Liiklussüüteod

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Vanglale, prokurörile, Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna

Teavitada I.V ennetähtaegsest vabanemisest Maanteeametit. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 13.04.2017.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava I.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Viru Maakohtu 07.09.2016.a kohtuotsusega tunnistati I.V süüdi KarS § 424 järgi ning karistati teda KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta ja 5-kuulise vangistusega. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti I.V-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks kolmeks kuuks. Karistuse kandmise algus oli 24.10.2016.a ja lõpp on 24.03.2018.a. I.V kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 10 korral, vangistuses kolmandat korda. Vangistuse

ajal 1 distsiplinaarkaristus. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. I.V kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et lähedaste sõnul on suhted peres head ja üksteist toetavad. Võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral koos elektroonilise valve kohustusega on I.V ́il võimalus elama asuda aadressile Xxxx. Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. I.V ́il tuleks end võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral arvele võtta Eesti Töötukassas, et tagatud oleksid riigipoolsed toetused tööturuametis pakutavate teenuste näol. I.V taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Abiprokurör Kersti Reinuste esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab I.V tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Prokuratuur ei pea vajalikuks Vangla põhjendusi isiku vabastamise osas siinkohal uuesti üle korrata. Abiprokurör toetab I.V katseaja määramist kuni 24.03.2018 ja selleks ajaks KarS § 75 lg-s 1 toodud käitumiskontrollile allutamist, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Prokuratuur ei soovi I.V tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest (istungist) osa võtta. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et I.V võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik I.V isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud rohkem kui 6 kuud vangistust. Kuna vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul olnud korrektne, usub kohus, et seekordne vangistus on pannud I.V mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kuna esitatud materjalide kohaselt võib uue kuriteo toimepanemise ohtlikkus suureneda kui isik jätkab alkoholi kuritarvitamist ja ei mõtle oma tegude tagajärgedele, lähtub kohus ennetähtaegsel vabastamisel ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtest alkoholiprobleemiga tegelemiseks ning soovi pöörduda vastavale ravile. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab I.V tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas I.V-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti

hoiduma sõltuvusainetest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Pärast vabanemist on I.V olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus ning I.V on nõustunud ka kriminaalhooldusega, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.