Keskkonnavastased süüteod

1 (3)

1-16-11601 Tõkendit x suhtes kohaldatud ei ole. Kohus selgitab, et juhul kui isik ei täida endale võetud kohustusi uuendab kohus kohtumäärusega prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse kooskõlas KrMS § 202 lg 6-ga. Võtta vastu Keskkonnainspektsiooni 03.04.2017.a tsiviilhagist loobumise avaldus ning lõpetada selle menetlus loobumisega. Tsiviilhageja on kinnitanud, et on teadlik TsMS § 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Asitõendid: neli mõrda (ladustatud metallist konteinerisse, mis suletud tõkenditega x ja x) ja kaheksa võrgulippu KrMS § 126 lg 3 p 2 tagastada x (esemed hoiul Keskkonnainspektsiooni Pärnumaa büroos). Määrus saata täitmiseks x ja teadmiseks tema kaitsjale ning ringkonnaprokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärus vaidlustamisele määruskaebuse korras KrMS § 385 p 10 järgi ei kuulu. Asjaolud ja menetluse käik Pärnu Maakohtu menetluses on üldmenetluse korras kriminaalasi x süüdistuses KarS § 361 lg 1 järgi üldmenetluse korras. Kohus määras asjas eelistungi kuupäevale 31.01.2017.a. 31.01.2017.a andis kohus x kohtu alla süüdistuses KarS § 361 lg 1 järgi ning määras asjas kohtuistungi toimumise ajaks 08.05.2017.a. 03.04.2017.a esitas tsiviilhageja kohtule avalduse tsiviilhagist loobumise kohta. Avalduse kohaselt loobub Keskkonnainspektsioon x vastu esitatud tsiviilhagiavaldusest keskkonnakahju summas 19 306 (üheksateist tuhat kolmsada kuus) euro hüvitamiseks seoses nõude eelduste mitte täitmisega. Keskkonnainspektsioon kinnitab, et on teadlik TsMS §-s 432 nimetatud hagist loobumise tagajärgedest. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 08.05.2017.a kohtuistungil esitas ringkonnaprokurör kohtule taotlus käesolevas asjas kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel. Tegemist on II astme kuriteoga, süüdistatava süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi, kannatanu on tsiviilhagist loobunud. x on teinud koostööd uurimisasutustega ja kahetseb toime pandud tegu. Samuti on üheks määravaks asjaoluks, mis tõttu prokuratuur on nõus antud asjas KrMS § 202 – te taotlema, see, et kalad lasti oma loomulikku elukeskkonda tagasi ehk lõppkokkuvõttes keskkonnale tekitatud kahju heastati. Prokurör taotles, et asja menetluskuludest, kokku 839,10 eurost, 300 eurot jätta x ning ülejäänu riigi kanda. x kahetses tegu ning oli nõus menetluskulude hüvitamisega ja kindla summa riigi tuludesse tasumisega. x kaitsja oli seisukohal, et on otstarbekohane lõpetada menetlus KrMS § 202 alusel. Maakohtu seisukoht Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui on täidetud nimetatud normis kirjeldatud elemendid - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Teo toimepanija süü suuruse hindamisel võetakse aluseks karistusseadustikus toodud põhimõtted. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust,

2 (3)

1-16-11601 st väiksemad sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle. Kohtueelses uurimises ei ole süüdistatava käitumises tuvastatud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Kohtuistungil esitas prokurör taotluse asjas kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel ja selgitas, et tegemist on II astme kuriteoga, süüdistatava süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi. Kannatanu on tsiviilhagist loobunud, kalad lasti oma loomulikku elukeskkonda tagasi ehk lõppkokkuvõttes keskkonnale tekitatud kahju heastati. Kaitsja ja süüdistatav toetasid esitatud taotlust. Kohus leiab, et taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. x puuduvad kehtivad karistused ja isik on avaldanud kahetsust, samuti teinud koostööd uurimisasutustega. Teoga ei ole varalist kahju tekitatud, kuna kalad lasti loomulikku elukeskkonda tagasi, kannatanu on tsiviilhagist loobunud. Kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, isiku süü ei ole suur. Kohtu hinnangul on isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. x on nõus tasuma kindla summa riigi tuludesse ning hüvitama menetluskulud. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks asitõendite hoidmiseks renditud konteineri rendikulu kogusummas 839,10 eurot. Prokurör kohtuistungil taotles, et menetluskulud jäetaks süüdistatava kanda vaid osaliselt, summas 300 eurot ning ülejäänud osas, 539,10 eurot, jäetaks riigi kanda. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb x kanda jätta prokuröri poolt taotletud mahus, ehk summas 300 eurot ning 539,10 eurot tuleb jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Võtta vastu Keskkonnainspektsiooni 03.04.2017.a tsiviilhagist loobumise avaldus ning lõpetada tsiviilhagi menetlus. Tsiviilhageja on kinnitanud loobumise avalduses, et on teadlik TsMS § 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Lähtudes eeltoodust kuulub kriminaalasi KrMS § 202 lg 1 järgi lõpetamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Igor Pütsep Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.