Määruse tegemise aeg ja koht 29.08.2025, Tallinn Tsiviilasja number
2-18-11209
Tsiviilasi Q.R-i kohustustest vabastamise menetlus Menetlustoiming Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende
Avaldaja XXX)
(võlgnik):
Q.R
(isikukood
esindajad Puudutatud isikud (võlausaldajad): Z.J.E (registrikood XXX); Eesti Vabariik (B.H.H kaudu, registrikood xxx; Eesti Vabariik (K.W.Z-i kaudu, registrikood XXX); Kohtutäitur B.M (registrikood xxx); J.M.Z (registrikood XXX); Tallinna kohtutäitur S.N (registrikood XXX).
4.Avaldada teade käesoleva määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
5.Jätta menetluskulud Q.R ’i kanda, v.a. võlausaldajate menetluskulud, mis jäävad võlausaldajate endi kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord
Käesoleva määruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
1.Q.R (isikukood XXX, edaspidi võlgnik) esitas 25.07.2018 Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse ja avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
Harju Maakohus kuulutas 09.10.2018 määrusega välja võlgniku pankroti.
3.Harju Maakohus kinnitas 27.02.2020 määrusega võlgniku pankrotimenetluses pankrotihalduri poolt esitatud jaotusettepaneku. Võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajate tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg 1 p 2 kohases rahuldamisjärgus) ja jaotised olid alljärgnevad: Võlausaldaja
Tunnustatud (eurodes)
nõude
summa
Jaotis (%)
Z.J.E
233,26 1,5
B.H.H
9 648,25 63,4 Kohtutäitur B.M 69,30 0,5 Eesti Vabariik K.W.Z-i kaudu 3 585,55 23,5
J.M.Z
436,14 2,9
J.M.Z
642,46 4,2
J.M.Z
65,30 0,4
J.M.Z
102,57 0,7
J.M.Z
4,87 0,0 Kohtutäitur S.N 441,46 2,9 Kokku 15 229,16 100
4.Harju Maakohus lõpetas 24.04.2020 määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, määras võlgniku usaldusisikuks E.R , kohustas usaldusisikut esitama kohtule iga-aastaselt alates määruse jõustumise kuupäevast usaldusisiku aruanne, millest nähtub, kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta, ning kohustas usaldusisikut tegema vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele võlausaldajatele väljamakseid üks kord aastas. Võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajate tunnustatud, ent rahuldamata jäänud nõuded olid alljärgnevad: Võlausaldaja
5.Usaldusisik esitas kohtule aruanded kohustustest vabastamise menetluses koos lisadega alljärgnevalt:
29.11.2021 vabas vormis aruande, mille kohaselt võlgnik on vanglas alates 23.09.2019 ning sel ajal ei olnud tal sissetulekut, mida kinnitab konto väljavõte. Usaldusisik lisas aruandele võlgniku AS-i SEB Pank arvelduskonto väljavõtte.
27.12.2022 vabas vormis aruande, mille kohaselt võlgnik on vanglas alates 23.09.2019 ning sel ajal ei olnud tal sissetulekut.
02.01.2024 aruande perioodi 01.01.2023-01.01.2024 kohta. Aruande kohaselt olid võlgniku sissetulekuteks elatis A. G’ile ja E. G’ile summas 375 eurot kuus ning töövõimetuspension 318 eurot kuus. Võlgniku varaks oli raha kontodel summas 0,27 eurot. Aruandes puudusid andmed võlgniku kulude kohta, ent oli märgitud, et need kandis muu isik. Aruandes puudusid andmed väljamaksete kohta võlausaldajatele. Usaldusisik lisas aruandele võlgniku AS-i SEB Pank arvelduskonto väljavõtte.
02.12.2024 aruande perioodi 01.01.2024-01.12.2024 kohta. Aruande kohaselt töötab võlgnik alates 01.09.2024 V OÜ-s igakuise sissetulekuga 1000 eurot ning saab töövõimetuspensioni 354 eurot kuus. Mistahes vara võlgnikul puudub. Võlgniku keskmised kulud kuus on 1375 eurot, sh alimendid 375 eurot kuus. Kulud kannab võlgnik ise. Aruande kohaselt läks enammakstud tulumaksu tagastusnõue summas 1100 eurot võlgniku võlgade katmiseks, aga usaldusisikul puudub teave, kelle võla katteks see läks. Usaldusisik lisas aruandele Eesti Töötukassa 22.04.2024 otsuse võlgnikule töövõimetoetuse määramise kohta.
22.05.2025 aruande 01.01.2025-20.05.2025 kohta. Aruande kohaselt töötab võlgnik alates 02.09.2024 V OÜ-s igakuise sissetulekuga 1000 eurot ning alates 21.02.2025 igakuise sissetulekuga 400 eurot kuus ning saab töövõimetuspensioni 354 eurot kuus. Mistahes vara võlgnikul puudub. Võlgniku keskmised kulud kuus on 1284 eurot, sh alimendid 584 eurot kuus. Kulud kannab võlgnik ise. Aruande kohaselt läksid enammakstud tulumaksu tagastusnõuded summas 1100 eurot ja 1300 eurot võlgniku võlgade katmiseks. Usaldusisik lisas aruandele Eesti Töötukassa 22.04.2024 otsuse võlgnikule töövõimetoetuse määramise kohta.
Kohus palus 23.04.2025 kohtunõudes võlgnikule ja usaldusisikule võlgnikul soovi korral esitada taotlus tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Samuti selgitas kohus, et esitada tuleb viimane usaldusisiku aruanne koos lisadega. Seoses varasemate aruannetega selgitas kohus, et osa neist ei ole olnud vormikohased, mistõttu tuleks perioodi 20.04.2020-01.01.2023 kohta esitada uus vormikohane aruanne koos lisadega, milles tuleks välja tuua võlgniku kinnipidamisasutuses viibimise täpne aeg ning selgitada, kas võlgnik töötas kinnipidamisasutuses või mida võlgnik kinnipidamisasutuses tegi töökoha saamiseks, kas võlgniku võlgniku isikukontole laekus kinnipidamisasutuses viibimise ajal tulu ning missuguses ulatuses on vastav tulu usaldusisikule loovutatud võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks ning kas, kunas ja missuguses suuruses väljamakseid võlausaldajatele vastaval perioodil tehti.
3
Võlgnik esitas 05.05.2025 avalduse, milles selgitas viibimist ja töötamist Tallinna Vanglas, koos täiendavate tõenditega, sealhulgas 21.02.2025 töölepingu V OÜ-ga, võlgniku SEB konto väljavõtte ja võlgniku LHV konto väljavõtte.
