Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Tallinna

Vangla

Pärnu

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 22.05.2017. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava U.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. U.Z tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 02.03.2016.a otsusega KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja teda karistati vangistusega 8 kuud. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud 8-kuulist vangistust Pärnu Maakohtu 06.05.2015.a kohtuotsusega mõistetud karistuse (1 aasta 5 kuu ja 29 päeva vangistust) võrra, millest arvati maha osaliselt ärakantud karistus, s.o 02.03.2016 seisuga vangistus 9 kuud ja 21 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti vangistus 1 aasta 4 kuud 8 päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti U.Z-i poolt vangistuse kandmisele asumine peale kohtuotsuse jõustumist. Kohtuotsus jõustus 18.03.2016.a.

Karistuse kandmise algus oli 07.04.2016.a ja lõpp on 15.08.2017.a. U.Z-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et alates 18.05.2016. a – 23.02.2017. a osales ta tööhõives, osales sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Distsiplinaarkaristusi on 2. Tallinna Vangla ei toeta U.Z-i vabastamist tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. U.Z-i kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et vabanemisel on tal võimalik elama asuda aadressile xxxx Haapsalus ja toetavaks isikuks on elukaaslane ja lähisugulased. Kindel töökoht puudub . U.Z taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör ei toeta U.Z-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Prokuratuur ei pea vajalikuks Tallinna Vangla põhjendusi isiku mittevabastamise osas siinkohal uuesti üle korrata. Vangla hinnang „ohtlik“ ja kõrge korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus ( 64%) viitavad sellele, et isik peaks jätkama talle mõistetud reaalse vangistuse kandmist. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik U.Z-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 5-korral kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib 1. korda. Viimane kriminaalkaristus - kehaline väärkohtlemine, mille eest on ka varem 2-korral karistatud. On varasemalt karistatud ka avaliku korra raske rikkumise eest, millega kaasnes vägivalla kasutamine ning kelmuse eest. Kuritegude soodusteguriteks alkoholi tarvitamine, puudulik probleemide lahendamise oskus, riskiv ja hoolimatu elustiil. Vanglamaterjalide kohaselt U.Z on vangistuse ajal töötanud, osales sotsiaalprogrammis ning tema käitumine oli seni üldjoontes hea, kuid 18.04.2017. a määrati talle 2 distsiplinaarkaristust. Asja materjalide kohaselt kinnipeetava kuriteod valdavalt sooritatud alkoholijoobes, sh kõik vägivaldsed ja ka viimane kuritegu. Enda sõnul on ta mõned aastad tagasi alkoholi tarvitamist vähendanud tunduvalt ja asendanud selle kanepi tarvitamisega. Isikut on korduvalt väärteokorras karistatud alkoholiseaduse alusel, alaealisena on suunatud ravile. Käesolevalt tunnistab, et alkoholi tarvitamine on probleemide tekitajaks ja peab seda piirama. Isiku enda sõnul tarvitas ta kanepit regulaarselt alates 2015. a. Tarvitas seltskonnas olles ning ostmiseks kasutas palgast saadud raha. Mõnikord tarvitas ka amfetamiini ja ecstasyt. 4-korral karistatud väärteokorras NPALS § 151 lg 1 alusel, viimati 20.03.2016. a. Narkootikumide vahendamist või nende tarvitamisega seotud vägivaldset käitumist ei ole fikseeritud. Ei pea end sõltuvaks narkootikumidest, mistõttu ei näe põhjust ka neist loobumiseks. Otsesed kuritegelikud hoiakud puuduvad, kuid isikut iseloomustavad korduvad seaduserikkumised, mis ei näita ühiskonnas toimivate reeglite ja normide väärtustamist. Ametisikutesse suhtub neutraalselt. On 3-korral viibinud kriminaalhoolduse all, rikkudes katseaja ja käitumiskontrolli nõudeid. Sõnades väljendab muutuste vajalikkust ja omab motivatsiooni loobuda kuritegelikust käitumisest. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab

edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vanglas riskihindamise tulemusel on U.Z uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 64 %, uue üldise korduva kuriteo sooritamise tõenäosus on järgmise 2 aasta jooksul 59 %. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – üle 1 aasta on pannud U.Z-i mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus arvestab, et U.Z püüab edaspidi elada seaduskuulekat elu. U.Z on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elu- ja töökoht ning toetavad lähedased. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab U.Z tingimisi ennetähtaegne vabastamine tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas U.Z-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka U.Z , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.