Liiklussüüteod

Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, koos Stanislav Pajevskiga, öösel vastu 29.10.2016.a, viibides maja trepikojas aadressil Tallinn Xxxxvõttis sealt võõra vallasasja omastamise eesmärgil lukuga lukustatud ja Xxxx’le kuuluva jalgratta Classic Monzo 30 maksumusega 273.29 eurot koos rattalukuga maksumusega 23 eurot, kokku kogusummas 296.29 eurot ja omastasid selle. Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse vähemalt kaks korda, süstemaatiliselt, 01.11.2016 kella 12.55-13.14 vahel, viibides Maxima kaupluse juures aadressil Tallinn Pärnu mnt. 390, võttis sealt võõra vallasasja omastamise eesmärgil lukuga lukustatud ja Xxxx ́ le kuuluva jalgratta Superior XC807 meeste raamiga nr XXXX maksumusega 569 eurot koos trosslukuga maksumusega 35 eurot, kokku kogusummas 604 eurot ning omastas need. Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse vähemalt kaks korda, süstemaatiliselt, ja koos Stanislav Pajevski ́ga, öösel vastu 04.11.2016 tungis aknaklaasi purustamise teel sõiduautosse VW Tiguan reg nr xxxx, mis seisis maja juures aadressil: Harju mk Viimsi vald Viimsi alevik Xxxxja kuulub Xxxx ́ile ja võttis sealt võõra vallasasja omastamise eesmärgil ERR nimetusega jope maksumusega 220 eurot ning omastasid selle. Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse vähemalt kaks korda, süstemaatiliselt, ja koos Stanislav Pajevski ́ga, 04.11.2016 kella 08.05-11.38 vahel, viibides Keila kooli juures aadressil Xxxx, võtsid sealt võõra vallasasja omastamise eesmärgil, erkoranži värvi jalgratta Superior FX 920 fatbike rehvidega väärtusega 3000 eurot, mis kuulus Xxxx ́ile ning omastasid selle.

Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse vähemalt kaks korda, süstemaatiliselt, öösel vastu 06.11.2016 parempoolse küljeakna lõhkumise teel murdis sisse Xxxx kasutuses olevasse ja firmale AIT-Nord OÜ kuuluvasse sõiduautosse Peugeot Partner r/nr. xxxx, mis seisis Tallinnas Xxxx maja juures ja sealt võttis, võõra vallasasja omastamise eesmärgil Xxxx ́le kuuluva pardakaamera CANON maksumusega 69 eurot ja vasaku küljepeegli küljest firmale Ait-Nord OÜ kuuluva tagurdamiskaamera ekraani maksumusega 95 eurot ning omastas need. Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse vähemalt kaks korda, süstemaatiliselt, ja koos Stanislav Pajevski ́ga, öösel 09.11.2016 tungisid sisse ukseklaasi lõhkumise teel sõiduautosse VAZ 21063 reg. nr. xxxx, mis kuulub Xxxx ́ile ja seisis maja juures aadressil Tallinn Xxxxja sealt võtsid võõra vallasasja omastamise eesmärgil neli Audi originaalvelge “Avasus Speedline 16” maksumusega a ́430 eurot kogusummas 1720 eurot koos naelrehvidega “Bridgestone Noranza2Evo” 205/60/16 maksumusega a ́136 eurot kokku kogusummas 544 eurot, kokku üldsummas 2264 eurot ja omastasid need. Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse vähemalt kaks korda, süstemaatiliselt, 16.11.2016 kella 14.47 paiku, viibides Mustika Prisma müügisaalis aadressil Tallinn Tammsaare tee 116 võttis sealt võõra vallasasja omastamise eesmärgil Ice Peak talvepüksid maksumusega 59.95 eurot ja pani need endale selga ning peale seda möödus kassast, jättes kauba eest maksmata ja lahkus kauplusest. Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse vähemalt kaks korda, süstemaatiliselt, 17.11.2016 kella 10.53 paiku, viibides Mustika Prisma müügisaalis aadressil Tallinn Tammsaare tee 116 võttis sealt võõra vallasasja omastamise eesmärgil Ice Peak jope maksumusega 79.95 eurot ja Craft särgi maksumusega 39.90 eurot, kokku summas 119.85 eurot ja pani need endale selga ning peale seda möödus kassadest, jättes kauba eest maksmata, kuid kuritegu viia lõpuni tal ei õnnestunud põhjustel, mis ei olenenud tema tahtest, teda pidas kinni kaupluse turvatöötaja. Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse vähemalt kaks korda, süstemaatiliselt, ja koos Stanislav Pajevski ́ga, öösel vastu 19.11.2016 võtsid võõra vallasasja omastamise eesmärgil sõiduautolt Mercedes Benz reg. nr. xxxx, mis seisis maja juures aadressil Tallinn Xxxxja kuulub Xxxx ́le, neli autovelge koos rehvidega maksumusega a ́200 eurot kogusummas 800 eurot ja rattapoldid 20 tk kogusummas 38 eurot, kokku summas 838 eurot ning omastasid need. Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse vähemalt kaks korda, süstemaatiliselt, ja koos Stanislav Pajevski ́ga, ajavahemikul 18.11.2016 kuni 02.12.2016 ukseluku eemaldamise teel tungisid sisse Xxxxkasutuses olevasse ja Xxxx ́le kuuluvasse garaaźiboksi nr 60, mis asub aadressil Tallinna Xxxx ja sealt võtsid võõra vallasasja omastamise eesmärgil järgmised asjad, mis kuulusid Xxxx ́ile: jõulukunstkuused koguses 10 tk maksumusega a ́10 eurot, kogusummas 100 eurot, jõulutuled karbis koguses 3 tk maksumusega a ́5 eurot kogusummas 15 eurot, kaks laudlina maksumusega a ́3 eurot, kogusummas 6 eurot, neli jõululaudlina maksumusega a ́7 eurot, kogusummas 28 eurot ja ühe laudlina kellukestega maksumusega 7 eurot, kootud kindad koguses 72 paari maksumusega a ́1.40 eurot kogusummas 100.80 eurot ja tungraua maksumusega 20 eurot, kokku kogusummas 276.80 eurot ning asjad, mis kuulusid Xxxx ́ile, s.o. rolleri maksumusega 300 eurot koos rolleri kattega maksumusega 100 eurot, kiivri maksumusega 50 eurot ja suverehvid neli tükki maksumusega a ́25 eurot kogusummas 100 eurot, kokku summas 550 eurot ning omastasid need.

Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse vähemalt kaks korda, süstemaatiliselt ja koos Stanislav Pajevski ́ga öösel vastu 05.12.2016 aknaklaaside purustamise teel tungis sisse sõiduautosse Citroen Jumpy reg. nr. XXXX (Soome number), mis seisis maja juures aadressil Tallinn Xxxxja kuulub firmale Avekar OY (Soome firma) ja sealt võtsid võõra vallasasja omastamise eesmärgil bensiinimootorsae Jonsered maksumusega 300 eurot, Hilti tööriistakasti koos akutrelliga maksumusega 200 eurot, neli pakendit Hilti Hit-Re 500 silikoonipastat maksumusega a ́20 eurot kogusummas 80 eurot, kokku summas 580 eurot ja omastasid need. Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse vähemalt kaks korda, süstemaatiliselt ja koos Stanislav Pajevski ́ga, öösel vastu 05.12.2016 aknaklaasi purustamise teel tungisid sisse sõiduautosse Mercedes Benz reg. nr. xxxx, mis seisis Humanitaargümnaasiumi hoone ees aadressil Tallinn Xxxxja kuulub Xxxx ́ile ja sealt võtsid võõra vallasasja omastamise eesmärgil pruuni värvi Prada vutlari koos Dolce&Gabbaba päikeseprillidega maksumusega 100 eurot ja IVC automaki koos esipaneeliga maksumusega 80 eurot, kokku summas 180 eurot ja omastasid need. Seega Aleksandr Komarov isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis ja sissetungimisega, see on KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema juhtis tahtlikult ilma juhiloata 04.10.2016 ja 08.10.2016 mootorsõidukit Mercedes Benz registreerimismärgiga xxxx, mille eest teda karistati 5.01.2017 Harju Maakohtu otsusega LS § 201 lg 2 järgi ja siis uuesti ja süstemaatiliselt juhtis tahtlikult öösel vastu 06.11.2016 Tallinnas Pääsküla tn. 10a maja juures mootorsõidukit Mercedes Benz registreerimismärgiga xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega Aleksandr Komarov rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 (mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatu) nõuet. Seega Aleksandr Komarov juhtis süstemaatiliselt mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isikuna, so pani toime KarS § 423-1 järgi kvalifitseeritava kuriteo Stanislav Pajevski, olles isik, kes on varem toime pannud varguse vähemalt kaks korda, süstemaatiliselt, öösel vastu 28.05.2015 kella 01.30-09.10 vahel aknaklaasi purustamise teel tungis sisse sõiduautosse Volkswagen Crafter reg. nr. XXXX, mis seisis maja ees aadressil Tallinn Xxxxja kuulub Xxxx ́le ja võttis sealt võõra vallasasja omastamise eesmärgil järgmised asjad: mobiiltelefon Samsung mini S maksumusega 250 eurot, kaamera Go Pro White-3 Edition maksumusega 280 eurot, päikeseprillid Poliis maksumusega 112 eurot ja 1 liitrilise pudeli viina Russki Standart maksumusega 25 eurot, kokku summas 667 eurot ja omastas need. Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse vähemalt kaks korda, süstemaatiliselt, koos Aleksandr Komaroviga, öösel vastu 08.10.2016 tungis sisse ukse avamise teel s/a-sse Opel Vivaro reg.nr. XXXX (Soome), mis seisis aadressil Tallinn Xxxx maja ees ja kuulub Xxxx ́ile ja võttis sealt võõra vallasasja omastamise eesmärgil järgmised asjad:

Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse vähemalt kaks korda, süstemaatiliselt, ja koos Aleksandr Komaroviga, ajavahemikul 18.11.2016 kuni 02.12.2016 ukseluku eemaldamise teel tungisid sisse Xxxxkasutuses olevasse ja Xxxx ́le kuuluvasse garaaźiboksi nr 60, mis asub aadressil Tallinna Xxxx ja sealt võtsid võõra vallasasja omastamise eesmärgil järgmised asjad, mis kuulusid Xxxx ́ile: jõulukunstkuused koguses 10 tk maksumusega a ́10 eurot, kogusummas 100 eurot, jõulutuled karbis koguses 3 tk maksumusega a ́5 eurot kogusummas 15 eurot, kaks laudlina maksumusega a ́3 eurot, kogusummas 6 eurot, neli jõululaudlina maksumusega a ́7 eurot, kogusummas 28 eurot ja ühe laudlina kellukestega maksumusega 7 eurot, kootud kindad koguses 72 paari maksumusega a ́1.40 eurot kogusummas 100.80 eurot ja tungraua maksumusega 20 eurot, kokku kogusummas 276.80 eurot ning asjad, mis kuulusid Xxxx ́ile, s.o. rolleri maksumusega 300 eurot koos rolleri kattega maksumusega 100 eurot, kiivri maksumusega 50 eurot ja suverehvid neli tükki maksumusega a ́25 eurot kogusummas 100 eurot, kokku summas 550 eurot ning omastasid need. Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse vähemalt kaks korda, süstemaatiliselt, ja koos Aleksandr Komaroviga, öösel vastu 05.12.2016 aknaklaaside purustamise teel tungisid sisse sõiduautosse Citroen Jumpy reg. nr. XXXX (Soome number), mis seisis maja juures aadressil Tallinn Xxxxja kuulub firmale Avekar OY (Soome firma) ja sealt võtsid võõra vallasasja omastamise eesmärgil, bensiinimootorsae Jonsered maksumusega 300 eurot, Hilti tööriistakasti koos akutrelliga maksumusega 200 eurot, neli pakendit Hilti Hit-Re 500 silikoonipastat maksumusega a ́20 eurot kogusummas 80 eurot, kokku summas 580 eurot ning omastasid need. Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse vähemalt kaks korda, süstemaatiliselt, ja koos Aleksandr Komaroviga, öösel vastu 05.12.2016 aknaklaasi purustamise teel tungisid sisse sõiduautosse Mercedes Benz reg. nr. xxxx, mis seisis Humanitaargümnaasiumi hoone ees aadressil Tallinn Xxxxja kuulub Xxxx ́ile ja sealt võtsid võõra vallasasja omastamise eesmärgil pruuni värvi Prada vutlari koos Dolce&Gabbaba päikeseprillidega maksumusega 100 eurot ja IVC automaki koos esipaneeliga maksumusega 80 eurot, kokku summas 180 eurot ning omastasid need. Seega Stanislav Pajevski isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime varguseid, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis ja sissetungimisega, see on KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Aleksandr Komarov tunnistas end esitatud süüdistuses kohtuistungil osaliselt süüdi. Tunnistab süüdi vargustes 27.09.2016, 09.10.2016, 01.11.2016, 04.11.2016 Keilas, 06.11.2016, 16.11.2016, 17.11.2016, 19.11.2016, 05.12.2016 Citroen Jumpy ja mootorsõiduki juhtimises 06.11.2016. Vargusi 07.10.2016 ja 09.11.2016 Sipelga tn ei tunnista. 08.10.2016, 04.11.2016 Nelgi teel, 18.11.2017, 05.12.2016 Õismäe teel oli üksi, Pajevski seal ei osalenud. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. xxxx, Ait-Nord OÜ, xxxx, Prisma Peremarket, xxxx tsiviilhagile vastu ei vaieldnud, võttis omaks ning tunnistas. Osaliselt tunnistab tsiviilhagisid Avakar OY summas 100 eurot, Xxxx summas 100 eurot ja Xxxx 118 eurot. Xxxxi, Xxxx, Xxxxi, Xxxxi, Xxxx hagi ei tunnista Stanislav Pajevski tunnistas end esitatud süüdistuses kohtuistungil süüdi osaliselt. Ei tunnista süüd 28.05.2015, 08.10.2016, 04.11.2016 Nelgi teel, 18.11.2016 ja 05.12.2016 Õismäe episoodis. 09.11.2016 paini toime üksinda. Tunnistab süüdi 29.10.2016, 04.11.2016 Keila, 19.11.2016, 05.12.2016 Citroen Jumpy episoodis Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Xxxxi, Xxxx, Xxxxi, Avekar OY, Xxxxi, Xxxxi, Xxxxe hagi ei tunnista. Xxxxtsiviilhagile vastu ei vaielnud, tunnistas.

Kannatanu Xxxxavaldas kohtuistungil, et soovib esitatud tsiviilhagi nõuet vähendada 160 eurole. Kannatanud Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Avekar OÜ esindaja Xxxx, Xxxx jäid esitatud tsiviilhagide juurde. Kohus uuris järgmiseid tõendeid: I 28.05.2015 xxxx toimepandud vargus (S. Pajevski): - kannatanu Xxxx ütlused (V kd lk 232-234, V kd lk 264-266); - sündmuskoha vaatluse protokoll koos fototabeliga (V kd, lk 235-239); - sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (V kd, lk -244); - tunnistaja Xxxxütlused (V kd, lk 250-255); - asitõendi vaatlusprotokoll (V kd, lk 257). II 27.09.2016 kella 14:30- 15:00 vahel Kadaka Selveri juurest aadressil Kadaka tee 56a, Tallinn toimepandud vargus (A.Komarov): - videosalvestise vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd, lk 189-205); - asitõendite vaatlusprotokollid koos fototabelitega (I kd, lk 206-210, I kd, lk 211-214); - kannatanu Xxxx ütlused (I kd, lk 215-218); - kahtlustatav A. Komarovi ütlused (III kd, lk 276-304, VI kd, lk 158-174); - ütluste olustikuga seostamise protokoll (V kd, lk 205-207). III 7.10.2016 Rahumäe Põhikooli juurest Vabaduse pst 50 Tallinnas toimepandud vargus (A. Komarov): - kannatanu Xxxx ütlused koos protokolli lisadega (V kd, lk 145-151, V kd, lk 156-158); - tunnistaja Xxxxütlused (V kd, lk 152-154); - xxxx allkiri selle kohta, et ta annab vabatahtlikult välja jalgratta Cube (V kd, lk 32); - xxxx poolt kahtlustatavana antud ütlused (V kd, lk 175-177); - asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (V kd, lk 183-187); - Xxxx allkiri selle kohta, et ta sai kätte jalgratta Cube (V kd, lk 188); - kahtlustatav A. Komarovi ütlused (VI kd, lk 158-174). IV Öösel vastu 8.10.2016 XxxxTallinnas toimepandud vargus (A.Komarov ja S. Pajevski): kannatanu Xxxxi ütlused (I kd, lk 3-5, I kd, lk 15-18, I kd, lk 109-111, I kd, lk 122-125); sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd, lk 6-11); tunnistaja Xxxxütlused (I kd, lk 13-14); väljatrükk politsei infosüsteemist (I kd, lk 22); tunnistaja Xxxxütlused(I kd, lk 29-34); sõiduauto MB r/n xxxx vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd, lk 36-60); asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd, lk 64-105); kannatanu Xxxxi allkirjad s/a-st Opel Vivaro reg nr XXXX varastatud esemete kätte saamise kohta (I kd, lk 106, I kd, lk 121); - videosalvestise vaatluse protokoll koos fototabeliga (I kd, lk 128-136); - A. Komarovi poolt kahtlustatavana antud ütlused (I kd, lk 142-149, III kd, lk 276-304, VI kd lk 158-174); - sideettevõtjalt saadud andmete protokollid (III kd, lk 45-46); - tunnistaja Xxxxütlused koos protokollile lisatud fototabeliga, (I kd, lk 242-263); - läbiotsimisprotokoll koos fototabeliga (III kd, lk 107-130). - asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (III kd, tl 131-152). -

V Öösel vastu 29.10.2016 maja trepikojast aadressil XxxxTallinnas toimepandud vargus (A. Komarov ja S. Pajevski): - kannatanu Xxxx ütlused (I kd, lk 224-227);

-

politseiametniku ettekanne (I kd, lk 228); vallasasja hoiulevõtmise protokoll (I kd, lk 229); asitõendi vaatlusprotokoll (I kd, lk 232-256); Xxxx kinnitus jalgratta kättesaamise kohta (I kd, lk 237); jälitustoimingu protokoll (III kd, lk 162-171); tunnistaja Xxxxütlused koos protokollile lisatud fototabeliga (I kd, lk 242-263); jälitustoimingu protokoll (VI kd, lk 73-153); tunnistaja Xxxxütlused (I kd, lk 277-279); tunnistaja Xxxxütlused (I kd, lk 280-282); sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (III kd, lk 49); kahtlustatav A. Komarovi ütlused (VI kd, lk 158-174).

VI 01.11.2016 Maxima kaupluse juures aadressil: Tallinn Pärnu mnt 390 toimepandud vargus (A. Komarov): - kannatanu Xxxx ütlused koos protokollile lisatud laenulepinguga (I kd, lk 285-292, I kd, lk 305-307, V kd, lk 190-191); - videosalvestise vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd, lk 295-302); - xxxx allkiri jalgratta Superior väljaandmise kohta (V kd, lk 32); - kahtlustatav A. Komarovi ütlused (III kd, lk 276-304, VI kd, lk 158-174); - xxxx poolt kahtlustatavana antud ütlused (V kd, lk 175-177); - äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga (V kd, lk 180-182); - asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (V kd, lk 183-187); - Xxxx allkiri selle kohta, et ta sai kätte jalgratta Superior (V kd, lk 189). VII Öösel vastu 04.11.2016 Xxxxtoimepandud vargus (A. Komarov ja S. Pajevski): - sündmuskohalt leitud jalatsijälje vaatluse protokoll koos fototabeliga (II kd, lk 8-11); - asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II kd, lk 15-18); - jäljeekspertiisi akt (II kd, lk 21-30); - kannatanu Xxxxu ütlused (II kd, lk 36-37, II kd, lk 45-46); - asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II kd, lk 39-42); - Xxxxu kinnitus, millest nähtub temale kuuluva jope kättesaamine (II kd, lk 43); - jälitustoimingu protokoll (III kd, lk 162-165); - tunnistaja Xxxxütlused koos protokollile lisatud fototabeliga (I kd, lk 242-263); - kahtlustatav A. Komarovi ütlused (III kd, lk 276-304, VI kd, lk 158-174); - läbiotsimise protokoll (IV kd, lk 107-176); - tunnistaja Xxxxütlused (IV kd, lk 227-232); - sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (VI kd, lk 156-157). VIII 04.11.2016 kella 08.05-11.38 vahel Keila kooli juurest aadressil: Xxxx toimepandud vargus (A.Komarov ja S. Pajevski): - kannatanu Xxxx’i ütlused (II kd, lk 49-51); - videosalvestise vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II kd, lk 57-71); - Tunnistaja Xxxxütlused (II kd, lk 72-74); - Äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga (II kd, lk 75-77); - üleandmis-vastuvõtmisakt (II kd, lk 79); - asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II kd, lk 80-81); - xxxx kinnitus jalgratta vabatahtliku väljaandmise kohta (II kd, lk 83-85); - xxxx poolt Xxxx20-ndast boksist väljaantud jalgratta Superior FX920 vaatluse protokoll koos fototabeliga (II kd, lk 86-88); - Xxxx kinnitus, millest nähtub tema poolt jalgratta kättesaamine (II kd, lk 89); - kannatanu Xxxx ütlused (II kd, lk 90-92); - tunnistaja Xxxxütlused koos protokollile lisatud arvega (II kd, lk 103-110);

-

asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II kd, lk 115); jälitustoimingu protokoll (III kd, lk 54-55); kahtlustatav A. Komarovi ütlused (III kd, lk 276-304, VI kd, lk 158-174); sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (VI kd, lk 156-157).