6.Kohus palus 15.05.2025 kohtunõudes võlausaldajatel esitada oma seisukohad võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja ärakuulamise soovi osas ning andmed võlgniku poolt võlausaldajatele tehtud väljamaksete ja võlausaldajate nõuete jäägi kohta. Võlausaldajad esitasid kohtule seisukohad alljärgnevalt:
Tallinna kohtutäitur B.M teatas 16.05.2025 seisukohas, et võlgnik ei ole võlausaldajale väljamakseid teostanud. Võlausaldaja ei toeta võlgniku kohustustest vastamist. Võlausaldaja ei soovi olla suuliselt ärakuulatud.
Z.J.E teatas 16.05.2025 seisukohas, et võlgnik ei ole võlausaldajale väljamakseid teostanud ning tunnustatud nõude jääk on endiselt 233,26 eurot. Võlausaldaja hinnangul arvestades, et menetluse vältel ei ole tehtud ühtegi väljamakset ning võlgniku rahalise olukorra osas valitseb ebaselgus, ei ole põhjendatud võlgniku kohustustest vabastamine. Võlausaldaja ei soovi olla suuliselt ärakuulatud.
Tallinna J.M.Z teatas 19.05.2025 seisukohas, et pankrotimenetluses tunnustatud nõue summas 1251,34 eurot on täies ulatuses rahuldamata. Võlausaldajal jätab menetluse lõpetamise ja võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldaja ei soovi olla suuliselt ärakuulatud.
K.W.Z teatas 20.05.2025 seisukohas, et 24.04.2020 kohtumääruse kohaselt jäi võlgniku pankrotimenetluses teiste hulgas rahuldamata Eesti Vabariigi K.W.Z-i kaudu (edaspidi ka MTA) nõue summas 3585,55 eurot ning B.H.H (RTK) kaudu nõue summas 9648,25 eurot. Kokku 13233,80 eurot. MTA täpsustab, et ekslikult esitati 12.10.2018 RTK poolt nõudeavaldus summas 9648,25 eurot. Korrektne nõudeavalduse summa oleks olnud 8127,24 eurot (vahe -1521 eurot). Nõudeavalduses märgiti ekslikult Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2017 lahendi nr 1-17-2386 nõude suuruseks 1689,00 eurot, korrektne oli 168,00 eurot. Võlgnik ise on nõude katteks teinud väljamakseid kokku summas 251,02 eurot (27.05.2024 summas 51,96 eurot, 04.06.2024 summas 66,19 eurot, 10.06.2024 summas 72,79 eurot, 18.06.2024 summas 12,02 eurot, 24.06.2024 summas 21,67 eurot, 01.07.2024 summas 4,19 eurot, 01.01.2025 summas 15,20 eurot ja 14.01.2025 summas 7,00 eurot). Lisaks on võlausaldaja 06.03.2024 nõude summas 1003,84 eurot tasaarvestanud võlgniku füüsilise isiku 2023. a. tuludeklaratsiooniga. Pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete saldo on 10 457,94 eurot (maksunõuded 2330,69 eurot + kohtunõuded 8127,25 eurot). Võlausaldaja jätab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohtu otsustada. Võlausaldaja ei soovi olla suuliselt ärakuulatud.
Tallinna kohtutäitur S.N teatas 19.06.2025 seisukohas, et pankrotimenetluses tunnustaud nõue on täies ulatuses rahuldamata. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada ning võlgnik tuleks jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlausaldaja hinnangul on võlgniku tegelikud sissetulekud kogu kohustustest vabastamise perioodi kohta dokumentaalselt tõendamata, puuduvad kontoväljavõtted kõikide perioodide kohta. Ühtegi elamiskulu ega ülalpidamiskohustuse täitmist võlgniku poolt esitatud kontolt ei nähtu. Võlgnik on saanud laekumisi kolmandatelt isikutelt, mida ei ole usaldusisiku aruandes kajastatud. Esitatud kontoväljavõtetelt ei nähtu töövõimetoetuse laekumist. Esitatud ei ole ühtegi objektiivset põhjendust, mida võlgnik on teinud töökoha leidmiseks ja/või missugused objektiivsed takistused esinesid töökoha leidmisel näiteks aastal 2023. Ebaselgeks jääb võlgniku töötasu vähenemise põhjus mais 2025 summalt 1000 eurot summale 400 4
eurot. Ebaselge, tõendamata ja vastuoluline on teave ülalpidamiskohustuse täitmise kohta. Võlausaldaja hinnangul on oma kohustusi rikkunud nii võlgnik kui ka tema usaldusisik.
7.Kohus palus 15.05.2025 kohtunõudega Eesti Töötukassalt, K.W.Z-ilt , Pensionikeskus AS-ilt, Sotsiaalkindlustusametilt ning krediidi- ja makseasutustelt teavet võlgniku kohustuste täitmise kontrollimise võimaldamiseks, mille vastavad asutused kohtule ka esitasid.
8.Kohus palus 15.05.2025 kohtunõudega B.H.H-lt ja Viru Vangla vanglateenistuse haldusosakonnalt andmeid võlgniku isikuarvele kantud töötasu ja muude laekumiste kohta ning andmeid isikuarvelt maha arvestatud summade ja nõuete täitmise kohta, sealhulgas nõudekontole võlausaldajate tunnustatud nõuete täitmiseks eraldatud summade ja nende kasutamise kohta, näiteks väljamaksete kohta võlgniku usaldusisikule võlausaldajatele väljamaksete tegemise võimaldamiseks või usaldusisiku korraldusel väljamaksete kohta võlgniku võlausaldajatele.
9.Viru Vangla vanglateenistuse haldusosakond esitas 16.05.2025 vastuse kohtunõudele, millega edastas võlgniku vabakasutuskonto väljavõtte ning nõuete fondi väljavõtte ning teatas, et vanglal puudus info võlgniku maksejõuetusmenetluse kohta.
Kohus kuulas võlgniku 23.05.2025 vande all ära.
11.Võlgnik esitas kohtule 04.06.2025 täiendavad tõendid, sealhulgas väljavõtte võlgniku terviseportaalist, Eesti Töötukassa 19.04.2024 otsuse võlgniku töövõime hindamise kohta, Eesti Töötukassa 22.04.2024 otsuse võlgnikule töövõimetoetuse määramise kohta ning võlgniku AS-i LHV pank arvelduskonto väljavõtte ja võlgniku ema AS-i SEB Pank arvelduskonto väljavõtte.
