Võlaõigus

Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

koos

Selle lepingu puhul on tegemist makseviisiga xxx, mis on internetipoes pakutav makseviis, mis võimaldab kliendil jagada ostukorvi mitmeks osamakseks ilma ühegi lisatasuta. Kostja on lepingu ülesütlemiste seisuga kasutanud krediiti 882 eurot. Kostja kohustus tagastama krediiti 1323 eurot 28. tähtpäeval iga kuu, vastavalt lepingus kokku lepitud tingimustele kuni 3. osamakse tasumiseni. Vastavalt lepingule ei lisandunud intressi ning muid kaasnevaid tasusid. Hageja soovib VÕS § 1132 lõike 2 alusel saada võla sissenõudmiskulude hüvitist 50 eurot ning selgitab võla sissenõudmiskulude kujunemist: 31.01.2023. a esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, 8.02.2024. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 23.02.2024. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot, mis sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Viivist nõuab hageja põhivõla summalt 882 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (s.o 27.01.2024) 24% aastas so 0.07% päevas. Vastavalt lepingu tingimustele lisandub viivis vastavalt xxx hinnakirjale 24% aastas.

koos

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Antud juhul ei tulnud lepingute puhul maksta ei intressi, haldustasu ega lepingutasu, st tasusid ei kaasnenud. Viivist ei saa pidada VÕS § 403 lg 5 3 kohaseks tasuks. Direktiivi 2008/48, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid, kohaselt ei kohaldatud direktiivi krediidilepingutele, mille puhul krediiti antakse ilma intressita ega nõuta muude tasude maksmist (2023. a detsembris jõustunud uus tarbijakrediidi direktiiv laieneb ka sellistele laenudele). On küsitav, millises ulatuses soovis Eesti seadusandja kohaldada tarbijakrediidi regulatsiooni tasudeta laenudele. Kohus on seisukohal, et tasudeta tarbijakrediidilepingutele tuleks VÕS § 402 ja VÕS § 407 lg 21 mõttest tulenevalt siiski kohaldata tarbijakrediidilepingu vorminõudeid ning lepingueelse teabe esitamise nõudeid. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408 lg 1. Laenulepingu alusel laenu tagasi maksmine nõude eelduseks on aga ka raha väljamaksmine laenusaajale (kui raha ei ole laenusaaja kasutusse antud, ei ole laenusaajal ka kohustust raha tagastada).

laenu 1323 eurot ning on teinud 20.09.2023 tagasimakse 446 eurot. Lepingu tingimusi, üldtingimustega nõustumist ega vorminõude järgimist see tõend aga ei tõenda. Sellest tulenevalt ei saa ka kohus tuvastada, et poolte vahel oleks olnud sõlmitud kehtiv leping. Raha tagastamise nõude saab kohus siiski rahuldada alusetu rikastumise sätete alusel. Järelmaksulepingu nr xxx osas vastas hageja, et Hageja lisab tõendi kauba üleandmisest Leping NR xxx nr 1 (Lisa 1) ja nr 2 (Lisa 2) (Esimene leping). Hageja esitatud tõendid on xxx arved (dtl 136 ja dtl 137). xxx arvele nr xxx on märgitud kostja nimi, kuupäev 26.09.2022, toote nimi ja summa 399 eurot (koos käibemaksuga) ning et Kaup üle antud: 26.09.2022 Esindus. xxx arvele nr xxx on märgitud kostja nimi, kuupäev 29.05.2023, kauba nimi ja summa 1369 eurot (koos käibemaksuga) ning et Kaup üle antud: 29.05.2023 Esindus. Kohtu hinnangul ei saa xxx arve nr xxx kuidagi puutuda hagi nõude aluseks olevatesse lepingutesse, sest see pärineb aastast 2022, ka ei ühti summa. Sellest tulenevalt tagastab kohus selle tõendi kui asjakohatu. xxx arve nr xxx tõendab kohtu hinnangul koosmõjus tagasimaksete tõendiga (dtl 144), et kostja on laenuks antud summa kauba kättesaamise kaudu kasutusse saanud ning leping on jõustunud.

