Kriminaalasi nr 1-16-622
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
24. juuli 2017 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 24.07.2017)
Kriminaalasja number
1-16-622
Täitmiskohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Prokurör
Ene Uljanova (esitas arvamuse kirjalikult)
Taotlus
P.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
P.U isikukood XXX; asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: puudub
Jätta P.U Harju Maakohtu 25.02.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-622 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
P.U on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 25.02.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-622 KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta 8 kuud vangistust; KarS § 120 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust; KarS § 424 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 11.12.2014 Tartu Maakohtu poolt mõistetud ärakandmata karistuse, 4 kuud, võrra ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Karistuse kandmise algust arvestati alates P.U vahistamisest, s.o alates 25.02.2016. Kohtuotsus jõustus 12.03.2016.
1 (3)
Kinnipeetava karistusaeg algas 25.02.2016 ja lõpeb 25.02.2018. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte v ähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 25.02.2017. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava P.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega P.U tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustus isiku vabastamisega. P.U avaldas, et ta sooviks tingimisi enne tähtaega vabaneda, kuid tal puudub alaline elukoht. Kinnipeetav selgitas, et Räpina vald on andnud nõusoleku hüvitada 2 -3 nädalat varjupaigateenust. Ühegi varjupaigaga isik ise ühendust ei ole võtnud, kuna eeldas, et sellega on tegelenud vald. Isik selgitas, et ta ei soovi elukoha otsimisega täiendavalt tegeleda ja kannab karistuse lõpuni.
KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on P.U temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused P.U tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. P.U on kriminaalkorras karistatud korduvalt, kuid vanglakaristust kannab esimest korda. P.U on varasemalt toime pannud varavastaseid (vargus) ja ühiskonnaohtlikke kuritegusid (mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis), käesolevat karistust kannab isikuvastase (kehaline väärkohtlemine, ähvardamine) ja ühiskonnaohtliku kuriteo (mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis) toimepanemise eest. Kuritegude toimepanemist on soodustanud alkoholi kuritarvitamine. Vangla iseloomustusest nähtuvalt tarbis kinnipeetav enne vangistust lahjat alkoholi igapäevaselt, nädalavahetustel lisandus kange alkohol. Vangistuse ajal alustas P.U sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimist, kuid katkestas selle motivatsiooni puudumise tõttu. Sellest saab järeldada, et isik ei teadvusta alkoholi tarvitamisest tulenevat kahju ning motivatsioon alkoholitarvitamise harjumusi muuta puudub. See aga suurendab riski uute kuritegude toimepanemiseks. Lisaks varasemale, pigem negatiivsele, elukäigule, ei toeta isiku vabastamist tingimisi enne tähtaega ka tema vabanemisjärgsed elutingimused. Vabanemise korral puuduksid P.U elukoht, töökoht ning lähedaste toetus. Varasemalt soovis P.U asuda elama kasuemale kuuluvasse korterisse, kuid kriminaalhooldaja vestlusest korteri omanikuga selgus, et korteris elavad tema tuttavad, mistõttu P.U ei ole võimalik sinna elama asuda. Muud elukohta ei ole P.U õnnestunud leida. Räpina sotsiaalosakonna sõnul saab vald tagada isikule varjupaiga teenuse 2-3 nädalaks ning selle aja jooksul peab isik leidma endale elamispinna. Kohtuistungil selgus, et P.U ei ole ühegi varjupaigaga ühendust võtnud ega selgitanud võim alusi
2 (3)
elamispinna saamiseks. Tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasneb aga käitumiskontroll, mille kohaldamise üheks eelduseks on alalise elukoha olemasolu. Kohtule peab olema teada täpne aadress, kuhu isik elama asuks ning kriminaalhooldaja peab saama elukoha sobivust kontrollida. Olukorras, kus ei ole teada kinnipeetava täpset vabanemisjärgset elukohta või elukoht puudub, ei ole saa teostada tema üle järelevalvet ning puudub ka võimalus isiku vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Kohtuistungil avaldas P.U , et ei soovi elukoha otsimisega täiendavalt tegeleda ja kannab oma karistuse lõpuni. Eelneva põhjal leiab kohus, et P.U tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.