Kriminaalasi nr 1-17-5302
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. mai 2017.a., Kuressaare kohtumaja
Kriminaalasja number
1-17-5302 (17274000062)
Kohtukoosseis
Kohtunik Kristel Pedassaar
Kohtuistungi sekretär
Häli Altmets
Kriminaalasi
Riho Rüütel süüdistusasi kuriteos Karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses
Prokurör
Agnes Ollema-Barndõk
Süüdistatav RIHO RÜÜTEL, ik. 37304050015
Kaitsja
Kohtueelses menetluses ja kohtulikus menetluses riigi õigusabi korras kaitsja vandeadvokaat Eve Grass
Kriminaalasi nr 1-17-5302 sätestatule. Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KrMS § 75 lg 2 punktis 9 sätestatud korras. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras.
Kriminaalasi nr 1-17-5302 Riho Rüütelit süüdistatakse selles, et tema juhtis 27.03.2017 kella 21.30 ajal Saare maakonnas Orissaare vallas Tagavere külas Tagavere tee XX.kilomeetril enda seaduslikus valduses olevat registreerimata maastikusõidukit XXX XXX XXX VIN-koodiga XXXXXXXXXXXXX isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 seerianumbriga ARAF-0019 mõõtes alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus 1,16 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,10 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,06 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lõike 2 punktist 1, mille kohaselt loetakse maastikusõidukijuht alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis Riho Rüütel maastikusõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis, samuti rikkus Liiklusseaduse § 161 lg 5 nõudeid, mille kohaselt ei tohi maastikusõidukijuht olla joobeseisundis. Sellise tegevusega Riho Rüütel, juhtides maastikusõidukit joobeseisundis, pani toime Karistusseadustiku § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus Riho Rüütlile nõutud karistus: KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 73 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 18 kuulise katseajaga. Süüdistatav Riho Rüütel andis kohtus ütlusi, et süüdistus on arusaadav, nõustub sellega. Sõlmitud kokkuleppest saab aru ja nõustub sellega. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Palub vastavalt karistuskokkuleppele määrata väljamõistmisele kuuluva menetluskulu tasumisele ositi ühe aasta jooksul. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kohus tunnistab Riho Rüütel süüdi kuriteos KarS § 424 järgi ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Kokkulepitud karistus jääb KarS § 424 sanktsiooni piiresse. Arvestades süüdlase isikut ja kuriteo toimepanemise asjaolusid on põhjendatud Riho Rüütli suhtes kohaldada ka KarS §-s 73 sätestatud, see on mõistetud tähtajalise vangistuse kandmisest tingimisi vabastamist. KarS § 56 alusel karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Riho Rüütel karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Tsiviilhagi- puudub Tõkend- tõkendit ei kohaldatud. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 2 kohaselt, kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegu on II raskusastme kuritegu (KarS § 4 lg 3). Sundraha suuruseks KrMS § 175 lg1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos
Kriminaalasi nr 1-17-5302 süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2017.a. 470.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x470 eurot = 705 EUR-i. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. Riho Rüütlile riigi õigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kaitsjale arvestanud kohtueelses menetluses ja kohtulikus menetluses osalemise eest põhjendatud tasu kokku 120,00 eurot (sisaldab käibemaksu), mis kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus vastavalt karistuskokkuleppele menetluskulu tasumisele ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.