lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-16-8348/34

Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 10.04.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-16-8348/34
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
10.04.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1015
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. aprill 2017, Tallinn

Kriminaalasja number

1-16- 8348

Kohtukoosseis

Julia Katškovskaja, Meelika Aava, Ivi Kesküla

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 12. oktoobri 2016 otsus S.P (S.P) süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav S.P (ankeetandmed maakohtu toimikus)

Prokurör

Helen Kiviloo

Kaitsja

Talvi Vaske

RESOLUTSIOON

Jätta S.P apellatsioon Harju Maakohtu 12.oktoobri 2016 otsusele kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD:

Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

1.Harju Maakohtu 12. oktoobri 2016 otsusega lühimenetluses tunnistati S.P süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta 9 kuud, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise algust arvestati alates kinnipidamisest 1. septembril 2016. Tsiviilhagide katteks mõisteti S.P-lt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, VÕS § 128 lg 2 ja KrMS § 310 lg 1 alusel välja A AS-i kasuks kokku 497,60 eurot, R AS-i kasuks kokku 583,13 eurot, M OÜ kasuks kokku 288,15 eurot ning AR kasuks 377,65 eurot. Menetlukuludena mõisteti S.P-lt välja riigituludesse sundraha 645 eurot ja kaitsjatasu 240 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul, igas kuus kuulub tasumisele 73,75 eurot.

Sarnased lahendid

Varavastased süüteod
  • 27.08.20261-26-4498/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4597/8Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 18.08.20261-26-5913/2Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 12.08.20261-26-4728/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 12.08.20261-26-5817/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.08.20261-26-4258/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

APELLATSIOONI SISU:

2.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav. Süüdistatav ei vaidlusta mõistetud karistusmäära, kuid taotleb ringkonnakohtult talle mõistetud vangistuse asendamist sõltuvusraviga, mida saaks kanda rehabilitatsiooni keskuses. Taotlust põhjendab sellega, et vangla ei suuda teda narkosõltuvusest võõrandada.
3.Tallinna Ringkonnakohtu 16. novembri 2016. a määrusega jäeti süüdistatava apellatsioon ilmse põhjendamatuse tõttu läbi vaatamata. Kokkuvõtlikult märkis ringkonnakohus, et KarS § 69-2 lg 1 kohaselt võib kohus asendada isikule karistuseks mõistetud kuuekuulise kuni kaheaastase vangistuse raviga juhul, kui isik pani kuriteo toime ravitava või kontrollitava psüühikahäire tõttu. Praeguses asjas pole alust süüdistatava terviseseisundis kahelda ega vangistuse asendamist kaaluda. Kriminaalasjas uuritud tõenditest (sh S.P ütlustest) ei nähtu, et süüdistatav pani vargused toime narkomaania tõttu. Samuti on S.P korduvalt vangistusega karistatud ja varem pole tema terviseseisundis kahtlusi tekkinud.
4.Tallinna Ringkonnakohtu 16. novembri 2016. a määruse peale esitasid kaebused S.P kaitsjad vandeadvokaadi vanemabi Talvi Vaske ja vandeadvokaat Leelo Viil, kes taotlevad ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks saatmist. Kokkuvõtlikult märgitakse kaebustes, et ringkonnakohus tegi määruse enne apellatsioonitähtaja möödumist ning riivas sellega oluliselt süüdistatava kaitse- ja kaebeõigust. KrMS § 321 lg 1 kohaselt oli S.P apellatsioonitähtaja jooksul õigus esitatud apellatsiooni muuta ja täiendada ning selle õiguse kasutamine oleks võinud apellatsioonimenetluse tulemust muuta. Samuti pole ringkonnakohus apellatsiooni läbi vaatamata jätmist veenvalt põhjendanud. Toimepandud kuritegusid arvestades on ilmne, et süüdistatav on narkomaan ja vajab sõltuvusravi.
5.Riigikohtu määrusega 4. aprillist 2017 tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 16. novembri 2016. a määrus ja kriminaalasi saadeti uueks arutamiseks alates eelmenetluse staadiumist Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Riigikohus leidis, et ringkonnakohus võttis süüdistatava apellatsiooni kohta seisukoha enne apellatsioonitähtaja lõppu ja välistas selliselt toimides võimaluse esitatud apellatsiooni täiendada. Kuna selline viga võis mõjutada apellatsioonimenetluse tulemust, on tegemist KrMS § 339 lg 2 mõttes kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega, mis toob kaasa ringkonnakohtu määruse tühistamise. Arvestades, et Riigikohtul pole võimalik ringkonnakohtu eelmenetluses aset leidnud rikkumist kõrvaldada, tuleb kriminaalasi ringkonnakohtule tagastada. S.P sai kätte Harju Maakohtu motiveeritud otsuse tõlke 8. novembril 2016. a, seega apellatsioonitähtaeg lõppes 23. novembril 2016. a. Apellatsioonitähtaja jooksul teised menetlusosalised ei ole apellatsioone esitanud. S.P esitas apellatsiooni 3. novembril 2016.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