12.Kohus palus 20.06.2025 kohtunõudes võlgnikul ja usaldusisikul esitada võimalikud varasemad Eesti Töötukassa otsused võlgnikul puuduva või osalise töövõime tuvastamise kohta, selgitada võlgniku ema arvelduskonto väljavõttelt nähtuvaid tehinguid ning selgitada, kas, mil viisil ja missugustes summades on võlgnik faktiliselt oma ülalpeetavatele ülalpidamist andnud.
13.Võlgnik selgitas 06.07.2025 vastuses, et tal ei ole varasemaid Eesti Töötukassa otsuseid. Samuti selgitas võlgnik, et võlgniku ema arvelduskontolt nähtuvad ülekanded on tehtud arve omaniku poolt, ning et vastavale arvele laekus üksnes võlgniku töövõimetustoetus ja töötasu, muid võlgniku tulusid sellele arvele ei laekunud.
14.Kohus andis 28.07.2025 kohtunõudes võlgnikule täiendava võimaluse esitada varasemad Eesti Töötukassa otsused ning selgitused ja tõendid ülalpidamiskohustuse täitmise kohta.
15.Võlgnik selgitas 05.08.2025 vastuses, et tal ei ole võimalust Eesti Töötukassa otsuseid esitada. Samuti selgitas võlgnik, et tal oli suuline kokkulepe oma laste emaga, et viimane ei soovi saada võlgnikult mingit raha. Võlgnik andis lastele raha käest-kätte, kui lapsed käisid võlgniku juures, sh sünnipäevakingitud ja uue aasta kingitused.
Kohus kuulas võlgniku 27.08.2025 teistkordselt vande all ära.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
17.Kohus on seisukohal, et võlgniku taotlus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks tuleb jätta rahuldamata ning võlgnik tuleb jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Kohustustest vabastamise menetluse pikendamine ei ole põhjendatud. 5
18.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 järgi kohaldatakse enne 01.07.2022 esitatud kohustustest vabastamise avalduse alusel algatatud menetlusele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022. Võlgnik esitas pankrotiavalduse ja avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks 13.06.2018, mistõttu kohaldub võlgniku kohustustest vabastamise menetlusele pankrotiseaduse redaktsioon, mis kehtis kuni 30.06.2022 (edaspidi PankrS v.r.).
19.PankrS v.r. § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS v.r. § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS v.r. § 173 lg 3 kohaselt võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS v.r. § 173 lg 4 kohaselt lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS v.r. § 173 lg 5 kohaselt võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS v.r. § 173 lg 6 kohaselt pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
20.PankrS v.r. § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS v.r. § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS v.r. §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
21.Riigikohtu praktika kohaselt näeb kohustustest vabastamise menetlus kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja see peab lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14; RKTKm 20.06.2016, 3-2-1-49-16, p 15).
22.Riigikohtu praktika järgi tuleb võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks ning võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks PankrS v.r. 175 lg 2 p 2 alusel tuvastada, et: 1) PankrS v.r. §-s 173 sätestatud kohustusi on rikutud; 2) võlgnik on oma eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt; 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve. Kohtul on õigus kohustustest vabastamise menetlus lõpetada vaid juhul, kui täidetud on kõik nimetatud tingimused (RKTKm 02.11.2016, 3-2-1-31-16, p 14).
23.Kohtupraktikas on rõhutatud, et pankrotiseadus eristab usaldusisiku kohustusi ja võlgniku kohustusi, samuti nende kohustuste rikkumise tagajärgi. Kui võlgnik rikub enda kohustusi, võib kohus PankrS v.r. § 175 lg-te 2 ja 3 alusel keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast. Kui usaldusisik ei täida enda kohustusi kohaselt, võib kohus usaldusisiku vabastada ja asendada teise usaldusisikuga (PankrS v.r. § 172 lg 5). Seega ei saa kohustustest vabastamisest keeldumise aluseks olla need võlgniku rikkumised, mille ta paneb toime iseenda usaldusisiku rolli täites. Usaldusisiku aruande esitamine ja võlausaldajatele väljamaksete tegemine ei ole võlgniku kohustus PankrS v.r. § 173 järgi, mille süüline rikkumine annaks PankrS v.r. § 175 lg 2 p 2 järgi alust lõpetada kohustustest vabastamise menetlus (TlnRnKm 08.08.2024, 2-19- 4172/72, p 15.4; TrtRnKm 04.07.2025, 2-17-13018/98, p 26).
6
24.Riigikohtu praktikast johtub, et kui võlgniku käitumises ei esine PankrS v.r. § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust jätta füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma (vt RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14; RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 11; RKTKm 14.11.2011, 3-2-1-121-11, p 12). Raske süülise käitumise all tuleb mõista rasket hooletust võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 tähenduses või tahtlust VÕS § 104 lg 5 tähenduses (TlnRnKm 14.08.2024, 2-17-8942/57, p 34).
25.VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seejuures VÕS § 104 lg 4 mõttes tuvastatakse raske hooletus objektiivsete kriteeriumite alusel. Raske hooletus tähendab hoolsuse tavalise määra märgatavat puudumist, mistõttu peaks raskelt hooletu käitumine olema rikkujaga sarnases olukorras olevale isikule mõistlikult vastuvõetamatu. Seetõttu tuleb raske hooletuse tuvastamiseks kohustustest vabastamise menetluse kontekstis esitada küsimus, kuidas ja millise hoolsusega pidanuks täitma PankrS v.r. §-s 173 sätestatud kohustusi hoolas võlgnik (vt TlnRnKm 12.12.2022, 2-13-56245/114, p 13, TrtRnKm 01.06.2018, 208-63521, p 14).
26.Ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud (TlnRnKm 31.01.2017, 209-3606, p 22).
27.Kohtu hinnangul ei saa võlgnikule ette heita PankrS v.r. § 173 lg-s 1 sätestatud mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise või sellise tegevuse otsimise kohustuse rasket süülist rikkumist ja seeläbi võlausaldajate huvide kahjustamist.
27.1.Hindamaks, kas võlgnik tegeleb PankrS v.r. § 173 lg 1 tähenduses tulutoova tööga, tuleb kindlaks teha, kas võlgnik oleks saanud tegeleda tasuvama või suuremas mahus tööga. Kohustustest vabastamise regulatsioon ei näe ette miinimumtasu, mida saaks lugeda tulutoovaks tegevuseks. Seetõttu ei saa automaatselt võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada olukorda, kus teenitav summa ei ületa määra, millest alates oleks võimalik sellele sissenõuet pöörata (TlnRnKm 28.11.2023, 2-15-18021/70, p 24; TlnRnKm 23.11.2023, 2-13-49979, p 10). Võlgnikule saab PankrS v.r. § 173 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumist ette heita näiteks juhul, kui võlgnik on suuteline rohkem tulu teenima, kuid ta ei tee seda põhjendamatult (vt TlnRnKm 08.08.2024, 2194172/72, p 15.2).
27.2.Seejuures tuleb tulutoova tegevuse või selle otsimise mõistlikkuse hindamisel arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (RKTKm 30.09.2019, 2-11-24696, p 18). Selleks, et hinnata võlgniku tulutoova tegevuse või selle otsimise mõistlikkust, tuleb kohtul, juhindudes hagita menetluses kehtivast uurimispõhimõttest, selgitada välja ja tuvastada need asjaolud, mis mõjutavad konkreetse võlgniku tulutoova tegevusega tegelemise või selle leidmise võimalusi. Kohtul on seejuures võimalik võtta arvesse mh võlgniku isikut, oskusi, haridust, varasemat tegevust (töökogemust), toiminguid pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal, tööjõuturu üldist olukorda jne (vt TlnRnKm 08.08.2024, 2-19-4172/72, p 15.2) Seejuures saab arvestada ka näiteks võlgniku praegust sissetuleku suurust, võlgniku haridustaset, väljaõpet, eelnevat töökogemust, vanust, tervislikku seisundit jne (TlnRnKm 28.11.2023, 2-1518021/70, p 24).
27.3.Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab 7
endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures VÕS § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. Olenevalt asjaoludest võib mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustus siiski tähendada ka seda, et võlgnik peab leidma uue töökoha. (vt RKTKm 30.10.2019, 2-11-24696/82, p 19; TlnRnKm 28.11.2023, 2-15-18021/70, p 23).
27.4.Võlgniku selgitustest nähtuvalt on võlgnikul lõpetamata keskeriharidus mehhatroonika erialal Tallinna Tööstushariduskeskusest.
27.5.Võlgniku selgitustest nähtuvalt oli võlgnik kinnipidamisel Tallinna Vanglas (dtl 157).
perioodil
23.09.2019-13.04.2023
27.6.Viru Vangla vanglateenistuse haldusosakonna vastusest kohtunõudele (dtl 397-416), K.W.Z-i vastusest kohtunõudele (dtl 429-435) ning võlgniku selgitustest (dtl 57, dtl 517 ajamärk 00:12:34-00:15:11, dtl 518 ajamärk 00:21:54-00:23:04) nähtuvalt viibis võlgnik alates kinnipidamisest kuni veebruarini 2022 Tallinna Vangla kinnises osakonnas, kus tööd teha ei saanud. Seejärel sai võlgnik kinnisest osakonnast ühisesse osakonda ning töötas perioodil veebruar 2022. a. kuni detsember 2022. a. Tallinna Vangla ja Aktsiaseltsi Eesti Vanglatööstus heaks, tehes majapidamistöid ja tööd metallitšehhis.
27.7.Töötamise registri väljavõttest (dtl 639-645), K.W.Z-i vastusest kohtunõudele (dtl 429435) ja võlgniku selgitustest (dtl 517 ajamärk 00:15:49-00:16:24) nähtuvalt töötas võlgnik avavanglas viibimise ajal perioodil 09.01.2023-03.02.2023 AS-is M (varasem ärinimi AS H, registrikood xxx) tööaja määraga 1,0 käsitsipakkijana, 06.02.202331.03.2023 T AS-is (registrikood xxx) tööaja määraga 1,0 metalltoodete koostajana. Pärast kinnipidamisasutusest vabanemist töötas võlgnik perioodil 17.04.202319.04.2024 T AS-is (registrikood xxx) tööaja määraga 1,0 mujal liigitamata elektri- ja elektroonikaseadmete koostajana, 02.05.2024-07.06.2024 B OÜ-s (registrikood xxx) ehitusabitöölisena, 12.06.2024-20.02.2025 V OÜ-s (registrikood xxx) tööaja määraga 1,0 torustikupaigaldajana ning 21.02.2025 kuni käesoleva ajani V OÜ-s (registrikood xxx) tööaja määraga 0,30 ehitusabitöölisena.
27.8.Töötamise registri väljavõttest (dtl 639-645), K.W.Z-i vastusest kohtunõudele (dtl 429435) ja võlgniku kontoväljavõttest (dtl 533-534) ja võlgniku selgitustest (dtl 517 ajamärk 00:17:14-00:18:34) nähtuvalt osutas võlgnik alates maist 2024 kuni jaanuarini 2025 lisaks ettevõtluskonto kaudu teenuseid O OÜ-le.
27.9.Võlgniku esitatud tõenditest ja selgitustest (dtl 158, dtl 516 ajamärk 00:10.12, dtl 518 ajamärk 00:18:39 ja ajamärk 00:25.24-00:26:51) nähtuvalt on võlgniku töötasu V OÜ-s varasema töötasuga T AS-is võrreldes väiksem, kuivõrd võlgniku tervislik seisund ei võimaldanud jätkata töötamisega varasemas mahus. Võlgnik töötab alates veebruarist 2025 V OÜ-s üksnes osakoormusega, kuivõrd tema terviseseisund ei võimaldanud täiskoormusega töötamist jätkata ning võlgnik oli sunnitud jätkama töötamist osakoormusega.
27.10.Eesti Töötukassa 11.09.2018 töövõime hindamise otsusest (dtl 630-631) nähtuvalt oli võlgnikul osaline töövõime perioodil 20.08.2018-19.08.2021. Võlgnikul tuvastati 8
mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas tulenevalt samas sätestatud terviseprobleemidest. Võlgnikul tuvastati ka kerge tegusemispiirang suhtlemise (nägemine, kuulmine, kõnelemine) valdkonnas tulenevalt samas sätestatud terviseprobleemist. Võlgnikul oli üldise füüsilise vastupidavuse alanemise, koordinatsiooni-, kõnnaku- ja tasakaaluhäirete, peavalu ja -värina ning peapööritustunde tõttu piiratud pikkade vahemaade läbimine, eri tasapindadel liikumine ja püstiasendi säilitamine. Käimisel kasutas võlgnik periooditi keppi ning piirangud esinesid igapäevaselt. Võlgnikul oli ka kuulmislanguse tõttu kergelt piiratud suuliste sõnumite vastuvõtmine suhtlemisel.
27.11.Eesti Töötukassa 29.05.2023 töövõime hindamise otsusest (dtl 633-634) nähtuvalt oli võlgnikul osaline töövõime perioodil 18.05.2023-17.05.2024. Võlgnikul tuvastati mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas tulenevalt samas sätestatud terviseprobleemidest. Võlgnikul tuvastati ka kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas tulenevalt samas sätestatud terviseprobleemidest. Võlgnikul oli väsimuse ja pearingluse tõttu piiratud pikkade vahemaade läbimine, takistustest möödumine ja seismisasendi säilitamine. Treemori tõttu oli võlgnikul piiratud vasaku käe peenmotoorika.