IX Öösel vastu 06.11.2016 Tallinnas Xxxxmaja juures toimepandud vargus (A. Komarov): - tunnistaja Xxxx ütlused (II kd, lk 120-121, II kd, lk 136-137); - sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II kd, lk 122-127); - kannatanu Ait-Nord OÜ seadusliku esindaja Xxxxütlused (II kd, lk 132-133); - politseiametniku ettekanne (II kd, lk 140); - videosalvestise vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II kd, lk 141-161); - jälitustoimingu protokoll (III kd, lk 54-55); - kahtlustatav A. Komarovi ütlused (III kd, lk 276-304, VI kd, lk 158-174). X Öösel 09.11.2016 aadressil Tallinn Xxxxtoimepandud vargus (A. Komarov ja S. Pajevski) : - kannatanu Xxxxi ütlused (II kd, lk 196-198, II kd, lk 207-209); - sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II kd, lk 199-204); - videosalvestise vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II kd, tl 216-220); - jälitustoimingu protokoll (III kd, lk 54-55); - jälitustoimingu protokoll (VI kd, lk 1-153). XI-XII 16.11.2016 Mustika Prisma ́st aadressil Tallinn Tammsaare tee toimepandud vargus ja 17.11.2016 toimepandud varguse katse (A. Komarov) : - tunnistaja Xxxxütlused (II kd, lk 222-224, II kd, lk 233-235, II kd, lk 250-255); - A. Komarovi allkiri selle kohta, et ta andis politseiametnikule üle Mustika Prismast varastatud püksid (II kd, lk 225); - asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II kd, lk 226-229); - videosalvestise vaatluse protokoll koos fototabeliga (II kd, lk 257-271, 272-296); - kahtlustatav A. Komarovi ütlused (III kd, lk 276-304, VI kd, lk 158-174). XIII öösel vastu 19.11.2016 aadressil Tallinn Xxxxtoimepandud vargus (A. Komarov ja S. Pajevski): - kannatanu Xxxx ütlused (III kd, lk 3-5, III kd, lk 32-36); - sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (III kd, lk 8-15); - asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (III kd, lk 17-18); - jälitustoimingu protokoll (III kd, lk 54-55); - asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (V kd, lk 162-169); - kahtlustatav A. Komarovi ütlused (III kd, lk 276-304, VI kd, lk 158-174) XIV 18.11-2.12.2016 Xxxxgaraažiboksis nr 60 toime pandud vargus A. Komarov ja S. Pajevski): - kannatanu Xxxxütlused (V kd, lk 36-37); - sündmuskoha vaatluse protokoll koos fototabeliga (V kd, lk 38-42); - Xxxxelukohas läbiviidud läbiotsimise protokoll koos fototabeliga (IV kd, lk 107-176); - tunnistaja Xxxxütlused (IV kd, lk 227-232); - Xxxxelukohas läbiviidud läbiotsimise protokoll koos fototabeliga (IV kd, lk 277-294); - asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (V kd, lk 43-54); - Xxxxgi kinnitus varastatud esemete kättesaamise kohta (V kd, lk 55-56); - kannatanu Xxxxi ütlused (V kd, lk 58-62); - kannatanu Xxxxi ütlused (V kd, lk 63-66, V kd, lk 97-100); - läbiotsimisprotokoll koos fototabeliga (V kd, lk 22-30);

-

xxxx allkiri Xxxxkäest saadud roller vabatahtliku väljaandmise kohta (V kd, lk 31); asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (V kd, lk 69-74); xxxx kinnitus temale kuuluva rolleri kättesaamise kohta (V kd, lk 75-77); asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (V kd, lk 81-83, V kd, lk 92-94); xxxx poolt kahtlustatavana antud ütlused (V kd, lk 195-198); äratundmiseks esitamise protokollid koos fototabelitega (V kd, lk 199-204); ütluste olustikuga seostamise protokoll (V kd, lk 205-207); Xxxxpoolt tunnistajana antud ütlused (V kd, lk 208-210); äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga, (V kd, lk 211-213); jälitustoimingu protokoll (VI kd, lk 1-72, eesti keeles lk 73-152); kahtlustatav A. Komarovi ütlused (VI kd, lk 158-174).

XV öösel vastu 05.12.2016.a Tallinn Xxxxtoimepandud vargus (A. Komarov ja S. Pajevski): kannatanu Xxxx’i ütlused (III kd, lk 175-176, III kd, lk 262-263); sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (III kd, lk 180-203); DNA-ekspertiisiakt nr 16E-GE1461 (III kd, lk 206-211); sõiduki VW xxxx vaatluse protokoll 5.12.2016 koos fototabeliga (III kd, lk 230-249); asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (III kd, lk 250-257); Xxxxi kinnitus esemete kättesaamise kohta (III kd, lk 261); Tunnistaja Xxxxütlused (III kd, lk 214-220, III kd, lk 224-229); väljavõte Politsei-ja Piirivalveameti dokumendihaldussüsteemist (III kd, lk 223); kahtlustatav A. Komarovi ütlused (III kd, lk 276-304, VI kd, lk 158-174); läbiotsimise protokoll koos fototabeliga (IV kd, lk 52-77); ütluste olustikuga seostamise protokoll (V kd, lk 205-207).

-

XVI öösel vastu 5.12.2016 XxxxTallinnas toimepandud vargus (A.Komarov ja S. Pajevski): kannatanu Xxxxe ütlused (V kd, lk 105-107, V kd, lk 139-140); sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (V kd, lk 108-118); DNA-ekspertiisi akt nr 16E-GE1460 (V kd, lk 122-129); Xxxxelukohas läbiviidud läbiotsimise protokoll koos fototabeliga (IV kd, lk 107-176); asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (V kd, lk 133-137); Xxxxe kinnitus selle kohta, et ta sai tagasi endale kuuluvad prillid vutlaris (V kd, tl 138); tunnistaja Xxxxütlused (IV kd, lk 227-232); kahtlustatav A. Komarovi ütlused (VI kd, lk 158-174).

-

XVII mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt (A.Komarov): - väärteoprotokollide ärakirjad 4.10.2016 ja 8.10.2016 (VI kd, lk 250-251); - 5.01.2017 Harju Maakohtu otsus (VI kd, lk 254-261); - kahtlustatav A. Komarovi ütlused (VI kd, lk 245-249). Süüdistatavaid iseloomustavad andmed: 30.11.2016 koostatud (III kd, lk 162-165), 8.11.2016 koostatud (III kd, lk 166-171), 21.11.2016 koostatud (III kd , lk 56-64), 30.11.2016 koostatud (III kd lk 65-70) ja 5.12.2016 koostatud (VI kd, lk 1-153) jälitustoimingute protokollid

-

Kohus, kuulanud ära süüdistatavate seletused, kannatanute ütlused ja uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevale seisukohale: 28.05.2015.a varguse episood (S. Pajevski) Stanislav Pajevski süü 28.05.2016.a varguses on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kohtuistungil Stanislav Pajevski süüd ei tunnistanud. Eeluurimisel ei ole

Stanislav Pajevski ütlusi andnud. Varguse toimumist ning selle toimepanemise asjaolusid kinnitavad Xxxx ütlused, mille kohaselt 28.05.2015.a kella 01.30 paiku parkis talle kuuluva auto VW Crafter reg nr XXXXaadressil Tallinn, Xxxx maja ees. Kella 09.10 ajal avastas, et auto parempoolne aknaklaas oli lõhutud ja autost varastatud tema mobiiltelefon Samsung mini S sinist värvi, mille sees oli SIM kaart. Samuti oli varastatud 1-liitrine viinapudel „Russki Standard“, GoPro White 3 Edition ja valget värvi päikeseprillid Poliis. Telefoni sai kätte (ilma tagakaaneta). Samuti nähtub sündmuskoha vaatluse protokollist koos fototabeliga, et vaadeldud on Xxxxmaja ette pargitud sõidukit VW Crafter XXXX, mille parempoolse esiukse aknaklaasi parempoolne osa on lõhki löödud. Asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et vaadeldud on Xxxxpoolt välja antud mobiiltelefoni Samsung Mini S imei koodiga xxxx, milline oli varastatud Xxxx sõiduautost. Kannatanu on kinnitanud mobiiltelefoni kättesaamist. Tunnistaja Xxxxütlused kinnitavad, et mobiiltelefoni mini S imei-koodiga xxxx kinkis talle tema naabrimees Stanislav Pajevski. Telefon kingiti ilma karbita, dokumentideta ning laadijata. Kõnekaardi võttis Stanislav telefoni seest välja. Lisaks tunnistaja Xxxx ütlustele Pajevski valduses varastatud telefoni olemasolu kohta kinnitab süüdistatava Stanislav Pajevski süüd ka sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, millest nähtuvalt kasutati pärast mobiiltelefoni vargust, s.o alates 28.05.2015 kella 09.43-st seda telefoni kõnekaardiga, mille omanikuks oli Stanislav Pajevski. Pajevski ei ole selgitanud kuidas sattus telefon vahetult peale vargust tema kätte. Asjaolu, et Pajevski kasutas telefoni mõne tunni jooksul peale vargust, kinnitab, et just tema varastas telefoni. Kui Pajevski oleks telefoni ise vahetult pärast vargust tuvastamata isikult ostnud, ei oleks ta seda kohe edasi müünud. Arvestades, et Pajevski elustiiliks on aastate jooksul olnud asjade vargus (kinnitab karistusregistri õiend ja käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistuse episoodide arv), on ilmne, et ka käesoleval juhul varastas Pajevski telefoni ise, mitte ei omandanud seda tuvastamata isikult. Pajevski on varastanud erinevaid esemeid (s.h autodest vt ka järgmised episoodid), mida saab edaspidi maha müüa, ja ka teiste selles episoodis autost varastatud esemete puhul on tegemist asjadega, mida on võimalik edasi müüa, mistõttu on eluliselt usutav, et just Stanislav Pajevski oli isikuks, kes lisaks mobiiltelefonile võttis kannatanu sõiduautost ka teised sealt varastatud esemed (1-liitrine viinapudel „Russki Standard“, GoPro White 3 Edition ja valget värvi päikeseprillid Poliis). Eeltoodust tulenevalt on kannatanu ja tunnistaja kokkulangevate ütlustega, sündmuskoha vaatluse protokolliga (sh fototabeliga), asitõendi vaatlusprotokolliga ning sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga tõendamist leidnud Stanislav Pajevski poolt 28.05.2015.a võõraste vallasasjade (mobiiltelefon, viinapudel, päikeseprillid, GoPro White 3 Edition) äravõtmine. Stanislav Pajevski objektiivsest käitumisest – lõhkus autoklaasi, võttis autost kannatanule kuulunud esemed – nähtub, et isik tegutses sissetungimisega varguse eesmärgil, mistõttu kuritegu on toime pandud kavatsetult. Sissetungimiseks peetakse sisenemist viisil, mis ei ole ette nähtud õiguspäraseks sisenemiseks, kusjuures ületatakse hoone, ruumi või ümbruse omadustest tulenevaid takistusi või raskusi, millel on kaitseülesanne (J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 4. trükk. Juura, 2015, lk 696). Sõiduauto aknal on kindlasti kaitseülesanne ning selleks, et sõiduautost asju varastada, tuli sõiduauto aken eelnevalt lõhkuda. Seega sai süüdistatav Stanislav Pajevski aru, et tungib võõrasse sõidukisse, kuhu sisenemine on keelatud ning see oli ebaseaduslik. 27.09.2016.a varguse episood (A. Komarov) Aleksandr Komarovi süü 27.09.2016.a varguses on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kohtuistungil tunnistas Aleksandr Komarov end nimetatud episoodis süüdi ning kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Aleksandr Komarov on enda eeluurimisel antud ütlustes selgitanud, et tõesti võttis Kadaka Selveri kaupluse juurest jalgratta. Videosalvestistest tehtud fotodel on tema. Jalgratta müüs hiljem internetiportaali okidoki kaudu 150 euro eest maha. Varguse toimepanemise asjaolusid ning teo aset leidmist kinnitavad ka kannatanu Xxxx ütlused, mille kohaselt 27.09.2016.a kella 14:30 paiku lukustas Kadaka Selveri

juures aadressil Xxxx jalgratta Trek Marlin6 jalgrattalukuga jalgrattaparkla juurde ning läks poodi. Poole tunni pärast tagasi tulles avastas, et jalgratast koos jalgrattalukuga enam ei olnud. Süüdistatava ja kannatanu kokkulangevaid ütlusi ning süüdistatava süüd kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos selle juures oleva fototabeliga, millelt nähtub Aleksandr Komarovi tegevus 27.09.2016.a Kadaka Selveri juures, kuidas Aleksandr Komarov on jalgratta juures, hakkab seda lahti võtma ning sõidab seejärel jalgrattaga minema. Aleksandr Komarov on ka ise tunnistanud, et nimetatud fototabelil on tema. Samuti on asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga vaadeldud Aleksandr Komarovi dressipluusi ning jalanõusid (tossud), millised on täpselt samasugused, mida Aleksandr Komarov kandis 27.09.2016.a varguse toimepanemise ajal (tuvastatav videosalvestuse asitõendi vaatlusprotokolli juurde lisatud fototabelist). Aleksandr Komarov on ütluste olustikuga seostamise protokollis ka täpselt kirjeldanud 27.09.2016 aset leidnud jalgratta varguse toimepanemise asjaolusid, sh kirjeldanud jalgratast ennast. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava ning kannatanu kokkulangevate ütlustega, asitõendi vaatlusprotokollidega koos sinna juurde kuuluvate fototabelitega ning ütluste olustikuga seostamise protokolliga tõendamist leidnud Aleksandr Komarovi poolt 27.09.2016.a võõra vallasasja (jalgratas) äravõtmine. Aleksandr Komarovi objektiivsest käitumisest ning tema ütlustest – võttis kaupluse juurest jalgratta, sõitis sellega minema, hiljem müüs maha – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, mistõttu kuritegu on toime pandud kavatsetult. 07.10.2016.a varguse episood (A. Komarov) Aleksandr Komarovi süü 07.10.2016.a varguses on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kohtuistungil Aleksandr Komarov end nimetatud episoodis süüdi ei tunnistanud. Samas kinnitas Aleksandr Komarov kohtuistungil, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Eeluurimisel on Aleksandr Komarov selgitanud, et ei oska selle episoodi kohta midagi öelda, sest lihtsalt ei mäleta. Kui ka müüs jalgratta Xxxx 100-150 eurot eest Xxxxkaudu, siis võibolla see ka nii oli. Arvestades Komarovi poolt toime pandud varguste arvu ja et ta kohtuistungil kinnitas ka narkootiliste ainete tarvitamist, on eluliselt usutav, et Komarov kõiki tema poolt toimepandud vargusi ei mäleta. Kuigi Aleksandr Komarov kohtuistungil eitas oma süüd käesolevas süüteoepisoodis, on siiski Aleksandr Komarov eeluurimisel oma süüd möönnud. Süüdistatava süü on kinnitust leidnud ka teiste kriminaalasjas kogutud materjalidega. Varguse toimumist kinnitavad kannatanu Xxxxeeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt varastati 07.10.2016.a Rahumäe Põhikooli hoovist aadressil Tallinn, Vabaduse pst 50 tema poolt ostetud, kuid Xxxxkasutuses olev jalgratas Cube Nature Pro. Jalgratta sai 22.12.2016.a kätte. Tunnistaja Xxxxeeluurimisel antud ütluste kohaselt lukustas 07.10.2016.a kella 08.30 paiku jalgratta Cube Nature Pro Rahumäe Põhikooli juurde selleks ettenähtud kohta.Kella 12 paiku avastas, et tema kasutuses olnud jalgratas on varastatud. Xxxxpoolt eeluurimisel kahtlustatavana antud ütluste kohaselt ei ole varasemalt Aleksandr Komaroviga kokku puutunud. Ise suhtles Aleksandr Komaroviga siis, kui soetas teise Superior jalgratta ja HILTI tööriistad. Punase jalgratta CUBE soetas 08.10.2016. Sai Xxxxkõne, et pakutakse müügiks jalgratast. Saatis oma keskmise venna Xxxxseda vaatama ning lepiti kokku kokkusaamisaeg. Margusele näidati kokkulepitud ajal Paldiski mnt Hipodroomi/McDonaldsi taga korterelamu juures jalgratast ja xxxx saatis pildi punasest Cube ratast ning kuna xxxx tundus kõik ok, siis oli selle ostuga nõus. Ratta eest maksis 150 või 200 eurot. Nähtuvalt asitõendi vaatlusprotokollist, milles vaadeldud Xxxxpoolt vabatahtlikult välja antud jalgratast Cube Nature Pro, on tegemist Xxxxle kuuluva jalgrattaga. Xxxxon äratundmiseks esitamisel tundnud ära A.Komarovi kui isiku, kelle käest ta on ostnud roller, tööriistad jm asjad. xxxx ütlused kinnitavad, et jalgratast pakkus talle sama isik (ehk siis A.Komarov), kuid kuna endal huvi ei olnud siis edastas kontaktid vennale xxxx. Kui ratast pakuti

siis oli xxxx linnas. Teatas xxxx, et müüjad on Paldiski mnt ja McDonaldsi taga korterelamu juures. Edasi suhtlesid xxxxja xxxx omavahel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kannatanu ja tunnistajate Xxxx ja Xxxx kokkulangevate ütlustega ja Xxxxi poolt A.Komarovi äratundmisega on leidnud tõendamist, et just Komarov oli isikuks, kes pakkus müügiks kannatanule kuulunud jalgratast Cube. On väheusutav, et mõni teine isik oleks varastanud kannatanu Xxxx ratta ja pakkunud samal ajal samas kohas, mis oli ka Komaroviga kokkulepitud, sama marki jalgratast. A.Komarov ei ole välistanud võimalust, et müüs jalgratast Cube, kuid ta ei ole andnud selgitusi, kuidas sattus jalgratas Cube tema valdusesse. A.Komarovi senist elukäiku arvestades on eluliselt usutav, et A.Komarov oli just ise isikuks, kes jalgratta Cube kannatanult varastas. A.Komarov on ka teiste varguse episoodide puhul tegelnud tema enda poolt varastatud asjade müügiga ise või koos Pajevskiga ja puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaks, et Komarov ostis ise varastatud esemeid ja pakkus neid siis müügiks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-8-10 (p 11 ja 12) asunud alljärgnevale seisukohale: „Kaudsete tõendite pinnalt kuriteo asjaolude tõendamiseks vajaliku süsteemi kujundamise moodused võivad olla erinevad. Kuritegude uurimise praktikas on kinnitust leidnud, et nagu inimesed üldisemalt, tavatsevad ka kurjategijad sarnastes olukordades toimida sarnasel viisil tulenevalt enda füüsilistest ja vaimsetest võimetest, oskustest jms. Sageli on nimelt erinevate kuritegude toimepanemise viis (nn modus operandi) niisuguseks kaudsete tõendite pinnalt süsteemiloovaks faktoriks, mis võimaldab lõppkokkuvõttes tõsikindlalt järeldada, et mitmed erinevad kuriteod on toime pannud sama isik. Ka Riigikohtu varasemas praktikas on asutud seisukohale, et erinevate kuritegude toimepanemise asjaolude silmnähtaval kokkulangemisel võib sellest teha järelduse nende kuritegude toimepanemise kohta sama isiku poolt (vt 6. mai 2005 otsuse nr 3-1-1-32-05 p 8 või 10. novembri 2009 otsuse nr 3-1-1-87-09 p 11). Küsimusele, milliste tunnuste pinnalt on võimalik usaldusväärselt rääkida kuritegude toimepanemise viisist kurjategija isiku identifitseerimise moodusena, ei saa vastata abstraktselt. Kuritegude toimepanemise viisist sellises kvaliteedis on eeskätt põhjust rääkida siis, kui kuriteo toimepanemise vahend, selle vahendi kasutamise eripära või tekitatud tagajärgede iseloom on spetsiifilised. Kuid modus operandi'st kui usaldusväärsest tõendamise moodusest võib rääkida ka juhtudel, mil spetsiifika ei seisne ainuüksi kuriteo enese toimepanemise viisis, vaid nende kuritegude avaramat ajalist tausta kajastavates erinevates tunnustes. Modus operandi usaldusväärsust tõendamise moodusena kinnitab ka sarnaste juhtumite arv.“ Asjaolu, et just Aleksandr Komarov jalgrattavarguse toime pani, kinnitab ka kokkulangevus kuriteo täideviimise viisis (nn modus operandi), mida kohus arvestab kaudse tõendina. Nimelt tuleb etteruttavalt märkida, et Aleksandr Komarovile on käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus mh neljas samalaadses varguse episoodis, kus kuritegude, s.o jalgratta varguse toimepanemise viis on silmnähtavalt sarnane, kui mitte öelda identne. Kõigi jalgratta varguse episoodide puhul on ühine, et süüdistatav valib enda jaoks sobiva jalgratta, lõikab jalgrattaluku läbi (teeb siis seda kas üksi või grupis koos kaassüüdistatava Stanislav Pajevskiga) ja sõidab jalgrattaga minema. Ratta müüb hiljem tuttavatele või tuttavate kaudu mõnesaja euro eest. Näiteks episoodis 27.09.2016.a on eelpool nimetatud toimepanemise viis jäädvustatud ka videosalvestusel. Asitõendi (videosalvestus) vaatlusprotokolliga on üheselt tõendatud Aleksandr Komarovi käitumine ja toimepanemise viis. Seda enam, et Aleksandr Komarov on eelpool nimetatud videosalvestuse vaatlusprotokollide puhul kinnitanud, et just tema on isikuks, kes on fototabelil. 01.11.2016.a episoodis on Aleksandr Komarovi poolt toime pandud jalgratta varguse puhul tegemist identse toimepanemise viisiga, sh on identsed ka isikud, kelle kaudu Aleksandr Komarov enda poolt varastatud jalgratast edasi müünud on. 01.11.2016.a episoodis on Aleksandr Komarovi toimepanemise viis jäädvustatud ka videosalvestusel ning Aleksandr Komarov on kinnitanud, et just tema on isikuks, kes jäädvustatud videosalvestusel. Vähem tähtsust ei oma asjaolu, et

Xxxxütlustest nähtuvalt sai 01.11.2016.a episoodis tuttava Xxxxkaudu Aleksandr Komarovi telefoninumbri, kellega sai ka kokku ning ostis Aleksandri käest jalgratta Superior. Samuti on Aleksandr Komarov ise tunnistanud, et müüs jalgratta Xxxx. Seega tunnistab Aleksandr Komarov seeläbi, et tunneb Xxxx, sest just Xxxxoli see, kes Xxxxjalgratast müügiks pakkus. Eeltsiteeritud tõendeid kogumis hinnates on eluliselt usutav, et ka käesolevas episoodis müüs Aleksandr Komarov Xxxxkaudu jalgratast Cube Nature, mille ta ise oli eelnevalt varastanud. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et just Aleksandr Komarov oli selleks isikuks, kes võttis ära võõra vallasasja s.o kannatanule Xxxxkuulunud jalgratta Cube Nature Pro. Aleksandr Komarovi objektiivsest käitumisest – lõikas jalgrattaluku läbi (kinnitavad tunnistaja Xxxxütlused) ja lahkus rattaga sündmuskohalt ning müüs hiljem ratta – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, mistõttu on kuritegu toime pandud kavatsetult. 08.10.2016.a varguse episood (A. Komarov, S. Pajevski) Aleksandr Komarovi ja Stanislav Pajevski süü 08.10.2016.a varguses on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Stanislav Pajevski kohtuistungil enda süüd ei tunnistanud. Ka ei ole Pajevski eeluurimisel ütlusi anda soovinud. Aleksandr Komarov tunnistas kohtuistungil end nimetatud episoodis süüdi, kuid lisas, et pani teo toime üksinda. Kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Eeluurimisel antud ütlustes Aleksandr Komarov selgitas, et 08.10.2016.a kella 03 paiku öösel oli koos Stanislav Pajevskiga tema autoga MB. Stas oli sõiduauto roolis. Öösel võttis temaga ühendus ning otsustasid rajoonis ringi sõita. Sõites mööda Rännaku tn märkas Soome registreerimisnumbriga sõidukit ning palus Stasil auto peatada. Läks antud kaubiku juurde, võttis pakiruumist asju ning pani need Stasi auto pakiruumi. Sõitsid veidi veel ringi, Stas läks enda koju ning tema sõitis Stasti autoga oma koju. Asjad jäidki autosse. 08.10.2016 päeval kella 16.30-17 ajal sõitis Stasi juurde, kui ta peeti politseinike poolt kinni ning avastati varastatud asjad. Ei mäleta, et oleks sõiduautost võtnud koti Stanley tööriistadega ning ei tea, kuidas kott võis sattuda Stassi kätte. Samuti ei tea, kuidas Metabo nurklihvija võis sattuda Xxxxkätte. Tunneb küll Tatjanat, kuid tema ei ole Tatjanale midagi hoiule viinud. Stass tunneb Tatjanat paremini, aga ei tea, kas Stass võis Tatjanale midagi viia. Süüdistatavate süüd kinnitab ka videosalvestise vaatluse protokoll koos fototabeliga, millest nähtub, et Tallinn, Xxxxhoone juurde tuleb 08.10.2016.a kell 05.17.31 parklasse üks sõiduk. Sealt väljub meesterahvas, kes liigub samasse pargitud mikrobussi juurde, mille juhipoolne tagauks on lahti. Kell 05.21.11 istub meesterahvas eelnevalt parklasse jõudnud sõiduki kõrvalistuja istmele ning sõiduk sõidab minema. Aleksandr Komarovi sõnade kohaselt viibis ta sündmuskohal koos Stanislav Pajevskiga viimase autoga MB. Stanislav Pajevski viibimist 08.10.2016.a öösel Xxxx, Tallinn piirkonnas kinnitab ka sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, mille kohaselt Stanislav Pajevski mobiiltelefon asub varguse ajal sündmuskohta katva mobiilsidemasti levialal. Ka tunnistaja Xxxxütluste kohaselt kasutab sõiduautot MB r/n xxxx peamiselt S. Pajevski, kuna temal juhilube ei ole. Sellest, et Stas andis auto Aleksandr Komarovi kasutusse, sai ta teada alles 08.10.2016 umbes kella 17 paiku, kui politseist helistati ning teatati. Varguse kohta ei oska midagi öelda. Väljatrükist politsei infosüsteemi kohaselt on hõbedast värvi sõiduki Mercedes-Benz xxxx kasutaja Stanislav Pajevski, omanik Xxxx. Tunnistaja Xxxxütluste kohaselt koos protokollile lisatud fototabelist nähtub, et Stanislav Pajevski võttis 17.10.2016 rendile sõiduki Peugeot xxxx, tagastas 05.11.2016.a Auto kasutamise eest tõi Stanislav Pajevski temale koti pealiskirjega Stanley, mille sees olid tööriistad (tester, voltmeter, kruvikeerajad jms). Tööriistakomplekti müüs 100 euro eest maha, arvas, et see Stasi isiklik. Kuivõrd videosalvestusel on näha, et Komarov istus kõrvalistuja kohal, pidi juhikohal olema ja autot jutima S.Pajevski. Seega on tõendatud, et sündmuskohal viibis lisaks Aleksandr Komarovile ka Stanislav Pajevski ning et Stanislav Pajevski oli isikuks, kes juhtis sõidukit MB reg.nr xxxx.

