Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-17-1926
Kohtukoosseis
Kohtunik Peet Teidearu
Sekretär
Kelly Kasepuu
Kriminaalasi
H.B süüdistatuna karistusseadustiku ( KarS) § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Margit Pärn
Süüdistatav
H.B isikukood: XXX; elukoht:
; kodakondsus:Eesti Vabariigi kodanik; haridus: põhiharidus; emakeel: vene keel, valdab ka eesti keelt B2 tasemel; töökoht või õppeasutus: XXXXXXX; kriminaalkorras varem karistatud kahel korral; tõkendit kohaldatud ei ole
Kaitsja (kohtueelses menetluses)
Vandeadvokaadi vanemabi Anne Vissak riigi õigusabi korras
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-st 180, § 248 lg 1 p-st 5, §-st 249, kohus otsustas:
elab kohtu määratud alalises elukohas, s.o aadressil XXXXXXX tuleb kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
KarS § 78 p 1 alusel hakata H.B katseaja kulgu arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 7. aprillist 2017. a. KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded kohalduvad H.B-le alates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata H.B katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppe( sõlmitud 22. 02.2017 Lõuna Ringkonnaprokuratuuris ) sisu H.B süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud Tartu Maakohtu 08.09.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-578 KarS § 120 ja § 122 järgi, ajavahemikul 05.-06.05.2016. a Tartus Pikk XX-XX korteris kasutas füüsilist vägivalda elukaaslase I.P. suhtes, mis seisnes selles, et H.B tõukas I.P. voodi peale pikali ning lõi teda korduvalt rusikatega pea piirkonda. Oma tegevusega põhjustas H.B kannatanule I.P.le füüsilist valu. Sellega pani H.B toime KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör taotleb kohtult, et H.B tunnistatakse süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi ja mõistetakse temale karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui H.B ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kokkuleppe järgi on menetluskuludeks riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 48 eurot ning sundraha 705 eurot (KrMS § 179 lg 1 p 2), mis kokku moodustavad 753 eurot. Samast nähtub, et H.B on invaliidsuspensionär (80 % töövõime kaotus) ning tema sissetulek kuus on 88,60 eurot pensioni ning 46 eurot sotsiaaltoetust ravimite ostmiseks. Lisaks on H.B kohtutäiturite juures täimisel veel eelmiste kohtuotsustega välja mõistetud menetluskulud. Seda arvestades on menetluskulude tervikuna tasumine ilmselt üle tema võimaluste. Eelmärgitud põhjustel tuleb vähendada väljamõistetavate menetluskulude summat selliselt, et isik tasub riigituludesse osa sundrahast, s.o 355 eurot. Ülejäänud osa sundrahast, s.o 350 eurot ja kaitsjale makstud tasu 48 eurot, s.o kokku 398 eurot jääb riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada H.B temalt väljamõistetavad kriminaalmenetluskulud tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil 7 . aprillil 2017 kinnitas süüdistatav, et avaldatud kokkulepe on talle arusaadav ning et ta jääb selle juurde; kokkulepe vastab tema tahtele. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.
Seega tuleb H.B süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel tuleb H.B-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kuludena välja mõista sundraha kokkuleppes toodud ulatuses. Ülejäänud sundraha, samuti riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb H.B võimaldada kriminaalmenetluse kulud tasuda kokkuleppes ettenähtud ajaks ning viisil. Kohtu seisukoht asitõendite osas CD-R plaat häirekeskusesse tehtud kõne salvestusega, mis on kriminaalasja juures, tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel võtta kriminaaltoimikusse.
Peet Teidearu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.