27.12.Eesti Töötukassa 19.04.2024 töövõime hindamise otsusest (dtl 636-637) nähtuvalt on võlgnikul osaline töövõime perioodil 18.05.2024-17.05.2026. Võlgnikul on tuvastatud mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas tulenevalt samas sätestatud terviseprobleemidest. Võlgnikul on tuvastatud ka mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas tulenevalt samas sätestatud terviseprobleemidest. Võlgnikul on ägeneva peapööritustunde, kiire väsimise ja esineva peavalu tõttu piiratud seismisasendi säilitamine, pikkade vahemaade kõndimine ja õues liikumine. Võlgnikul on käte lihasjõu languse, tahtmatute liigutuste esinemise ja tahtlike liigutuste kontrolliraskuse tõttu piiratud käte peenmotoorika, esemete tõstmine ja kandmine ning kodused toimingud.
27.13.Võlgniku Terviseportaali väljavõttest (dtl 524-526) ja selgitustest (dtl 517 ajamärk 00:18:3400:20:20) nähtuvalt oli võlgnik alates jaanuarist 2025 kuni maini 2025 haiguslehel, kuivõrd libastus ja murdis kodarluu.
27.14.Kohtu hinnangul ei ole ülaltoodud asjaolusid, esmajoones võlgniku haridust, töökogemust, tervislikku seisundit ja sellest tulenevat töövõime vähenemist, arvestades alust asuda seisukohale, et võlgnik saanuks senise menetluse kestel teha rohkem tööd või tulusamat tööd, ent ei ole seda teinud põhjendamatult.
27.15.Kohtu hinnangul ei ole samadel asjaoludel alust asuda seisukohale, et võlgnik oleks mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise või sellise tegevuse otsimise kohustuse osas käitunud ebamõistlikult või pahauskselt ning oma sissetulekuid põhjendamatult vähendanud.
27.16.Seetõttu ei ole kohtu hinnangul alust võlgnikule ette heita mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise või selle tegevuse otsimise kohustuste rikkumist.
28.Kohtu hinnangul ei saa võlgnikule ette heita PankrS v.r. § 173 lg-s 2 sätestatud teabe andmise kohustuse raskelt süülist rikkumist või oma vara varjamist ja seeläbi võlausaldajate huvide kahjustamist.
28.1.PankrS v.r. § 173 lg-s 2 sätestatud kohustuste täitmise kontrollimiseks peab kohus tuvastama, kas võlgnik on varjanud saadud tulusid või vara või jätnud kohtu nõudel andmata teavet oma tegevuse, selle otsimise, sissetulekute või vara kohta.
9
28.2.Kuivõrd aruannete täitmine ja esitamine on võlgniku kohustuseks usaldusisiku ülesannetes, ei saa võlgnikule ette heita minetusi, mis seonduvad aruannete esitamisega.
28.3.Võlgnik on vastanud kohtu nõuetele ning andnud tal olemasolevat teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara kohta (dtl 157-196, 608, 612). Võlgnik andis ka 23.05.2025 ja 27.08.2025 ärakuulamisel kohtu poolt nõutud teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara kohta (dtl 514-520, 646-650). Muu hulgas selgitas võlgnik vande all kohtu poolt välja toodud tehingutega seonduvaid asjaolusid (dtl 648, ajamärk 00:11:17 – 00:15:35). Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis annaks alust vastavate selgituste tõelevastavuses kahelda. Kohtul ei ole seetõttu asja materjalide põhjal alust järeldada, et võlgnik oma sissetulekuid või vara varjab.
28.4.Eeltoodust johtuvalt ei ole kohtu hinnangul alust võlgnikule ette heita PankrS v.r. § 173 lg-st 2 tuleneva teabe andmise kohustuse rikkumist või vara varjamist.
29.Kohtu hinnangul on võlgnik oma PankrS v.r. § 173 lg-tes 3-6 sätestatud tulu loovutamise kohustust vähemalt osaliselt raskelt süüliselt rikkunud ja seeläbi võlausaldajate huve kahjustanud.
29.1.PankrS v.r. § 173 lg-test 3-6 tuleneb, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Eelnimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
29.2.PankrS v.r. § 173 lg-tes 3-6 nimetatud kohustuste täitmise kontrollimiseks peab kohus tuvastama võlgniku tulu suuruse ja selle põhjal hindama, kas võlgnik tegi võlausaldajatele väljamakseid vastavalt eelviidatud normidele või jättis endale tulust suurema osa, kui on seadusega ette nähtud. Kohus arvestab võlgnikule jääva tulu ja võlausaldajate kasuks tehtavate väljamaksete suurust kuupõhiselt (vt TlnRnKm 14.08.2024, 2-17-8942/57, p 23; TlnRnKm 15.04.2021, 2-12-33819, p 17.3).
29.3.Kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiks ei saa iseenesest olla (ei pea olema) võlgniku poolt kogu nõude tasumine, vaid nõude tasumine vastavalt võimalustele. Samas tuleb arvestada, et seaduses on imperatiivselt ette nähtud, millises ulatuses tuleb vastavalt võimalustele, st tulenevalt võlgniku sissetuleku suurusest, võlausaldaja nõuete rahuldamiseks väljamakseid teha. PankrS § 173 lg 3 (koosmõjus lg-tega 4 ja 5) muutuks sisutühjaks, kui kohus aktsepteeriks olukorda, kus võlgnik loovutab usaldusisikule juhusliku suurusega summasid. Seega ei ole lubatav ja kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiga kooskõlas käitumine, kus võlgnik tasub võlausaldaja nõuete katteks oluliselt vähem, kui seadus kohustab (vt TlnRnKm 10.12.2024, 2-15-2218/112, p 38; TlnRnKm 30.03.2021, 2-14-57021, p 39; TlnRnKm 09.05.2022, 2-1515314, p 13).
