möödunud pikk aeg ja kahtlustatav ei ole menetlust tahtlikult venitanud või takistanud. Avalik menetlushuvi puudub, kuna Ariz Xxxxle etteheidetava süüteo kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on prokuröri arvates võimalik saavutada ka muude vahenditega kui kriminaalkorras karistamisega ning võimalik on KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärgid saavutada ka ilma isikut kriminaalvastutusele võtmata. Samuti ei saa mainimata jätta, et tegemist on 2015. aastal aset leidnud õigusrikkumisega, mis kahandab avalikku menetlushuvi. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et Ariz Xxxx suhtes pole ei eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata tarvilik kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine. Seega võib väita, et puudub edasine avalik menetlushuvi
kriminaalmenetluse jätkamiseks Ariz Xxxx suhtes ning KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise korral võib tema osas menetluse lõpetada. Prokurör leiab, et Ariz Xxxx suhtes KrMS § 202 sätestatud tähtajalise kohustuse panemine on piisava preventiivse mõjuga. Pannes süüdiolevale isikule menetluse lõpetamisel kohustusi – maksta riigituludesse 200 eurot – on selgelt väljendatud hukkamõistu tema teo suhtes. Lisaks on kannatanu esitanud tsiviilhagi summas 1005 eurot ning Ariz Xxxx on asunud heastama kannatanule kuriteoga tekitatud kahju. Tulenevalt eeltoodust leiab prokurör, et Ariz Xxxx suhtes on võimalik lõpetada kriminaalmenetlus vastavalt KrMS § 202 lg 2 p 1 ja 2 järgi, kahtlustatav Ariz Xxxx nõustus nimetatud kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 sätete alusel ja võttis endale kohustuseks tasuda 6 kuu jooksul riigituludesse 200,00 eurot ja hüvitada kannatanule kuriteoga tekitatud kahju. Ariz Xxxxle on selgitatud, et kriminaalmenetluse toimik jääb Harju Maakohtusse kuni kohustuste täitmiseni. Kui Ariz Xxxx ei täida talle pandud kohustust, uuendab ringkonnaprokurör KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdistatav nõustus prokuröri taotlusega ning selgitas, et ta on nõus endale võtma prokuröri taotletud kohustused ja ta saab aru, et kohustuse täitmata jätmisel kriminaalmenetlus uuendatakse. On hüvitanud esitatud tsiviilhagist 300 eurot, mille kohta esitab kohtule maksekorralduse. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatavale on tema õigusi ja kohustusi selgitatud, toetab taotluse rahuldamist ning palub menetluse lõpetada. Kohtu seisukoht KarS § 121 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 1 aasta. Süüdistatavale süüks arvatud süüteoga on kannatanu esitatud tsiviilhagi kohaselt tekitatud varaline kahju summas 5 eurot, milleks on meditsiiniasutusse pöördumise arve, so visiiditasu ning lisaks sellele on kannatanu esitanud nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot. Kohus leiab, et arvestades kannatanu esitatud tsiviilhagi põhjendusi mittevaralise kahju nõudes, saab teha järelduse, et kannatanu on pidanud oluliseks oma väljanägemist pärast kuriteo toimepanemist ja ebamugavustunnet tööst tuleneva vajadusega suhelda klientidega. Varalise kahjuna on hinnatav aga vaid meditsiiniasutusse pöördumisel makstav tasu visiidi eest. Süüdistatav nõustus prokuröri taotletud kriminaalmenetluse lõpetamise tingimusena kindla summa maksmisega riigituludesse ja kannatanu esitatud tsiviilhagi hüvitamisega. Süüdistatava puhul on tegemist isikuga, kellel puuduvad kehtivad kriminaalkaristused, mistõttu ei nõua ka isikut iseloomustavad andmed karistusega kaasneva eripreventiivse eesmärgi saavutamist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemisest on kriminaalasja kohtuliku arutamise ajaks möödunud üle kahe aasta ja kriminaaltoimikust ei nähtu, et suhteliselt väikesemahulise ja lihtsa kriminaalasja menetluse venimine oleks olnud tingitud süüdistatava käitumisest. Seega on avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks vähenenud ka kuriteo toimepanemisest pikema aja möödumise tõttu. Nimetatud asjaoludest tulenevalt nõustub kohus prokuröri seisukohaga, et süüdistatava süü ei ole suur ning edasiseks menetluse jätkamiseks puudub ka avalik menetlushuvi, mis annab aluse KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Kuivõrd KrMS § 202 lg 1 näeb ette menetluse lõpetamise tingimusena kohustuste panemise süüdistatavale, siis on ka see tingimus täidetud, kuivõrd süüdistatav nõustus prokuröri taotletud kindla summa riigituludesse maksmise ja kannatanule kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise kohustuse võtmisega. Seejuures on süüdistatav juba asunud esitatud tsiviilhagi hüvitama, mille
tõenduseks esitas maksekorralduse, millest nähtuvalt on kannatanule hüvitatud 300 eurot. Seetõttu puuduvad menetluslikud takistused esitatud taotluse rahuldamiseks ning kohus rahuldab esitatud taotluse, lõpetades kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 1 alusel, määrates süüdistatavale riigituludesse kindla summa maksmise ja kuriteoga tekitatud kahju heastamise kohustuse KrMS § 202 lg 2 p 1, 2, lg 3 sätete alusel ning eelmärgitud kohustused tuleb täita 6 kuu jooksul määruse tegemisest.
Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.