Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
27. aprill 2017, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-11-8123
Kohtukoosseis
Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 23. märtsi 2017 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Priit Ingeland (isikukood 39207291525) kaitsja vandeadvokaat Andres Simson, määruskaebus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 23. märtsi 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Käesolevat karistust kannab P. Ingeland mõrva, vabaduse võtmise eest ilma seadusliku aluseta, omavolilise sissetungi ning kehalise väärkohtlemise eest. Kohus leiab, et süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteod viitavad asjaolule, et isik ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. P. Ingeland on käitunud vanglas olles küll eeskujulikult, läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, asunud omandama keskharidust ja osalenud tööhõives, kuid tema käitumine vanglas ei kaalu üle toimepandud kuritegude raskust. Arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul P. Ingelandi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on toime pannud vägivallakuritegusid, sh lähedase vanainimese mõrva, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Lisaks lõpeb kinnipeetava karistusaeg 19. märts 2023. a, s.t ärakandmiseni on piisavalt pikk aeg, et teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives. Samuti tuleb märkida, et pere olemasolu ja õppimine ei takistanud varasemalt süüdimõistetul raske kuriteo toimepanemist, seega leiab kohus, et pere ja töökoha omamine ei ole niivõrd kaalukad asjaolud, et otsustada isiku vabastamise kasuks. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine.
4.2 Apellatsioonikohus peab vajalikuks märkida, et nõustub igati maakohtu seisukohaga, mille kohaselt esineb P. Ingelandi puhul hulk argumente, mis räägivad tema vabastamise kasuks. Kahtlemata on vabastamise pooltargumentideks see, et P. Ingelandil puuduvad vangistuse ajal kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud mitmeid sotsiaalprogramme, töötanud, omandanud eriala ja lõpetanud 10. klassi. Lisaks on olemas toetav lähivõrgustik ning vabanemisel töökoht ja elukoht. Ka määruskaebuses on kõik eeltoodud positiivsed asjaolud välja toodud ning ringkonnakohus märgib, et maakohus on kõiki neid asjaolusid arvestanud. 4.3 Käesoleva ennetähtaegse vabastamise võtmeküsimuseks on see, kas kohus saab jätta isiku ennetähtaegselt vabastamata arvestades üksnes kuriteo toimepanemise asjaolusid, kui esinevad teised materiaalsed ja formaalsed alused tema vabastamiseks. Apellatsioonikohus möönab, et esineb tõesti rida positiivseid nihkeid (milliseid maakohus on kaalutlusotsustust tehes ka arvestanud), aga lisaks sellele on vältimatu arvestada ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest. Vaatamata eeskujulikule käitumisele vanglas, pani isik toime väga raske kuriteo: kõrges eas ohvri tapmise julmal ja piinaval viisil (mõrv). Lisaks sellele kannab P. Ingeland käesolevat karistust ka vabaduse võtmise eest ilma seadusliku aluseta, omavolilise sissetungi ning kehalise väärkohtlemise eest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arvestades kuritegusid ning seda, et ära kandmata on veel mitu aastat (karistusaeg lõpeb 19.03.2023) P. Ingelandile mõistetud karistusest, ei vastaks tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ühiskonna õiglustundele. Raskete kuritegude eest mõistetav karistus peab andma ka ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ja rangeimal võimalikul viisil. Nimetatud põhimõtet peab järgima ka karistuse täideviimisel. Vaatamata kaitsja seisukohale, et KarS 76 lõikes 4 toodud kaalutavad asjaolud on samaväärsed, leiab kohus, et käesoleval juhul on kuriteo raskus ja asjaolud kaalukamad, kui süüdimõistetu võimalused vabaduses ja käitumine vangistuses ning et ärakantud karistusaeg ei ole võrdeline toimepandud kuriteo raskusega. 4.4 Apellatsioonikohus märgib, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et vangistuse eesmärgid on P. Ingelandi puhul täidetud. Maakohus on piisava põhjalikkusega analüüsinud ja põhjendanud, miks ta leiab, et karistuse eesmärgid P. Ingelandi puhul täidetud ei ole. Sellise seisukohaga nõustub ka ringkonnakohus. Kui arvestada, et vangla iseloomustuse kohaselt P. Ingeland küll osaliselt saab aru enda tehtud vigadest, kuid talle on omane teiste süüdistamine ja süü vähendamine ning tema varasemat käitumist eesmärkide saavutamiseks ilmestab vägivalla kasutamine, siis ei ole võimalik väita, et P. Ingelandi puhul ohtlikkus ja risk ühiskonnas puudub. Madalaks ei saa hinnata ka vangla tehtud riskihinnangut: uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on 2 aasta jooksul 34% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 2 aasta jooksul 38%. Peale selle on vangla hinnanud isikut kõrgohtlikuks. Kuivõrd kõrgohtlikust mööndakse süüdimõistetute puhul, kelle ohtlikkuse tunnused võivad ilmneda igal ajahetkel ja kelle teo toimepanemise tagajärg on suur kahju, ei ole ka ringkonnakohtu hinnangul oma sisult vale maakohtu seisukoht, et uue samalaadse kuriteo toimepanemise oht ei ole sugugi madal. 4.5 Olulist riski uute kuritegude toimepanemise seisukohalt kujutavad P. Ingelandi probleemid alkoholi tarvitamisega. Ehkki kaitsja hinnangul on võimalik alkoholi kui ühte riskifaktorit uute kuritegude toimepanemiseks maandada vastava käitumiskontrolli kohustusega, siis esineb ringkonnakohtu hinnangul suur oht, et P. Ingeland ei suudaks seda lisakohustust nõuetekohaselt täita. Kui arvestada, et P. Ingeland hakkas alkoholi enda sõnul tarvitama 14-aastaselt ja hiljem pea igapäevaselt, siis ei saa teha tõsikindlaid järeldusi, et tal õnnestub alkohol oma elust lõplikult välistada. Vangla iseloomustusest nähtuvalt P. Ingeland mõistab alkoholi kahjulikkust, kuid vähendab probleemi tõsidust ja hulka. Vangla küll viitab, et esmased riskid alkoholiga seoses on maandatud, kuid järelejäänud vangistuse jooksul on ringkonnakohtu hinnangul veelgi võimalik neid riske maandada täiendavates programmides osalemisega.
/allkiri/
/allkiri/
Aarne Sarjas
Mati Kartau
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.