Liiklussüüteod

KarS § 69 kohaldades asendada vangistus üldkasuliku tööga 538 tunni ulatuses, mille tegemise tähtaeg on 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et I.B peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma KarS § 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab aadressil Xxxx; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7.ei tarvita alkoholi;

Välja mõista I.B-lt kannatanu Xxxx(konto nr EExxxxxxxxxxSwedbank) kasuks 285.02 eurot. Asitõend – CD plaat, mis asub pakituna kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

I.B, viibides 22.09.2016 kella 21.25 paiku Tallinnas Liikuri tn 42 maja ees, s.o avalikus kohas korrakaitseseaduse § 54 mõistes, rikkus korrakaitseseaduse § 55 p 1 nõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Nimelt I.B , kasutades relvana golfikeppi, vehkis sellega kannatanu Andrei Mišuris’e ees, imiteerides lööke kannatanu suunas ja ähvardas viimast füüsilise vägivallaga. Pärast seda I.B lõi tugevalt golfikepiga vastu kannatanu sõiduautot, BMW registreerimismärgiga xxxx, mille tagajärjel tekkis autole mõlk. Seega pani I.B toime KarS § 263 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, relvana kasutatava muu esemega ähvardades. Samuti tema tahtlikult juhtis 22.09.2016 kella 21.33 ajal Tallinnas Liikuri tn 14 juures mootorsõidukit Hyunday registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (I.B väljahingatavas õhus oli alkoholi 1,07 milligrammi ühe liitri kohta, mõõtetulemuse laiendmääramatus ± 0,10 mg/l, lõplik tulemus 0,97 mg/l). Sellise käitumisega rikkus I.B liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 / /

ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 / / nõudeid. Seega pani I.B toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav I.B, süüdistatava kaitsja ja abiprokuröri vahel 06.04.2017.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb abiprokurör I.B süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 263 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises eest vangistusega 10 kuud. Tunnistada I.B süüdi KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetavatest üksikkaristustest raskeimat, mõistes liitkaristuseks 1 aasta vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistusaja hulka eelvangistust 2 päeva (22.09.2016 – 23.09.2016), ärakandmata karistuseks jääb vangistus 11 kuud ja 28 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistus 11 kuud ja 28 päeva vangistust Harju Maakohtu 16.04.2015 otsusega 1-15-1368 mõistetud, kuid ärakandmata karistuse võrra, s.o 6 kuu võrra ja liitkaristuseks mõista 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada I.B-le mõistetud ja ärakandmata karistus – 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd ning mõista I.B-le karistuseks 538 tundi (s.o 360+30x5+28) üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö ärategemise tähtajaks määrata 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada I.B üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollinõudeid ja täita KarS §-s 75 lg 2 p 2 ja p 21 sätestatud kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) mitte omama ega tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta I.B’ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendi CD plaat, mis asub pakituna kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 705 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 120 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „

.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.