29.4.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 130 lg 11 kohaselt loetakse sissetulekuks eelkõige võlgniku töötasu või muud sellesarnast tasu, päevaraha, konkurentsist hoidumise tasu, intellektuaalse omandi üleandmisest või kasutada andmisest saadavat tasu, pensioni, dividende ning kaupa, teenust, loonustasu või rahaliselt hinnatavat soodustust, mida isik on saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega. Seega, kuigi sissetuleku mõiste on TMS § 130 lg-te 1 ja 1 1 kohaselt lahtine, tuleneb TMS § 130 lgtest 1 ja 11 üheselt, et sissetulekuks on üksnes töötasu ja sellega sarnased (tasu 10
maksmises seisnevad) laekumised (RKTKm 12.08.2018, 2-16-12972, p 22; RKTKm 15.03.2017, 3-2-1-166-16, p 15; RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-124-16, p 10; RKTKm 10.06.2015, 3-2-1-62-15, p 15). Muu hulgas on kohtupraktikas sissetulekuks loetud ka enammakstud tulumaksu tagastusnõuet (RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-124-16, p 10), töövõimetushüvitist (TlnRnKm 14.08.2024, 2-17-8942/57, p 26-30) ning väljamakseid II pensionisambast (TlnRnKm 11.08.2023, 2-14-61405/76, p 31.3).
29.5.PankrS v.r. § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Seejuures lähtutakse TMS § 132 lg-tes 13 sätestatust. PankrS v.r. § 173 lg-s 5 sätestatut ületavast osast tuleb PankrS v.r. § 173 lg 4 järgi jätta võlgnikule 25% (vt TlnRnKm 14.08.2024, 2-17-8942/57, p 24; TlnRnKm 15.04.2021, 2-12-33819, p 17.2).
29.6.TMS § 131 lg 1 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata näiteks sotsiaaltoetustele sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses (p 3) ja töövõimetoetusele (p 61).
29.7.TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 lg 2 järgi, kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 132 lg 3 järgi mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viie palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Sätet ei kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue.
29.8.Töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrustest johtuvalt oli töötasu alammäär 2020. a.584 eurot, 2021. a. 584 eurot, 2022. a. 654 eurot, 2023. a. 725 eurot, 2024. a. 820 eurot ja 2025. a. 886 eurot.
29.9.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-de 1-3 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps, laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, ning muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama.
29.10.PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
29.11.TMS § 132 lg 2 ja PKS § 100 lg 2 viitavad ülalpidamiskohustusele, mis peaks reaalselt toimuma olevikus. Tegemist ei ole võlgniku abstraktse õigusega oma sissetuleku suurendamiseks täiendava arestivaba miinimumi näol - ülalpidamine või elatise maksmine peavad reaalselt aset leidma. Kui tõendatud ei ole, et võlgnik täidaks seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust laste ees, ei pea ülalpeetavaid mittearestitava sissetuleku arvutamisel arvestama (vt TlnRnKm 18.11.2024, 2-24-2824/10, p 9).
29.12.Rahvastikuregistri andmetest ja võlgniku selgitustest (dtl 516 ajamärk 00:05:59, dtl 520 ajamärk 00:39:12, dtl 612) nähtuvalt on võlgnikul kaks alaealist last. Võlgnik kandis enne kinnipidamisasutusse sattumist elatist laste arvele. Võlgnikul oli võlgniku laste emaga suusõnaline kokkulepe, et võlgniku laste ema ei nõua laste nimel võlgnikult elatise maksmist, ning et võlgnik on lastele andnud raha käest-kätte kui nad on võlgniku juures viibinud, sh sünnipäevakingitused ja uusaastakingitused. Võlgniku selgitustest (dtl 157) nähtuvalt on käesoleval aastal võlgnikule laekuma pidanud 11
enammakstud tulumaksutagastus arestitud võlgniku ülalpeetavate elatisenõudeid sundtäitva kohtutäituri poolt elatisenõuete katteks. Eesti Töötukassa vastusest kohtunõudele (dtl 455-458) nähtub, et võlgniku töövõimetoetus on 2025. a. aprillis ja mais osaliselt üle kantud võlgniku ülalpeetavate elatisenõuet sundtäitvale kohtutäiturile. Võlgniku arvelduskontode väljavõtetelt ei nähtu kohustustest vabastamise menetluse kestel ülalpidamiskohustuse täitmist võlgniku poolt tema ülalpeetavate suhtes võlgniku aruannetes väidetud määras.
29.13.Arvestades eeltoodut ning võlgniku esitatud tõenditest nähtuvat ülalpidamise andmise määra, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud võlgniku mittearestitava sissetuleku arvutamisel arvestada ülalpeetavate olemasoluga.
29.14.Arvestades eeltoodut, oli võlgniku mittearestitava tulu osa PankrS § 173 lg 5 ja TMS § 132 lgte 1 ja 2 järgi 2020. a.584 eurot, 2021. a. 584 eurot, 2022. a. 654 eurot, 2023. a. 725 eurot, 2024. a. 820 eurot ja 2025. a. 886 eurot.
29.15.Mittearestitavat tulu ületavast osast pidi võlgnik PankrS v.r. § 173 lg-te 4 ja 5 järgi koosmõjus TMS § 132 lg-ga 3 võlausaldajatele üle andma 2⁄3, millest omakorda 25 % pidi jääma võlgnikule. Seega pidi võlgnik andma võlausaldajatele üle TMS § 132 lg-tes 1 ja 2 sätestatud mittearestitavat sissetulekut ületavast sissetulekust kokku 1⁄2 (vt TlnRnKm 14.08.2024, 2-17-8942/57, p 26.1; TlnRnKm 15.04.2021, 2-12-33819, p 17.2).
29.16.Eesti Töötukassa vastusest kohtunõudele (dtl 455-458) ning võlgniku esitatud võlgniku ema arvelduskonto väljavõttest (dtl 535-598) nähtuvalt on võlgnikule perioodil 07.06.202307.05.2025 makstud töövõimetoetust, mis on üle kantud võlgniku ema arvelduskontole. Võlgniku arvelduskonto väljavõttest (dtl -175184) nähtuvalt on võlgnik saanud jaanuaris ja detsembris 2024 ka pensionilisa toetust Tallinna linnalt. Kuivõrd TMS § 131 lg 1 p-de 3 ja 61 kohaselt ei saa nimetatud sissetulekutele sissenõuet pöörata, ei pidanud võlgnik PankrS v.r. § 173 lg 5 kohaselt vastavat tulu usaldusisikule üle andma. Seetõttu ei võta kohus vastavaid tulusid ka võlgniku loovutamisele kuuluva tulu arvestuses arvesse.
29.17.Võlgniku arvelduskontode väljavõtetest (dtl 125, 175-176) nähtub, et perioodil 24.04.202023.04.2021 ei ole võlgnik tulu saanud.
29.18.Seega ei pidanud võlgnik nimetatud perioodil võlausaldajatele tulu loovutama ega ole tulu loovutamise kohustust rikkunud.