Varguse toimumist kinnitavad kannatanu Xxxxi ütlused, mille kohaselt parkis 07.10.2016 kella 15.50 paiku temale kuuluva sõiduauto Opel Vivaro reg.nr XXXX Xxxx, Tallinn maja juurde. 08.10.2016 umbes kella 09 ajal avastas, et tema poolt eelmisel päeval lukustatud uksed olid suletud, kuid lukus ei olnud. Sõiduki salongis olid asjad laiali. Kontrollimise käigus avastas, et varastatud olid järgmised esemed: universaalsaag BOSCH GSA 1100 maksumusega 200 eurot, kaks Stanley tööriistakotti käsitööriistadega kogusummas 700 eurot, lööktrell laadijaga MAKITA maksumusega 350 eurot; ketaslõikur Metabo koos kiviteraga maksumusega 150 eurot; akutrell Milwaukee kohvris koos kahe akuga ja üks ilma akuta kogusummas 700 eurot; plekilõikuri (akuga) Drägo, maksumusega 1200 eurot; must spordikott Nike maksumusega 100 eurot, mille sees olid erinevad riided ja jalanõud (teksapüksid Hilfiger sinist värvi, halli värvi Mustangi tennised nr 44-45, t-särgid, musta värvi Nike dressipüksid ja muid väiksemaid riideesemeid) kogumaksumusega 500 eurot; kaks tööriistade kasti Förch klaaskaanega koos erinevate asjadega: mutrid, poldid, mõõdulindid jne kogumaksumusega 200 eurot; akusaag Makita maksumusega 250 eurot; must padrunvõtmete komplekt „Parkside“ maksumusega 80 eurot; Makita puuride- ja otsikute komplekti maksumusega 100 eurot; ühe sahtliga mustast plassmassist tööriista kasti, kus sees erinevad väiksed käsitööriistad (tangid, kruvikeerajad, näpitsad jne) kogumaksumusega 200 eurot; Makita väikese roheline tiigersaag maksumusega 200 eurot; Black and Decker tikksaag maksumusega 100 eurot; Makita akutrell koos akuga maksumusega 100 eurot; taskulamp maksumusega 30 eurot; Makita laadija ja kaks akut kogusummas 150 eurot; lehtvõtmete komplekt maksumusega 80 eurot; kohver hõbedast värvi, mille sees liimid ja liimipüstolid, pitskruvi plastikust kogumaksumusega 100 eurot. Varguse aset leidmise asjaolusid kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millest nähtub, et sõiduauto Opel Vivaro reg nr XXXX tagauksel ja tagaukse lukul on kriimustused. Tunnistaja Xxxx ütluste kohaselt oli 08.10.2016.a tööl Lääne-Harju politseijaoskonna autopatrullis, kui kella 16.50 paiku peatasid Tallinnas, Mustamäe tee 86 maja juures sõiduauto MB r/n xxxx, mida juhtis Aleksandr Komarov. Märkas sõidukis hulgaliselt tööriistasid ning pagasiruumist leidis veel musta Nike kott, milles hulgaliselt elektrilisi käsitööriistu (firmad Boschi, Metabo, Makita, Milwaukee) ja mitu tööriistakohvrit. Aleksandr Komarov selgitas, et tööriistad on tema ja paarimehe omad, millega töötavad ehitusobjektil aadressil Tallinn, Kopli tn 4, et viivad tööriistad uuele objektile. A. Komarovil puudub juhtimisõigus ning kuna sõidukit omanikule üle anda ei õnnestunud, teisaldati sõiduk politseiparklasse. A. Komarov oli väga närviline. Kui sõiduk oli juba tõstuki peal, tulid kohale ka sõiduki omanik Xxxxja kasutaja Stanislav Pajevski, mõlemad olid väga närvilised. Hiljem suhtles valveuurijaga, kes teatas, et oli käinud just Xxxx, Tallinn asuval sündmuskohas, kus varastati analoogsed tööriistad, mis asusid Mercedese pagasiruumis. Sõiduauto MB r/n xxxx vaatlusprotokoll koos fototabeliga kinnitab samuti kannatanule Xxxxile kuuluvate varastatud tööriistade paiknemist sõidukis, mille kasutaja on Stanislav Pajevski. Kannatanu Xxxx kinnitas enda allkirjaga, et on 18.11.2016.a varastatud esemetest kätte saanud universaalsae Boch, akutrelli Milwaukee kohvris kahe akuga, akutrell Milwaukee aku- ja laadijaga, plekilõikuri Drägo, Nike must spordikott, kaks tööriistade kasti Förch, akusaag Makita, padrunvõtmete komplekt „Parkside“,Makita puuride- ja otsikute komplekti, must tööriistakast koos tööriistadega (näpitsad, tangid, kruvikeerajad, mutrivõtmed, puurid jne), Makita roheline tiigersaag/tikksaag, Black and Decker tikksaag. Makita akutrell koos akuga, taskulamp, Makita laadija ja kaks akut, lehtvõtmete komplekt. Lisaks on kannatanu 09.01.2017.a kätte saanud Metabo relaka lõike kettaga ning Stanley lukuga koti koos erinevate tööriistadega. Kannatanule tagastatud esemeid on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga, mis kinnitab, et kannatanult varastati arvukalt tööriistu ja tegemist on samade esmetega, mis kannatanult autost varastati. Läbiotsimisprotokoll koos fototabeliga kinnitab, et Xxxxelukohast aadressil Tallinn Xxxx leiti muuhulgas ketaslõikur, mis osutus Xxxxi kasutuses olevast sõidukist varastatuks. Ka asitõendi

vaatlusprotokoll koos fototabeliga kinnitab, et Xxxxelukohast mh leitud ja ära võetud ketaslõikuri näol on tegemist just kannatanu Xxxxi kasutuses olevast sõidukist varastatud ketaslõikuriga. Kuigi Aleksandr Komarov on enda ütlustes selgitanud, et pani kuriteo toime üksi, et Stas istus autos, ei osanud Aleksandr Komarov siiski selgitada, kuidas sai ketaslõikur Xxxxkätte, sest tema seda Tatjanale isiklikult ei andnud. Teab vaid, et Stas tunneb Tatjanat väga hästi. Kõik asjad jäid aga Stasi autosse. On eluliselt usutav, et kui Aleksandr ketaslõikurit Tatjanale isiklikult hoiule ei viinud, siis sai seda teha vaid Stanislav Pajevski. Seda enam, et nähtuvalt jälitustoimingu protokollist (VI kd, lk 80, 81, 83) on Stanislav Pajevski ja Xxxxväga hästi ka üksteise tegemistest (sh asjaolust, et Stanislav Pahevski paneb toime vargusi, tungib sisse autodesse) teadlikud, mis omakorda kinnitab asjaolu, et Stanislav Pajevski ja Xxxxtihedalt üksteisega läbi käivad. Samuti nähtub nende vestlusest, et Stanislav Pajevski on ka teistel kordadel asju Xxxxjuurde hoiule viinud. Lisaks kinnitab Xxxxelukohas aadressil Tallinn, Xxxxläbiviidud läbiotsimise protokoll koos fototabeliga, et just Xxxxelukohast on mh leitud kannatanule Xxxxilt varastatud Stanley lukuga kott koos erinevate tööriistadega, mis kinnitab Stanislav Pajevski seotust toimepandud kuriteoepisoodiga. Ei ole eluliselt usutav, et isik, kes ise ei osale kuriteo toimepanemisel, viiks oma endise abikaasa (kelle juures ta ka ise aeg-ajalt elab) juurde hoiule varastatud asju. On usutav, et kui Komarov oleks varguse üksi toime pannud ei oleks ta andnud tööriistu Pajevskile või neid Pajevski autos hoidnud. Asjaolu, et Komarov peeti autoga kinni järgmisel päeval peale vargust ja selleks ajaks oli Pajevski jõudnud juba osa esemeid endaga kaasa võtta ja viis oma tuttava Xxxx(ketaslõikur) ja elukaaslase S. Pajevskaja (Stanley kott tööriistadega) juurde, kinnitab, et Pajevski võttis osa varastatud esemeid koheselt peale vargust endaga kaasa. Pajevski poolt erinevate tööriistade realiseerimine ja oma tuttavate juurde viimine kinnitab, et tema roll ei olnud üksnes autojuhiks olemine, vaid ta oli varguse plaanist algusest peale teadlik ja ta oli nõus. Vaidlust ei ole asjaolus, et Aleksandr Komarov ja Stanislav Pajevski sõitsid sündmuskohale, s.o Xxxx, Tallinn asuva maja juurde koos ühes autos ning Stanislav Pajevski juhtis sõiduautot. Kohus ei nõustu Aleksandr Komarovi väitega, et kuna Stanislav sõiduautost ei väljunud, siis on ta teo toime pannud üksinda, st ilma Stanislavita. Aleksandr Komarov ning Stanislav Pajevski on ka käesolevas kuriteoepisoodis teo toime pannud grupis, s.o kaastäideviijatena. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-118-13 p 8 asunud mh seisukohale, et “teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

tööle hakata alarm (seda süüdistatavad enne kuriteo toimepanemist ei saa teada) ning sõiduauto oli pargitud kortermaja juurde, seega võis igal ajal keegi nende teole ka juhuslikult peale sattuda, mistõttu ongi sündmuskohalt kiire lahkumine süüdistatavate jaoks oluline. Samuti veeti sõidukist varastatud asjad ära just Stanislav Pajevski kasutuses oleva autoga. Ilma auto olemasoluta ei oleks üldse varguse toimepanemine olnud võimalik. Ka on eluliselt usutav, et Stanislav Pajesvki ülesandeks oli ka ümbrust jälgida, et vajadusel Aleksandr Komarovi hoiatada. Aleksandr Komarov ja Stanislav Pajevski olid langetanud ühise teootsuse ja tegutsesid ühtse teoplaani järgi, millise tegevuse tulemusena oli võimalik varastada Xxxxi sõiduautost Xxxxile kuuluvad erinevad tööriistad ning spordikoti koos riietega. Asjaolu, et Aleksandr Komarov ning Stanislav Pajevski varguse sõiduautost grupis toime panid, kinnitab ka kokkulangevus kuriteo täideviimise viisis (nn modus operandi), mida kohus arvestab kaudse tõendina. Nähtuvalt jälitustoimingu protokollist sõitsidki Aleksandr Komarov ning Stanislav Pajevski mööda Tallinna linna (erinevate tänavate vahel) ning selle ümbrust ringi ning otsisid kohti, kust saaks varguseid toime panna. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-8-10 (p 11 ja 12) asunud alljärgnevale seisukohale: „Kuritegude toimepanemise viisist sellises kvaliteedis on eeskätt põhjust rääkida siis, kui kuriteo toimepanemise vahend, selle vahendi kasutamise eripära või tekitatud tagajärgede iseloom on spetsiifilised. Kuid modus operandi'st kui usaldusväärsest tõendamise moodusest võib rääkida ka juhtudel, mil spetsiifika ei seisne ainuüksi kuriteo enese toimepanemise viisis, vaid nende kuritegude avaramat ajalist tausta kajastavates erinevates tunnustes. Modus operandi usaldusväärsust tõendamise moodusena kinnitab ka sarnaste juhtumite arv.“ Periood, mille vältel Komarov ja Pajevski ühiselt vargusi toime panid, oli 2 kuud ja selle aja vältel panid nad ühiselt toime kaheksa varguse episoodi, millest viis toimus autodest. Isikute sellisest käitumisest võib välja lugeda sissejuurdunud harjumust ja juba tavaliseks saanud käitumisviisi. Eeltoodust tulenevalt on Aleksandr Komarovi osaliselt süüd tunnistavate ja kannatanu ning tunnistajate kokkulangevate ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolli (sh fototabeliga), väljatrükiga politsei infosüsteemist, sõiduauto vaatlusprotokolli (sh fototabeliga), asitõendi vaatlusprotokollidega koos fototabelitega, sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga, läbiotsimisprotokolliga (sh fototabeliga) tõendamist leidnud Aleksandr Komarovi ja Stanislav Pajevski poolt grupis sissetungimisega võõraste vallasasjade (erinevad tööriistad, spordikott riietega) äravõtmine. Aleksandr Komarovi objektiivsest käitumisest – sõitsid Stanislaviga ringi, märkas Soome registreerimismärkidega autot, peatasid Stasi auto, võttis kaubiku pakiruumist erinevad asjad ning pani Stasi autosse - nähtub, et isik tegutses isikute grupis sissetungimisega varguse eesmärgil, mistõttu on kuritegu toime pandud kavatsetult. Stanislav Pajevski objektiivsest käitumisest – sõitis sündmuskohale samal ajal, kui Aleksandr Komarov võttis Soome numbrimärkidega kaubiku pakiruumist asjad, istus tema autos juhikohal, jälgis ümbrust ning ootas, kuni Aleksandr Komarov paneb varastatud asjad tema autosse ning sõitis minema - nähtub, et isik tegutses isikute grupis sissetungimisega varguse eesmärgil, mistõttu on kuritegu toime pandud kavatsetult. Sissetungimiseks peetakse sisenemist viisil, mis ei ole ette nähtud õiguspäraseks sisenemiseks, kusjuures ületatakse hoone, ruumi või ümbruse omadustest tulenevaid takistusi või raskusi, millel on kaitseülesanne (J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 4. trükk. Juura, 2015, lk 696). Sõiduki, s.o kaubiku tagauksel on kindlasti kaitseülesanne (olgu ta praokil või mitte). Siinkohal märgib kohus, et kuigi Aleksandr Komarov on selgitanud, et kaubiku tagauks oli praokil, on süüdistatava väide ümber lükatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga, millest nähtusid sõiduauto Opel Vivaro reg nr XXXX tagauksel ja tagaukse lukul on kriimustused. Samuti selgitas kannatanu, et oli eelneval õhtul sõiduauto uksed lukustanud ning järgmisel hommikul olid sõiduki uksed kinni, kuid lukustamata. Selleks, et sõidukisse siseneda, tuli Aleksandr Komarovil

avada tagumine uks. Seega said süüdistatavad väga hästi aru, et tungivad võõrale territooriumile, kuhu sisenemine on keelatud ning see oli ebaseaduslik ning õigusvastane. 29.10.2016.a varguse episood (A. Komarov, S. Pajevski) Aleksandr Komarovi ja Stanislav Pajevski süü 29.10.2016.a varguses on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Stanislav Pajevski tunnistas kohtuistungil end nimetatud episoodis süüdi. Eeluurimisel ei ole Stanislav Pajevski ütlusi andnud. Aleksandr Komarov tunnistas kohtuistungil end nimetatud episoodis süüdi, kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Eeluurimisel on Aleksandr Komarov samuti oma süüd tunnistanud ning selgitas, et sõitsid Stassiga Xxxxjuurde ning Stass avas talle trepikoja. Sisenes trepikotta ning arvatavasti 3. ja 4. korruse vahelt võttis jalgratta, mille viis Stassi autosse. Stass oli sõiduauto Peugeot roolis. Läksid Rummu ning tahtsid jalgratta Stassi tuttavale Xxxxmüüa. Kohtusid Kaleviga, võtsid jalgratta autost välja, aga siis saabus politseipatrull. Aleksandr Komarovi ütlusi teo aset leidmise kohta kinnitavad ka kannatanu Xxxx ütlused, mille kohaselt 28.10.2016 kella 23:30 ajal oli temale kuuluv jalgratas Classic Monza-30 veel alles ning seisis Tallinn, Xxxx trepikojas neljandal korrusel, oli kinnitatud rattalukuga. 29.10.2016.a hommikul kella 08:30 ajal õue mines jalgratast enam ei olnud, oli varastatud. Tegi avalduse politseisse. Xxxx kinnitusest nähtuvalt on ta jalgratta 07.11.2016.a tagasi saanud, pretensioone ei ole. Aleksandr Komarovi ja Stanislav Pajevski tegevus xxxx tänaval xxxx maja trepikojas on tuvastatav ka jälitustoimingu portokollist, mille kohaselt Aleksandr Komarov ja Stanislav Pajevski ööl vastu 29.10.2016.a parkisid auto (Peugeot xxxx) Xxxx sisehoovi. Kell 05:20 Stanislav Pajevski ja Aleksandr Komarov liikusid jalgsi Xxxxmaja ette. Kell 05:25 nähti Stanislav Pajevskit Xxxxkorrusmaja poolt sõitmas valget värvi jalgrattaga Xxxx asuva Peugeot rm xxxx suunas, Komarov liikus tema järel. Mõni minut hiljem nähti, et Ilmarise 5 korrusmaja kolmanda trepikoja uks (korterid 56-74) oli pärani lahti. Peugeot lahkus Xxxx kaupluse sisehoovist. Kell 6.02 pargiti sõiduauto Peugeot Haapsalu mnt-l ning auto tagaossa oli paigutatud valget värvi jalgratas. Stanislav Pajevski viibimist Xxxxpiirkonnas kinnitab ka sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, mille kohaselt Pajevski mobiiltelefon asub varguse ajal sündmuskohta katva mobiilsidemasti levialal. Süüdistatava Aleksandr Komarovi ütlusi ning varguse aset leidmist kinnitavad ka tunnistaja Xxxxütlused ning ettekanne, mille kohaselt 29.10.2016 kella 9:15 paiku kontrollis ta koos paarimehega sõidukit (Peugeot xxxx), milles viibisid S. Pajevski, A. Komarov ja xxxx. Sõiduki juures oli valget värvi jalgratas, mille võtsid Xxxxkäest ära, kuna ta ei osanud öelda, kellelt jalgratta ostis. Jalgratta hoiule võtmise kohta vormistati vallasasja hoiule võtmise protokoll. Nähtuvalt asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga oli vaadeldavaks valgeks jalgrattaks Classic Monzo 30, mille omanikuks Xxxx, kellele ratas tagastati. Tunnistaja Xxxxon samuti eeluurimisel antud ütlustes selgitanud, et Stanislav Pajevski pakkus talle ühe teise meesterahvaga koos 2016.a oktoobrikuu lõpus müügiks jalgratast Classic, kuid ta ei soovinud seda osta. Tunnistaja Xxxxütluste kohaselt koos protokollile lisatud fototabelist nähtub, et Stanislav Pajevski võttis 17.10.2016 rendile sõiduki Peugeot xxxx, mille tagastas alles 5.11.2016. Hiljem palus Stanislav Pajevski tal võltsida auto rentimise lepingut, millega Xxxxnõus ei olnud. Ka jälitustoimingu protokollist nähtub, et Xxxx ja Stanislav Pajevski on telefonitsi suhelnud 30.11.2016 korduvalt auto rentimisega seotud teemal ning Stanislav Pajevski soovis, et Xxxxvarjaks temale auto rentimise fakti. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava Aleksandr Komarovi süüd tunnistavate ütlustega, süüdistava Stanislav Pajevski süü tunnistamisega kohtuistungil, kannatanu ja tunnistajate kokkulangevate ütlustega, jälitustoimingu protokollidega, sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga, asitõendi vaatlusprotokolliga (sh fototabeliga) tõendamist leidnud Aleksandr Komarovi ja Stanislav Pajevski poolt grupis sissetungimisega võõra vallasasja (jalgratas) äravõtmine. Aleksandr Komarovi objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest –Stass avas Xxxxmaja trepikoja ukse, misjärel tema ise sisenes trepikotta, võttis jalgratta, viisid selle Stasi autosse ning sõideti minema - nähtub, et isik tegutses isikute grupis sissetungimisega varguse eesmärgil, mistõttu on kuritegu toime pandud kavatsetult. Stanislav

