1-17-5381/4 - Isikuvastased süüteod - Tervisevastased süüteod - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: A.G süüdistatakse selles, et ta 09.10.2016 kella 23:00 paiku Tallinnas Kopliranna 26-16 asuvas korteris ähvardas oma abikaasa Xxxx tapmisega. Kannatanu tunnetas reaalset ohtu oma elule ja tervisele, kuna vahetult enne seda oli A.G tema suhtes tarvitanud vägivalda. Selle teoga pani A.G toime KarS § 120 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo s.o. teise inimese ähvardamise tapmisega, kui on alust karta ähvarduse täideviimist. Täiendavalt süüdistatakse A.G alljärgnevas: 09.10.2016 kella 23:00 paiku Tallinnas Kopliranna 26-16 asuvas korteris kasutas füüsilist vägivalda oma abikaasa Xxxx suhtes. A.G lõi kannatanut kaks korda käega vastu selga ja tiris juustest. Selle tegevusega A.G põhjustas Xxxx füüsilist valu. 11.04.2017 kella 10:39 paiku Tallinnas Kopliranna 26-16 asuvas korteris kasutas füüsilist vägivalda oma abikaasa Xxxx suhtes. A.G haaras kinni kannatanu juustest ning tõmbas kannatanut põranda poole. Selle tagajärjel kukkus kannatanu põrandale ning A.G jätkas juustest tirimist, lohistades kannatanut mööda korteri põrandat. Järgnevalt istus kannatanu diivanile ning A.G lõi kannatanut peoga vastu rindu, õlgu ja selga. Selle tegevusega A.G põhjustas Xxxx füüsilist valu. 11.05.2017 kella 19:00 paiku Tallinnas Kopliranna 26-16 asuvas korteris kasutas füüsilist vägivalda oma abikaasa Xxxx suhtes. A.G võttis kannatanu juustest kinni ning tiris neid. Seejärel lükkas A.G kannatanu pikali ja hõõrus kannatanu nägu vastu põrandat, hoides samal ajal kinni kannatanu juustest. Selle tegevusega A.G põhjustas Xxxx füüsilist valu, kriimustused ja punetuse ninal, ülahuulel, lõual ja paremal põsel. Nende tegudega pani A.G toime KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 kvalifitseeritavad kuriteod s.o. teise inimese tervise kahjustamise või muu valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ning korduvalt. Kokkuleppe sisu Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 01.06.2017 sõlminud Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Jürgen Hüva, süüdistatav A.G ja tema kaitsja Kadi Sitska järgneva kokkulepe: KarS § 120 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetud raskeimaga ning lõplikuks ära kantavaks karistuseks lugeda 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Koheselt ära kandmisele kuulub 2 kuud vangistust, millest ülejäänud 1 aasta ja 4 kuud vangistust jäetakse tingimisi täitmisele pööramata KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel 2 aasta pikkuse katseajaga.

KarS § 68 lg 1 järgi lugeda eelvangistuses viibitud aeg 11.04.2017 kuni 12.04.2017 s.o. 2 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks ärakantavaks karistuseks lugeda 1 kuu ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 11.05.2017. Käitumiskontrolli nõuded vastavalt KarS § 75 lg 1: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel määrata isikule kohustused käitumiskontrolli ajaks: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) osaleda sotsiaalprogrammis. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 3101 ; §-st 311; §-st 313; KarS § 120 lg 1 ja § 121 lg 2 p 2 ja 3; § 64 lg-st 1; § 68 lg-st; 74 lg-test 1 ja 3; § 75 lg-st 1 ja lg 2 p-dest 2 ja 8; § 78 p-st 1 asub kohus seisukohale, et A.G kuulub temale KarS § 120 lg 1 ja § 121 lg 2 p 2 ja 3 ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on kokkuleppes KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt märgitud süüdistatava poolt hüvitatava menetluskuluna süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest, s.o 705 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses, s.o 240 eurot, mis tuleb kokkuleppe kohaselt maksta 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.