Majandusalased süüteod › Maksualased süüteod

U.L-ile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 1077 (tuhat seitsekümmend seitse) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti, sh käibemaks (tasu kohtueelses menetluses 280 (kakssada kaheksakümmend) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti ning kohtumenetluses 796 (seitsesada üheksakümmend kuus) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti). Mõista need kulud välja U.L-ilt . Menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul võrdsetes osades alates käesoleva otsuse jõustumisest hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks kohtuotsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole.

PÕHIOSA

Süüdistus

2 (7)

Kokkuleppe järgi süüdistatakse U.L-i selles, et tema Reknar Grupp OÜ (rk kood 11407532; aadress Võru 10-2, Põlva; käibemaksukohustuslane ajavahemikul 3. september 2007 – 17. märts 2014; juhatuse liige J.J.) ostjuhina koos Reknar Grupp OÜ äriregistrijärgse juhatuse liikme J.J.ega korraldas ajavahemikul 1. aprill – 30. juuni 2012 maksukohustuse vähendamise eesmärgil maksuhaldurile Reknar Grupp OÜ käibedeklaratsioonides teadvalt valeandmete esitamise. I.H aga süüdistatakse selles, et ta aitas Charazy OÜ (äriühing kustutatud äriregistrist 21. aprillil 2016) juhatuse liikmena eelkirjeldatud õigusvastasele teole kaasa. Nimelt kajastasid U.L ja J.J. Reknar Grupp OÜ raamatupidamises ja maksuhaldurile esitatud käibedeklaratsioonides selliseid arveid, mis ei kajastanud tegelikkust. Need arved hankisid U.L ja J.J. I.H-lt ja neis kajastati, justkui oleks Charazy OÜ osutanud Reknar Grupp OÜ-le mingeid teenuseid ja müünud mingit kaupa; Reknar Grupp OÜ aga maksis arvete kohaselt Charazy OÜ-le nende teenuste ja kaupade eest raha. Tegelikult aga tehinguid ei toimunud. U.L ja J.J. kasutasid valeandmete esitamiseks ära raamatupidajat, kes arvete tõele mittevastavusest teadlik ei olnud. Need tehingud tehti selleks, et Reknar Grupp OÜ-l tekiks sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Maksustamisperioodidel 1. aprill – 30. juuni 2012 deklareeris Reknar Grupp OÜ käibedeklaratsioonides sellisel moel valeandmeid kokku 51 383,36 euro ulatuses. Arved olid sellised: - 3. aprill 2012 arve nr 022/12 (suhkur) summas 22 752 eurot (sh km 3 792 eurot); - 10. aprill 2012 arve nr 024/12 (suhkur) summas 11 952 eurot (sh km 1 992 eurot); - 9. aprill 2012 arve nr 027/12 (keevisdetailid) summas 12 000 eurot (sh km 2 000 eurot); - 11. aprill 2012 arve nr 030/12 (suhkur) summas 15 763,20 eurot (sh km 2 627,20 eurot); - 15. aprill 2012 arve nr 032/12 (metallkonstruktsiooni paigaldus) summas 17 529,60 eurot (sh km 2961,60 eurot); - 16. aprill 2012 arve nr 033/12 (Jalaka 60A remonttööd) summas 13 920 eurot (sh km 2320 eurot); - 16. aprill 2012 arve nr 034/12 (suhkur) summas 22 464 eurot (sh km 3 744 eurot); - 22. aprill 2012 arve nr 038/12 (suhkur) summas 10 296 eurot (sh km 1 716 eurot); - 24. aprill 2012 arve nr 040/12 (suhkur) summas 23 040 eurot (sh km 3 840,00 eurot); - 24. aprill 2012 arve nr 041/12 (suhkur) summas 23 040,00 eurot (sh km 3 840 eurot); - 28. aprill 2012 arve nr 042/12 (Jalaka 60A remonttööd II etapp) summas 6 600 eurot (sh km 1100 eurot); - 2. mai 2012 arve nr 044/12 (suhkur) summas 23040 eurot (sh km 3840 eurot); - 5. mai 2012 arve nr 045A/12 (terrassi ehitus + materjalid) summas 13 368 eurot (sh km 2228 eurot); - 18. mai 2012 arve nr 048/12 (üldehitus & sisetööd Mustvees) summas 10 422,48 eurot (sh km 1737,08 eurot); - 21. mai 2012 arve nr 051/12 (suhkur) summas 22 032,00 eurot (sh km 3672,00 eurot); - 18. mai 2012 arve nr 053/12 (Jalaka 60A ehitustööd I etapp) summas 9 353,04 eurot (sh km 1558,84 eurot); - 24. mai 2012 arve nr 055/12 (suhkur) summas 18 651,60 eurot (sh km 3 108,60 eurot); - 30. mai 2012 arve nr 059/12 (Jalaka 60A ehitustööd II etapp) summas 9 353,04 eurot (sh km 1558,84 eurot); - 6. juuni 2012 arve nr 060/12 (suhkur) summas 22 723,20 eurot (sh km 3787,20 eurot). Kuude lõikes toimus valeandmete esitamine nii: 3 (7)