Pajevski objektiivsest käitumisest – avas Xxxxmaja trepikoja ukse, aitas transportida Xxxxtrepikojast A. Komarovi poolt varastatud jalgratta tema poolt renditud sõiduautosse Peugeot ning sõideti jalgrattaga sündmuskohalt minema - nähtub, et isik tegutses isikute grupis sissetungimisega varguse eesmärgil, mistõttu on kuritegu toime pandud kavatsetult. Sissetungimiseks peetakse sisenemist viisil, mis ei ole ette nähtud õiguspäraseks sisenemiseks, kusjuures ületatakse hoone, ruumi või ümbruse omadustest tulenevaid takistusi või raskusi, millel on kaitseülesanne (J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 4. trükk. Juura, 2015, lk 696). Trepikoja välisuksel on kindlasti kaitseülesanne ning nähtuvalt A. Komarovi ütlustest sai ta trepikotta siseneda alles peale seda, kui Stas oli talle trepikoja ukse avanud. Seega said süüdistatavad aru, et tungivad võõrale territooriumile, kuhu sisenemine on keelatud ning see oli ebaseaduslik. Aleksandr Komarovi ütlustest ja käitumisest ning jälitustoimingu protokollis tuvastatust nähtub, et neil oli Stanislav Pajevskiga kuriteo sooritamiseks eelnev kokkulepe ja tööjaotus: Stanislav Pajevski avas Xxxxmaja trepikoja ukse ja jäi valvesse, misjärel Aleksandr Komarov sisenes trepikotta, võttis jalgratta ja väljus sellega trepikojast. Seejärel Stanislav Pajevski sõitis rattaga pargitud sõiduauto juurde, kuhu järgnes ka Aleksandr Komarov ning koos jalgrattaga sõideti minema. Sellise tööjaotuse läbi valitsesid nii Aleksandr Komarov kui ka Stanislav Pajevski mõlemad süütegu ja andsid mõlemad omapoolse teopanuse kuriteo sooritamiseks, mistõttu on kuritegu toime pandud isikute grupis. Aleksandr Komarov ja Stanislav Pajevski tegutsesid ühiselt ning kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitses tegu ja eeldasid ning teadsid, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub neist mõlemast. Aleksandr Komarov ja Stanislav Pajevski olid langetanud ühise teootsuse ja tegutsesid ühtse teoplaani järgi, millise tegevuse tulemusena siseneti ebaseadusliku sissetungimise teel trepikoja ukse avamise kaudu trepikotta ning varastati Xxxxle kuulunud jalgratas. 01.11.2016.a varguse episood (A. Komarov) Aleksandr Komarovi süü 01.11.2016.a varguses on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kohtuistungil tunnistas Aleksandr Komarov end nimetatud episoodis süüdi ning kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Aleksandr Komarov on eeluurimisel antud ütlustes selgitanud, et oli Pärnu maanteel asuva Maxima kaupluse juures, kus nägi kaupluse juures jalgratast. Lõikas luku läbi ja võttis jalgratta. Jalgratta müüs Xxxx, kes arvatavasti aimas, et tegemist varastatud jalgrattaga, kuid otsesõnu ta seda Martinile ei öelnud. Süüdistatava ütlusi kinnitavad ka Xxxxeeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt ostis Aleksandrilt jalgratta SUPERIOR 150 euro eest, lisaks tööristad HILTI. Xxxxandis jalgratta SUPERIOR ka vabatahtlikult välja, mida kinnitab Xxxxallkiri selle kohta. Ka on Xxxxäratundmiseks esitamise protokollis koos fototabeliga ära tundnud Aleksandri fotol nr 3, kelle tunneb ära näojoonte järgi ning kellega suhtles novembris, kui ostis jalgratta SUPERIOR ja tööriistad HILTI Kopli kaubanduskeskuse parklas. Varguse aset leidmist kinnitavad ka kannatanu Xxxx ütlused koos protokollile lisatud laenulepinguga, mille kohaselt 01.11.2016.a varastati temale kuuluv jalgratas SUPERIOR XC807 koos rattalukuga. 01.11.2016.a kella 12.55 ajal läks Tallinnas Pärnu mnt 390 asuvasse Maxima kauplusesse. Jalgratta pani jalgrattahoidja kõrval oleva metallkonstruktsiooni külge jalgrattalukuga. Kauplusest väljudes ratast ei olnud. Kaupluse turvamehega turvasalvestust vaadates nägi, kuidas kell 13.14 meesterahvas lähenes tema rattale, pani maha musta koti, võttis uuesti koti, läks kaamera vaateväljast välja, tuli tagasi, kükitas tema ratta juurde, vaatas kaamerasse ning läks temale kuuluva rattaga minema. Kannatanu Xxxx on enda allkirjaga kinnitanud 22.11.2016.a jalgratta kättesaamist. Xxxxle kuuluvat jalgratast, millise andis vabatahtlikult välja Xxxx, on asitõendina vaadeldud ka asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga. Varguse aset leidmist ja selle toimepanemist Aleksandr Komarovi poolt kinnitab ka videosalvestuse vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millest nähtub Aleksandr Komarovi tegevus

jalgratta varguse toimepanemisel 01.11.2016.a Pärnu mnt-l asuva Maxima kaupluse juures. Süüdistatav Aleksandr Komarov on ka ise kinnitanud, et videosalvestusest tehtud fotodel on tema. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava ning kannatanu ja Xxxxkokkulangevate ütlustega, asitõendi vaatlusprotokollidega koos sinna juurde kuuluvate fototabelitega, äratundmiseks esitamise protokolliga tõendamist leidnud Aleksandr Komarovi poolt 01.11.2016.a võõra vallasasja (jalgratas koos rattalukuga) äravõtmine. Aleksandr Komarovi objektiivsest käitumisest ning tema ütlustest – lõikas jalgrattaluku jalgrattal läbi, sõitis sellega minema, hiljem müüs maha – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, mistõttu kuritegu on toime pandud kavatsetult.

04.11.2016.a varguse episood Viimsi vald Xxxx (A. Komarov, S. Pajevski) Aleksandr Komarovi ja Stanislav Pajevski süü 04.11.2016.a varguses Xxxxmaja juures on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Stanislav Pajevski kohtuistungil enda süüd ei tunnistanud. Ka ei ole Pajevski eeluurimisel ütlusi anda soovinud. Aleksandr Komarov tunnistas kohtuistungil end nimetatud episoodis süüdi, kuid lisas, et pani teo toime üksinda. Kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Eeluurimisel antud ütlustes Aleksandr Komarov selgitas, et öösel vastu 04.11.2016 saabus sinna rajooni koos Stassiga sõiduautoga Peugeot. Varguse pani toime üksinda. Stass oli rooli taga, peatus ning tema väljus autost. Kas Stas autost ka väljus, ta ei tea. Tema astus sõiduauto VW Tiguan juurde, lõi klaasi katki, võttis ERRjope ja läks minema. Jope võeti hiljem ära xxxx korterist, kus ta elas. Jälitustoimingu protokollist nähtub, et 04.10. läksid S. Pajevski ja A. Komarov Randvere tee 17 kortermaja juures pargitud Stanislav Pajevski poolt kasutatava Peugeot regnr xxxx juurde. Pajevski istus juhikohale ja Komarov kõrvalistmele, misjärel alustasid sõitu. 04.25 sõitis Peugeot regnr xxxx Aiandi tee piirkonnas ja Nelgi tee 5 (ehitatav kortermaja) ümbruses. 04.29 seisis Peugeot Xxxxasuva elumaja hoovis, Pajevski ja Komarov istusid autos. 04.32 alustas Peugeot reg nr xxxx Nelgi tee ja Pojengi tee ristmikult sõitu. Hiljem täheldati, et Xxxxkortermaja hoovis pargituna seisva musta värvi 2009.a VWTiguani reg nr xxxx juhipoolne kolmnurkne aken oli katki. Samuti kinnitab sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, et Stanislav Pajevski viibis 04.11.2016.a öösel sündmuskohta, s.o Xxxx, Viimsi vald katva mobiilside masti alas. Seega kinnitavad S. Pajevski viibimist kuriteo ajal sündmuskohal lisaks Aleksandr Komarovi ütlustele, et sündmuskohal viibis lisaks temale ka Stanislav Pajevski, kes oli ühtlasi sõiduki Peugeot xxxx roolis, ka jälitustoimingu protokoll ja sideettevõtjalt saadud andmete protokoll. Ka tunnistaja Xxxxütlused koos protokollile lisatud fototabeliga kinnitavad, et Stanislav Pajevski võttis 17.10.2016 rendile sõiduki Peugeot xxxx, mille tagastas alles 5.11.2016. Hiljem palus Stanislav Pajevski tal võltsida auto rentimise lepingut, millega Xxxxnõus ei olnud. Asjaolu, et Pajevski palus muuta sõiduki rendilepingu kuupäevi näitab, et Pajevski püüdis vältida enda seostamist vargustega perioodil, mil renditud auto oli tegelikult tema käes. Sündmuskohalt leitud jalatsijälje vaatluse protokollist koos fototabeliga nähtub, et vaadeldud on sündmuskohal, s.o XxxxVW Tiguan reg nr xxxx juures jäädvustatud jalatsijälgi, millest jalatsijäljed fototabelil nr 1 kuulusid sportlikku tüüpi jalatsile. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt on vaadeldud Aleksandr Komarovi käest 13.12.2016.a ära võetud jalatseid ning nimetatud jalatsid on edastatud jalatsite ekspertiisi. Ekspertiisiakti nr 16E-TJ0057 eksperdiarvamuse kohaselt olid sündmuskohalt leitud jäljed mh sarnased ekspertiisiks esitatud Aleksandr Komarovi parema ja vasaku jala jalatsi mustrielementidega. Tunnistaja Xxxxütluste kohaselt elas Aleksandr Komarov aeg-ajalt tema juures korteris aadressil Tallinn, Xxxx. Mh tõi Aleksandr Komarov tema korterisse ka jope logotüübiga ERR. Läbiotsimise

protokoll koos fototabeliga kinnitab samuti, et Xxxxelukoha aadressil Tallinn, Xxxx läbiotsimisel mh leiti ja võeti ära musta värvi jope ERR logoga. Varguse aset leidmist kinnitavad ka kannatanu Xxxxu ütlused, mille kohaselt avastas 04.11.2016 hommikul kella 06.30 ajal, et tema autol Volkswagen Tiguan reg nr xxxx, mis oli pargitud Xxxx, Viimsi vald, oli lõhutud tagumise vasakpoolse auto küljeaken ning autost varastatud ERR kirjadega spetsiifiline ja eritellimusena valmistatud tööjope väärtusega 220 eurot. Kannatanu Xxxx on enda allkirjaga kinnitanud 28.12.2016.a jope kättesaamist. Xxxxule kuuluvat ERR logoga jopet, milline leiti 05.12.2016 läbiotsimise käigus aadressil Tallinn, Xxxx, asitõendina vaadeldud ka asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga. Vaidlust ei ole asjaolus, et Aleksandr Komarov ja Stanislav Pajevski sõitsid sündmuskohale, s.o XxxxViimsi vald asuva maja juurde koos ühes autos ning Stanislav Pajevski juhtis sõiduautot. Kohus ei nõustu Aleksandr Komarovi väitega, et kuna Stanislav sõiduautost ei väljunud, siis on ta teo toime pannud üksinda, st ilma Stanislavita. Aleksandr Komarov ning Stanislav Pajevski on ka käesolevas kuriteoepisoodis teo toime pannud grupis, s.o kaastäideviijatena. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub, et Aleksandr Komarov ning Stanislav Pajevski tegutsesid ühiselt ning kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitses tegu ja eeldasid ning teadsid, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub neist mõlemast. Aleksandr Komarov ja Stanislav Pajevski ühiselt ning kooskõlastatud tegevus oli vahetus ajalis-ruumilises seoses. Stanislav Pajevski ülesandeks oli juhtida mootorsõidukit ning sõita sündmuskohale, misjärel Aleksandr Komarov väljus autost, lõi VW Tiguan aknaklaasi katki ning võttis ERR logoga jope ning istus taas Stanislav Pajevski autosse ja sõitsid koos minema. Autot juhtiva Stanislav Pajevski ülesandeks oligi oodata seni autos, kuni vargus toime pandud, et saaks võimalikult kiiresti minema sõita. On ju vargus ka käesoleval juhul toime pandud sõiduautost, millisel võib igal hetkel tööle hakata alarm (seda süüdistatavad enne kuriteo toimepanemist ei saa teada) ning sõiduauto oli pargitud kortermaja juurde, seega võis igal ajal keegi nende teole ka juhuslikult peale sattuda, mistõttu ongi sündmuskohalt kiire lahkumine süüdistatavate jaoks oluline. Ilma auto olemasoluta ei oleks üldse varguse toimepanemine olnud võimalik. Ka on eluliselt usutav, et Stanislav Pajesvki ülesandeks oli ka ümbrust jälgida, et vajadusel Aleksandr Komarovi hoiatada. Sündmuskohale sõideti just Stanislav Pajevski kasutuses oleva autoga, mille Stanislav Pajevski oli eelnevalt Xxxxkäest rendile võtnud. Asjaolu, et nimetatud sõiduk oli võetud kasutamiseks just selleks, et erinevaid varguseid koos Aleksandr Komaroviga toime panna, kinnitab ka fakt, et Xxxxütluste kohaselt palus Stanislav Pajevski tal hiljem võltsida auto rentimise lepingut. On eluliselt usutav, et rendilepingu võltsimine oli vajalik ennekõike seetõttu, et varjata enda seotust sõiduautoga Peugeot varguse hetkel. Nähtuvalt Stanislav Pajevskile ning Aleksandr Komarovile esitatud süüdistusest on sõiduautot Peugeot kasutatud ka teiste kuriteoepisoodide täideviimiseks (sündmuskohale sõitmiseks ja sealt lahkumiseks). Asjaolu, et sõiduk Peugeot oli võetud kasutamiseks kuritegude toimepanemiseks kinnitab ka fakt, et Stanislav Pajevskil oli tegelikult isiklik auto (MB reg nr xxxx, mille kasutajaks oli Stanislav Pajevski) olemas. Seda enam, et auto omaniku tunnistaja Xxxxütluste kohaselt kasutab sõiduautot MB r/n xxxx peamiselt S. Pajevski, kuna temal juhilube ei ole. Seega olid Aleksandr Komarov ja Stanislav Pajevski langetanud ühise teootsuse ja tegutsesid ühtse teoplaani järgi, millise tegevuse tulemusena oli võimalik varastada Xxxxu sõiduautost Xxxxule kuuluv ERR logoga jope. Asjaolu, et Aleksandr Komarov ning Stanislav Pajevski varguse sõiduautost grupis toime panid, kinnitab ka kokkulangevus kuriteo täideviimise viisis (nn modus operandi), mida kohus arvestab kaudse tõendina. Nähtuvalt jälitustoimingu protokollist sõitsidki Aleksandr Komarov ning Stanislav Pajevski mööda Tallinna linna (erinevate tänavate vahel) ning selle ümbrust ringi ning otsisid kohti, kust saaks varguseid toime panna. Valides välja auto, millest esemeid varastada, ei teadnud Pajevski ega Komarov ette, mis asju õnnestub konkreetsest autost varastada. Seega asjaolu, et kõnealuses episoodis varastati autost ainult jope, mille Komarov endale jättis ja Pajevski

sellest vargusest ühtegi eset endale ei saanud, ei kinnita, et varguse pani toime Komarov üksinda. Pajevskil ja Komarovil oli ilmselgelt ükskõik, milliseid asju autost võtta, nende eesmärk oli varastada esemeid, mida annab hiljem maha müüa (kinnitab jälitustoimingu protokoll ja ka teistes episoodides tunnistajate ütlused asjade ostmise kohta) või ise kasutada. Riigikohus on märkinud lahendis nr 3-1-1-8-10, et kuritegude toimepanemise viisist sellises kvaliteedis on eeskätt põhjust rääkida siis, kui kuriteo toimepanemise vahend, selle vahendi kasutamise eripära või tekitatud tagajärgede iseloom on spetsiifilised. Kuid modus operandi'st kui usaldusväärsest tõendamise moodusest võib rääkida ka juhtudel, mil spetsiifika ei seisne ainuüksi kuriteo enese toimepanemise viisis, vaid nende kuritegude avaramat ajalist tausta kajastavates erinevates tunnustes. Modus operandi usaldusväärsust tõendamise moodusena kinnitab ka sarnaste juhtumite arv.“ Periood, mille vältel Komarov ja Pajevski ühiselt vargusi toime panid, oli 2 kuud ja selle aja vältel panid nad ühiselt toime kaheksa varguse episoodi, millest viis toimus autost. Lisaks kinnitab jälitusprotokoll, et (N VI k lk 81), et Pajevski ja Komarov varastasid sageli autodest. Isikute sellisest käitumisest võib välja lugeda sissejuurdunud harjumust ja juba tavaliseks saanud käitumisviisi. Eeltoodust tulenevalt on Aleksandr Komarovi süüd tunnistavate ja kannatanu ning tunnistajate omavahel haakuvate ütlustega, asitõendi vaatlusprotokollidega (sh fototabelitega), sündmuskohalt leitud jalatsijälje vaatluse protokolliga (sh fototabeliga), ekspertiisiakti nr 16E-TJ0057, jälitustoimingu protokolliga, läbiotsimise protokolliga (sh fototabeliga) ning sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga tõendamist leidnud Aleksandr Komarovi ja Stanislav Pajevski poolt grupis sissetungimisega võõra vallasasja (ERR logoga jope) äravõtmine. Aleksandr Komarovi objektiivsest käitumisest – sõitsid Stanislavi autoga sündmuskohta, tema väljus autost, lõi VW Tiguan aknaklaasi katki ning võttis ERR logoga jope ning istus taas Stanislav Pajevski autosse ja sõitsid koos minema - nähtub, et isik tegutses isikute grupis sissetungimisega varguse eesmärgil, mistõttu on kuritegu toime pandud kavatsetult. Stanislav Pajevski objektiivsest käitumisest – just tema võttis rendile auto, millega käidi vargusi sooritamas, samal ajal, kui Aleksandr Komarov lõi katki VW Tiguan aknaklaasi, istus tema autos juhikohal valvas ümbrust ning ootas, kuni Aleksandr Komarov tuleb autosse tagasi ning sõitsid minema - nähtub, et isik tegutses isikute grupis sissetungimisega varguse eesmärgil, mistõttu on kuritegu toime pandud kavatsetult. Sissetungimiseks peetakse sisenemist viisil, mis ei ole ette nähtud õiguspäraseks sisenemiseks, kusjuures ületatakse hoone, ruumi või ümbruse omadustest tulenevaid takistusi või raskusi, millel on kaitseülesanne (J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 4. trükk. Juura, 2015, lk 696). Aleksandr Komarovi ütlustest nähtuvalt sai süüdistatav aru, et tungib võõrasse sõidukisse, kuhu sisenemine on keelatud ning see on ebaseaduslik, sest selleks, et sõidukisse siseneda lõhkus ta vasakpoolse küljeakna ja võttis seejärel autost jope. Mõlemad süüüdistatavad said väga hästi aru, et tungivad võõrale territooriumile, kuhu sisenemine on keelatud ning see oli ebaseaduslik ning õigusvastane.

04.11.2016.a varguse episood Xxxx (A. Komarov, S. Pajevski) Aleksandr Komarovi ja Stanislav Pajevski süü 04.11.2016.a varguses Keila linnas Ehitajate tee 1 kella 08.05-11.38 vahel on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Stanislav Pajevski tunnistas kohtuistungil end nimetatud episoodis süüdi. Eeluurimisel ei ole Stanislav Pajevski ütlusi anda soovinud. Aleksandr Komarov tunnistas kohtuistungil end nimetatud episoodis süüdi, kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Eeluurimisel antud ütlustes Aleksandr Komarov selgitas, et oli koos Stasiga ning sõitsid sõiduautoga Peugeot Keilasse. Parkisid auto haigla juurde ning suundusid kooli. Läks turvameeste juurde rääkima, et nende tähelepanu kõrvale juhtida. Samal ajal rääkis telefoni teel Stasiga, kes võttis samal ajal

parklas jalgratta. Said Stasiga kokku ning sõitsid autoga minema. Jalgratta müüsid hiljem Kadaka Selveri juures 400 euro eest tundmatule isikule. Süüdistatavate süüd ning Aleksandr Komarovi poolt eeluurimisel antud süüd tunnistavaid ütlusi kinnitab ka videosalvestuse vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millelt nähtub Stanislav Pajevski ja Aleksandr Komarovi tegutsemine Keila kooli juures aadressil Xxxx. On näha, kuidas kaks meesterahvast tulid parkla poolt. Üks nendest siseneb kooli, samal ajal räägib telefoniga. Kooli sisenenud meesterahvas pöördus turvameeste poole ning rääkis nendega. Teine meesterahvas läks jalgrattaparklas ühe jalgratta juurde, lõikas mingisuguse esemega ketti, tõstis jalgratta ning lahkus sellega. Meesterahval olid käes punased tangid. Meesterahvas, kes kooli sisenes, väljub mingi hetk koolimajast, ise samal ajal kogu aeg mobiiltelefoniga rääkides. Ka jälitustoimingu protokoll kinnitab, et Stanislav Pajevski poolt kasutatav sõiduauto xxxx oli kell 10:43 Keila linnas Ehitajate tee 1a Keila kooli ees, misjärel liikus edasi SA Põhja – Eesti Regionaalhaigla Keila hoone juurde, kuhu auto pargiti ning kell 11:51 nimetatud auto liikus haigla juurest ära. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtub ühtlasi, et Stanislav Pajevski viibis 04.11.2016.a hommikul sündmuskohta, s.o Xxxx katva mobiilside masti alas. Aleksandr Komarovi ja Stanislav Pajevski süüd kinnitavad ka tunnistaja Xxxxütlused, mille kohaselt tuli 04.11.2016.a kella 11:40 ajal Keila Gümnaasiumisse meesterahvas, kes soovis direktoriga intervjuud teha. Ta oli vene rahvusest ning rääkis tugeva aktsendiga eesti keelt. Meesterahvas helistas ka ise nö oma ülemusele, et täpsustada intervjuu asjaolusid. Mingit intervjuud muidugi ei toimunud ning meesterahvas kadus. Kokku viibis meesterahvas tema juures ca 10 minutit. Ka on Karl Talts äratundmiseks esitamise protokollis koos fototabeliga ära tundnud temaga vestelnud isiku fotol number 3, kelleks protokolli kohaselt oli Aleksandr Komarov. Varguse aset leidmist kinnitavad ka kannatanu Xxxxi ütlused, mille kohaselt pani 04.11.2016.a kella 08:50 ajal erkoranži värvi jalgratta Superior FX920 Keila kooli juures asuvasse jalgratta parklasse, kinnitas jalgratta trosslukuga. Parkis jalgratta paremale poole peaaegu peaukse kõrval. Kaamera all oli veel üks oranž jalgratas, kuid sellel olid tavalised rehvid. Kella 15:20 paiku avastas, et jalgratta trosslukk oli läbi lõigatud, maha visatud ning ratas kadunud. Suundus valvelauatöötaja juurde ning videosalvestuselt oli kell 11.37.57-11.38.45 näha isikut, kes varastas jalgratta. Meesterahval olid käes tangid. Varguse aset leidmist kinnitavad ka kannatanu Xxxx eeluurimisel andnud ütlused, mille kohaselt kuulub jalgratas Superior FX920 temale, kuid oli Kevin Martisnoni, kes on tema elukaaslase poeg, kasutuses. Nimetatud jalgratas, mis oli korrektselt lukustatud ja paigutatud kooli sissepääsu ees olevasse rattahoidlasse, varastati Keila kooli eest 04.11.2016. Jalgratta sai 19.12.2016.a kätte. Samuti nähtub Andrei Dron poolt 09.12.2016.a Tallinnas Kadaka tee 52E-20-ndast boksist välja antud jalgratta Superior FX920 vaatlusprotokollist, et tegemist on Xxxxle kuuluva, kuid Xxxxi kasutuses olnud jalgrattaga, milline varastati Keila kooli juurest. Samad tangid, millised nähtusid videosalvestuse vaatlusprotokollis, millega Stanislav Pajevski rattaluku katki lõikas leiti kooli lähedalt ja anti politseile üle Keila kooli õpilaste poolt. Nimetatud tangid olid punast värvi ning on vaadeldud ka asitõendina. Aleksandr Komarovi ja Stanislav Pajevski süüd käesolevas episoodis kinnitavad ka tunnistaja Xxxxütlused koos protokollile lisatud arvega, mille kohaselt tõid Aleksandr Komarov ja Stanislav Pajevski novembrikuu alguses talle ülevärvimiseks oranži jalgratta, mis oli koost lahti võetud, rattad ja raam olid eraldi. Tema poole pöördus Aleksandr Komarov, aga seejuures konsulteeris Aleksandr ka oma tuttava Stasiga. Sai hiljem aru, et tahavad jalgratast värvida, et see hiljem maha müüa. Osad jalgratta detailid, mis olid maha võetud jalgratta Superior FX920 küljest ning mida on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis, jäid Xxxxasuvasse teenindusse. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava Stanislav Pajevski süü tunnistamisega kohtuistungil, Aleksandr Komarovi süüd tunnistavate ja kannatanute ning tunnistaja kokkulangevate ütlustega, asitõendi vaatlusprotokollidega (sh fototabelitega), äratundmiseks esitamise protokolliga, jälitustoimingu- ja sideettevõtjalt saadud andmete protokollidega tõendamist leidnud Aleksandr Komarovi ja Stanislav Pajevski poolt grupis võõra vallasasja (jalgratas) äravõtmine. Aleksandr Komarovi objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – samal ajal, kui tema juhtis turvatöötajate tähelepanu kõrvale selleks, et Stanislav saaks võtta kooli parklast jalgratta, mille viisid koos autoga minema - nähtub, et isik tegutses isikute grupis varguse eesmärgil, mistõttu on kuritegu toime pandud kavatsetult. Stanislav