29.19.Viru Vangla vanglateenistuse haldusosakonna vastusest kohtunõudele (dtl 397-416), K.W.Z-i vastusest kohtunõudele (dtl 429-435) ning võlgniku arvelduskonto väljavõttest (dtl 176-177) nähtub, et perioodil 24.04.2021-23.04.2022 sai võlgnik tulu üksnes 2022. a. märtsis 6,63 eurot ja aprillis 14,60 eurot.
29.20.Seega ei pidanud võlgnik nimetatud perioodil võlausaldajatele tulu loovutama ega ole tulu loovutamise kohustust rikkunud.
29.21.Viru Vangla vanglateenistuse haldusosakonna vastusest kohtunõudele (dtl 397-416), K.W.Z-i vastusest kohtunõudele (dtl 429-435) ning võlgniku kasutatavate arvelduskontode väljavõtetest (dtl 177-178, 535-598) nähtub, et perioodil 24.04.202223.04.2023 sai võlgnik tulu alljärgnevalt: mais 76,41 eurot, juunis 356,19 eurot, juulis 123,40 eurot, augustis 96,13 eurot, septembris 200,23 eurot, oktoobris 486,10 eurot, novembris 421,30 eurot, detsembris 74,74 eurot, jaanuaris 0,00 eurot, veebruaris 687,76 eurot, märtsis 701,19 eurot ja aprillis 1038,74 eurot. 12
29.22.Seega tehte ((võlgniku tulu - võlgniku mittearestitav tulu)/2) kohaselt pidi võlgnik perioodil 24.04.2022-23.04.2023 võlausaldajatele tulu loovutama 2023. a. aprillis 156,87 eurot.
29.23.Võlgniku esitatud tõenditest ei nähtu, et võlgnik oleks nimetatud perioodi eest võlausaldajatele väljamakseid teinud. Seega loovutas võlgnik nimetatud perioodil võlausaldajatele oma tulu väiksemas ulatuses, kui ta oma tulu suurust arvestades pidanuks.
29.24.K.W.Z-i vastusest kohtunõudele (dtl 429-435) ja võlgniku kasutatavate arvelduskontode väljavõtetest (dtl 178-184, 185-196, 373-379, 535-598) nähtub, et perioodil 24.04.2023-23.04.2024 sai võlgnik tulu alljärgnevalt: mais 1019,00 eurot, juunis 1249,27 eurot, juulis 2381,26 eurot, augustis 1495,08 eurot, septembris 1965,46 eurot, oktoobris 1279,04 eurot, novembris 1362,53 eurot, detsembris 1025,54 eurot, jaanuaris 1115,54 eurot, veebruaris 1086,51 eurot, märtsis 1016,01 eurot ja aprillis 1370,06 eurot.
29.25.Seega tehte ((võlgniku tulu - võlgniku mittearestitav tulu)/2) kohaselt pidi võlgnik perioodil 24.04.2023-23.04.2024 võlausaldajatele tulu loovutama alljärgnevalt: mais 147,00 eurot, juunis 262,14 eurot, juulis 828,13 eurot, augustis 385,04 eurot, septembris 620,23 eurot, oktoobris 277,02 eurot, novembris 318,77 eurot, detsembris 150,27 eurot, jaanuaris 147,77 eurot, veebruaris 133,26 eurot, märtsis 98,01 eurot ja aprillis 275,03 eurot ehk kogusummas 3642,65 eurot.
29.26.K.W.Z-i seisukohast (dtl 446-451) nähtuvalt on nimetatud perioodil K.W.Z pankrotimenetluses tunnustatud maksunõude 1003,84 euro ulatuses tasaarvestanud võlgniku füüsilise isiku 2023. a. tuludeklaratsiooni järgse enammakstud tulumaksu tagastusnõudega. Võlgniku esitatud tõenditest ei nähtu, et võlgnik oleks ise nimetatud perioodi eest võlausaldajatele väljamakseid teinud. Seega loovutas võlgnik nimetatud perioodil võlausaldajatele oma tulu väiksemas ulatuses, kui ta oma tulu suurust arvestades pidanuks.
29.27.K.W.Z-i vastusest kohtunõudele (dtl 429-435) ja võlgniku kasutatavate arvelduskontode väljavõtetest (dtl 185-196, 373-379, 533-534, 535-598) nähtub, et perioodil 24.04.2024-23.04.2025 sai võlgnik tulu alljärgnevalt: mais 770,35 eurot, juunis 842,25 eurot, juulis 1016,74 eurot, augustis 1000,00 eurot, septembris 1000,00 eurot, oktoobris 1000,00 eurot, novembris 1000,00 eurot, detsembris 1000,00 eurot, jaanuaris 1291,56 eurot, veebruaris 1232,66 eurot, märtsis 383,81 eurot ja aprillis 383,81 eurot.
29.28.Seega tehte ((võlgniku tulu - võlgniku mittearestitav tulu)/2) kohaselt pidi võlgnik perioodil 24.04.2024-23.04.2025 võlausaldajatele tulu loovutama alljärgnevalt: mais 0,00 eurot, juunis 11,13 eurot, juulis 98,37 eurot, augustis 90,00 eurot, septembris 90,00 eurot, oktoobris 90,00 eurot, novembris 90,00 eurot, detsembris 90,00 eurot, jaanuaris 202,78 eurot, veebruaris 173,33 eurot, märtsis 0,00 eurot ja aprillis 0,00 eurot ehk kogusummas 935,61 eurot.
29.29.Võlgniku arvelduskonto väljavõttest (dtl 533-534) ning K.W.Z-i seisukohast (dtl 446451) nähtuvalt on nimetatud perioodil võlgniku ettevõtluskonto kaudu laekunud tulult mahaarvamisele kuuluvad maksusummad K.W.Z-i poolt arvestatud võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud maksunõude katteks kogusummas 251,02 eurot. Võlgniku esitatud tõenditest ei nähtu, et võlgnik oleks ise nimetatud perioodi eest võlausaldajatele väljamakseid teinud. Seega loovutas võlgnik nimetatud perioodil võlausaldajatele oma tulu väiksemas ulatuses, kui ta oma tulu suurust arvestades pidanuks. 13
29.30.Kuivõrd võlausaldajatele väljamaksete tegemine ei ole PankrS v.r. § 173 järgi mitte võlgniku kohustus vaid usaldusisiku kohustus, ei kujuta väljamaksete tegemise korra rikkumine ja võlausaldajate ebavõrdne kohtlemine väljamaksete tegemisel võlgniku PankrS v.r. §-s 173 sätestatud kohustuste rikkumist ega saa olla võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest keeldumise aluseks.
