Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

PÄRNU MAAKOHTU OTSUS:

Tunnistas Vladislav Gorbiku süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi 06.11.2016 a toime pandud kuriteos (peale Harju Maakohtu 11.10.2016.a otsust nr 1-16-8772) ja karistas Vladislav Gorbikut üheksa (9) kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas mõistetud karistust Vladislav Gorbikule Harju Maakohtu 11.10.2016.a otsusega nr 1-16-8772 mõistetud ja ärakandmata karistuse ühe (1) kuu ja kuueteistkümne (16) päeva võrra ning liitkaristuseks mõistis kümme (10) kuud ja kuusteist (16) päeva vangistust. KarS 64 lg 1 alusel mõist is, raskeima karistuse, so ühe (1) aasta ja kuue (6) kuu vangistuse, osalise suurendamise teel, liitkaristuseks kaks (2) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõistis üks (1) aasta ja neli (4) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas eelvangistuses viibitud aja 04-06.05.2016.a, so kolm (3) päeva, karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks üks (1) aasta kolm (3) kuud ja kakskümmend seitse (27) päeva vangistust alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohus mõistis Vladislav Gorbikult solidaarselt Kristjan Ardoniga välja (tsiviilhagi välja mõistetud Pärnu Maakohtu 01.07.2015.a otsusega nr 1 -15-4406) Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu Osaühing K kasuks 200.00 eurot. Mõistis solidaarselt välja Vladislav Gorbikult ja Q.H-lt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu KL kasuks 2011,20 eurot (21-22-04-2016.a episood). Välja mõistetud 2011,20 eurost on Q.H käesolevaks KL`le hüvitanud 50 €. Mõistis Vladislav Gorbikult välja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu KL kasuks 450.00 eurot (28-30.03.2016.a episood).

APELLATSIOON:

KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT:

apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata. Kolleegium osutab, et eelmenetluses menetlusökonoomilistel kaalutlustel apellatsiooni läbi vaatamata jätmine ei riku PS § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures (RKKKm nr 3-1-1-120-09, p 7). Samuti on Riigikohtu kriminaalkolleegium korduvalt selgitanud (vt RKKKm nr 3-1-1-64-11; 3-1-1-43-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Kaitsja ei vaidlusta süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstata õiguslikke probleeme seoses süüteokoosseisu tunnuste tuvastamisega, süüteo kvalifitseerimisega ega süüdistatavale mõistetud karistusega. Kaitsja on kohtuotsust vaidlustanud vaid osas, millega kohus rahuldas KL tsiviilhagi ja mõistis vargusega tekitatud kahju summas 2011,20 eurot V.Gorbikult solidaarselt teise süüdistatavaga välja. Kaitsja leiab, et tsiviilhagi on tõendamata ja varastatu väärtus ebareaalne. Kolleegium osutab, et kriminaalasja arutamine toimus vastavalt süüdistatavate poolt esitatud taotlusele ja prokuröri nõusolekule, lühimenetluse korras. KrMS § 233 lg 1 kehtestab, et lühimenetluses toimub asja arutamine vaid kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Vastavalt KrMS § 234 lg 5 võib süüdistatav lühimenetluse kohaldamise taotlusest loobuda enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Vaidlustatud kriminaalasjas oli süüdistatavale selgitatud lühimenetluse olemust ja süüdistatav ei ole lühimenetluses asja arutamise taotlusest loobunud ( t.lk. 40-58). Kohtuistungi protokolli kohaselt on V.Gorbik tunnistanud ennast süüdi ega taotlenud enda küsitlemist. On kinnitanud kohtueelsel uurimisel antud ütlusi. Kohtueelses menetluses on V.Gorbik kahtlustatavana ülekuulamisel samuti tunnistanud kannatanule kuuluva metalli vargust täies ulatuses ning on tunnistanud ka et on nõus kannatanule kahju hüvitama ( 2 kd. t.lk. 260-263). Kohtuistungil on kannatanu KL jäänud esitatud tsiviilhagi, hagiavalduses esitatud kahjunõude summa juurde. Seega V.Gorbik ega kaitsja ei ole maakohtus vaidlustanud kahjunõude summa suurust ega tõstatanud seoses tsiviilhagi tõendamisega mingeid küsimusi. Kirjeldatud olukorras on tegemist hagi õigeksvõtmisega TsMS § 440 tähenduses ning vastavalt osundatud paragrahvi lg-le 1 peab kohus sellisel juhul hagi rahuldama ning selliselt on maakohus ka toiminud. Seejuures tuleb märkida, et kohus on hagi õigeksvõtuga seotud, välja arvatud juhul, kui esinevad TsMS § 440 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mis on aluseks menetluse jätkumisele. Käesolevas kriminaalasjas hagi õigeksvõttu takistavaid asjaolusid TsMS § 440 lg 4 tähenduses ei esinenud ning kohus on mõistnud varalise kahju hüvitise süüdistatavatelt solidaarselt välja. Kohtul puudusid selles osas teised käitumisalternatiivid. Ülaltoodu alusel kolleegium leiab, et kaitsja apellatsioonis esitatud argumentatsioon ja taotlus on õiguslikult asjakohtud ning apellatsioonil puudub igasugune edulootus.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.