Liiklussüüteod

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Abiprokurör Kersti Reinuste esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab J.I tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J.I isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 9-korral kriminaalkorras karistatud. Tema poolt toimepandud kuriteod jagunevad kaheks – vargused grupis ja mootorsõiduki joobes juhtimised. Käesolevat vangistust kannab joobes juhtimise eest, mille tagajärjel sõitis otsa lastele. Isiku poolt toimepandud kuritegude soodusteguriteks on alkoholi kuritarvitamine ja impulsiivsus, samuti puudulik probleemide lahendamise oskus ja selle tõttu probleemide kuhjumine, mida omakorda püüab unustada alkoholi tarbides. Vanglamaterjalide kohaselt J.I vangistuses töötab, läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja vestles psühholoogiga. Kinnipeetaval on tuvastatud töövõimetus 40 %, väidetavalt liiklusõnnetuse tagajärjel saadud kehavigastuste tõttu. J.I kuritegelikke hoiakuid ei oma ja mõistab reeglite ja normide vajalikkust, kuid alkoholijoobes ei suuda neid järgida. Kinnipeetava suhtumine ametnikesse on positiivne ja kriminaalhooldajaga tegi koostööd. Isiku enda sõnul on ta käesoleva kuriteo tagajärgi sügavalt üle elanud ning on motiveeritud alkoholist täielikult loobuma, mis vähendaks oluliselt uue kuriteo toimepanemise riski. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vanglas riskihindamise tulemusel on J.I üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 53 %. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – 1 aasta ja 10 kuu on pannud J.I mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus arvestab, et J.I ei ole vanglas distsiplinaarkorras karistatud, ta kahetseb oma tegu ja püüab edaspidi elada seaduskuulekat elu. J.I on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht ning positiivselt toetavad lähedased. J.I suhtes Pärnu Maakohtu 22.02.2016. a kohtumäärusega kohaldati asenduskaristusena vangistust, kus Pärnu Maakohtu 11.12.2012. a kohtuotsusega nr 1-12-10617 mõistetud rahalise karistuse kandmata osa 360,80 € asendati vangistusega 37 päeva, mis kuulub koheselt ärakandmisele peale talle käesolevas kriminaalasjas tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. J.I-le Pärnu Maakohtu 22.02.2016. a kohtumäärusega asenduskaristusena kohaldatud 37-päevane vangistus ning Pärnu Maakohtu 05.11.2015. a kohtuotsusega mõistetud 2 aasta 11 kuu ja 28-päevane vangistus ei ole praeguseks ajaks liidetud, kuna Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja teatas 27.04.2017. a kirjaga Tallinna Vangla sellekohasele taotlusele, et kuigi KarS § 64 reguleerib liitkaristuste määramist, kuid nimetatud säte põhikaristuse ja asenduskaristuse liitmist ette ei näe. Seega tuleb J.I praegusel ajal kahes erinevas kriminaalasjas mõistetud vangistused ärakandmisele järgemööda. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab J.I tingimisi ennetähtaegne vabastamine tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust,

kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas J.I-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka J.I , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.