Vahe

187 488,36 37 497,67 37 215,10

Maksuhalduri andmetel 187 488,36 37 497,67 73 22,30

282,57

30 175,37

29 892,80

-29 892,80

Maksumaksja on maikuu soetamisel tasumisele kuuluva käibemaksu summasse, mis on seadusega lubatud maha arvata, arvestanud tahtlikult OÜ Charazy seitsme näiliku arve alusel käibemaksu summas 17 703,36 eurot, mille tulemusena suurendatakse maikuu käibemaksu kohustust summas 17 703,36 euro võrra: OÜ andmetel 20% määraga maksustatav käive (eurodes) Käibemaks kokku Sisendkäibemaksusumma, mis on seadusega lubatud maha arvata Tasumisele kuuluv käibemaks

Vahe

101 360,58 20 272,12 19 987,13

Maksuhalduri andmetel 101 360,58 20 272,12 2 283,77

284,99

17 988,35

17 703,36

-17 703,36

Maksumaksja on juunikuu soetamisel tasumisele kuuluva käibemaksu summasse, mis on seadusega lubatud maha arvata, arvestanud tahtlikult OÜ Charazy ühe näiliku arve alusel käibemaksu summas 3787,20 eurot, mille tulemusena suurendatakse juunikuu käibemaksu kohustust summas 3787,20 euro võrra: 4 (7)

OÜ andmetel 20% määraga maksustatav käive (eurodes) Käibemaks kokku Sisendkäibemaksusumma, mis on seadusega lubatud maha arvata Tasumisele kuuluv käibemaks Enammakstud käibemaks

Vahe

40 004,71 8 000,94 8 154,26

Maksuhalduri andmetel 40 004,71 8 000,94 4 367,06

153,32

3 633,88

3 633,88 -153,32

-3 787,20

OÜ Charazy oli variäriühing. Võltsarved väljastati suhkru müügi ja ehitustööde kohta. Tegelikult ostis Reknar Grupp OÜ suhkrut ja tellis ehitusteenused hoopis teistelt isikutelt. Suhkru soetas Reknar Grupp OÜ otse koostööpartneritelt Poola ettevõttest Dripol Sp.z o.o. ja Leedu ettevõttest UAB Agroimpex. Suhkru ostu näidati läbi Eestis registreeritud äriühingu OÜ Charazy selleks, et Reknar Grupp OÜ saaks oma raamatupidamises kajastada OÜ Charazy näilikke arveid. Eesmärk oli näidata Reknar Grupp OÜ poolt Poolast ja Leedust hangitud suhkur Eestist ostetuna, kuivõrd sellisel juhul on võimalik käibemaksukohustuslasest müüjal lisada arvele juurde käibemaks. Ühendusesisese käibe puhul arvetele käibemaksu aga lisada ei saa. Et arvetel näidatud tehinguid ei toimunud, on tegemist näilike tehingutega maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 mõttes. Kuivõrd OÜ Charazy nimelt Reknar Grupp OÜ-le esitatud arvete alusel suhkru soetamine ning tööde teostamine puudus, puudus ka seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti käibemaksuseaduse (KMS) järgnevaid nõudeid: -

-

-

Käibemaksuseaduse (KMS) § 15 lg 1 kohaselt on käibemaksumäär 20% maksustatavast väärtusest; KMS § 15 lg 3 p 2 kohaselt on käibemaksumäär null protsenti maksustatavast väärtusest kauba puhul, mille võõrandamist ja teise liikmesriiki toimetamist või ilma võõrandamata teise liikmesriiki toimetamist käsitatakse kauba ühendusesisese käibena; KMS § 24 kohaselt peab isik alates maksukohustuslasena registreerimise päevast täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid; KMS § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu; KMS § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks; KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks; KMS § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha teiselt maksukohustuslaselt kauba või teenuse saamise korral KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel; KMS § 37 lg 1 ja 7 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve, millele tuleb märkida arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja 5 (7)

aadress; kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; kauba kogus või teenuse maht; kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev ja/või sellest varasem kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast; kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud; maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa; tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Samuti rikuti raamatupidamise seaduse (RPS) § 7 lg 1 nõudeid, mille kohaselt raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Reknar Grupp OÜ käibedeklaratsioonides valeandmete esitamise tulemusena jäi riigieelarvesse laekumata käibemaksu kokku summas 51 383,36 eurot, s.o summas, mis ületas suure kahju piirmäära (samuti ületab nimetatud summa alates 1. jaanuarist 2015 kehtiva suure kahju piirmäära ehk 40 000 eurot). Maksuhaldurile valeandmete esitamisega maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega jäi maksudena laekumata suure kahjule vastav summa või enam, pani U.L toime KarS § 3891 lõike 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. U.L-i poolt toimepandud tegu vastab ka alates 1. jaanuarist 2015 jõustunud KarS § 3891 lõikes 1 sätestatud kuriteokoosseisule. Aidates kaasa maksuhaldurile valeandmete esitamisele maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega jäi maksudena laekumata suure kahjule vastav summa või enam, pani

