Liiklussüüteod

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

2(4)

seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine nimetatud küsimuse lahendamisel, sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetud isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise. Seda seisukohta on korranud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma hiljutises 20. märtsi 2017. a otsuse nr 3-1-1-6-17 punktis 7. Kohtukolleegium leiab, et praeguses asjas tehtud maakohtu otsuses sellised eksimusi ei esine. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui paragrahvi sanktsioon võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Praeguses asjas on maakohus seda nõuet järginud. Maakohus ei pidanud võimalikuks karistada M. Jašovit rahalise karistusega, sest seda ei võimalda süü suurus ega tema isik. Maakohus leidis põhjendatult, et M. Jašovi süü ei ole väike. Ta oli tarvitanud erinevaid narkootilisi aineid, kuid vaatamata sellele asus juhtima mootorsõidukit. Ta juhtis sõiduautot hommikusel tipptunnil, s.o ajal, mil inimesed ruttavad tööle või kooli. Pealinna tänavatel, eriti veel tööpäeva hommikuti, on liiklustihedus suur, mistõttu M. Jašov ei seadnud oma käitumisega ohtu mitte ainult enda, vaid ka kaasliiklejate elu, vara ja tervise. Joobe tõttu sõitis ta vastu ülekäigurada tähistavat posti ja paiskas selle koos valgustiga pikali. Avarii tagajärjel muutus auto kasutamiskõlbmatuks. On vaid juhus, et jalakäijad vigastada ei saanud. M. Jašovil ei olnud see rikkumine esmakordne. Praeguse kuriteo pani ta toime katseajal, s.o ajal mil talle oli mõistetud tingimisi vangistus mootorsõiduki korduva narkojoobes juhtimise ning varguste toimepanemise eest. Selle kohtuotsusega oli M. Jašovile pandud kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid. Vaatamata sellele karistati teda 14.03.2016 väärteomenetluse korras rahatrahviga narkootiliste ainete tarvitamise eest. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et rahaline karistus ei vastaks M. Jašovi süü suurusele ega isikule. Samuti ei mõjutaks selline karistus teda mitte panema uusi süütegusid ega oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Seega on kaitsja M. Allikmäe apellatsioon karistuse mõistmise peale ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 läbi vaatamata.

3(4)

Kaitsja advokaat M. Allikmäe esitas taotluse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks apellatsioonimenetluses koos käibemaksuga kokku 48 eurot. Taotluse kohaselt seisneb kaitsja tasu apellatsiooni koostamises 2 pooltunni ulatuses. Kohtukolleegiumi hinnangul on tasu hüvitamine selles ulatuses põhjendatud. Kohtukolleegium rahuldab KrMS § 189 lg 4 alusel määratud kaitsjale advokaat M. Allikmäele tasu väljamaksmise pabertaotluse pealdisena ja määrab talle välja maksta 2 pooltunni eest 48 eurot, sealhulgas käibemaks 8 eurot. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jäetakse maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse M. Jašovi suhtes muutmata, siis jääb apellatsioonimenetluses riigi õigusabi tasu süüdistatava kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.