6.Kohtukolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt. KrMS § 326 lõike 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmetes lahendites selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse

kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Kohtukolleegium leiab, et S.P apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel. Apellatsioonis ei vaidlustata sisuliselt faktilisi asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, ei ole ringkonnakohtus asja arutamine suulises menetluses ilmtingimata vajalik, isegi kui süüdistatav seda taotleb . Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Süüdistatava taotlust vangistuse asendamiseks raviga ei ole seadusest tulenevalt võimalik rahuldada. Süüdistatava ütlustest ei nähtu, et temale inkrimineeritavad varavastased süüteod pani ta toime terviseseisundist tulenevalt. KarS § 69 2 lg 1 sätestab, et kui isikule mõistetakse kuuekuuline kuni kaheaastane vangistus teo eest, mille ta on toime pannud ravitava või kontrollitava psüühikahäire tõttu, võib kohus asendada vangistuse raviga. KarS § 69 2 lähtub seega arusaamast, et otstarbekam on isikut reaalse vangistuse täitmisele pööramise asemel ravida juhul kui süüdlase on kuriteo toimepanemisele tõuganud tema terviseseisundist tingitud anomaaliad. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt on vangistuse asendamine raviga võimalik üksnes psüühilise patoloogia ravimiseks ja lõigete 1 ja 6 süstemaatilise tõlgendamise põhjal saab järeldada, et psüühikahäiretena saab KarS § 69 2 mõttes mõista üksnes narkomaaniat ja seksuaalsuunitluse häiret. S.P poolt toime pandud ja vangistusega karistatavad kuriteod narkomaania ja seksuaalsuunitluse häirega põhjuslikus seoses ilmselgelt ei ole. Süüdistatava tervisesisundi kohta ei ole ei maakohtule ega ringkonnakohtule tõendeid esitatud. Vangistuse asemel süüdistatava ravile allutamine toimub menetlusseaduses rangelt reglementeeritud korras ning selleks ei piisa alles apellatsioonis esitatud vastavasisulisest taotlusest. Milliseid andmeid on vaja selleks, et kohaldada KarS prg. 69-2 sätteid ja millises korras nende andmete kogumine toimub, see on sätestatud KrMS prg. 221-1. Samuti peab süüdistusakt sisaldama vastavaid andmeid (KrMS prg. 154 lg 2 p.8). Seega kohtul puudub käesoleval juhul ka menetluslikult isegi võimalus mõistetud vangistuse asendamiseks raviga. Seega on süüdistatava apellatsioonis esitatud taotlus õiguslikult perspektiivitu. Ülaltoodut silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et S.P-le mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks ega muutmiseks alust ei anna. Seega on süüdistatava apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lõikest 3 läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.08.20261-26-4482/12Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 06.08.20261-26-4268/13Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium