Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. mai 2017. a Tartus, Kalevi 1
Kriminaalasja number
1-17-3568
Kohtukoosseis
kohtunik Rutt Teeveer
Kohtuistungi sekretär
Helju Rebane
Kriminaalasi
N.N-i (N.N) süüdistus KarS § 199 lg 2 4-de 4,8 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Raul Heido
Süüdistatav
N.N
Kaitsja
Elu- või asukoht ja aadress: XXXXX Isikukood või sünniaeg: XXX Kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik Haridus: algharidus, Emakeel: vene keel, valdab eesti keelt sõnas ja kirjas Töökoht või õppeasutus: XXX Karistatus: karistusregistri andmetel 5 kehtivat kriminaalkaristust ja 13 kehtivat väärteokaristust Tõkend: vahistamine alates 23.02.2017, kahtlustatavana kinni peetud 23.02.2017 riigi poolt määratud korras advokaat Ahto Sirendi
Tõlk
Meeli Antonov
Süüdi tunnistada N.N KarS § 199 lg 2 p-de 4,8 järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel määrata, et mõistetud tähtajalisest vangistusest kuulub kohesele ärakandmisele N.N-i poolt 5 (viis) kuud vangistust. Ülejäänud osa vangistusest, s.o. 5 (viis) kuud vangistust, ei pöörata tingimisi täitmisele kui N.N ei pane
6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 75 lg 1 p-de 1-6 kohaselt on N.N kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda 5 kuu reaalse vangistuse kandmise aja algust alates 23.02.2017, s.o. alates N.N-i kahtlustatavana kinnipidamisest. Määrata N.N katseajaks Viru Vangla kolmanda üksuse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Kontrollnõuded ja kohustused kuuluvad kohaldamisele alates kohtulahendi jõustumisest. Tõkend – vahistamine - jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata ja tühistada otsuse jõustumisest. Tsiviilhagi VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada OÜ Feenoks tsiviilhagi ja välja mõista N.N-ilt 319 (kolmsada üheksateist) eurot, milline summa kanda arvele nr XXXXXX, märkides selgitusse kas kriminaalasja numbri või süüdimõistetu nime. Asitõendid
KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7, 12 alusel määrata, et N.N on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kannatanu esindajale KrMS § 175 lg 1 p 1 väljamakstav tasu jätta KrMS § 180 lg 3 ja sõlmitud kokkuleppe alusel riigi kanda. Menetluskulu makseinfo Menetluskulud 1329,00 € Maksetähtaeg 01.06.2018 Viitenumber 99917700035055 Selgitus Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-17-3568 Saaja Maksu- ja Tolliamet SEB PANK EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Selgitus: Palume makse tegemisel kindlasti märkida summa juurde kuuluv viitenumber. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses märgitud tähtajaks. Kui rahaline kohustus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.
I Kokkuleppe sisu N.N-i (N.N) süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, 23.02.2017 kella 03.37 ajal tungis akna purustamise teel sisse Tartu linnas Kuperjanovi 20 asuvasse OÜ-le Feenoks kuuluvasse Alko Feenoks kauplusesse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil klaasvitriini purustamise teel ära Feenoks OÜ-le kuuluva Hennessy Richard 70cl 40% konjaki väärtusega 3202.00 eurot. Sellega pani N.N toime KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o sissetungimisega toime pandud võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Karistuse liik ja määr: KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatav N.N-ile (N.N) karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 5 (viis) kuud vangistust, karistuse ülejäänud osa, s.o. 5 (viis) kuud vangistust ei pöörata täitmisele kui N.N ei pane 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajal nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda
registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda 5 kuu reaalse vangistuse kandmise aja algust alates 23.02.2017, s.o. alates N.N-i kahtlustatavana kinnipidamisest. Tsiviilhagi alus ja ese: Kannatanu OÜ Feenoks esitas tsiviilhagi summas 319 eurot, mida süüdistatav N.N on nõus hüvitama. Kriminaalmenetluse kulud: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja (vandeadvokaat Ahto Sirendi) riigi õigusabi tasu 360 eurot (48+72+120+120) eurot kohtueelses menetluses millele lisanduvad kohtumenetluses riigi õigusabi tasu kulud. - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kannatanu esindaja v.adv Maksim Greinomani kulud 835,92 eurot. - KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäär summas 705 eurot. Arvestades asjaoludega, et isik on toime pannud kuriteo alaealisena, käesoleval ajal isik viibib vahi all ja puudub töökoht, käib kõigi menetluskulude tasumine N.N-ile üle jõu. KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades N.N-i majanduslikku olukorda ja resotsialiseerumise väljavaateid, jätta kannatanu esindaja kulu 835,92 eurot riigi kanda. Ülejäänud väljamõistetud kriminaalmenetluskulud (v.adv A.Sirendi tasu kriminaalmenetluses ja sundraha) tasumine toimub 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse N.N süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p-de 4, 8 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas Kuivõrd KrMS seadustik ei käsitle täpsemalt kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb selles osas kohtul lähtuda Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) vastavatest sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus on seisukohal, et süüdistatav on õigusvastaselt käitunud ja põhjustanud kannatanutele varalist kahju. Eeltoodust tulenevalt kuulub OÜ Feenoks tsiviilhagi summas 319 eurot rahuldamisele.
Süüdistatav võttis kohtuistungil TsMS § 440 lg-te 1,2 kohaselt hagi õigeks. TsMS § 444 lg 4 alusel on kohtul sellisel juhul õigus tsiviilhagisse puutuv kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa ära jätta. IV Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kokkuleppe kohaselt kuulub süüdimõistetu poolt tasumisele sundraha, so 705 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 tulenevalt tuleb vastavalt kokkuleppele välja mõista süüdimõistetult määratud kaitsjale väljamaksmisele kuuluv tasu summas 624 eurot. KrMS § 180 lg 3 ja § 313 lg 1 p-de 7, 12 alusel peab kohus põhjendatuks juba kohtuotsuses määrata vastavalt kokkuleppele, et tulenevalt varalisest olukorrast, on süüdimõistetul õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vastavalt kokkuleppele 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades N.N-i majanduslikku olukorda ja resotsialiseerumise väljavaateid, jätta kannatanu esindaja kulu riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.