Pajevski objektiivsest käitumisest – samal ajal, kui Aleksandr Komarov turvameeste tähelepanu koolis kõrval juhtis, lõikas lõiketangidega katki rattaluku ning sõitis jalgrattaga minema - nähtub, et isik tegutses isikute grupis varguse eesmärgil, mistõttu on kuritegu toime pandud kavatsetult. Aleksandr Komarovi ütlustest ja käitumisest nähtub, et neil oli Stanislav Pajevskiga kuriteo sooritamiseks eelnev kokkulepe ja tööjaotus: samal ajal, kui Aleksandr Komarov suhtles kooli turvatöötajatega ning juhtis nende tähelepanu kõrvale, võttis Stanislav Pajevski kooli jalgrattaparklast jalgratta, millega sõitis minema. Eelpool kirjeldatud tööjaotust kinnitab ka videosalvestuse vaatlusprotokoll, millelt nähtub süüdistatavate tegevus. Sellise tööjaotuse läbi valitsesid nii Aleksandr Komarov kui ka Stanislav Pajevski mõlemad süütegu ja andsid mõlemad omapoolse teopanuse kuriteo sooritamiseks, mistõttu on kuritegu toime pandud isikute grupis. Aleksandr Komarov ja Stanislav Pajevski tegutsesid ühiselt ning kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitses tegu ja eeldasid ning teadsid, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub neist mõlemast. Aleksandr Komarov ja Stanislav Pajevski olid langetanud ühise teootsuse ja tegutsesid ühtse teoplaani järgi, millise tegevuse tulemusena oli võimalik varastada Xxxxle kuuluv, kuid Xxxxi kasutuses olnud jalgratas. 06.11.2016.a varguse episood (A. Komarov) Aleksandr Komarovi süü 06.11.2016.a varguses on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kohtuistungil tunnistas Aleksandr Komarov end 06.11.2016.a episoodis täielikult süüdi, tunnistades ka nimetatud episoodis esitatud tsiviilhagisid nii pardakaamera kui ka tagurdamiskaamera ekraani osas. Ühtlasi kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Aleksandr Komarov on eeluurimisel antud ütlustes tunnistanud pardakaamera (registraatori vargust) koos selle juhtmega (laadija) vargust. Tahavaate ekraani (kaamerat) vargust ei tunnista, ei ole võtnud. Aleksandr Komarov on eeluurimisel antud ütlustes selgitanud, et oli autoparklas Stasile kuuluva sõiduautoga MB, väljus autost. Suundus Peugeot sõiduauto juurde, valgustas selle sisemust laternaga, nägi pardakaamerat. Lõhkus kõrvalistuja pool oleva ukseklaasi, haaras pardakaamera (registraatori) ja jooksis ära, kuna signalisatsioon hakkas tööle. Hiljem läks tagasi juhtme järele ning lahkus, kuna signalisatsioon hakkas jälle tööle. Kuigi Aleksandr Komarov on eeluurimisel oma süüd osaliselt tunnistanud, eitades tagurdamiskaamera ekraani vargust, on ta siiski kohtuistungil süüd 06.11.2016.a episoodis täielikult tunnistanud, sh võtnud omaks tsiviilhagi, sh ka tagurdamiskaamera ekraani vargusega tekitatud kahju hüvitamise osas. Lisaks sellele, et Aleksandr Komarov kohtuistungil end täielikult süüdi tunnistas, on Aleksandr Komarovi süü ning varguse aset leidmine tõendamist leidnud ka Rando Linsalu ja Ait-Nord OÜ seadusliku esindaja Xxxxkokkulangevate ütlustega. Xxxx eeluurimisel antud ütluste kohaselt parkis ta 05.11.2016 kella 22 ajal tema kasutuses oleva, kuid firmale AIT-Nord OÜ-le kuuluva sõiduauto Peugeot Partner reg nr xxxxmaja ette aadressil Tallinn, Xxxx. Lukustas uksed ja pani signalisatsiooni peale. 06.11.2016.a kella 08:45 ajal avastas, et sõiduautos on katki löödud kõrvalistuja aknaklaas ning varastatud firmale AIT-Nord OÜ kuuluv tagurdamiskaamera ekraan maksumusega 95 eurot ja temale isiklikult kuuluv pardakaamera Canon maksumusega 69 eurot. Xxxx ütlusi ning süüdistatava süüd kinnitavad ka kannatanu Ait-Nord OÜ seadusliku esindaja Xxxxütlused, mille kohaselt varastati firma Ait-Nord OÜ-le kuuluvast sõidukist Peugeot, mis oli Xxxx kasutuses, firmale kuuluv tagurdamiskaamera ekraan väärtusega 95 eurot. Samuti varastati Xxxx isiklik pardakaamera. Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et firmale Ait-Nord OÜ-le kuuluval sõiduautol Peugeot reg nr xxxxon lõhutud parempoolne esiukse klaas, mis kinnitab autosse sissemurdmist. Videosalvestuse vaatlusprotokollilt koos fototabeliga nähtub Aleksandr Komarovi tegevus sündmuskohas. On näha, kuidas meesterahvas, arvatavasti sõiduautoga Mercedez Benz sõidab Tallinn, Pääsküla tn 10 asuvasse parklasse. Liigub varjus oleva sõiduki juurde ning valgustab taskulambiga auto sisemust, lahkus ja tuli uuesti auto juurde. Liikus kõrvalistuja esimese ukse juurde ning tegi seal midagi. Sõidukil hakkas tööle signalisatsioon, misjärel isik lahkus auto juurest. Signalisatsiooni lõppedes isik naaseb auto juurde ning suundub

kõrvalistuja esiukse juurde ja teeb seal midagi ning paneb seejärel jooksu. Hiljem on näha, kuidas meesterahval on paremas käes mingi kott ning ta jookseb väga kiiresti enda sõiduki juurde. Nähtuvalt sündmuskoha vaatlusprotokollist oli AIT-Nord OÜ-le kuuluv sõiduauto Peugeot Partner reg nr xxxxpargitud just puu alla ning just selle sama auto juures on näha Aleksandr Komarovi tegutsemas. Jälitustoimingu protokoll kinnitab samuti, et Stanislav Pajevski poolt kasutatav sõiduauto MB registreerimisnumbriga xxxx viibis kuriteo toimepanemise ajal sündmuskohal, s.o Xxxxmaja juures. Aleksandr Komarov on ise tunnistanud, et oli autoparklas Stasile kuuluva sõiduautoga MB. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava süüd kinnitavate ja kannatanute kokkulangevate ütlustega, sündmuskoha- ja videosalvestuse vaatlusprotokollidega (sh fototabelitega) ning jälitustoimingu protokolliga tõendamist leidnud Aleksandr Komarovi poolt võõraste vallasasjade (pardakaamera, tagurdamiskaamera ekraan) äravõtmine. Aleksandr Komarovi ütlustest ning tema objektiivsest käitumisest – lõhkus kõrvalistuja pool oleva ukseklaasi, võttis esemed ning lahkus signalisatsiooni tööle asumisel – nähtub, et Aleksandr Komarov tegutses sissetungimisega varguse eesmärgil, mistõttu on kuritegu toime pandud kavatsetult. Sissetungimiseks peetakse sisenemist viisil, mis ei ole ette nähtud õiguspäraseks sisenemiseks, kusjuures ületatakse hoone, ruumi või ümbruse omadustest tulenevaid takistusi või raskusi, millel on kaitseülesanne (J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 4. trükk. Juura, 2015, lk 696). Aleksandr Komarovi ütlustest nähtuvalt sai süüdistatav aru, et tungib võõrasse sõidukisse kuhu sisenemine on keelatud ning see on ebaseaduslik, sest selleks, et sõidukisse siseneda, lõhkus ta kõrvalistuja pool oleva ukseklaasi ja võttis seejärel autost esemed.

09.11.2016.a varguse episood aadressil Tallinn, Xxxx(S. Pajevski) Esmalt märgib kohus, et kuivõrd prokurör on Aleksandr Komarovi osas selles episoodis süüdistusest loobunud, siis mõistab kohus Aleksandr Komarovi nimetatud episoodis õigeks. Nimelt sätestab KrMS § 301, et kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Stanislav Pajevski süü on aga 09.11.2016.a varguses täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kohtuistungil tunnistas Stanislav Pajevski end 09.11.2016.a episoodis täielikult süüdi, ütlusi ei andnud. Selgitas vaid, et pani teo toime üksinda ning see on isegi kaamerast näha. Eeluurimisel ei ole Stanislav Pajevski ütlusi andnud. Kannatanu Xxxxi ütluste kohaselt 08.11.2016.a umbes kella 23.00 paiku parkis temale kuuluva sõiduauto VAZ 21063 reg nr xxxx Xxxx, Tallinn asuvasse autoparklasse. Uksed lukustas. 09.11.2016 kella 08.40 paiku avastas, et katki on tehtud paremalt poolt esiukse kolmnurkklaas ning varastati salongis asunud neli Audi originaalvelge “Avasus Speedline 16” koos naelrehvidega “Bridgestone Noranza2Evo” 205/60/16. Varguse aset leidmise asjaolusid kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millest nähtub, et Xxxxpargitud sõiduki esiukse kolmnurkklaas oli lahti. Süüdistatava süüd ning varguse toimumist kinnitab ka jälitustoimingu protokoll, millest nähtuvalt viibis S. Pajevski poolt kasutatav sõiduauto MB r/n xxxx kuriteo toimepanemise ajal, s.o 09.11.2016 kell 03.27 – 04.02 sündmuskohal Xxxxmaja ja parkla juures. Ka videosalvestuse vaatlusprotokoll koos fototabeliga kinnitab hõbedast värvi sõiduauto Mercedes Benz liikumist Xxxxasuva maja juures 09.11.2016 kella 03.50 ajal öösel ning kuidas tumedates riietes meesterahvas liigub edasi-tagasi Xxxxparkla juures. Vaatlusprotokollile lisatud fototabelist on võimalik järeldada, et hõbedast värvi sõiduauto Mercedes Benz näol on tegemist Stanislav Pajevski kasutuses oleva sõiduautoga MB r/n xxxx. Samuti kinnitab jälitustoimingu protokollis 14.11.2016 S.Pajevski vestlus Xxxx, et Pajevski on pihta pannud ühe komplekti rattaid, kuid need ei sobinud ja müüs maha. Arvestades vargusest on möödunud ainult 5 päeva on eluliselt usutav, et Pajevski räägib just 09.11.2016 varastatud velgedest ja rehvidest. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava süü tunnistamisega

kohtuistungil ja kannatanu ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga (sh fototabeliga), videosalvestise vaatlusprotokolliga (sh fototabeliga) ning jälitustoimingu protokolliga tõendamist leidnud Stanislav Pajevski poolt 09.11.2016.a võõraste vallasasjade (autorehvid velgedega) äravõtmine. Stanislav Pajevski objektiivsest käitumisest – lõhkus autoklaasi, võttis autost autorehvid koos velgedega – nähtub, et isik tegutses sissetungimisega varguse eesmärgil, mistõttu kuritegu on toime pandud kavatsetult. Sissetungimiseks peetakse sisenemist viisil, mis ei ole ette nähtud õiguspäraseks sisenemiseks, kusjuures ületatakse hoone, ruumi või ümbruse omadustest tulenevaid takistusi või raskusi, millel on kaitseülesanne (J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 4. trükk. Juura, 2015, lk 696). Sõiduauto aknal on kindlasti kaitseülesanne ning selleks, et sõiduautost asju varastada, tuli sõiduauto aken eelnevalt lõhkuda. Seega sai süüdistatav Stanislav Pajevski aru, et tungib võõrasse sõidukisse, kuhu sisenemine on keelatud ning see oli ebaseaduslik. 16.11.2016.a varguse episood (A. Komarov) Aleksandr Komarovi süü 16.11.2016.a varguses on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kohtuistungil tunnistas Aleksandr Komarov end nimetatud episoodis süüdi ning kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Aleksandr Komarov on enda kahtlustatavana ülekuulamisel selgitanud, et oli Mustika keskuse Prismas, kust võttis talvepüksid. Hiljem võeti need püksid temalt ära. Teo aset leidmist kinnitab ka Aleksandr Komarovi allkiri selle kohta, et ta andis politseiametnikule vabatahtlikult välja talvepüksid Icepeak, mille oli võtnud Mustika Prismast. Ka asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et tegemist on Mustika Prismale kuuluvate pükstega Icepeak. Süüdistatava ütlusi kinnitavad ka tunnistaja Vladislav Horoševi ütlused, mille kohaselt oli 16.11.2016.a tööl Mustamäe Prismas aadressil Tammsaare tee 116 kaamerate taga, mis teostavad müügisaalis videovalvet. Kella 14:35 ajal nägi, kuidas tumedas riietuses meesterahvas võttis spordiriiete osakonnast Icepeak püksid maksumusega 59.95 eurot ning läks proovikabiini. Kabiinist väljudes pani püksid varna rippuma. Kuni turvatöötaja kontrollis proovikabiini, jõudis meesterahvas juba kauplusest väljuda. Selgus, et varna olid riputatud vanad määrdunud kantud püksid, mille sees Icepeak pükste turvaelemendid. Teo aset leidmist ja selle toimepanemist Aleksandr Komarovi poolt kinnitab ka videosalvestuse vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millest nähtub Aleksandr Komarovi tegevus talvepükste Icepeak varguse toimepanemisel 16.11.2016.a Mustika Prismas aadressil Tallinn, Tammsaare tee

ühe pluusi tagasi. Leiti ka teiselt pluusilt ära võetud turvaelemendid. Ka oli näha, et meesterahvas pani poele kuuluva pluusi endale selga. Samuti võttis saalist jope Icepeak, mille samuti proovikabiinis endale selga pani. Jope turvaelemendid eemaldas, need leiti hiljem saalist tema isikliku jope taskust. Peale isiku väljumist müügisaalist pidasid meesterahva kinni, võtsid temalt ära poele kuuluva jope Icepeak, pluusi Craft. Tema enda jope tagastasid meesterahvale. Teo aset leidmist ja selle toimepanemist Aleksandr Komarovi poolt kinnitab ka videosalvestuse vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millest nähtub Aleksandr Komarovi tegevus Icepeak jope ja Craft särgi varguse katse toimepanemisel 17.11.2016.a Mustika Prismas aadressil Tallinn, Tammsaare tee 116. Süüdistatav Aleksandr Komarov on ka ise kinnitanud, et videosalvestusest tehtud fotodel on just tema. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava süüd kinnitavate ja tunnistaja kokkulangevate ütlustega, asitõendi vaatlusprotokolliga (sh fototabeliga) tõendamist leidnud Aleksandr Komarovi poolt võõraste vallasasjade (jope, särk) äravõtmise katse. Aleksandr Komarovi objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – võttis jope ja kampsuni, mille pani proovikabiinis selga, püüdis kauplusest väljuda, kuid peeti turvatöötaja poolt kinni - nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumata põhjusel, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult. 19.11.2016.a varguse episood (A. Komarov, S. Pajevski) Aleksandr Komarovi ja Stanislav Pajevski süü öösel vastu 19.11.2016.a varguses on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Stanislav Pajevski tunnistas kohtuistungil end nimetatud episoodis süüdi, s.h tunnistas käesolevas episoodis kannatanu Xxxxpoolt esitatud tsiviilhagi. Eeluurimisel ei ole Stanislav Pajevski ütlusi anda soovinud. Aleksandr Komarov tunnistas kohtuistungil end nimetatud episoodis süüdi, kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Samuti on Aleksandr Komarov käesolevas episoodis kannatanu tsiviilhagi tunnistanud. Eeluurimisel antud ütlustes Aleksandr Komrov selgitas, et Stasile oli vaja rattaid oma MB jaoks ning palus abi selleks. Stas vaatas välja auto, millelt oli võimalik rattad ära võtta. Sõitsid Stasi autoga kohale, parkisid auto eemale. Läksid auto juurde, Stas võttis autolt rattad alt ära ja tema veeretas need Stasi auto juurde. Hiljem pani Stas rattad enda auto alla. Ka nähtub jälitustoimingu protokollist Stanislav Pajevski poolt kasutatava sõiduauto MB r/n xxxx paiknemine kuriteo toimepanemise ajal sündmuskohal, s.o Xxxxmaja juures. Süüdistatavate süüd ja teo toimepanemise asjaolusid kinnitavad ka kannatanu Xxxx ütlused, mille kohaselt jalutas 18.11.2016 kell 14 paiku oma sõiduautost MB B-klass sinist värvi reg nr 868 BNR mööda. Auto oli pargitud Tallinnas aadressil Kiili 11 maja kõrvale autoparklasse. Autol olid sel hetkel kõik korras, uksed aknad terved. 19.11.2016.a kell 13.25 tuli enda auto juurde ning märkas, et auto seisab kivide peal ning autol puuduvad kõik neli Continental Ice Peak naastrehvi 16” valuvelgedel 205/55 R16. Poldid asusid kõrval maas. Varguse aset leidmise asjaolusid kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, millelt nähtub, et sõiduk MB r/n xxxx, mis asub aadressil Tallinn Kiili 11, asetseb nelja telliskivi peal, puuduvad rattad. Samuti on asitõendina vaadeldud sündmuskohalt Xxxxleitud veljemutreid. Süüdistatavate süüd kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll, milles vaadeldud sõiduauto MB reg nr xxxx (milline oli Stanislav Pajevski kasutuses) all olevaid rehve (Continental Ice Peak 16” naelkummid mõõduga 205x55R16), millised on varastatud sõidukilt MB reg nr 868 BNR. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava Stanislav Pajevski süü tunnistamisega kohtuistungil, Aleksandr Komarovi süüd tunnistavate ja kannatanu kokkulangevate ütlustega, sündmuskoha- ja asitõendi vaatlusprotokollidega (sh fototabelitega), jälitustoimingu protokolliga tõendamist leidnud Aleksandr Komarovi ja Stanislav Pajevski poolt grupis võõraste vallasasjade (autoveljed koos rehvidega) äravõtmine. Aleksandr Komarovi objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – Stas valis välja auto, sõitsid auto juurde, Stas võttis autolt rattad, misjärel tema veeretas need Stas auto juurde, millised Stas hiljem oma auto alla pani - nähtub, et isik tegutses isikute grupis varguse eesmärgil, mistõttu on kuritegu toime pandud kavatsetult. Stanislav Pajevski objektiivsest käitumisest – valis välja auto, võttis autolt rattad, mille Aleksandr Komarov tema kasutuses olnud sõiduauto juurde veeretas ning hiljem pani need tema kasutuses olnud sõiduautole alla - nähtub,

et isik tegutses isikute grupis varguse eesmärgil, mistõttu on kuritegu toime pandud kavatsetult. Aleksandr Komarovi ütlustest ja käitumisest nähtub, et neil oli Stanislav Pajevskiga kuriteo sooritamiseks eelnev kokkulepe ja tööjaotus: Stanislav valis välja sobiva auto, võttis autolt rehvid ning Aleksandri ülesandeks oli rehvid Stanislavi kasutuses oleva sõiduauto juurde veeretada. Sellise tööjaotuse läbi valitsesid nii Aleksandr Komarov kui ka Stanislav Pajevski mõlemad süütegu ja andsid mõlemad omapoolse teopanuse kuriteo sooritamiseks, mistõttu on kuritegu toime pandud isikute grupis. Aleksandr Komarov ja Stanislav Pajevski olid langetanud ühise teootsuse ja tegutsesid ühtse teoplaani järgi, millise tegevuse tulemusena oli võimalik varastada neli autovelge koos rehvidega ning need hiljem Stanislav Pajevski autole alla panna. 18.11.2016 – 02.12.2016.a.varguse episood Xxxxgaraažiboksis nr 60 Pajevski)

(A. Komarov, S.

