Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

kuriteo toimepanemise tõenäosust Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab vajalikuks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata Viktor Anufrijevile katseaeg kuni 10.07.2018 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll kuni 10.07.2018. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kohustada isikut täitma KarS § 75 lg 2 punktides 2, 21, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustusi. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et soovi osa võtta Viktor Anufrijevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Prokuratuur ei toeta samuti nagu vangla Viktor Anufrijevi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Viktor Anufrijev tunnistati süüdi Viru Maakohtu 27.04.2016 otsusega KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning karistuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud vangistust. Isik kannab vanglas karistust kolmandat korda. Teda on varasemalt karistatud varguse, tapmise ja vägistamise eest. Prokuratuur ei pea võimalikuks Viktor Anufrijevi vangistusest vabastamist enne karistusaja lõppu olukorras, kus isikut on karistatud kriminaalkorras 7-l korral, tema kuritegusid iseloomustab vägivaldsus, ta on toime pannud raskeid isikuvastaseid kuritegusid ning ta ei ole varasemalt katseaja ja käitumiskontrolli nõudeid täita suutnud. Lisaks ei saa vähetähtsaks pidada sedagi, et Viktor Anufrijevi uue kuriteo riskitegurina on vaadeldav alkoholi tarbimise jätkamine, mille käigus võib kaotada enesekontrolli ja käituda agressiivselt. Tõsi, et kinnipeetav on käesoleva vangistuse jooksul teinud ka pingutusi oma käitumise muutmiseks, kuid karistuse eesmärkide täidetust selle pinnalt järeldada veel ei saa – ohtu, et Viktor Anufrijev vabaduses vana harjumuse juurde tagasi pöördub, välistada kindlasti ei saa. Tähelepanuta ei saa jätta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on Viktor Anufrijev kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) ning ohtlik konkreetsele täiskasvanule (risk ühiskonnas). Oht seisneb kehavigastuste tekitamises ning ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem enesevalitsuse kaotamisel ja alkoholi tarbimisel. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 45 % ja 58 %, mis on üsna kõrge retsidiivsusnäitaja. Lisaks on kinnipeetava poolt seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 41% - 62 %. Viktor Anufrijevi vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemist) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kinnipeetav Viktor Anufrijevi puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust prokuratuur on Viktor Anufrijevi vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu.

Maakohtu istung 27.03.2017 toimunud videokohtuistungil avaldas Viktor Anufrijev, et ta tahab vangistusest ennetähtaegselt vabaneda. Ennetähtaegse vabanemise korral saaks ta abi saamiseks pöörduda näiteks järelevalve osakonda. Ta on helistanud ka tädile, kes võtaks esialgselt ta enda juurde elama. Ta loodab tööle saada ning võtta endale mingi väikse toa üürile. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Viktor Anufrijev ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohus hindab positiivselt, et kinnipeetav on vangistuses viibitud aega kasutanud otstarbekalt – vangistuse jooksul isik töötas, õppis riigikeelt ning osales sotsiaalprogrammides. Ühtlasi tuleb kinnipeetava käitumist vangistuse jooksul pidada heaks, sest isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on olnud ametiisikutega viisakas. Kohus on seisukohal, et kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul on küll oluliseks, kuid mitte ainsaks otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et Viktor Anufrijevi sotsiaalsed oskused ei ole vajalikul tasemel ja tal on raskusi probleemide kindlaksmääramisel ja nende lahendamisel. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused head. Kinnipeetaval puudub vabanemisjärgne kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Kinnipeetava kohtuistungil antud seletuse kohaselt saab ta esialgu elada tädi juures aadressil xxxx. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub aga, et tädi ei ole nõus isikule ennetähtaegse vabanemise korral eluaset andma. Kinnipeetaval puudub vabanemisjärgne garanteeritud töökoht, mis võib kohtu hinnangul halvendada isiku toimetulekut ning suurendada uute kuritegude toimepanemise riski. Ühtlasi märgib kohus, et olukorras, kus kinnipeetav on korduvalt sooritanud varavastaseid kuritegusid, ei ole töökoha puudumisel isiku vabastamine põhjendatud. Muuhulgas puudub isikul kehtiv isikut tõendav dokument, mis võib takistada isikul ametlikult tööle asumist. Samuti nähtub, et kinnipeetava tädil puudub võimalus isikut vabaduses materiaalselt toetada, sest ka tädi ise on töötu. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et Viktor Anufrijevil on diagnoositud alkoholisõltuvus. Ta on alkoholijoobes pannud toime kuritegusid. Ühtlasi on vangla toonud välja, et isik võib joobeseisundis kaotada enesekontrolli ning ta võib agressiivselt käituda. Kinnipeetav on sellele probleemile juba varasemalt otsinud iseseisvalt abi sotsiaalprogrammide näol, kuid vaatamata sellele sooritas isik alkoholijoobes uue kuriteo. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohus veendunud, et isik ei hakka vabaduses viibides uuesti alkoholi kuritarvitama ning joobeseisundis uusi kuritegusid toime panema. Käesolevat karistust kannab isik korduva kehalise väärkohtlemise eest, mis on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes. Muuhulgas on isikut varasemalt karistatud vägistamise ning tahtliku tapmise eest. Korduvkaristatavus isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest näitab kohtu hinnangul kinnipeetava ükskõikset suhtumist teistesse ühiskonna liikmetesse ning nende turvatundesse. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et vangla hinnangul on isik kõrgohtlik

avalikkusele ning et uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 58 %, millise näol on tegemist suhteliselt kõrge riskiga. Kohus peab vajalikuks lisada, et Viktor Anufrijev on ka varasemalt kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud ning vanglas viibib isik juba kolmandat korda. Kõike eeltoodut arvesse võttes on kohus seisukohal, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise vastu rääkivad argumendid on käesoleval juhul kaalukamad kui isikut positiivselt iseloomustavad asjaolud. Muuhulgas on kohtu hinnangul põhjendatud jätta Viktor Anufrijev tingimisi enne tähtaega vabastamata teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks. Kohus selgitab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Viktor Anufrijevi puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Viktor Anufrijevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.