Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
5. juuli 2016, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-13-2039
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 25. mai 2016 määrus süüdimõistetu suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdlane Z.I määruskaebus
(isikukood XXX),
Tartu Maakohtu 25. mai 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.
KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Esmalt tuvastas maakohus, et esinevad käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed alused.
3.2 Järgmiseks asus maakohus seisukohale, et tuvastatavad on ka käitumiskontrolli rakendamise materiaalsed eeldused (KarS § 871 lg 1 p 3). Z.I on varem korduvalt karistatud valdavalt varavastaste, aga ka vägivallaga seotud kuritegude toimepanemise eest. Talle on varasemalt korduvalt mõistetud vabadusekaotuslikke karistusi. Sellele vaatamata on Z.I jätkanud kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav ei ole kinnitanud oma käitumisega väiteid, et soovib edaspidi elada õiguskuulekalt. Ehkki Z.I on tegelenud taasühiskonnastavate tegevustega, on tal käesolevalt 5 kustumata distsiplinaarkaristust. Süüdimõistetu õiguspärane käitumine vanglas on oluline näitaja, mis viitab karistuse tulemuslikkusele eripreventiivses mõttes. Z.I väärtushinnangutele ja hoiakutele ei ole ka viimane vangistus avaldanud positiivset mõju. Järelikult on endiselt suur oht, et ta jätkab vabaduses uute kuritegude toimepanemist. Ka vangla iseloomustusest nähtub, et Z.I peab möödapääsematuks neid rikkumisi, mis tulenevad tema vajadustest. 3.3 Keskkond, kuhu Z.I vabaneb, ei ole seaduskuulekat eluviisi toetav. Z.I puudub ka toetav sotsiaalvõrgustik. Puuduvad ka kokkulepped töökoha suhtes. Seega on vajalik ja põhjendatud Z.I suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine. Kriminaalhoolduse ajal osutatakse Z.I-le sotsiaalset kohanemist soodustavat abi ja teda abistatakse isiklike probleemide lahendamisel. Täiendavalt on Z.I võimalik läbida sotsiaalprogramme, et oma probleeme kaardistada ning nende ennetamise ja lahendamisega tegeleda. Kriminaalhooldus võiks Z.I puhul uue kuriteo toimepanemise riski mõningal määral maandada ning aitaks seeläbi kindlustada ühiskonna turvatunnet. 3.4 Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on Z.I võimalik saada pärast vabanemist tuba XXX. Seal esialgu peatudes on Z.I võimalus tegeleda endale sobivama püsiva elupaiga otsimisega, milles teda vajadusel saab abistada ka kriminaalhooldusametnik või kohalik omavalitsus. 3.5 Arvestades toimepandud kuritegude iseloomu ja isiku korduvat karistatust, tuleb Z.I allutada käitumiskontrollile 1 aastaks ja 6 kuuks. See aeg võimaldab Z.I piisavalt kontrollida, ent ei riivaks ülemääraselt tema vabadust. Et minimeerida uute kuritegude toimepanemise riski veelgi, tuleb talle panna lisakohustused.
võimalust on Z.I-le ka määruses selgitatud. Ettevalmistusi sobivama elu- ja uue töökoha otsimiseks on Z.I võimalik alustada veel järelejäänud karistuse kandmise ajal.
/allkiri/ Maarika Kuusk
/allkiri/ Aarne Sarjas
/allkiri/ Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.