Aleksandr Komarovi ja Stanislav Pajevski süü varguses Xxxxgaraaziboksis nr 60 ajavahemikul 18.11.2016 – 02.12.2016 on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Stanislav Pajevski kohtuistungil enda süüd ei tunnistanud. Ka ei ole Pajevski eeluurimisel ütlusi anda soovinud. Aleksandr Komarov tunnistas kohtuistungil end nimetatud episoodis süüdi, kuid lisas, et pani teo toime üksinda. Kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Eeluurimisel antud ütlustes Aleksandr Komarov selgitas, et ronis garaaži üksinda, avas luku ning riputas ette enda luku. Ronis sinna sisse vähemalt kaks korda. Stasi temaga sel hetkel ei olnud. Esimesel korral võttis sealt jõulukuused, jõulutuled karpides, sõrmkindad kilekotis ja jõululaudlinad. Daša juurde viis laudlinad, kuuse ja jõulutuled. Osa kinkis Stasile. Osa müüsid Stasiga erinevatele inimesetele. Garaažist võttis ka roller, aga ilma Stassita. Rolleri müüs 100 euro eest maha, Marko ostis, Andri andis raha, aga nad olid kolmanda isiku autoga. Peale müüki tuli Stass temale järele ning nad sõitsid minema. Süüdistatava Aleksandr Komarovi süüd tunnistavaid ütlusi kinnitab ka ütluste olustikuga seostamise protokoll, milles Aleksandr Komarov selgitab Xxxxgaraažiboksis nr 60 toime pandud varguse asjaolusid. Erinevalt kahtlustatavana ülekuulamisest tunnistab Aleksandr Komarov ütluste olustikuga seostamisel, et garaažiboksi tungis sisse tuttavaga, aga ei taha selle tuttava nime nimetada. Tuttavaga koos lõikasid metallkääridega luku garaažiboksil katki ning sulgesid ukse enda lukuga. Garaažis olid mingid kastid, roller ja väikesed kunstkuused. See tuttav, kelle nime ta nimetada ei soovi, viis ära roller, tema ise võttis kunstkuused. Asjaolu, et Komarov tunnistab varguse toimepanemist koos tuttavaga, kinnitab, et Komarov tunnistab varguse toimepanemist isikute grupis. Varguse toimumist kinnitavad kannatanu Xxxxütlused, mille kohaselt ajavahemikul 18.11 kella 12-st kuni 02.12.2016 kella 11.30-ni murti ukseluku lõhkumise teel sisse tema poolt renditavasse garaažiboksi nr 60, mis asub aadressil Xxxx, Tallinn. Garaažist varastati motoroller, mis kuulus tema tütrele Xxxxile. Varastati ka kiiver, mille peal olid mängukaardi kujutised, suverehvid 4 tk „Michelin“, kunstmaterjalist ehted ning kuused, tungraud. Garaažiuksele oli pandud uus lukk. Kannatanu Xxxxi ütluste kohaselt oli ta mehega koos viimati garaažis 18.11.2016 kella 12 paiku. 02.12.2016.a avastasid, et garaažil ripub võõras lukk. Garaaži sisenedes oli seal kõik laiali loobitud ning kadunud oli tütrele kuuluv roller, samuti 10 tehiskuuske koos kaunistustega, elektrilised girlandid 2 tk, kaks pakendis laudlina, 4 tk jõulumotiividega pakendis laudlina, kellukestega salvrätt, kootud kindad kokku 72 paari, hüdrauliline tungraud. Kannatanu Xxxxi ütluste kohaselt varastati Xxxx, Tallinn asuvast garaažiboksist roller JIAJI HUATIAN FEILING JL50QT-9 ja selle istme all olnud rolleri kaitsekate. Samuti varastati mängukaartide kujutisega kiiver ning 4 suverehvi „Michelin“. Rolleri sai tagasi, kuid puudu olid istme all olnud rolleri pagasilaegas ning kaitsekate. Kannatanute ütlusi ning varguse asjaolusid kinnitab ka sündmuskoha vaatluse protokoll koos fototabeliga, millest nähtub Xxxxgaraažiboksi vaatlus ning, et boksi uksel on näha kriimustused ja muljumisjäljed.

Xxxxelukohas aadressil Xxxx läbiviidud läbiotsimise protokolli koos fototabeliga kohaselt leiti Xxxxelukohast mh kunstkuusk, jõulutuled ja 6 laudlina. Tunnistaja Xxxxütluste kohaselt tõi uusaastakaunistused ja laudlinad tema elukohta Aleksandr Komarov. Xxxxelukohas aadressil Tallinn, Xxxxläbiviidud läbiotsimise protokolli koos fototabeliga kohaselt leiti Xxxxelukohast mh laudlina. Asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et xxxx ja xxxx elukohast leitud esemete (kunstkuusk, jõulutuled ja laudlina) näol on tegemist Xxxxgaraažiboksist varastatud esemetega, mida kannatanu on esemete kättesaamisel kinnitanud. Xxxxon allkirjaga kinnitanud kuuse koos kaunistustega, kahe girlandi karbi, kahe laudlina mõõtudega 80x80 ning kahe pakendis laudlina mõõtudega 85x85, ühe laudlina mõõtudega 85x85, valge pakendita laudlina ja valget ja pruuni värvi pakendita laudlina tagasisaamist. Xxxxelukohas aadressil XxxxJärva – Jaani alevis läbiviidud läbiotsimise protokolli koos fototabeliga kohaselt leiti Xxxxelukohast mh kaks paari kindaid ning jõulukaunistused (jääpurikakujulised). Xxxxütluste kohaselt sai need esemed ühelt aktsendiga eesti keelt kõnelevalt ja teiselt lühemalt vene keelt kõnelevalt meesterahvalt. Xxxxon äratundmiseks esitamisel tundnud kirjeldatud isikutena ära S. Pajevski ja A.Komarovi. Asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et Xxxxelukohast leitud jõulukaunistuste ning kinnaste näol on tegemist garaažiboksist nr 60 varastatud esemetega. Xxxxon kinnitanud kinnaste (must-valged kunstkarusnahast äärisega) ning girlandi (jääpurikad) kättesaamist. Xxxxkuuluvat varastatud rollerit on vaadeldud asitõendina, millise andis vabatahtlikult välja Xxxx. Xxxx selgituse kohaselt sai ta rollergi Xxxxkäest. Tunnistaja Xxxxütluste kohaselt tunneb Xxxx juba aastaid. Novembris 2016 (võis olla umbes 20.11.2017) helistas Marko talle ning tegi ettepaneku minna rollerit vaatama. Oli nõus ning viis Marko ja Andrese rollerit vaatama. Sõitsid Tammsaare tee garaažide juurde (Mustika keskuse taga), kus ootasid kaks meesterahvast. Üks neist rääkis vene keelt, teine aktsendiga eesti keelt. Markol raha kaasas ei olnud, Andres andis talle selle raha. Panid rolleri bussi peale ja sõitsid minema. Järgmine päev nägid taaskord neid kahte meest, kes pakkusid müügiks enda autost (hõbedasest MB-st) kuuski, jõuluküünlaid ja terve koti täis kindaid. Ostis ühed kindad ja ühe paki tulesid. Äratundmiseks esitamise protokolli koos fototabeliga kohaselt tundis Xxxxfotol nr 3 ära Aleksandr Komarovi, kellelt Xxxxostis rolleri novembris ja päev hiljem ostsid neilt kindaid ja jõulukaunistusi. See isik räägib aktsendiga eesti keelt. Xxxxütluste kohaselt läks Xxxxja XxxxMustika keskuse taga olevate garaažibokside juurde, kus kaks meesterahvast tõid välja rolleri ning Andres maksis selle eest 100 eurot. Tõstsid rolleri bussi ning sõitsid minema. Järgmisel päeval helistas sama isik tagasi, kes eesti keelt rääkis, ning ütles, et on pakkuda ka kuuski pisikeste tulekestega, pakkus ka kiivreid ja lisaks kindaid. Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis Xxxxfotol nr 3 ära Aleksandr Komarovi, kellega suhtles esemete – tööriistade, rolleri jne ostmise osas. Isiku tunneb ära näojoonte järgi, kuna suhtles temaga. Samuti tundis Xxxxäratundmiseks esitamise protokolli kohaselt ära fotol nr 1 oleva Stanislav Pajevski, kes müüs neile rollerit Tallinnas Tammsaare tee garaažide juures ja järgmisel päeval ostsid temalt ja tema sõbralt jõuluehteid ja kindaid. Tsiteeritud Xxxxja Xxxxomavahel haakuvad ütlused kinnitavad, et Komarov ja Pajevski realiseerisid ühiselt neid esemeid, mis olid graažiboksist varastatud. Jälitustoimingu protokoll kinnitab järgmisi asjaolusid: 19.11.2016 kell 16:22 ja 16:23 toimus Stanislav Pajevski ja Xxxxvahel telefonivestlus, kus Pajevski räägib ilmselgelt vargusest („omanikud remondivad luku ära, sõidavad minema ja me uuesti läheme sinna“). Morozova küsib veel, et ka S.Pajevski jättis talle kuuse. Sõna „Me“ kasutamine viitab ilmselgelt grupis tegutsemisele. 20.11.2016 kell 19.15 ütleb Pajevski kõnes Bitseviga, et on hetkel vargil ridades Õismäe valgusfoori lähedal ja palub Olerexi juures oodata. Arvestades Xxxxgaraažide asukohta, mis on

Olerexi tankla lähedal ja asub enne järgmist suuremat valgusfoori, on eluliselt usutav, et jutt on just vargusest Xxxxgaraažiboksist. 20.11.2016 kell 19:46 A. Komarovi ja Xxxxvahelises vestluses juhatab Komarov: „ pärast Olerexi garaažiboksi algavad, kui sõidad Õismäe poole.“ Seega kinnitavad tsiteeritud telefonikõned, et Komarov ja Pajevski olid ühel ajal samade garaažibokside juures, mistõttu on eluliselt usutav, et just Pajevski oli selleks isikuks, kes käis koos Komaroviga Xxxxgaraažiboksis vargil. Järgmistes kõnedes pakutakse müügiks juba garaažiboksist varastatud esemeid. 20.11.2016 kell 19:51 küsib Komarov Plotnikovalt kas toob talle kuuse. 21.11.2016 kell 13:06 Xxxxja S. Pajevski vahel küsib Mandrik Pajevskilt kas sõrmikud on alles ja Pajevski vastab, et las võtab 100 paari. 21.11.2016 kell 13:56 A. Komarovi ja Xxxxvahelises vestluses pakub Komarov Xxxxile 50 kuubikulist rollerit. 21.11.2016 kell 13:59 Xxxxja A. Komarovi vahel ning 21.11.2016 kell 14:38 A. Komarovi ja Xxxxvahel on vestlus sõrmikute müügist. 21.11.2016 kell 16:15 A. Komarovi ja Xxxxvahel on vestlus mersu kilpidest ja ehetega jõulupuust. Kõik need kõned viitavad otseselt toimepandud vargusele Xxxxgaraažiboksist ning, et pakutakse müügiks esemeid, mis kannatanute ütluste kohaselt varastati kõnealusest garaažiboksist. Kuigi Aleksandr Komarov on andnud erinevaid ütlusi ja selgitanud kord, et pani varguse käesolevas episoodis toime üksinda ja kord, et tuvastamata isikuga, on kriminaalasja materjalidega tõendamist leidnud, et Aleksandr Komarov ning Stanislav Pajevski on käesolevas episoodis neile süüks arvatava teo toime pannud sissetungimisega ning grupis (kaastäideviijatena). Nähtuvalt ütluste olustikuga seostamise protokollist on Aleksandr Komarov tunnistanud, et pani teo toime koos tuttavaga, kelle nime ta nimetada ei taha. Kriminaalasja materjalid, eelkõige jälitustoimingu protokollis kajastatud telefonikõned kinnitavad, et selleks tuttavaks oli Stanislav Pajevski (viibis samal ajal Komaroviga garaažide juures). Lisaks on Xxxxäratundmiseks esitamise protokollis tundnud ühe isikuna ära just Stanislav Pajevski, kes koos Aleksandr Komaroviga pakkusid müügiks mh rollerit ning hiljem järgmisel päeval jõulukaunistusi ning kindaid. Kõik need esemed olid varastatud Xxxx garaažiboksist nr 60. Komarovi ütluste kohaselt viis rolleri ära varguses osalenud tuttav. Kuna Pajevski ja Komarov müüsid rollerit koos, sai selleks varguses osalenud tuttavaks olla ainult S.Pajevski. Stanislav Pajevski süüd antud kuriteoepisoodi toime panemises koos Aleksandr Komaroviga kinnitab ka A. Pajevskaja (Stanislav Pajevski endine abikaasa) elukohast leitud varastatud laudlinad, millised sai sinna viia üksnes Stanislav Pajevski. Puudub igasugune eluliselt usutav põhjus, miks oleks Komarov pidanud varastatud esemeid andma niisama Pajevskile. Samuti kinnitab Stanislav Pajevski süüd (sh ka Aleksandr Komarovi süüd) jälitustoimingu protokoll, millest nähtub, kuidas Stanislav Pajevski ning Aleksandr Komarov tegelevad aktiivselt varastatud esemete müügiga. Kui Pajevski ei oleks ise varguses osalenud puudunuks tal vajadus ka aktiivselt ise varastatud esemeid müüa. Kuna Aleksandr Komarovi ja Stanislav Pajevski viibisid koos garaažide juures pidid nad garaažide juures ka ühiselt ja kooskõlastatult tegutsema. Varastatud esemete hulka arvestades pidid nad garaažide juurde minema autoga ja on eluliselt usutav, et mõlema olid varguse toimepanemisel oma ülesanded ning mõlemad valitsesid süütegu ning andsid omapoolse teopanuse kuriteo sooritamiseks, mistõttu kuritegu on toime pandud isikute grupis. Aleksandr Komarov ja Stanislav Pajevski tegutsesid ühiselt ning kooskõlastatult (varastasid koos esemeid) selliselt, et igaüks neist valitses tegu ja eeldasid ning teadsid, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub neist mõlemast. Ka hilisem ühine varastatud esemete realiseerimine kinnitab, et nende kogu vargusega ja varastatud esemetega seonduv tegevus oli langetatud ühise teootsusena ja nad tegutsesid ühtse teoplaani järgi, millise tegevuse tulemusena oli võimalik varastada garaažiboksit nr 60 erinevaid esemeid ning hiljem neid koos realiseerida ning tulu teenida. Asjaolu, et Aleksandr Komarov ning Stanislav Pajevski varguse grupis toime panid, kinnitab ka kokkulangevus kuriteo täideviimise viisis (nn modus operandi), mida kohus arvestab kaudse tõendina. Nähtuvalt jälitustoimingu protokollist sõitsidki Aleksandr Komarov ning Stanislav

Pajevski mööda Tallinna linna (erinevate tänavate vahel) ning selle ümbrust ringi ning otsisid kohti, kust saaks varguseid toime panna. Sellel kahekuulisel perioodil, mille vältel Komarov ja Pajevski ühiselt vargusi toime panid, sooritasid nad ühiselt kaheksa varguse episoodi. Isikute sellisest käitumisest võib välja lugeda sissejuurdunud harjumust ja juba tavaliseks saanud käitumisviisi. Pajevski ja Komarovi käitumisest erinevates episoodides on näha väljakujunenud ja harjumuseks saanud elustiili, mistõttu on lisaks eelpool viidatud tõenditele ka eluliselt usutav, et ka selle episoodi sooritasid Komarov ja Pajevski ühiselt ja kooskõlastatult. Arvestades. Et Pajevski oli Komaroviga varguse toimepanemise ajal garaažibokside juures, ei ole eluliselt usutav, et Komarov pani varguse toime tuvastamata isikuga. Eeltoodust tulenevalt on Aleksandr Komarovi süüd tunnistavate ja kannatanute ning tunnistajate omavahel haakuvate ütlustega, Xxxxja Xxxxütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolli (sh fototabeliga), asitõendi vaatlusprotokollidega koos fototabelitega, läbiotsimisprotokolliga (sh fototabeliga), äratundmiseks esitamis protokollidega ja jälitustoimingu protokolliga tõendamist leidnud Aleksandr Komarovi ja Stanislav Pajevski poolt grupis sissetungimisega võõraste vallasasjade (roller, jõulukaunistused, laudlinad, kiiver, kindad, suverehvid) äravõtmine. Aleksandr Komarovi objektiivsest käitumisest ja ütlustest – avas garaažiboksi luku, asendasid selle enda lukuga, võtsid sealt erinevaid esemeid, millest osad realiseerisid, osad andsid lihtsalt ära (Plotnikovale) - nähtub, et isik tegutses isikute grupis sissetungimisega varguse eesmärgil, mistõttu on kuritegu toime pandud kavatsetult. Stanislav Pajevski objektiivsest käitumisest, mida võib tuvastada kuriteo tehiolude pinnalt, – avasid garaažiboksi luku, asendasid selle enda lukuga, võtsid sealt erinevaid esemeid, millest osad realiseerisid, osad andsid lihtsalt ära ( Pajevskajale) - nähtub, et isik tegutses isikute grupis sissetungimisega varguse eesmärgil, mistõttu on kuritegu toime pandud kavatsetult. Sissetungimiseks peetakse sisenemist viisil, mis ei ole ette nähtud õiguspäraseks sisenemiseks, kusjuures ületatakse hoone, ruumi või ümbruse omadustest tulenevaid takistusi või raskusi, millel on kaitseülesanne (J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 4. trükk. Juura, 2015, lk 696). Aleksandr Komarovi ütlustest nähtuvalt avati esmalt garaažiboksi lukk selleks, et siseneda, seega said süüdistatavad väga hästi aru, et tungivad hoonesse, kuhu sisenemine on keelatud ning see on ebaseaduslik ja õigusvastane. 05.12.2016.a varguse episood Tallinn Xxxxsõiduautost Citroen Jumpy (A. Komarov, S. Pajevski) Aleksandr Komarovi ja Stanislav Pajevski süü 05.12.2016.a varguses sõiduautost Citroen Jumpy reg. nr. XXXX on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Stanislav Pajevski tunnistas kohtuistungil end nimetatud episoodis süüdi. Eeluurimisel ei ole Stanislav Pajevski ütlusi anda soovinud. Aleksandr Komarov tunnistas kohtuistungil end nimetatud episoodis süüdi, kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Eeluurimisel Aleksandr Komarov selgitas, et said kokku Stasi tuttava Kirilliga, kes sõidutas nad Kristiine kanti. Stasiga väljusid autost ning kõndisid mööda rajooni. Stas nägi Soome numbrimärkidega autot. Tema lõi puruks ukseklaasi ja Stas ronis sõidukisse, kust võttis bensiinitoitega mootorsae ja kohvrikese. Tema võttis ja tassis Kirilli auto juurde neli silikoonvorstikest. Asjad panid Kirilli autosse, aga ei tea, kas Kirill teadis, et nad olid Stanislaviga varguse toime pannud. Kirill sõidutas nad Stasi koduni. Süüdistatava Aleksandr Komarovi ütlusi kinnitavad ka ütluste olustikuga seostamise protokoll, milles Aleksandr Komarov näitas ette koha, kuhu pargitud sõidukist nad koos Stanislav Pajevskiga panid toime varguse ning selgitas varguse toimepanemise asjaolusid, sh autoklaasi lõhkumist ning asjade võtmist. Aleksandr Komarovi ütlusi ning Stanislav Pajevski süüd kinnitab ka DNA-ekspertiisiakt nr 16E-GE1461, mille eksperdiarvamuse kohaselt on materjalijäljest lõhutud klaasil võetud proovist saadud DNA-profiil kokkulangev Stanislav Pajevski DNAprofiiliga. Varguse aset leidmise asjaolusid kinnitavad mh kannatanu Xxxxi ütlused, mille kohaselt

on firma Avekar OY juhatuse liige ning firmale kuulub kaubik Citroen Jumpy reg. nr. XXXX. Parkis nimetatud sõiduki 04.12.2016.a kella 18 paiku enda elukoha aadressil Tallinn, Xxxx juurde tänavale, lukustas kaubiku uksed. 05.12.2016.a hommikul kella 10 paiku tuli politsei ning teatas, et kaubikusse on öösel sisse murtud. Selgus, et lõhutud oli kaks aknaklaasi – kõrvalistuja poolne liugukseklaas ja juhi kolmurkklaas. Kaubiku pakiruumist oli varastatud punast värvi bensiinmootorsaag Jonsred, tööriistakast Hilti koos akutrelli, kahe aku, akulaadijaga ja puuridega, neli pakendit Hilti Hit-Re 500 silikoonipastat. Varastatud esemed sai Xxxx 12.12.2016.a politseijaoskonnast tagasi. Ka sündmuskoha vaatlusprotokollist koos juurde lisatud fototabeliga nähtub, et sündmuskohal, s.o Xxxx, Tallinn maja kõrvale pargitud minikaubikul on parempoolne küljeukse klaas lõhutud. Tunnistaja Xxxxütluste kohaselt viis ta 05.12.2016.a öösel sõidukiga VW xxxx (milline kuulub PPA väljavõtte kohaselt Xxxx) Stanislav Pajevski ja tema tuttava Sanja Tallinnas mingisse kohta, kus Stanislav ja Sanja väljusid autost ning läksid kuhugi. Veidi aja pärast tulid tagasi ning tõid midagi endaga kaasa. Mida konkreetselt, ta ei vaadanud. Hiljem viis Stanislavi ja Sanja Stanislavi kodu juurde, asjad jäidki esialgu tema autosse. Tunnistaja poolt antud ütlusi ning süüdistatavate süüd kinnitavad ka sõiduki VW reg nr xxxx vaatluse protokoll koos asitõendi vaatlusprotokolliga ning fototabelitega, millelt nähtub, et sõidukist VW reg nr xxxx (kuulus Xxxx) on leitud ning ära võetud kannatanu Xxxxi kaubikust varastatud Hilti tööriistakast koos akutrelliga, laadija, kaks akut ning puurid, samuti neli pakendit Hilti Hit-Re 500 silikoonipastat. Süüdistatavate süüd kinnitab ka läbiotsimise protokoll koos fototabeliga, mille kohaselt on Stanislav Pajevski kasutuses olevast sõidukist MB xxxx leitud mh Avekar OY-le kuuluv mootorsaag Jonsered. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava Stanislav Pajevski süü tunnistamisega kohtuistungil, Aleksandr Komarovi süüd tunnistavate, kannatanu ning tunnistaja kokkulangevate ütlustega, ütluste olustikuga seostamise protokolliga, sündmuskoha- ja asitõendi vaatlusprotokolliga koos fototabeliga, sõiduki VW reg nr xxxx vaatlusprotokolli koos fototabeliga ning sõiduki MB xxxx läbiotsimise protokolli koos fototabeliga tõendamist leidnud Aleksandr Komarovi ja Stanislav Pajevski poolt grupis sissetungimisega võõraste vallasasjade (erinevad tööriistad, töövahendid) äravõtmine. Aleksandr Komarovi objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – Stas leidis auto, tema lõhkus autoklaasi, Stas võttis autost mootorsae ja kohvri, tema ise neli silikoonvorstikest, mille viisid tuttava autosse ja sõitsid minema - nähtub, et Aleksandr Komarov tegutses isikute grupis sissetungimisega varguse eesmärgil, mistõttu on kuritegu toime pandud kavatsetult. Stanislav Pajevski objektiivsest käitumisest – sisenes eelnevalt Aleksandr Komarovi poolt lõhutud autoaknaklaasi kaudu kaubikusse ja võttis mootorsae ning kohvrikese, viis tuttava autosse, sõitsid minema - nähtub, et Stanislav Pajevski tegutses isikute grupis sissetungimisega varguse eesmärgil, mistõttu on kuritegu toime pandud kavatsetult. Sissetungimiseks peetakse sisenemist viisil, mis ei ole ette nähtud õiguspäraseks sisenemiseks, kusjuures ületatakse hoone, ruumi või ümbruse omadustest tulenevaid takistusi või raskusi, millel on kaitseülesanne (J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 4. trükk. Juura, 2015, lk 696). Nähtuvalt A. Komarovi ütlustest lõhkus tema sõiduki Citroen Jumpy ukseklaasi, peale mida sai sõidukisse siseneda Stanislav, seega said süüdistatavad aru, et tungivad võõrasse sõidukisse, kuhu sisenemine on keelatud ning see oli ebaseaduslik. Aleksandr Komarovi ütlustest ja käitumisest nähtub, et neil oli Stanislav Pajevskiga kuriteo sooritamiseks eelnev kokkulepe ja tööjaotus: Aleksandr Komarov lõhub auto ukseklaasi, misjärel Stanislav siseneb sõidukisse, et võtta sealt esemeid, samuti sai seejärel võtta autost esemeid Aleksandr Komarov ning viia need esemed tuttava sõidukisse ja seejärel sündmuskohalt lahkuda. Sellise tööjaotuse läbi valitsesid nii Aleksandr Komarov kui ka Stanislav Pajevski mõlemad süütegu ja andsid mõlemad omapoolse teopanuse kuriteo sooritamiseks, mistõttu on kuritegu toime pandud isikute grupis. Aleksandr Komarovi ja Stanislav Pajevski ühise tegevuse tulemusena siseneti ukseklaasi lõhkumisega kaubikusse Citroen Jumpy s.o ebaseadusliku sissetungimise teel ning oli võimalik varastada firmale Avekar OY-le kuuluvad bensiinimootorsae Jonsered, Hilti tööriistakasti koos akutrelliga (sh puurid, akud, akulaadija).