seisuga oli kostja võlgu osaliselt oktoobri tagasimakse ning täielikult novembri ja detsembri tagasimaksed. Kohus juhtis hageja tähelepanu, et hageja ei ole esile toonud, millisel viisil ja kuhu saadeti lepingu üles ütlemise hoiatus, üles ütlemise teade ja meeldetuletuskirjad. Hageja vastas sellele, et kostja ei ole vastuväiteid ülesütlemise teatise kätte saamise osas esitanud ja Pärnu Maakohus on seega menetlusosalisi kohelnud ebavõrdselt, ületades oma pädevuse piire. Tahteavalduse kehtivust kontrollib kohus omal algatusel. Kohus märgib, et nõudis hagejalt faktiväidet selle kohta, millisel viisil ja kuhu kirjad saadeti. Seda seetõttu, et TsÜS § 69 lg 1 kohaselt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus (milleks on ka lepingu üles ütlemise teade) kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 2 kohaselt loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Seega pidi hageja vähemalt esile tooma, et krediidiandja on üles ütlemise hoiatuse ja teate saatnud sellisel viisil ja sellisesse kohta, et tahteavalduse saab lugeda kostjani jõudnuks. Kuivõrd hageja esitatud pdf failid (dtl 49 ja 50) ei tõenda, millisel viisil need saadetud on ja hageja kohtu nõutud asjaolusid esile ei toonud, on kohus seisukohal, et lepingu üles ütlemine on toimetu. Küll aga on nimetatud ülesütlemise teade kostjale kätte toimetatud kohtumenetluses koos hagiavaldusega avalikult, läbi Ametlike Teadaannete 29.08.2024. Seega saab lugeda lepingu üles öelduks 29.08.2024. Hageja on tõendanud, et kostjal on järelmaksulepingu nr L89012511919 alusel tagastamata 1187,97 eurot. Lepingu üles ütlemisega muutus kogu tagastamata põhivõlg sissenõutavaks ja seega mõistab kohus põhivõla kostjalt VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 alusel välja. 6.2 Järelmaksulepingu nr xxx osas jõudis kohus seisukohale, et ei saa tuvastada, et poolte vahel oleks olnud sõlmitud kehtiv leping. Kuivõrd kohus tuvastas, et kostja on raha saanud, saab kohus hageja raha tagastamise nõude rahuldada alusetu rikastumise sätete alusel. Kohus on seisukohal, et lepingu üles ütlemise teates sisalduvat kogu põhivõla tasumise nõuet saab pidada nõudest teatamiseks. See nõue on kohtumenetluses kätte toimetatuks loetud 29.08.2024. Kohus tuvastas, et kostja on saanud laenu 1323 eurot ning on teinud 20.09.2023 tagasimakse 446 eurot. Kostjal on tagastamata 877 eurot, mille kohus mõistab kostjalt VÕS § 408 lg 1 ja VÕS § 1028 lg 1 alusel välja.

Kohus mõistab kostjalt lepingu nr xxx järgi võlgnetavalt summalt (1187,97 eurot) välja viivise seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1 teine lause) alates 30.08.2024 kuni põhivõla tasumiseni. Ajavahemiku 30.08.2024-15.01.2025 eest on viivis summas 54,75 eurot. Kohus mõistab kostjalt tagastamata summalt (877 eurot) välja viivise seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1 teine lause) alates 30.08.2024 kuni põhivõla tasumiseni. Ajavahemiku 30.08.2024-15.01.2025 eest on viivis summas 40,42 eurot.

2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-204817, p 20). Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, p 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid. Kohus on seisukohal, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122 eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 385 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 2875,80 eurot, millelt on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutud riigilõivu 385 eurot. Kohus peab hageja põhjendatud kuluks riigilõivu ulatuses, kui palju oleks riigilõivu tulnud tasuda hagi rahuldatud osalt. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Tulenevalt TsMS § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik. Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi hagiavalduse lisa kohaselt järgmiselt: täiendavate alusdokumentidega tutvumine, analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine, koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule 3 tundi. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja esitanud 01.07.2024 hagiavalduse koos lisadega, 06.08.2024 dokumendi puuduste kõrvaldamiseks ja 31.12.2024 dokumendi täiendustega, mis olid vaatamata kohtu poolt menetlusse võtmise määruses antud selgitustele, seni esitamata. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega, milles kostja aktiivselt ei osalenud. Tulenevalt hageja poolt kohtule esitatud menetlusdokumentide sisust, mahust ja kvaliteedist peab kohus lepingulise esindaja

õigusabitoiminguid ja ajakulu põhjendatud ja vajalikuks 2 tundi. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 200 eurot ilma käibemaksuta (2 tundi × 100 eurot). TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 01.07.2024 esitatud hagi hind oli 2875,80 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas kokku summas 2064,97 eurot ja viivisenõude põhivõlalt kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast alates kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras, mis ühe aasta eest arvestatuna on 252,96 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi summas 2317,93 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (2875,80 eurot) 80,60%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 80,60% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 19,40% ulatuses hageja kanda. Hagi rahuldatud osalt 2317,93 eurot oleks tulnud tasuda riigilõivu 350 eurot. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 570 eurot, millest 350 eurot on riigilõiv, 20 eurot on maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 200 eurot on lepingulise esindaja kulu. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 80,60% hageja põhjendatud menetluskuludest (570 eurot), millele vastab summa 459,42 eurot. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

Marus Juha kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.