29.31.Arvestades eeltoodud andmeid, on võlgnik rikkunud tulu loovutamise kohustust, kuivõrd pidanuks kohustustest vabastamise menetluse kestel loovutama oma tulu vähemalt kogusummas 4735,13 eurot, aga faktiliselt on võlgniku tulust võlausaldajate nõuete katteks läinud üksnes 1254,86 eurot. Seega on võlgnik jätnud võlausaldajatele alusetult loovutamata 3480,27 eurot.
29.32.Kuivõrd seetõttu on võlausaldajatel jäänud saamata väljamaksed, millele neil olnuks õigus, on võlgnik seeläbi kahjustanud ka võlausaldajate huve.
29.33.Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud tulu loovutamise kohustust raskest hooletusest.
29.34.Asja materjalidest nähtuvalt on võlgnikule selgitatud tema kohustusi kohustustest vabastamise menetluses üksnes väga lakooniliselt 24.04.2020 kohtumääruses (dtl 100) ja 23.11.2021 ja 19.12.2023 kohtunõuetes (dtl 119-120, 127-128). Võlgniku usaldusisikuks määrati võlgniku ema, kellele selgitati usaldusisiku kohustusi samuti üksnes lakooniliselt 24.04.2020 kohtumääruses (dtl 100), kelle võimet usaldusisiku kohustusi täita kohus ei kontrollinud ning kellel asja materjalidest nähtuvalt on olnud raskusi usaldusisiku ülesannete täitmisega. Võlgnikule ei ole kogu kohustustest vabastamise menetluse nominaalse kestuse jooksul tehtud etteheiteid loovutuskohustuse täitmise osas. Arvestades eeltoodut, ei olnud kohtu hinnangul võlgnikule loovutuskohustuse sisu ja ulatus arusaadavad ning võlgnikul ei olnud võimalik sellekohaseid selgitusi saada ka oma usaldusisikult.
29.35.Siiski johtub samas kohtupraktikast, et kohustustest vabastamise menetluse ajal on võlgniku kohustus olla keskmisest hoolsam ja tasuda võlausaldajate nõudeid oma võimaluste piires, ning et olukorras, kus võlgnik on võlausaldaja nõuete tasumiseks teinud väljamakseid oluliselt väiksemas ulatuses, kui seadus ette näeb, on võlgniku käitumine olnud vähemalt raskelt hooletu (TlnRnKm 14.08.2024, 2-17-8942/57, p 34).
29.36.Eelviidatud kohtupraktikast johtub seega, et olukorras, kus võlgnik teenib kohustustest vabastamise menetluse kestel arvestatavas suuruses tulu, ent loovutab sellest pankrotimenetluses tunnustatud nõudeid omavatele võlausaldajatele üksnes tühise osa ning kasutab ülejäänud tulu muude kulude katmiseks, ei saa võlgniku käitumist pidada pelgalt hooletuks.
29.37.Võlgniku arvelduskontode väljavõtetest nähtub, et võlgnik teenis kinnipidamisasutusest vabanemise järgsel ajal tulu, mis ületas arvestataval määral kehtivat töötasu alammäära. Võlgnik ei täitnud sel ajal ka regulaarselt ülalpidamiskohustust oma laste suhtes ning kulutas teenitud tulu muul otstarbel. Kohtu hinnangul pindauks hoolas võlgnik niisuguses olukorras aru saama, et osa teenitud tulust tuleks loovutada võlausaldajatele. Asja materjalidest ei nähtu aga võlgniku mistahes huvi oma kohustuste ja nende täitmise suhtes. Võlausaldaja Eesti Vabariigi nõude rahuldamine toimus K.W.Z-i poolsete tasaarvestuste läbi, mitte võlgniku aktiivse tegevuse läbi.
29.38.Seetõttu on kohus seisukohal, et võlgnik on loovutuskohustuse täitmisel jätnud käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata ning käitunud vähemalt osaliselt raskelt hooletult VÕS § 104 lg 4 mõttes.
14
30.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud PankrS v.r. § 175 lg 5 1 järgi kohustustest vabastamise menetluse pikendamine.
30.1.PankrS v.r. § 175 lg 51 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.
30.2.Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati Harju Maakohtu 17.04.2020 määrusega (dtl 113 jj). Seetõttu oleks PankrS v.r. § 175 lg 5 1 sätestatud tingimuste täidetuse korral teoreetiliselt võimalik pikendada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust maksimaalselt kuni 24.04.2027.
30.3.Kohus on seisukohal, et PankrS v.r. § 175 lg 51 alusel menetluse pikendamine ja võlgnikule täiendava tähtaja määramine ei ole käesoleval juhul põhjendatud vaatamata sellele, et võlgniku loovutuskohustuse rikkumine võis osaliselt olla tingitud asjaolust, et võlgnikule ja tema usaldusisikule, kelleks kohus määras võlgniku ema, ei selgitatud piisavalt võlgniku ja usaldusisiku kohustusi käesolevas menetluses, mistõttu ei olnud vastavad kohustused võlgnikule ja tema usaldusisikule piisavalt arusaadavad. Arvestades loovutamiskohustuse süülise rikkumise ulatust, võlgniku osalist töövõimet, töökoormust ja töötasu alates veebruarist 2025, võlgniku ülalpeetavate arvu ja asjaolu, et võlgnikul on peagi sündimas kolmas laps (dtl 649, ajamärk 00:16:24), võlgniku arvamust, et võlgnikul ei ole lähitulevikus võimalik teha rohkem tööd või tulusamat tööd (dtl 649, ajamärk 00:17:48), võlgniku hinnangut, et ta suudaks menetluse pikendamise korral võlausaldajatele igakuiselt eraldada mitte rohkem kui 50 eurot (dtl 649, ajamärk 00:18:22) ning kohustustest vabastamise menetluse PankrS v.r § 175 lg 5 1 järgse maksimumtähtajani järelejäänud aega, ei oleks võlgnikul võimalik oma seniseid minetusi arvestatavas ulatuses heastada ega teha arvestatavat pingutust võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
31.Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt PankrS v.r. § 175 lg 2 p-st 2 kohus jätab rahuldamata võlgniku taotluse ja keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast.
32.PankrS v.r. § 175 lg 7 alusel avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
33.PankrS v.r. § 175 lg 8 alusel kohus lõpetab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
34.PankrS. v.r. § 172 lg 4 kohaselt vabastab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Lähtuvalt eeltoodust vabastab kohus usaldusisiku tema kohustuste täitmisest.
35.Tegemist on menetlust lõpetava määrusega, mistõttu jaotab kohus ka menetluskulud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus jätab TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jäävad võlausaldajate endi kanda. Kohtutoimikust ei nähtu hüvitatavate menetluskulude tekkimist, mistõttu hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 15
Kaija Koik kohtunik
16
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.