05.12.2016.a varguse episood Tallinn Xxxxsõiduautost Mercedes Benz (A. Komarov, S. Pajevski) Aleksandr Komarovi ja Stanislav Pajevski süü 05.12.2016.a varguses sõiduautost Mercedes Benz reg nr xxxx on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Stanislav Pajevski kohtuistungil end süüdi ei tunnistanud. Eeluurimisel ei ole Stanislav Pajevski ütlusi anda soovinud. Aleksandr Komarov tunnistas kohtuistungil end nimetatud episoodis süüdi, kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde, kuid lisas, et pani teo toime üksinda. Eeluurimisel Aleksandr Komarov selgitas, et sõitsid koos Stasiga Õismäele. Sõiduautost väljus tema üksinda, Stass ei väljunud. Ronis sõiduautosse MB, kust võttis prillid koos vutlariga ja automagnetofoni. Prillid kinkis Dašale, automagnetofoni müüs öösel kellelegi. Varguse toimumist kinnitavad kannatanu Xxxxe ütlused, mille kohaselt avastas ta 05.12.2016.a hommikul, et tema kasutuses olevasse sõiduautosse MB reg nr xxxx, milline oli pargitud Tallinn, XxxxVene Humanitaargümnaasiumi ette, oli sisse tungitud ning varastatud D&G prillid Prada vutlaris ning IVC automakk koos esipaneeliga. Katki oli löödud auto tagumise ukse aknaklaas. Xxxx on kinnitanud, et prillid vutlaris sai tagasi. Ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga kinnitab, et XxxxTallinnas pargitud sõidukil MB xxxx on katki tagumise ukse väike kolmnurkaken. Xxxxelukohas aadressil Xxxx läbiviidud läbiotsimise protokolli koos fototabeliga kohaselt leiti Xxxxelukohast mh D&G prillid Prada vutlaris. Xxxx ütlused kinnitavad, et prillid tõi talle A. Komarov. Asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et Xxxx elukohast leitud prillide koos vutlariga näol on tegemist Xxxxe sõiduautost varastatud prillidega. DNA-ekspertiisi akti nr 16E-GE1460 eksperdiarvamuse kohaselt ei saa sündmuskohalt leitud DNA proovis välistada A. Komarovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist. Vaidlust ei ole asjaolus, et Aleksandr Komarov ja Stanislav Pajevski sõitsid sündmuskohale, s.o Tallinn Xxxx asuva maja juurde koos ühes autos. Vaidlust ei ole ka asjaolus, et Stanislav Pajevski autost ei väljunud. Kohus ei nõustu Aleksandr Komarovi väitega, et kuna Stanislav sõiduautost ei väljunud, siis on ta teo toime pannud üksinda, st ilma Stanislavita. Aleksandr Komarov ning Stanislav Pajevski on ka käesolevas kuriteoepisoodis varguse toime pannud grupis, s.o kaastäideviijatena. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub, et Aleksandr Komarov ning Stanislav Pajevski tegutsesid ühiselt ning kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitses tegu ja eeldasid ning teadsid, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub neist mõlemast. Aleksandr Komarovi ja Stanislav Pajevski ühine ning kooskõlastatud tegevus oli vahetus ajalis-ruumilises seoses. Nähtuvalt tunnistaja Xxxx ütlustest sõidutas tema Stassi ja Sanjat Mustamäe rajoonist Õismäe rajooni. Stas juhatas talle teed. Seal peatusid mingi üheksakorruselise maja ees ning Sanja läks autost välja. Kuhu täpsemalt Sanja läks, ta ei tea. Pärast tuli ta tagasi ning istus autosse. Seega nähtub Xxxxütlustest, et Stanislav Pajevski oli väga hästi teadlik, miks ja kuhu sõita tuleb. Asjaolu, et Stas (Pajevski) juhatas teed, kinnitab, et Aleksandr Komarovil ja Stanislav Pajevskil oli koos ühine plaan. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-118-13 p 8 asunud mh seisukohale, et “teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

Stanislav Pajevski ülesandeks oli juhatada tunnistaja Xxxx, et ta sõidutaks Aleksandr Komarovi ja tema enda sündmuskohale, s.o Tallinn, Xxxxasuva maja juurde. Järgnevalt väljuski Aleksandr Komarov autost, liikus välja valitud sõiduki juurde, lõhkus auto tagumise ukse aknaklaasi, võttis päikeseprillid vutlaris ja automaki ning läks Xxxxjuhitud sõiduautosse tagasi ning lahkuti sündmuskohalt. On eluliselt usutav, et Stanislav Pajevski ülesandeks oli lisaks tema tuttava Xxxxjuhatamisele järgmisele sündmuskohale (Aleksandrit nägi Xxxx nimelt esimest korda alles sellel õhtul), ka jälgida ümbruskonda samal ajal, kui Aleksandr Komarov võõrast sõidukist asjad võtab, et siis vajadusel Aleksandr Komarovi hoiatada. On ju vargus ka käesoleval juhul toime pandud sõiduautost, millisel võib igal hetkel tööle hakata alarm (seda süüdistatavad enne kuriteo toimepanemist ei saa teada) ning sõiduauto oli pargitud kortermaja juurde, seega võis igal ajal keegi nende teole ka juhuslikult peale sattuda, mistõttu ongi sündmuskohalt kiire lahkumine süüdistatavate jaoks oluline. Aleksandr Komarov ja Stanislav Pajevski olid langetanud ühise teootsuse ja tegutsesid ühtse teoplaani järgi, millise tegevuse tulemusena oli võimalik varastada Xxxxe kasutuses olevast sõiduautost Xxxx kuuluvad prillid koos vutlariga ning automakk koos esipaneeliga. Asjaolu, et Aleksandr Komarov ning Stanislav Pajevski varguse grupis toime panid, kinnitab ka kokkulangevus kuriteo täideviimise viisis (nn modus operandi), mida kohus arvestab kaudse tõendina. Nähtuvalt jälitustoimingu protokollist sõitsidki Aleksandr Komarov ning Stanislav Pajevski mööda Tallinna linna (erinevate tänavate vahel) ning selle ümbrust ringi ning otsisid kohti, kust saaks varguseid toime panna. Samal ööl olid Komarov ja Pajevski eelnevalt juba ühiselt pannud toime varguse, kusjuures nad sõitsid samal viisil sõiduautoga ringi ja murdsid sisse autosse, kust võtsid tööriistad. Pajevski ja Komarovi käitumise mustrit kõigis episoodides arvestades, on eluliselt usutav, et ka kõnealune vargus oli kantud ühtsest tahtlusest ja neil oli omavaheline rollijaotus. Kuna Pajevski juhatas teed, on eluliselt usutav, et varguse toimepanemise koht oli Pajevskil eelnevalt välja valitud. Riigikohus on märkinud et erinevate kuritegude toimepanemise asjaolude silmnähtaval kokkulangemisel võib sellest teha järelduse nende kuritegude toimepanemise kohta sama isiku poolt (vt 6. mai 2005 otsuse nr 3-1-1-32-05 p 8 või 10. novembri 2009 otsuse nr 3-1-1-87-09 p 11). Modus operandi'st kui usaldusväärsest tõendamise moodusest võib rääkida ka juhtudel, mil spetsiifika ei seisne ainuüksi kuriteo enese toimepanemise viisis, vaid nende kuritegude avaramat ajalist tausta kajastavates erinevates tunnustes. Modus operandi usaldusväärsust tõendamise moodusena kinnitab ka sarnaste juhtumite arv.“ Periood, mille vältel Komarov ja Pajevski ühiselt varguse toime panid, oli 2 kuud ja selle aja vältel panid nad ühiselt toime kaheksa varguse episoodi, millest viis toimus autodest. Isikute sellisest käitumisest võib välja lugeda sissejuurdunud harjumust ja juba tavaliseks saanud käitumisviisi. Eeltoodust tulenevalt on Aleksandr Komarovi süüd tunnistavate ja kannatanu ning tunnistaja omavahel haakuvate ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolli (sh fototabeliga), DNA-ekspertiisi akti nr 16E-GE1460, asitõendi vaatlusprotokolliga koos fototabeliga, läbiotsimisprotokolliga (sh fototabeliga), tõendamist leidnud Aleksandr Komarovi ja Stanislav Pajevski poolt grupis sissetungimisega võõraste vallasasjade (prillid vutlaris, automakk esipaneeliga) äravõtmine. Aleksandr Komarovi objektiivsest käitumisest ning ütlustest – sõitsid Stanislaviga Õismäele, väljus sõiduautost, ronis sõiduautosse MB, kust võttis prillid koos vutlariga ja automagnetofoni ning lahkusid sündmuskohalt - nähtub, et isik tegutses isikute grupis sissetungimisega varguse eesmärgil, mistõttu on kuritegu toime pandud kavatsetult. Stanislav Pajevski objektiivsest käitumisest – juhatas teed sündmuskohale, samal ajal, kui Aleksandr Komarov tungis sõidukisse MB, et võtta prillid ja automaki, istus tema oma tuttava autos, valvas ilmselgelt ümbrust ning ootas, kuni Aleksandr Komarov tuleb tagasi ning sõitsid koos minema - nähtub, et isik tegutses isikute grupis sissetungimisega varguse eesmärgil, mistõttu on kuritegu toime pandud kavatsetult.

Sissetungimiseks peetakse sisenemist viisil, mis ei ole ette nähtud õiguspäraseks sisenemiseks, kusjuures ületatakse hoone, ruumi või ümbruse omadustest tulenevaid takistusi või raskusi, millel on kaitseülesanne (J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 4. trükk. Juura, 2015, lk 696). Sõiduauto aknal on kindlasti kaitseülesanne. Seega said süüdistatavad mõlemad aru sellest, et selleks et autosse pääseda on vaja eelnevalt aken lõhkuda ning et tungitakse võõrasse sõidukisse, kuhu sisenemine on keelatud ning see oli ebaseaduslik. Karistusregistri teatisest (II kd, lk 166-179) ja kohtuotsustest (II kd, lk 180-193) nähtub, et Stanislav Pajevskit on eelnevalt kriminaalkorras karistatud korduvalt ning seda peamiselt just varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Viimati karistati Stanislav Pajevskit Harju Maakohtu 09.06.2016.a kohtuotsusega mh KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Käesoleva kriminaalasja esemeks on samuti kümme varguse episoodi, millistest üheksa episoodi on toime pandud vaid kahe kuu jooksul, seega on süüdistatava puhul tegemist isikuga, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. Stanislav Pajevski tegevus üheksas varguse episoodis, mis on toime pandud peale Harju Maakohtu 09.06.2016 kohtuotsust tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 7, 8,9 järgi kui isikute grupis sissetungimisega süstemaatiliselt võõraste vallasasjade äravõtmine nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Stanislav Pajevski tegevus 28.05.2015 episoodis s.o enne Harju Maakohtu 09.06.2016 tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2p 8,9 järgi sissetungimisega süstemaatiliselt võõraste vallasasjade äravõtmine nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Karistusregistri teatisest (I kd, lk 160-171) ja kohtuotsustest (I kd, lk 172-180) nähtub, et Aleksandr Komarovi on eelnevalt kriminaalkorras karistatud korduvalt ning seda peamiselt just varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Viimati karistati Aleksandr Komarovi Harju Maakohtu 30.10.2014.a kohtuotsusega mh KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi. Käesoleva kriminaalasja esemeks on samuti neliteist varguse episoodi, millised on toime pandud vaid kolme kuu jooksul, seega on süüdistatava puhul tegemist isikuga, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. Aleksandr Komarovi tegevus neljateistkümnes varguse episoodis tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 7, 8 , 9 järgi kui isikute grupis sissetungimisega süstemaatiliselt võõraste vallasasjade äravõtmine nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Mootorsõiduki süstemaatiline juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt KarS § 4231 järgi (A. Komarov) Aleksandr Komarovi süü mootorsõiduki süstemaatilises juhtimises juhtimiõiguseta isiku poolt on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. KarS § 4231 sätestab vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Liiklusseaduse § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. KarS § 4231 koosseisu objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki süstemaatilises juhtimises ilma selleks nõutavat juhtimisõigust omamata. Seega tuleb käesoleval juhul süüdistatavale ette heidetava kuriteo inkrimineerimiseks tuvastada süüdistatava poolt süüdistusaktis näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine, süüdistataval mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumine ning vaidlusaluse käitumise süstemaatilisus. Antud juhul ei ole vaidlust asjaolus, et Aleksandr Komarovi juhtis mootorsõidukit öösel vastu 06.11.2016 Tallinnas Pääsküla tn. 10a maja juures.

Aleksandr Komarov tunnistas kohtuistungil enda süüd ning kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Ka eeluurimisel on Aleksandr Komarov oma süüd tunnistanud ning selgitas, et talt võeti 2014.a juhiload kohtuotsuse kohaselt 1-aastaks ära. ARK-i uut eksamit selleks, et juhiload tagasi saada, ta tegema ei läinudki. Kasutas Stanislav Pajevski sõidukit nii 04.10.2016, 08.10.2016 kui ka 06.11.2016.a Xxxx, Tallinn maja juures. Ka jälitustoimingu protokoll kinnitab, et A.Komarov sõitis Stanislav Pajevski kasutuses olnud sõidukiga Mercedes Benz 06.11.2016 Pääsküla tn 10 a maja juures. Harju Maakohtu 05.01.2017.a kohtuotsusega väärteoasjas nr 4-16-7672 on Aleksandr Komarov süüdi tunnistatud LS § 201 lg 2 järgi, s.o mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud. Kohtuotsuse kohaselt karistati Aleksandr Komarovi mootorsõiduki lubadeta juhtimise eest 04.10.2016 episoodis (väärteoprotokolli AB1242204 ärakiri) ja 08.10.2016.a episoodis (väärteoprotokolli AB1389485 ärakiri). Seega on Harju Maakohtu 05.01.2017.a kohtuotsusega tuvastatud, et Aleksandr Komarovi näol on tegemist isikuga, kellel kehtiv juhtimisõigus puudub ja kes juhtis 04.10.2016 ja 08.10.2016 mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Eeltoodust tulenevalt on seega tõendamist leidnud, et Aleksandr Komarovi poolt mootorsõiduki juhtimine öösel vastu 06.11.2016 Tallinnas Pääsküla tn. 10a maja juures ning samuti see, et Aleksandr Komarov juhtis kolmandat korda mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. KarS § 4231 kohaldub juhul, kui on tõendatud rikkumise süstemaatilisus. Harju Maakohtu 05.01.2017.a kohtuotsusest nähtuvalt karistati Aleksandr Komarovi LS § 201 lg 2 järgi mootosõiduki lubadeta juhtimise eest 04.10.2016.a ja 08.10.2016.a. Süstemaatiline on tegu siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on selle eest varem süüdi mõistetud või on need süüteod tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti võivad süstemaatilisuse moodustada nii kuriteod kui väärteod. Käesoleva kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et Aleksandr Komarov pani toime mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise 06.11.2016.a ja seda viimase kuu jooksul juba kolmandat korda, mistõttu võib Komarovi käitumises tõdeda süstemaatilist juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimist. Seega on tõendamist leidnud, et Aleksandr Komarov on samalaadse süüteo toime pannud süstemaatiliselt. Tulenevalt eeltoodust on täidetud KarS § 4231 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Aleksandr Komarovile KarS § 4231 järgi inkrimineeritava kuriteo süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. KarS § 4231 koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Aleksandr Komarovi ütlustest ning objektiivsest käitumisest – teades, et temalt oli juhtimisõigus ära võetud 2014.a ning ta ei olnud juhtimisõigust (juhilubasid) taastanud, otsustas siiski Stanislav Pajevski sõiduauto rooli istuda ning seda ööl vastu 06.11.2016.a juhtida - nähtub, et tegu on toime pandud kavatsetult. Aleksandr Komarov oli teadlik, et tal puudub juhtimisõigus, kuid sellest hoolimata otsustas ta mootorsõidukit juhtida. Aleksandr Komarov teadis, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, tahtis seda, s.t sooviks oli juhitmisõiguseta mootorsõiduki juhtimine. Aleksandr Komarovi käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning Aleksandr Komarovile inkrimineeritav tegu on toime pandud kavatsetult, mistõttu on täidetud KarS § 4231 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis.

Aleksandr Komarovi tegevus selles episoodis tuleb kvalifitseerida KarS § 4231 järgi kui mootorsõiduki süstemaatiline juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt. Tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Aleksandr Komarov ja Stanislav Pajevski on süüvõimelised ning KarS 2. ptk. 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust, laadi ning süüdistatavate isikuid. KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 31-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-11-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). KarS § 199 lg 2 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 4231 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Aleksandr Komarovi karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus osaliselt süü tunnistamist. Aleksandr Komarovi iseloomustab, et teda on varem kriminaal- ja väärteokorras korduvalt karistatud ja seda just varavastaste kuritegude eest ning karistuseks on viimased 6 korda mõistetud üksnes reaalne vangistus. Seega teadis Aleksandr Komarov, et kuritegude toimepanemine võib endaga kaasa tuua ebameeldivad tagajärjed. Süüdistatav ei ole varasematest karistustest enda jaoks järeldusi teinud ning on ikka ja jälle uuesti jätkanud kuritegelikku käitumist, mis on kujunenud talle elustiiliks. Asjaolu, et viimasel kuuel korral on A.Komarovi karistatud üksnes vangistusega näitab, et varasemad tingimsi karistused ei ole mõju avaldanud. Samuti on A.Komarovi korduvalt väärteokorras karistatud, sh korduvalt varavastaste süütegude eest väheväärtusliku asja või varalise õiguse vastu, s.o KarS § 218 lg järgi ja liiklusalaste süütegude eest. Kohus arvestab, et käesolevas kriminaalasjas tunnistatakse A.Komarov süüdi neljateistkümnes varguse episoodis, millised on toime pandud vähem kui nelja kuu jooksul, mis näitab, et A. Komarovi käitumises väljendub ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale. Viimati karistati Aleksandr Komarovi Harju Maakohtu 30.10.2014.a kohtuotsusega muuhulgas KarS § 199 lg 2 p1,7,8, 9 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 10 kuud vangistust. Harju Maakohtu 04.06.2015 kohtumäärusega vabastati A.Komarov karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaega katseajaga kuni 05.02.2016. Juba 7 kuud pärast kohtumääruse määratud katseaja lõppu on A.Komarov alustanud uuesti uute kuritegude toimepanemist. Eelpool nimetatud asjaolud kinnitavad, et eelnevad karistused ei ole mõju avaldanud ning hoidnud A.Komarovi uute kuritegude toimepanemisest. Süüdistatava objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest nähtuvalt pani ta kuriteod toime kavatsetult. A.Komarovi enda ütlustest nähtub, et tal on probleeme narkootiliste ainetega ja ta tarvitas amfetamiini, tal oli töökoht, kuid ei saanud palka. Kohus on seisukohal, et kõigest eelnevast johtuvalt ei ole süüdistatava puhul tegemist kriminaalhoolduse jaoks sobiva isikuga. Asjaolud, et süüdistava perekonnal on majalaen, puudega vend, tal endal alaealised lapsed, olid süüdistavale teada ka kuritegude toimepanemise ajal, kuid

nimetatud asjaolud ei takistanud tal kuritegude toimepanemist. Süüdistataval puudub töökoht ning ilmselgelt on vargused ajendatud sissetuleku puudusest, ja vajadusest osta narootilist ainet. Süüdistatav on aktiivselt tegelenud ka enda varastatud esemete edasimüügiga, mis kinnitab, et vargustest saadav sissetulek oli talle elatusallikaks, mistõttu ei ole tema puhul põhjendatud rahalise karistuse määramine. Arvestades kõike eeltoodut, kannatanutele tekitatud kahjude suurust ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Aleksandr Komarovi edaspidi kuritegusid toime panemast), leiab kohus, et A.Komarovi süü on keskmisest suurem ja teda tuleb KarS § 199 lg 2 p 7,8, 9 järgi karistada sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt pikema vangistustega 4 aastat ja 6 kuud. KarS § 4231 järgi karistada vangistusega kolm kuud. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks neli aastat kuus kuud vangistust. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks kolm aasta vangistust. Stanislav Pajevski karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus osaliselt süü tunnistamist. Stanislav Pajevskit iseloomustab, et teda on varem kriminaal- ja väärteokorras korduvalt karistatud ja seda just varavastaste kuritegude eest ning karistuseks on talle mõistetud vangistus, millest teda on tingimsi vabastatud, kuid mis on hiljem täitmisele pööratud, mõistetud reaalne vangistus ja on ka vangistus asendatud üldkasuliku tööga. Seega teadis Stanislav Pajevski, et kuritegude toimepanemine võib endaga kaasa tuua ebameeldivad tagajärjed. Samuti on S.Pajevskit korduvalt väärteokorras karistatud, sh ka narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse järgi narkootiliste ainete tarvitamise eest, mis näitab, et isikul on sõltuvus narkootilistest ainetest, mis ongi ilmselgelt üheks kuritegude toimepanemise põhjuseks. Kohus arvestab karistuse mõistmisel, et käesolevas kriminaalasjas tunnistatakse S.Pajevski süüdi kümnes varguse episoodis, millisest üheksa on toime pandud kahe kuu jooksul ja mis on toime pandud eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Nimelt karistati S.Pajevskit viimati Harju Maakohtu 09.06.2016.a kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 9 ja 215 lg 2p1 järgi liitkaristusega 7 kuud, millele liideti veel 09.04.2015 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus ning mõistetud liitkaristus 1 a 10 kuud ja 28 päeva asendati üldkasuliku tööga. Kriminaalhoodlaja ettekandest nähtub, et S.Pajevskil oli probleeme nii kontrollnõuete täitmise kui üldkasuliku töö tundide tegemise graafikust kinnipidamisega. Asjaolu, et S.Pajevski on järjest erinevate kohtuotsustega määratud katseaegadel pannud toime uusi kuritegusid näitab, et senised isikule nii karistusest tingimisi vabastamisega kui ka vangistuse üldkasliku tööga asendamisega antud võimalused ei ole teda motiveerinud õiguskuulekalt käituma ja vaatamata S.Pajevskile korduvalt antud võimalustele on ta jätkanud kuritegelikku käitumist. Eelpool nimetatud asjaolud kinnitavad, et eelnevad karistused ei ole mõju avaldanud ning hoidnud S.Pajevskit uute kuritegude toimepanemisest. Süüdistatav ei ole varasematest karistustest enda jaoks järeldusi teinud ning jätkas kuritegelikku käitumist, mis on kujunenud talle elustiiliks. S.Pajevski käitumises väljendub ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale. Süüdistatava objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest nähtuvalt pani ta kuriteod toime kavatsetult. Kõigest eelnevast johtuvalt on kohus seisukohal, et S.Pajevski puhul ei ole tegemist kriminaalhoolduse jaoks sobiva isikuga, kuna katseajad ja võimalik ähvardav vangistus ei hoia teda uute kuritegude sooritamisest. Süüdistataval puudub töökoht ning ilmselgelt on vargused ajendatud sissetuleku puudusest ja vajadusest osta narootilist ainet. Süüdistatav on aktiivselt tegelenud ka enda varastatud esemete edasimüügiga, mis kinnitab, et vargustest saadav sissetulek oli talle elatusallikaks, mistõttu ei ole tema puhul põhjendatud rahalise karistuse määramine. Arvestades kõike eeltoodut, kannatanutele tekitatud kahjude suurust ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Stanislav Pajevskit edaspidi kuritegusid toime panemast), leiab kohus, et Stanislav Pajevski süü on keskmisest suurem ja teda tuleb KarS § 199 lg 2 p 7,8 9 järgi karistada sanktsiooni keskmisest määrast pikema vangistustega 4 aastat. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks kaks aastat ja kaheksa kuud vangistust. KarS 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 09.06.2016 kohtuotsusega mõistetud karistuse