I.H toime KarS § 22 lõike 3 ning KarS § 389 lõike 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. I.H poolt kaasaaitamisteoga toetatud põhitegu vastab ka alates 1. jaanuarist 2015 jõustunud KarS § 3891 lõikes 1 sätestatud kuriteokoosseisule. Kokkulepete sisu Süüdistatava U.L-i , tema kaitsja Anu Vildi ja ringkonnaprokuröri Allar Nisu vahel

sõlmitud kokkuleppe kohaselt on U.L-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 389 lgs 1 sätestatud kuriteo (maksukohustuse varjamine ja tagastusnõude alusetu suurendamine) toimepanemise eest rahaline karistus 500 päevamäära. KarS § 44 alusel suurendatakse 3,20 euro suurust päevamäärata U.L-i elatustasemest lähtudes 4 euroni. Seega mõistetakse talle rahaline karistus summas 2000 eurot. KarS § 66 lg-te 1 ja 2 alusel määrata, et rahaline karistus tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul. Süüdistatava I.H, tema kaitsja Heikki Kuningas ja ringkonnaprokuröri Allar Nisu vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on I.H-le mõistetavaks karistuseks KarS § 22 lg-s 3 - § 3891 lg-s 1 sätestatud kuriteo (maksukohustuse varjamisele ja tagastusnõude alusetu suurendamisele kaasaaitamine) toimepanemise eest rahaline karistus 500 päevamäära. KarS § 44 alusel suurendatakse 3,20 euro suurust päevamäärata I.H elatustasemest lähtudes 4 euroni. Seega mõistetakse talle rahaline karistus summas 2000 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse I.H eelvangistuses viibitud aeg 4.–5. veebruarini 2014, s.o 2 6 (7)

päeva, karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõistetakse rahaline karistus 494 (nelisada üheksakümmend neli) päevamäära, s.o 1976 (üks tuhat üheksasada seitsekümmend kuus) eurot. KarS § 66 lg-te 1 ja 2 alusel määrata, et rahaline karistus tuleb tasuda ositi 10 kuu jooksul. Kohtu järeldused Süüdistatavad kinnitasid kohtuistungil, et nad on kokkuleppest aru saanud ja nõustuvad sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Süüdistatavate teod on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb U.L KarS § 389

järgi ning I.H KarS § 389 – § 22 lg 3 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatavate süüle, tuleb neile mõista kokkuleppekohane karistus. Tuginedes kokkuleppele ja lähtudes KarS § 66 lg-st 1 lubab kohus U.L-il tasuda karistuse ositi kümne kuu jooksul: ositi maksmine on põhjendatud seetõttu, et U.L-i teenistus on ebaregulaarne ja mitte kuigi suur (alla 1000 eurot kuus).

U.L-iga seotud menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 705 eurot ning määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 280,80 eurot ning kohtumenetluses 796,80 eurot (kaitsjatasu kokku 1077,60 eurot ja menetluskulud kokku 1782,60 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 jäävad need menetluskulud U.L-i kanda. Kulude riigi kanda jätmist ei saa põhjendada sellega, et kuritegu pandi toime kaua aega tagasi või et süüdistatav pole asja venitanud. KrMS § 180 lg 3 ls 2 võimaldab jätta kulud riigi kanda siis, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Ka ei ole oluline see, et advokaadil tekkisid sõidukulud: vt RKKKm 3-1-1-76-10, p-d 10.1–10.2. Kohus ei leia, et U.L-ile oleks maksmine üle jõu käiv: süüdimõistetu on täistööjõus tööga hõivatud inimene. Küll aga võimaldab kohus tuginevalt kokkuleppele ja lähtuvalt KrMS § 180 lg 3 ls-le 3 U.L-il tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. I.H-ga seotud menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 705 eurot ning määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 72 eurot ning kohtumenetluses 336 eurot (kaitsjatasu kokku 408 eurot ja menetluskulud kokku 1113 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 mõistab kohus need kulud välja I.H-lt . Ka I.H majanduslik olukord pole kohtu meelest sedavõrd kehv, et menetluskulud oleks võimalik (kasvõi osaliselt) riigi kanda jätta. Siiski võimaldab kohus ka I.H tasuda kulud KrMS § 180 lg 3 ls 3 alusel ositi ja seda kuue kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Erkki Hirsnik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.