Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
2. mai 2017. a, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-16-11621
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk
Kriminaalasi
Artur Peus süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 4,7,8,9, § 121 lg 2 p-de 2,3; § 213 lg 2 p 1 ja 209 lg 2 p-de 4,8,9 järgi kokkuleppemenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 9. märtsi 2017. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdistatav Artur Peus (ik 39004262221), apellatsioon
Jätta süüdistatava Artur Peus apellatsioon Viru Maakohtu 9. märtsi 2017. a otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada talle apellatsioon. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.
Kriminaalmenetluse kulud, kokku 2255 eurot, mõisteti A. Peusilt riigi kasuks välja ning talle anti nende tasumiseks 12 kuu pikkune tähtaeg.
Riigikohtu seisukoha kohaselt on kohtu ülesanne kokkuleppemenetluses eeskätt kontrollida ning teha kindlaks, kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja et seda sõlmides on ta väljendanud oma tõelist tahet (RKKK 3-1-1-79-05, p 10). Otsuses nr 3-1-1-81-11 on Riigikohtu kriminaalkolleegium märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus ning apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud (vt viidatud otsuse p 27). Siiski ei vähenda kokkuleppe sõlmimine kuidagi kohtu rolli õigusemõistmisel ning ei taandu pelgalt kokkuleppe n-ö tehnilisele kinnitamisele. Nii näiteks tuleneb KrMS § 248 lg 1 p-st 2, et kohtul on tsiviilhagi suurusega mittenõustumise korral õigus tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile, millega antakse võimalus sõlmida uus kokkulepe. Maakohtul kuriteoga tekitatud kahju suuruse osas kahtlust ei tekkinud ja seda ei tekkinud ka ringkonnakohtul. Liiatigi nähtub juba kokkuleppest, et süüdlane on hagi õigeks võtnud. Kokkuleppest nähtuvalt moodustas A.V. i tsiviilhagi järgmine varakogum: 310 eurot (sularaha, pangakaardi ja korterivõtmete vargus) ja 590 eurot (varastatud muusikakeskus, maksumusega 100 eurot, kõlarid, sularaha summas 370 eurot, dokumendid ja võtmed). Kokku on tsiviilhagi suuruseks 900 eurot. Seega on ka tsiviilhagi puudutavas osas apellatsioon sisutu ning tuleb jätta läbi vaatamata.
/allkiri/ Maarika Kuusk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.