ärakandmata osa, mis on 601 tundi, s.o 1 aasta 8 kuud ja 1 päev võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 4 aastat neli kuud ja 1 päev vangistust. Enne Harju Maakohtu 09.06.2016 kohtuotsust toimepandud kuriteo eest 28.05.2015 episoodis karistada KarS § 199 lg 2p 8,9 järgi vangistusega kuus kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks neli kuud vangistust. KarS 65 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 09.06.2016 kohtuotsusega mõistetud liitkaristusega 1 aasta 10 kuud ja 28 päeva vangistust. Tsiviilhagid Xxxx on esitanud tsiviilhagi summas 512.29 eurot, Ait-Nord OÜ on esitanud tsiviilhagi summas 95 eurot, Xxxx on esitanud tsiviilhagi summas 69 eurot ja Prisma Peremarket AS on esitanud tsiviilhagi summas 59.95 eurot. Süüdistatav Aleksandr Komarov tsiviilhagidele vastu ei vaielnud, võttis nimetatud tsiviilhagid kohtuistungil omaks. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastane, kui sellega rikuti kannatanu omandit. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava Aleksandr Komarovi kuritegeliku käitumise tulemusena. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seetõttu tuleb varaline kahju süüdistatavalt Aleksandr Komarovilt välja mõista Xxxx kasuks 512,95 eurot, Ait-Nord OÜ kasuks 95 eurot, Xxxx kasuks 69 eurot, Prisma Peremarket AS kasuks 59,95 eurot. Xxxx on esitanud tsiviilhagi summas 200 eurot. Süüdistatavad Aleksandr Komarov ja Stanislav Pajevski tsiviilhagile vastu ei vaielnud, võtsid mõlemad Xxxx tsiviilhagi kohtuistungil omaks. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastane, kui sellega rikuti kannatanu omandit. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatavate Aleksandr Komarovi ja Stanislav Pajevski kuritegeliku käitumise tulemusena. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. VÕS § 137 lg 1 kohaselt kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Eeltoodust tulenevalt tuleb varaline kahju süüdistatavatelt Aleksandr Komarovilt ja Stanislav Pajevskilt solidaarselt välja mõista Xxxx kasuks 200 eurot. Xxxxon esitanud tsiviilhagi summas 1300 eurot, Xxxx on esitanud tsiviilhagi summas 1376 eurot, Xxxxon esitanud tsiviilhagi summas 228 eurot, Xxxx on esitanud tsiviilhagi summas 260 eurot. Süüdistatavad Aleksandr Komarov ja Stanislav Pajevski vaidlesid kohtuistungil tsiviilhagidele vastu, omaks ei võtnud. Vaidlus on eeskätt varastatu maksumuse üle. Kohus märgib, et tsiviilhagi ei ole KrMS § 63 lg 1 mõttes iseseisvaks tõendiks, mistõttu ei kinnita tsiviilhagi ise hagis nimetatud esemete ja kahju maksumust. Kannatanute Xxxxi, Xxxx, Xxxxi ja Xxxxi poolt esitatud tsiviilhagidele ei ole lisatud ühtegi tõendit, mis tõendaks kannatanutel tekkinud varalist kahju. Ainuüksi kannatanute ütlused ei ole piisavaks tõendamaks kannatanutel

tekkinud varalise kahju suurust ning varastatud esemete väärtust. Lisaks kannatanute poolt esile toodud asjaoludele, millest nähtub kannatanutele tekkinud kahju ulatus, tuleb kannatanutel esitada ka neid asjaolusid kinnitavad tõendid. Varastatud esemete väärtust sellisena nagu on selle välja toonud kannatanud oma ütlustes ei ole võimalik pidada üldtuntuks ning seega tõendamist mittevajavaks. S. Sanglepp ütlustest nähtub, et tagasi saadud rattalt olid osad komponendid puudu, ratast ei ole esialgsel kujul taastatud. Hagi esitas poest võetud komponentide hindade põhjal. Xxxxhagis on m.h loetletud ka esemete maksumus, mida on vaadeldud asitõendite vaatlusprotokollis ja mille kohta on menetleja võtnud vastu otsuse tagastada Xxxx . Xxxxei ole ise vaatlusprotokollis kajastatud esemetel järgi käinud. Seega on alles varastatud esemed, mis on kannatanule võimalik tagastada, kuid mis on kanntanust endast tingitud põhjustel jäänud tagastamata. Olukorras, kus varastatud esemed on alles, tuleb eelistada nende tagastamist tsiviilhagi nõudele. Xxxx ei ole hagiavalduses toodud esemete, ka nende, mida enam alles ei ole ja mida tagastada ei saa, väärtust tõendanud ning kuna ratast ei ole taastatud, ei ole võimalik kulutusi määrata reaalselt tekkinud kulu alusel, mistõttu tuleb tema tsiviilhagi jätta rahuldamata. Xxxx, Xxxx ja Xxxx ei ole ka oma ütlustes andnud selgitusi, mille alusel on määratud hagiavalduses toodud esemete väärtus. Seega puuduvad igasugused hagiavalduses toodud esemete väärtust kinnitavad tõendid. Ka Riigikohtus on lahendis nr 3-1-1-26-17 p 10 märkinud, et „Ehkki kannatanu ei ole andnud ütlusi süüdistuses ja tsiviilhagis loetletud talade, prusside ja laudade täpse koguse ja väärtuse kohta, märgib kolleegium ka, et ainuüksi kannatanu ütlused ei pruugi olla varastatud esemete rahalise väärtuse kindlakstegemiseks piisav tõend, kui vaidlus on varastatu maksumuse üle. Kohus peab sellises olukorras veenvalt põhjendama, miks ta leiab, et kannatanu ütlused kajastavad piisavalt täpselt ja usutavalt varastatud asjade tegelikku väärtust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. juuni 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-69-12, p 11). Ühtlasi tuleb silmas pidada, et kuigi arutataval juhul on hagiavalduses märgitud puitmaterjali kogus ja väärtus, ei ole tsiviilhagi KrMS § 63 lg 1 mõttes tõend (vt otsus asjas nr 3-1-1-69-12, p 11), millele saab kohus kriminaalasja lahendamisel tugineda.“ Kuivõrd kriminaalasja materjalide pinnalt võimalik tuvastada kannatanutel tekkinud kahju täpne ulatus, jätab kohus rahuldamata Xxxxi tsiviilhagi 1300 euro nõudes, Xxxx tsiviilhagi 1376 euro nõudes, Xxxxi tsiviilhagi 228 euro nõudes ja Xxxxi tsiviilhagi 260 euro nõudes. Xxxx on esitanud tsiviilhagi summas 329 eurot. Süüdistatav Stanislav Pajevski vaidles tsiviilhagile vastu, ei võtnud tsiviilhagi kohtuistungil omaks. Lisaks tsiviilhagile on kannatanu Xxxx tsiviilhagile lisanud ka tõendid, mis tõendavad et kannatanul oli sõlmitud Ergoga kodukindlustus leping, mille alusel kannatanule hüvitati osaliselt tekitatud kahju ja hüvitamata jäi summa 329 eurot. Kindlustuslepingust tuleneb omavastutuse summa suurus. Kannatanule tekitatud vargusega kogukahju summas 2264 eurot, millest Ergo Insurance SE hüvitas 1935 eurot kannatanuga sõlmitud kodukindlustuse lepingu alusel ja hüvitamata jäi 329 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et kannatanul on kindlustuse poolt hüvitamata jäänud ulatuses tekkinud varaline kahju summas 329 eurot. Ka on kohtulikul tõendite uurimisel Stanislav Pajevski süü talle 09.11.2016.a inkrimineeritud kuriteoepisoodis KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tõendamist leidnud (vt lk 26-27). VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastane, kui sellega rikuti kannatanu omandit. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava Stanislav Pajevski kuritegeliku käitumise tulemusena. Lähtudes eeltoodust leiab

kohus, et varaline kahju tuleb süüdistatavalt Stanislav Pajevskilt välja mõista Xxxx kasuks 329 eurot. Xxxx on esitanud tsiviilhagi summas 99.20 eurot. Süüdistatav Aleksandr Komarov tsiviilhagi kohtuistungil omaks ei võtnud. Lisaks tsiviilhagile on kannatanu Xxxx lisanud juurde ka tõendid, mis tõendavad kannatanule tekkinud varalise kahju täpset ulatust. Nimelt nähtub tsiviilhagile lisatud kviitungitest, et Xxxx on temalt varastatud jalgratta, mille hiljem tagasi sai, taastamiseks kulutanud 99.20 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et kannatanul on tekkinud varaline kahju summas 99.20 eurot. Ka on kohtulikul tõendite uurimisel Aleksandr Komarovi süü talle 07.10.2016.a inkrimineeritud kuriteoepisoodis KarS § 199 lg 2 p 9 järgi tõendamist leidnud (vt lk 13-14). VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastane, kui sellega rikuti kannatanu omandit. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava Aleksandr Komarovi kuritegeliku käitumise tulemusena. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et varaline kahju tuleb süüdistatavalt Aleksandr Komarovil välja mõista Xxxx kasuks 99.20 eurot. Avekar OY on esitanud tsiviilhagi summas 400 eurot. Xxxx esitas tsiviilhagi summas 190 eurot, mida kohtuistungil vähendas 160 euroni. Xxxx, kes esindas Avekar OÜ-d selgitas kohtuistungil, et kaks klaasi ja nende vahetamine maksab 400 eurot. Firma omanik helistas Veho Eestisse ja öeldi hinnad. Xxxx selgitas kohtuistungil, et vähendab nõuet 160 euroni. Klaas vahetati ära. Süüdistatav Aleksandr Komarov võttis tsiviilhagid omaks osaliselt, nimelt Avekar OY osas 100 eurot ning Xxxxe osas 100 eurot. Stanislav Pajevski tsiviilhagisid omaks ei võtnud. Lähtuvalt Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-26-17 p 10 ning asjaolust, et tsiviilhagi ei ole KrMS § 63 lg 1 mõttes tõend, ei ole kohtu hinnangul täielikult tõendatud kannatanutel Avekar OY tekkinud kahju summas 400 eurot ning kannatanul Xxxx tekkinud kahju summas 160 eurot. Ainuüksi kannatanute endi ütlused ei ole piisavaks tõendamaks kannatanutel tekkinud varalise kahju suurust ning varastatud esemete väärtust. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastane, kui sellega rikuti kannatanu omandit. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagid kuuluvad hüvitamisele osaliselt kuivõrd A.Komarov on nimetatud tsiviilhagid osaliselt õigeks võtnud ja tulenevalt TsMS § 440 lg 1 tuleb omaksvõtu korral hagi rahuldada õigeks võetud ulatuses. Kohtulikul tõendite uurimisel on Aleksandr Komarovi ning Stanislav Pajevski süü nii 05.12.2016.a Tallinnas Xxxx kui ka 05.12.2016.a Tallinnas Xxxx osas (vt lk 32-36) inkrimineeritud kuriteoepisoodides KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi tõendamist leidnud. Kuivõrd varaline kahju on tekkinud mõlemal juhul süüdistatavate Aleksandr Komarovi ja Stanislav Pajevski ühise kuritegeliku käitumise tulemusena ja nad vastutavad kannatanute ees kahju hüvitamise osas solidaarselt ning süüdistatav Aleksandr Komarov on tsiviilhagi osaliselt omaks võtnud, tuleb hagi Komarovi poolt õigeks võetud osas mõlemalt süüdistatavalt solidaarselt välja mõista. VÕS § 137 lg 1 kohaselt kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Eeltoodust tulenevalt tuleb varaline kahju osaliselt süüdistatavatelt Aleksandr

Komarovilt ja Stanislav Pajevskilt solidaarselt välja mõista Avekar OY kasuks 100 eurot ning Xxxxe kasuks 100 eurot. Xxxx on esitanud tsiviilhagi summas 153 eurot. Lisaks tsiviilhagile on kannatanu Xxxx tsiviilhagile lisanud ka tõendid, mis tõendavad kannatanul tekkinud varalise kahju ulatust s.o varastatud esemete väärtust. Süüdistatav Aleksandr Komarov võttis tsiviilhagi omaks osaliselt 118 euro ulatuses. Kannatanule on tekitatud vargusega kogukahju summas 153 eurot, millest 118 eurot moodustab vigastatud ja äravõetud osade maksumus ning 35 eurot rattaluku maksumus. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et uue rattaluku maksumus võib tõesti olla 35 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et kannatanul on tekkinud varaline kahju summas 153 eurot. Ka on kohtulikul tõendite uurimisel Aleksandr Komarovi süü talle 01.11.2016.a inkrimineeritud kuriteoepisoodis KarS § 199 lg 2 p 9 järgi tõendamist leidnud (vt lk 20). VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastane, kui sellega rikuti kannatanu omandit. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava Aleksandr Komarovi kuritegeliku käitumise tulemusena. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et varaline kahju tuleb süüdistatavalt Aleksandr Komarovil välja mõista Xxxx kasuks 153 eurot. Asitõendid KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeeritakse aine, vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 2 sätestab, et muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1, 2 ja 4 alusel otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega alljärgnevat:

musta värvi detail plastikust –(asitõendite hoiuruumis) tagastada Xxxx . Menetleja poolt on juba 17.01.2017 võetud vastu otsus, et nimetatud esemed tuleb tagastada Xxxxle.

Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalmenetluse kulud koosnevad antud asjas kaitsjale tasutud riigi õigusabi osutamise eest makstud hüvitisest, ekspertiisikuludest ja sundrahast. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavatelt välja järgmiselt: Aleksandr Komarovilt sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt antud asjas (II astme kuriteos süüdimõistmisel) 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 672 eurot ja ekspertiisikulud 470.50 eurot riigituludesse. Stanislav Pajevskilt sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt antud asjas (II astme kuriteos süüdimõistmisel) 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 1008 eurot ja ekspertiisikulud 470.50 eurot riigituludesse. Ekspertiisikulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Käesolevas kriminaalasjas on koostatud jäljeekspertiisiakt nr 16E-TJ0057 maksumusega 314 eurot (II kd, lk 31-32), millise ekspertiisitulemused on kaasa aidanud kriminaalasja lahendamisele, seega kuulub ekspertiisimaksumus 314 eurot süüdistatavatelt Aleksandr Komarovilt ja Stanislav Pajevskilt proportsionaalselt väljamõistmisele. DNA ekspertiisi nr 16E-GE1461 tulemused ja DNA ekspertiisi nr 16E-GE1460 tulemused on aidanud kaasa käesoleva kriminaalasja lahendamisele, kuivõrd on sidunud Pajevskit ja Komarovi sündmuskohaga. DNA ekspertiisi nr 16E-GE1461 maksumuse õiendi (III kd, lk 212) kohaselt oli ekspertiisiobjektide arv 10. Ekspertiisiaktist nähtub, et ekspertiisiobjektidelt oli võetud 4 proovi (III kd, lk 207), ehk siis tegemist oli nelja ekspertiisobjektiga. DNA-ekspertiisi nr 16E-GE1461 teostamise ajal kehtinud KES § 273 sätestas, et DNA-ekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 57 eurot. Kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, aga seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Eeltoodust tulenevalt oleks DNAekspertiisi nr 16E-GE1461 põhjendatud maksumus 4x57 s.o 228 eurot, mis kuulub süüdistatavatelt Aleksandr Komarovilt ja Stanislav Pajevskilt proportsionaalselt nende osale väljamõistmisele. Ekspertiisikulud summas 342 eurot jäävad riigi kanda. DNA ekspertiisi 16E-GE1460 maksumuse õiendi (V kd, lk 130) kohaselt oli ekspertiisiobjektide arv 23. Ekspertiisiaktist nähtub, et ekspertiisiobjektidelt oli võetud 7 proovi (V kd, lk 123), ehk siis tegemist oli seitsme ekspertiisobjektiga. DNA-ekspertiisi nr 16E-GE1460 teostamise ajal kehtinud KES § 273 sätestas, et DNA-ekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 57 eurot.

Kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, aga seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Eeltoodust tulenevalt oleks DNA-ekspertiisi nr 16E-GE1460 põhjendatud maksumus 7x57 s.o 399 eurot, mis kuulub süüdistatavatelt Aleksandr Komarovilt ja Stanislav Pajevskilt proportsionaalselt nende osale väljamõistmisele. Ekspertiisikulud summas 912 eurot jäävad riigi kanda. Kuivõrd DNA-ekspertiis nr 16E-GE1383 maksumusega 57 eurot (III kd, lk 22-28), DNAekspertiis nr 16E-GE1462 maksumusega 2565 eurot (IV kd, lk 235-244), narkootilise aine ekspertiis nr 16E-AN1341 maksumusega 84 eurot (V kd, lk 172-174) ja narkootilise aine ekspertiis nr 16E-AN1342 maksumusega 1680 eurot (V kd, lk 248-250) ei ole käesoleval juhul kaasa aidanud menetlusesemeks oleva kriminaalasja lahendamisele, jäävad nimetatud ekspertiisikulud kogusummas 4386 eurot riigi kanda. Kohus asub seisukohale, et seoses kohtukulude ajatamisega esitatud taotlused kuuluvad rahuldamisele ning arvestades süüdistatava majanduslikku seisundit ning nende maksevõimet, peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavatele kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistatavatel ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Juhindudes KrMS § 306, 301,311-313, 315 lg 7, 238 kohus otsustas: Mõista Aleksandr Komarov 09.11.2016 episoodis süüdistuses KarS § 199 lg 2p7,8,9 järgi õigeks. Süüdi tunnistada Aleksandr Komarov KarS § 199 lg 2p 7,8,9 järgi ja mõista karistuseks vangistus neli aastat ja kuus kuud. Süüdi tunnistada Aleksandr Komarov KarS § 4231 järgi ja mõista karistuseks vangistus kolm kuud. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista liitkaristuseks neli aastat kuus kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks kolm aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kinnipidamise aeg 12.10.2016-14.10.2016 s.o 3 päeva ja alates 05.12.2016 karistusaja hulka. Karistusaja alguseks lugeda 05.12.2016, millest alates kuulub kandmisele kaks aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust

Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel olenevalt sellest kumb tähtaeg saabub varem. Välja mõista Aleksandr Komarovilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 705 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3,4 alusel kaitsetasu 672 eurot ja ekspertiisikulud 470.50 eurot riigituludesse. Kohustada Aleksandr Komarovi tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsetasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 153.96 eurot. Sundraha, ekspertiisikulud ja kaitsetasu tasuda igakuiselt 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saadetakse Aleksandr Komarovile kinnipidamisasutusse. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Aleksandr Komarov, kriminaalasi 1-17-2386, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Süüdi tunnistada Stanislav Pajevski 28.05.2015 episoodis KarS § 199 lg 2p 8,9 järgi ja mõista karistuseks vangistus kuus kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks neli kuud vangistust. KarS 65 lg 1 alusel mõista liitkaristus lugedes käesoleva kohtuotsusega mõistetud kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 09.06.2016 kohtuotsusega mõistetud liitkaristusega 1 aasta 10 kuud ja 28 päeva Süüdi tunnistada Stanislav Pajevski 2016. aasta episoodides KarS § 199 lg 2p 7,8,9 järgi ja mõista karistuseks vangistus neli aastat. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks kaks aastat kaheksa kuud vangistust. KarS 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 09.06.2016 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 8 kuud ja 1 päev võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 4 aastat neli kuud ja 1 päev vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kinnipidamise aeg alates 05.12.2016 karistusaja hulka. Karistusaja alguseks lugeda 05.12.2016 Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel olenevalt sellest kumb tähtaeg saabub varem. Välja mõista Stanislav Pajevskilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 705 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3,4 alusel kaitsetasu 1008 eurot ja ekspertiisikulud 470.50 eurot riigituludesse.

Kohustada Stanislav Pajevskit tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsetasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 181.96 eurot. Sundraha, ekspertiisikulud ja kaitsetasu tasuda igakuiselt 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumber saadetakse Stanislav Pajevskile kinnipidamisasutusse. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Stanislav Pajevskilt, kriminaalasi 1-17-2386, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud ekspertiisikulud riigi kanda. Asitõendid

juhtmevaba Havit Wireless 2.1 Bluetooth kõlariga; halli värvi kangast õlakott, poolsaapad, dressipluus, valget värvi kiiver, mobiiltelefon NokiaX2-02 RM-694, suur seljakott, metallist kett ja konks, korgitser puust karbis, M-Audio digitaalne karaoke süsteem kahes osas (asitõendite hoiuruumis) – tagastada Aleksandr Komarovile.

Aleksandr Komarovilt Xxxx kasuks 99.20 eurot (Nordea pank xxxxxxxxxxxx). Aleksandr Komarovilt Xxxx kasuks 153 eurot (Swedbank xxxxxxxxx). Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule. Apellatsioonteate esitamisel on kohtuotsus kohtumenetluse pooltel kohtus tutvumiseks kättesaadav 26.06. 2017 Kohtunik Liina Pohlak

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.